kalli papa mälestuseks…

Kes teab, siis Haapsalus on selline võimalus, et saad osta viieks aastaks nimelise pühendusega pingi (siin paari lausega seletatud). Kaks aastat tagasi otsustas minu ema papa mälestuseks ühe pingi tellida. Mõeldud-tehtud. Sellist lehte enam pole, aga kui tema tellis, siis oli netis selline interaktiivne kaart, kus said pingile peale klikkida ja ta endale ära tellida. Nõnda mu ema tegigi ja valis pingi promenaadi kõrvale, purskkaevu juurde. Ma siin googeldades leidsin, et just sinna, kuhu vanaisa pink sai, oli kõige suurem nõudlus ja juba järgmisel aastal pingi tellinud inimesed asukohta enam valida ei saanud. Need, kes olid valida saanud, nende pingid pidid siiski jääma, kuhu nad algsest tellitud olid. Sealhulgas siis ka papa pink.

Nende pinkidega on selline värk, et need tuuakse kuskil mais välja ja sügisel viiakse kuskile tagasi siseruumidesse, kus neid siis hooldatakse ja korrastatakse uueks aastaks. Väga kena. Eelmisel aastal läkski mu ema kevadel Haapsalusse, aga mida ei olnud, oli papa pink. Ta helistas linnavalitsusse ja uuris, kus see olla võiks, kui selgus, et papa pink oli kogemata viidud hoopis kuskile kooli ette. Lubati esmaspäeval esimese asjana viga parandada.

Paar nädalat hiljem sattus ema jälle sinna. Pinki polnud. Läks kaes kooli aeda, seal see papa pink oli. Ema helistas jälle linnavalitsusse ja uuris, et kas ta peab ise selle pingi õigesse kohta lohistama, või mida ta täpselt tegema peaks, et pink oleks seal, kuhu tema selle tellinud on. Üks põhjusest, miks mu ema üldse promenaadiäärse valis, oli see, et ka kaugemal elavad sugulased, kes Haapsalusse satuvad, saaksid põhjuse mere ääres käia ja papa pingil jalga puhata, aga no kus sa puhkad, kui pinki lihtsalt ei ole.

Vabandati ette taha, toodi üsna ruttu papa pink õigesse kohta ja saadeti vabanduseks mu emale koju hunnik jama, ala pastakaid ja tasse. No see selleks, vähemalt sai lahendatud.

Sel aastal läks mu ema taaskord maikuus Haapsalusse. Teiste pingid olid, papa pinki JÄLLE ei olnud. Jälle helistas mu ema sinna ja ütles, et tal on lausa piinlik, et mitu korda peab sellise jamaga tegelema. Miks ei võiks lihtsalt üks pink olla seal, kus ta olema peab? Ja kui eelmisel aastal oli KUSKILT võimalik papa pink leida, siis sel aastal ei olnud seda mitte kuskil. Mul emal sõbranna Haapsalus ja see käis otsimas, aga tulutult. Nõnda kirjutaski mu ema neile, et 12. august olen ma jälle Haapsalus ja tahan seda pinki õiges kohas näha. Saate aru, see pink oleks pidanud juba NELI KUUD väljas olema, aga ei olnud. Täitsa absurd.

Ühesõnaga ta siis läkski augusti jooksul sinna ja leidis pingi õigelt kohalt. Aga millisena? Noh, ju siis oli papa pinki kuskil üle värvitud, ilma, et oleks viitsitud seda plaati küljest ära võtta. Siis aga mõeldud, et ah, mis me seda ikka tassime, kruvime parem ainult selle plaadi kohaloleva pingi külge. Nii tehtigi. Samal ajal, kui teised pingid on ilusasti korrektselt värvitud, on papa pingi mälestusplaat värvine, kriimustatud ja takkatipuks pole keegi viitsinud isegi kruvisid lõpuni sisse kruvida.

Minu papa pink…Reaalselt selline mälestusmärgi rüvetamine on kurb. Vähe sellest, et poolest aastast, mis see pink peaks väljas olema, on see sel aastal umbes vaid kahel kuul. Lisaks on ikka tarvis sellest mingi porno teha. Jah, nendel tüüpidel on ju suva minu papast, kes oli Haapsalu suurim fänn ja tulihingeline Haapsalu ajaloo uurija. Pohhui, ei viitsi pingi värvimiseks plaatigi ära kruvida, suva ju….

EDIT: Haapsalu linnavalitsus on vähemalt kiire probleeme lahendama. Kohe tehti nimeplaat puhtaks ja pink korda. Asi seegi! Lisaks pikendati viieaastast pingilepingut tasuta veel kaheks aastaks. Tore kompensatsioon küll, aga noh, loodame, et teistel selliseid probleeme pinkidega ei ole ega tule. Saadeti pildid ka korda tehtud pingist, nii tore 🙂