LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

Mariga logopeedil

9. veebruar 2016

Mul on viimastel päevadel kogu aeg nii palju teha olnud, et ma olen ise ka hämmingus. Tavaliselt on mul selline väga aeglane elutempoke, aga nüüd lippa aina ringi nagu segane.

Esiteks käisin ma eile tööl, siis Mariga logopeedi juures ja pärast veel sadulsepa juures kah. Nagu ma eile õhtul kirjutasin, oli mul nii suur  uni ja nõnda jäin ma ise ka Mari magama pannes põõnama. Aga logopeedil käimisest siis natukene lähemalt: Mari logopeed ütles vaid ühte – proovige lapsega rohkem lihtlausetega rääkida. Ma räägin küll Mariga kogu aeg, aga ehk tema jaoks liiga keeruliselt. Logopeed soovitas kasutada isegi kõige lühemaid silpe. Ala “püksid jalga hops, kukkus maha põmm, kutsu jookseb siuh”. Põhimõte siis selles, et tal oleks lühemaid silpe ka oskus kasutada. Ta mainis seda ka, et tegelikult ei pea nii väike laps veel sugugi rääkida oskama, aga tal peab olema iga tegevuse ja eseme kohta vähemalt mingisugune märk või häälik. Seega jõudsime me selleni, et mitte Mari mitte-rääkimises ei ole probleem, vaid selleles, et erinevalt tavalistest väikelastest, ei ole Maril peaaegu üldse matkimise huvi.

Tõsi ta on, et kui ma tahan talle midagi näidata, kas siis raamatust või mõnda mänguasja, et kuidas seda kasutada, siis enamasti ta lihtsalt ei vaata mind, rabeleb minema ja takkatipuks viskab veel selle asja maha kah. Samas omaette tahab igasuguseid asju uudistada.

Seega ütles logopeed, et tema tööalane soovitus oleks lihtsalt rohkem rääkida, teha igasuguseid häälitsusi ja kogu aeg näidata asju (see on auto, see on sein, see on buss), mida ma tõepoolest ei ole kunagi teinud, aga nüüd tuleb vast alustada. Siis lisas logopeed, et tema soovitus ema ja vanaemana oleks pööduda hoopis Holistilise kliiniku poole, juhul kui me usume ka alternatiivmeditsiini, Mina igatahes usun küll. Seal soovitas ta proovida masgutova meetodit (lähemalt siin), aga no üldiselt aitab see lahendada sellist probleemi:

Refleksid pakuvad võimaluse edasi liikuda. Kõik inimesed saavad sündides kaasa teatud primitiivsed refleksid. Refleksid on liigutused, mida me teeme tahtmatult ja alateadlikult. Väikelastel toetavad ühed refleksid teiste väljakujunemist, toimides imiku ellujäämise nimel ja tagades imiku arengu – keeramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine ja jooksmine. Kui laps suudab juba oma liigutusi kontrollida, siis on selle tegevusega seotud kõrgemad aju piirkonnad. Treenimine toimub seni, kuni liigutused on muutunud automaatseks ja alles seejärel on laps võimeline tegema mitut tegevust korraga. Seega on reflekside automaatseks muutumine uute oskuste omandamise ja õppimise eeltingimuseks. 

Kui liigutused ei ole automatiseerunud ja aju kõrgemad funktsioonid ei ole tegevusi üle võtnud sel moel, et laps (või täiskasvanu) omab liigutuste üle teadlikku kontrolli, siis jäävad refleksid endiselt mõjutama inimese liigutusi. Võib tinglikult öelda, et alles on jäänud algeliste reflekside “jäägid”. Kui laps ei saa oma keha liikumist kontrollida, siis väsib ta kergesti ja võib oma keha kontrollimisega nii hõivatud olla (nt. rahulikult istumine), et tal on raske konsentreeruda õppimisele, loetavale tekstile või sellele, mida õpetaja räägib. Ühtlasi blokeerib selline refleksi olemasolu (domineerimine) üldist arengut.

Sensomotoorse treeningu käigus me teeme kindlaks millised primitiivsed refleksid ei ole arenenud. Tuginedes mitmetele erinevatele meetoditele koostame me individuaalsed treeningu programmid, et välja kujundada ja arendada uued liikumise skeemid. Võib osutuda vajalikuks, et klient peab kordama varajase arenguastme liikumisi, luues sellega uusi ühendusi närvivõrgustikus ja automatiseerides loomulikud liikumise skeemid. Kui see automatiseerumine on aset leidnud, siis oleme me loonud uued võimalused õppimiseks.

Igatahes rääkis logopeed, et see oli tema lapselast väga aidanud ja seetõttu julgeb ta seda soovitada ka meile. No kuna mul midagi kaotada pole, siis ma kirjutasingi neile, et tahaks aega kinni panna. Eks näis, millal selle aja saame ja mida see endast siis kujutab :)

Veel soovitas ta pöörduda kellegi osteopaat Olga juurde. Kiire googeldamine ütles, et see on midagi kiropraktiku taolist? Ei tea, aga raudselt käime seal ka ära.

Lõpetuseks rääkisime me veel Marist ja ta ütles, et tegelikult on ta nii pisike, et võib vabalt juhtuda ka see, et ta ärkab ühel hommikul ja kukub lobisema. Tal on palju väga tublisid külgi – ta suudab 10 minutit ühe asjaga tegeleda, ta saab aru korraldustest ja… issand, ma ei mäleta enam, mis need asjad veel olid, mille üle teda kiideti, nii et visiit lõppes siiski positiivse noodiga :)
mari

Lõpetuseks pilt Marist, kui teda on issi riidesse pannud. Esiteks jalas on MINU sokid ja pusa kenasti püksi topitud, nagu lapsel oleks sangad :D

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

53 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply M. 10. veebruar 2016 at 08:56

    Minu meelest oled tubli, et kõik need
    käigud ette võtsid! Kui kaheaastane
    ei ütle ühtegi sõna siis on see
    siiski asi , mida tasub uurida! :)
    millal on teil see testi aeg? Kas
    sinna ikka jätkuvalt plaan minna?

    • Reply Mallukas 10. veebruar 2016 at 09:30

      Arengutest on homme hommikul :) Ikka lähme sinna.

      • Reply K. 11. veebruar 2016 at 20:47

        Kuidas teil läks?

  • Reply K 9. veebruar 2016 at 22:52

    See küll normaalne logopeed ei saa olla, kes soovitab alternatiivsete meetodite poole pöörduda, ise abi andmata (kui kõnet üldse
    ei ole, tegeleb logopeed näiteks mitteverbaalse kommunikatsiooni arendamisega). Kui laps ei räägi, siis eelkõige ongi vaja head
    logopeedi tööd. Kindlasti ka kodu koostöövalmidust. Soovitan pöörduda mõne teise logopeedi vastuvõtule.
    Seniks head lugemist ja harjutamist teile :
    http://www.puigala.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=90&Itemid=50
    https://www.tartu.ee/data/vaikelapse_kone-arendamine_voldik_2015.pdf
    http://www.apollo.ee/lapse-kone-arendamine.html

  • Reply H 9. veebruar 2016 at 22:10

    Naersin kõveraks kuna Kardo pani Marile sinu sokid jalga ? Ei tea,mis ta mõtles?

  • Reply Eva 9. veebruar 2016 at 21:31

    Minu poeg ei rääkinud sõnagi kuni 2,5
    saamiseks ainult raputas ja noogutas pead.
    Ma olin juba väsinud pidevatest küsimustest
    miks ta ei räägi jne… Panin siis lapse lateaeda
    ja püha jumal kuidas kukkus seletama paari
    nädalaga, nüüd räägib kõik surnuks ja iga asja
    kohta küsib miljon küsimust ?

  • Reply Ann 9. veebruar 2016 at 19:26

    Minul kahjuks positiivset 6elda pole midagi :(
    Mina hakkasin arstide vahet jooksma kui poeg
    oli nõksa alla aasta ja muudkui lällas aga ei
    ühtki sõna… nüüdseks on ta neljane ja
    diagnoositud on autismi spektri häire :( Nii et
    pole midagi liiga vara… õieti teed et juba
    praegu muretsed.

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 19:34

      No alla aastane küll ei peagi ühtegi sõna ütlema, aga eks iga vanem tunnetab ise ära

      • Reply N 10. veebruar 2016 at 00:02

        Peaks ikka ütlema, nt emme, mämm,
        aitäh, aua jne

    • Reply Altius 9. veebruar 2016 at 19:55

      ma selle peale ei tulekski, et alla aastase lapsega arstile minna murega, et laps ei räägi….alla aastased ju lalisevadki

    • Reply Reet 9. veebruar 2016 at 21:42

      Autismi spektri häiret saab
      kahtlustada siis laps ei saa
      korraldustest aru ja ei suuda luua
      silmsidet.

      • Reply mariisc 9. veebruar 2016 at 23:26

        päris nii see ikka ka pole, et iga autismispektri häirega laps ei saa korraldustest aru ega loo silmsidet. kuigi paljud muidugi
        seda ei tee. mingi video oli 1,5-aastastest, kus üks oli autist ja teine mitte ja mängisid ema/isaga sama mänguasjaga. terve
        laps tegi mänguklaveriga mingit häält ja vaatas kohe, kuidas vanem reageerib. autistist laps mängis pealtnäha
        samamoodi, aga lähemal vaatlemisel sai aru, et ta on ise oma mängu nii süvenenud, et teda ei huvitanud üldse, mida
        lapsevanem tegi ega ulatanud talle asju jms.

        rääkida oskamine või mitteoskamine kohe kindlasti selles vanuses midagi ei näita, aga oluline on, et laps tahaks mingeid
        tema jaoks lahedaid asju teistega jagada lihtsalt niisama (a la, “emme, vaata kuu”), mitte selleks, et otsest kasu saada (nt
        lahti või käima vms).

        • Reply Pia 9. veebruar 2016 at 23:46

          See ko~lab ju vägagi nagu Malluka kirjeldus Marist. Et tegutseb ise ja mingit interaktsiooni ei otsi ega taha.
          No~ustu n soovitusega külastada mo~nda teist logopeedi, enne kui alternatiivsete ravitsejate poole pöörduda. Ei
          ko~la jah väga usaldust tekitavalt, kui lihtsalt paari triviaalse soovitusega minema saadeti, kui silmnähtavalt on lapsel
          iseärasusi.

          • Mallukas 10. veebruar 2016 at 09:32

            Juba kirjutas mulle üks teine logopeed kah, käime tema juures ka. Aga ma ei näe põhjust, miks mitte käia ka nende alternatiivsete meetodite harrastajate juures. Abiks ikka ju.

  • Reply S 9. veebruar 2016 at 19:25

    Usun, et logopeedi juures käimine tuli kasuks,
    kindlasti hakkaks Mari ka ilma logopeedi ja
    harjutamiseta rääkima, kuid harjutamise mõte
    ongi selles, et hakkaks varem. Lapsel endal ka
    lihtsam kui osab oma mõtteid väljendada. Ma
    seda “omal ajal” asja väga ei poolda, pigem
    olen seda meelt, et kõigil tuleb mõni asi
    raskemini ning sellega tuleb ka rohkem
    tegeleda ja see kui miski raskemini tuleb ei tee
    veel kuidagi teistest halvemaks. Ise käisin ka
    lapsena logopeedi juures r-tähte harjutamas
    eks ma oleks ta lõpuks ilmselt ilma abita ka
    selgeks saanud, kuid seal lihtsalt sai kiiremini.
    Samuti ei mäleta, et logopeed oleks minus
    stressi tekitanud, meeles, et hästi tore tädi oli.
    Igatahes edu sulle ja Marile ja see pilt on ka
    eriti armas :)

  • Reply Altius 9. veebruar 2016 at 18:46

    mina arvan, et kahe-aastase lapsega ei peaks veel iga spetsialisti juurde jooksma ja stressi tekitama, nii endal kui lapsel. Mida
    teeb kiropraktik mitterääkiva kaheaastasega? usun, et kui Mari saaks lasteaias käis, tuleks kõne üsna kiirelt. Kas ta hetkel ei räägi
    üldse või räägib lihtsalt vähe?

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 19:35

      Ta ei räägi mitte ühtegi sõna.

      • Reply N 10. veebruar 2016 at 00:06

        Minu 2a 4 kuud poeg raagib juba
        siukseid lauseid nagu – issi tule siia alla,
        emme vaata mersu auto sôidab.
        Kuid samas lasteaias üks 3a veits Peale
        raagib ainult môned sônad.
        Ja usu mind kui hakkab rääkima siis
        tôesti ala ûle öö.

  • Reply Maike 9. veebruar 2016 at 16:52

    Aga logopeed tagasi ei kutsunud, et hakkaks lapsega tegelema ?
    Endal sama mure lapsega, seepärast uudistangi :)

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 19:36

      Ei kutsunud. Ütles lihtsalt, et väga lihtlaused ja igasugused erinevad häälitsused kodus kasutada ja kõik.

  • Reply Triin 9. veebruar 2016 at 16:19

    Ma arvan, et pelgalt videote põhjal on päris pealiskaudne arvata, et lapsega ei tegeleta. Viieminutilline
    video ei näita kindlasti kõiki pere igapäeva tegemisi, vaid mingit väga väga pisikest osa sellest.

  • Reply M 9. veebruar 2016 at 16:12

    Mis puudutab kõnearengut, siis rääkida
    ülereageerimisest on kohatu. Väga tubli, et
    asjatundjatega konsulteerite. Kõne hilistumisel võivad
    olla tõsised tagajärjed ning usaldada jutte minu-onu-
    hakkas-rääkima-alles-naisevõtuga ei ole mõistlik.
    Kindlasti tegutsege, laulge, jutustage, mängige ning
    pidage nõu ka rühmaõpetajaga.

  • Reply K 9. veebruar 2016 at 16:05

    Mina hakkasin väga vara rääkima, ennem
    aastat, kuna mu ema rääkis minuga silpides. :)

    • Reply Skorpaneiu 9. veebruar 2016 at 18:10

      Mina hakkasin ka väga vara rääkima,
      ema ütles, et juba 9 kuuselt ütlesin
      sõnu vms ja ikka rohkem, kui
      tavaliselt sellises vanuses lapsed,
      sest tegelt 9 kuune ju täitsa titt
      alles. :D Ja käima hakkasin 7 kuuselt. :)

      Küll Marikesel ka varsti jutt jooksma
      hakkab. Edu! :)

  • Reply Riin 9. veebruar 2016 at 16:03

    Ma arvan ka, et Mari ehk lihtsalt ei viitsi veel rääkida ja ei huvitu matkimisest. Vanaema kunagi rääkis, et meie kunagises
    kodukülas elanud poiss, kes 7-aastasena ei osanud veel rääkida, ainult häälitses. Selle peale taheti ta juba kuskile erikooli saata ja
    sisuliselt puuetega lapseks tunnistada. Juhtus aga see, et ühel hommikul üles ärgates see laps rääkis soravalt ja polnud mingit
    probleemi.

    Ühesõnaga, kõik tulebki omal ajal & küll see Mari ka sul rääkima hakkab, aega ju on. :P

    • Reply J. 9. veebruar 2016 at 16:57

      Soovitan kõiki külalegende mitte uskuda. Ise logopeedina olen päris kindel, et laps, kes 7-aastaselt kasutab suhtlemisel vaid
      häälitsusi, ei hakka kindlasti üle öö lausetega ,,soravalt” rääkima. Kõne areng mõjutab tugevalt ka intellekti, nii et kindlasti ei
      olnud see laps ka vaimu poolest eakohane.
      Aga kui jutt Mallukale lohutuseks oli, siis miks mitte. Mina soovitaks ikka kõne arengut tõsiselt võtta. Ei tasu oodata, et küll
      hakkab 7-aastaselt rääkima.

      Nii et tubli, Mallu, et asja ette võtsid! ;)

  • Reply U. 9. veebruar 2016 at 14:36

    Mina käisin oma lapsega Holistilises keskuses kui ta oli alla aasta vana – oli füüsiliselt natuke arengus maha jäänud. Käisime nii
    Anu (refleksoloog) kui Olga (osteopaat) vastuvõtul. Ma olen pigem seda tüüpi inimene, kes sellistesse asjadesse ei usu, aga lapse
    nimel olin nõus kõike proovima.
    Mõlemad olid väga meeldivad inimesed. Anu vastuvõtud meeldisid mulle eriti – need tundusid minu kui “uskmatu” jaoks
    kergemini hoomatavad, samas kui osteopaat tundus pigem soolapuhumine. AGA – muutus igal juhul toimus ja juba paar kuud
    hiljem oli mu laps sama tubli kui eakaaslased, seega ma ei saa ka Olgat mitte soovitada. (Küll aga tuleb Olga puhul arvestada päris
    krõbeda hinnaga.)
    Igaks juhuks mainin ka ära, et Olga eesti keele oskus oli praktiliselt olematu. Kuna mina vene keelt ei oska, pidin alati kellegi
    tõlgiks kaasa võtma.

  • Reply Keegi 9. veebruar 2016 at 13:56

    Mul õelaps kukkus suus mingi kida katki ja peal
    seda hakkas tohutult rääkima:D

  • Reply Kerli 9. veebruar 2016 at 13:40

    Mul väike naabripoiss ei rääkinud ka väga kaua mitte ühtegi sõna, siis järsku üks päev küsis, et tädi mis sul kotis on :D.

    • Reply K. 9. veebruar 2016 at 13:15

      Mari on kahene. Käidi juba kontrollis, mida teha. Ei
      oodata isegi kolmandat eluaastat täis, et alles siis
      toimetama hakata. Lisaks plaan temaga mina veel
      kahe erineva tegelase juurde. Ehk et sinu link võiks
      olemata olla kuna ei oodata et ehk ühel päeval kui
      kooli hakkab minema.

      • Reply Kadri 9. veebruar 2016 at 18:19

        Ma täitsa heatahtlikult sellepärast lingi paningi, et artikli sisu ju sellest, et varajasel tegutsemisel on head tulemused! Kõike
        ilusat!

  • Reply K. 9. veebruar 2016 at 12:51

    Vähemalt selg on soojas ??

    Ma ei halvusta ega õpeta, räägin lihtsalt kuidas mina
    oma lastega imikust peale räägin.
    Esimesega oli üsna kummaline, alguses, imikuga
    rääkida et nüüd vahetame sul mähkme ära. Paneme
    sokid jalga, püksid jalga ja siis olemegi valmis. Mul
    mees aga alati rääkis temaga sel viisil. Lõpuks hakkas
    endalgi külge.
    Kui laps suuremaks sai, juba roomas ja oli asjalikum.
    Rääkisin “emme paneb endale papud jalga, hops hops
    ja jope selga. Ning oleme valmis ja lähme”
    St olengi talle alatinette kandnd, mida teen. Isegi kui
    köögis sibulat hakin, siis ütlen, et nüüd emme lõikab
    sinulat jne.

    • Reply silja 9. veebruar 2016 at 14:26

      tubli, nii peabki

  • Reply anu 9. veebruar 2016 at 11:50

    Osteopaat on hästi hea…. mulle
    meeldib, käin 3-4 korda aastas, siis
    väänatakse kõver selg jälle sirgeks
    ning likvideeritakse kangekaelsus ja
    ma tunnen end jälle paar-kolm kuud
    inimesena :D aga ta võtab asja pisut
    laiemalt kui kiropraktik, st mitte
    ainult kondid ja lihased.

  • Reply Kriss 9. veebruar 2016 at 11:20

    Kirjutasin hiljuti sensomotoorsest treeningust sh Masgutova meetodist Pere ja Kodus http://digi.perejakodu.ee/uudised/mis-
    on-uhist-kirjutamisraskustel-ja-roomamisel?id=73293481. Masgutova meetodil tegeletakse lastega AVE keskuses
    http://www.akave.ee/ee/Teenused/arendavad_teenused

    Ära jää ootama probleemi iselahenemist, vaid tegele asjaga. Mul on endal ka kodus logopeediliste muredega laps (samuti ei
    hakanud rääkima) ja kui me oleksime jäänud ootama, millal ta ükskord hakkab õigesti rääkima, siis kuuleksime praegugi
    6-aastast pudikeeles rääkimas.

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 11:51

      Nagu öeldud, siis aeg on pandud ju, mis moodi ma siis probleemi iselahenemist ootan :)?

  • Reply Helina 9. veebruar 2016 at 10:47

    Hei Mallukas vaata seda :) Eile jagati fb-s ja pean mainima,et super naine,kes nii lihtsa aga tõhusa asja peale tulnud.Nii et
    muinasjuttu vestma.Minu tibu on 2,8 ja temaga vaatasime koos ja nii tahtis kohe kõike järgi teha. :)

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 11:51

      Mari ei viitsinud seda poolt sekundkitki vaadata, rääkimata järgi tegemisest.

      • Reply K. 9. veebruar 2016 at 16:50

        Apppi???? mega naljakas video.
        Tädi on väga hoos

      • Reply Ruth 9. veebruar 2016 at 17:22

        Maril polegi vaja vaadata seda videot. Sina vaata ja võta õppust ning hiljem kui niisama Mariga möllad siis tee neid harjutusi
        (aja keel välja ja mängi koera jne). Lootust on, et mängu hoos teeb Mari ka mõne harjutuse kaasa ja kui esimesel korral ei tee
        siis võib olla teisel või kolmandal. Kõik need videos tehtud keele harjutused on väga tähtsad kõne arengule. Need treenivad
        nii keele kui suu lihaseid. Kui te kunagi peaksite logopeedi juures käima hakkama siis seal tehaksegi just selliseid harjutusi.

  • Reply Helen 9. veebruar 2016 at 10:38

    Mu kadunud vanaisa tavatses öelda, et Tõnisson (Jaan Tõnisson, riigitegelane ja poliitik) ei osanud kolmanda eluaastani
    rääkida, aga kui ükskord hakkas, siis rääkis kõik surnuks. Iga asi omal ajal!

    • Reply Mina 9. veebruar 2016 at 12:00

      No mina olen lausa kuulnud, et hakkas
      see mees rääkima alles 5-aastaselt.
      Ühesõnaga, tõde pole.

  • Reply Maike 9. veebruar 2016 at 10:25

    Kus te logopeedil käisite?

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 11:51

      Marienthali keskuses

  • Reply Laura 9. veebruar 2016 at 10:22

    Lugedes seda osa, kus kirjeldada, et Mari ei taha üldse kuulata seda, mida sa talle näidata tahad, tundsin nii enda lapse ära :)
    Keeldus igasugusest õpetamisest :) Aga lisaksin veel seda, et lugesin raamatut “Terane laps” ja seal kirjeldab just laste kõne
    arendamist. Kui Sa ütled, et Mari ise uurib küll asju ja suudab keskenduda, siis selle raamatu kohaselt peaksidki talle rääkima
    ainult nendest asjadest, mille vastu ta ise huvi tunneb parajasti. Ehk et näitad “vaata, see on auto” ainult siis, kui ta seda autot
    juba vaatab ise, mitte nii et Mari vaatab kassi ja sina hõiskad kõrval “vaata, auto!” :D Ühesõnaga, raamatu kohaselt selline
    pisike nipp pidi aitama päris kiiresti lapse kõnel edasi areneda ja tal oma peakeses seoseid luua :)
    Kui peaks huvi pakkuma, siis link raamatule ka : http://varrak.ee/product/6476/?cid=387

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 11:52

      Hea mõte, proovin kindlasti :(

  • Reply Katrin 9. veebruar 2016 at 10:16

    mul endal lapsi pole, aga arvan, et
    kõik lapsed on erinevad. St ei ole
    mingit x-vanust, mil kõik PEAVAD
    oskama rääkida. Minu täiditütar
    ümises vist kuni neljani ja siis
    kukkus lobisema. Teine sugulane
    seevastu juba laterdas täiesti
    soravalt kolmeselt. Ehk siis lapsed
    ON erinevad.

    Ja ma pole kunagi arvanud, et Mariga
    miskit pahasti on. Näha ju, et
    imetore laps ja täiesti ilusti areneb :)

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 11:52

      Muidugi on lapsed erinevad, aga matkima ta ikkagi peaks tahtma, nii et sellega natukene tegeleme :)

  • Reply maris 9. veebruar 2016 at 10:16

    see masgutova meetod tundub huvitav, ega sa ei kujuta ette mis hinnaga see olla võiks? Igatahes kui targemaks saanud oled, siis
    paun muljeta

    • Reply Mallukas 9. veebruar 2016 at 11:52

      Kindlasti räägn lähemalt kui ise rohkem tean. Aga hinda veel ei tea kahjuks

  • Reply Kati 9. veebruar 2016 at 10:05

    Minu vend näiteks hakkas rääkima kuskil 3-selt. Enne seda ei rääkinud sõnagi ja siis tuli nagu punn eest ja
    kukkus lobisema :) Seega lootust on ;)