Kui ma nägin kohalikus poes känguru liha, siis ostsin selle pikemalt mõtlemata ära. Ma olen seda söönud enne ühe korra elus, Austraalias. Me läksime sõpradega Timi farmi ja ühel õhtul grillis ta meile hõrgutavat känguruliha ja serveeris värske salatiga. Ma ei tea, kas see tõesti oli tol hetkel nii hea, või võis see imeline kogemus olla rohkem seotud sellega, et ma olin vaene kui kirikurott ja eelnevatel päevadel mingisuguseid suvalisi nuudleid endale sisse kühveldanud. Mälestustes oli see ÜLI hea ja no rändas poekorvi.

Enne kui süüa tegema hakkasin, tegin sellest ka Instagrammi pildi ja keegi kirjutas mulle midagi sellist, et väga kahepalgeline on see, et ma elevantide eest tsirkustes seisan, aga känguru söön rahulikult ära. Et miks on känguru halvem. Ega jah, ma pean tunnistama, et ma enne niimoodi ei mõelnud ja peale selle liha söömist võin öelda, et oleks võinud ta rahuliku südamega sinna poodi jätta ka, aga no mõtlema pani ikka. Et kui ma olen mingisuguste loomade kaitseks välja astunud, siis see võtab mult edaspidi õiguse teha mitte nii teadlikuid valikuid, sest muidu oleks see kahepalgeline?

Et kui tsirkusi boikoteerin, siis järelikult ei tohiks ma iial ühtegi looma süüa ja nahka kasutada, sest ise ma ju see ühe korra ütlesin, et ma hoolin loomadest, miks ma siis valetasin, eks?

Minu meelest tundub loogiline, et enamik meist on selles suhtes “kahepalgelised”. Meil on igaühel omad põhimõtted ja maailmavaated, mida me järgime, aga samas võib meil vabalt olla selliseid harjumusi, mis laias laastus nende esimestega vastuolus on. Ma reaalselt tean ühte naist, kes tassib isegi rongiga ja ühistranspordiga sõites sinna oma turvatoolid kaasa, sest see on lastele ohutu liiklemine ja tema ei taha teha järeleandmisi laste turvalisuse osas, samal ajal jätab väikseid lapsi ööseks üksinda koju, sest tahab väljas käia. On ju vastuoluline? Aga samas, mis temast siis vähem kahepalgelise inimese teeks? Et kui ta juba lapsi ööseks koju jätab, pangu siis kohe enda turvatoolid ka põlema, sest tal puudub edaspidi õigus üldse laste turvalisusest rääkida?

Ma tean inimest, kes on kõige kõvem spordivend üldse, sööb jube tervislikust ja hästi, kuid suitsetab nagu korsten. Mis teha, igal ühel on omad head ja vead, nagu juba vanad eestlased ütlesid. Nõnda ka mul ja ausalt, mul vahel tekib endal ka tunne, et ma olen lõhestunud inimene. Et ühest küljest ma näiteks mõtlen kogu sellele loomade kasvatamisele ja sellele, kuidas me seda liha saame, mis poelettidel on ja ma EI TAHA olla osakene sellest sitasest süsteemist. Teisest küljest söön steiki ja mõmisen, et isss-sss-sssand kui hea. See aplus on ikka õudne asi!

Eile jäi silma ka arutelu Palja Porgandi üle. Et mis õigusega on ta nii kahepalgeline, et räägib enda keha armastamisest, ise nii üles tuunitud kunsttissidega tibi. Ma alustan selle üle jutustamist üldse paari kuu tagusest ajast. Ma lugesin mingisugust Palja Porgandi postitust ja mul tuli üli hea mõte, et ma teen ühe naljapostituse. Niiöelda feik-reklaampostituse, näiteks kardinatest või muust suvalisest asjast. Ja siis teeks seal postituses Palja Porgandi stiili. Et üle lause oleks siis minust mingi ERITI seksikas pilt, aga no ilmselgelt minust selliseid pilte ei saaks kui Porgandist, seega oleksin ma teinud need kõik mega üle võlli. Noh, ma siin niisama, kardinat endale kiimase näoga näkku hõõrumas. Ma siiin niisama diivanil palja perssega, kardin hargivahe varjamas, endal mõtlik pilk kaugusesse. Ma juba vaimusilmas nägin seda postitust ja kujutasin ette, kui naljakas see olema saab. Kõik, kes Porgandi blogi näinud on, saaksid ju aru, et ma tema üle nalja viskan ja siis me saaksime kõik kõhutäie naerda, sest noh… Vaata ometi seda mõttetut ajudeta piffi, kes oskab endast ainult kiimas näoga persepilte üles riputada. On ikka sisutühi inimene, eks!

Siis hakkasin mõtlema, et inimene ajab oma asja, teeb oma trenni, ju siis tal on palju erinevaid fotoshuute, et tal kogu aeg neid erinevaid pilte nii palju on. Seks müüb, keha tal on, raha ta teenib ja mis kõige olulisem – ma mõtlesin välja, et kui mul oleks selline keha ja kogu aeg erinevaid ilusaid pilte endast varnast võtta, siis no NO SHIT, et ma kasutaksin neid oma blogis ka. Seega rääkis minus vaieldamatult ainult kadedus, pole midagi teha. Aga ometi olin ma tema säärast käitumist ka halvustanud ja isegi sarnaselt teistega mõelnud, et peale selle, et nii loll (sest, noh, ilus ju :D) on nii kahepalgeline ka, sest ta ju promob pidevalt enesearmastamist ja tervislikke eluviise, aga mis enesearmastusest saab juttu olla inimesel, kellel on kunsttissid ja -juuksed ja -küüned?

Nüüd mõtlen, et… aga miks mitte? Inimene võib olla ju tervislik, kuid tahta uusi tisse. No las ta tahab siis! Ma ei kavatse siin teha mingisugust süvaanalüüsi inimesele, keda ma ei tea, aga kui ma õigesti mäletan, siis on PP puhul tegemist neiuga, kellel on aastaid olnud toitumishäired. Need ei tule üleöö ja niisama inimestele, kelle enesekindlusega kõik korras oleks. Ja öeldakse ka, et toitumishäire jääb mingil määral inimesega alati. Seega on neiu, kes on võidelnud enesehinnanguga, nüüd jõudnud punkti, kus ta ON lõpuks endaga rahul. Ja tahab seda teistele ka näidata, sest for fuck sake, ta SAAB! Miks ta siis teha ei võiks? Ja kui kasvõi üks sajast naisest nendest piltides leiab selle motivatsiooni, et kõik, ma lähen ka trenni ja hakkan tervislikuks, siis need ülejäänud üheksa, kes hambaid krigistades kriiskavad, et “kole ja võlts” võivad oma kurjuse otsas edasi istuda, sest reaalne tulemus on ikka see, et Porks on selline nagu ta on, see üks naine ongi motiveeritud ja ehk muudab oma elu ja need üheksa visisevad kurjalt üksi kodus :D

Mis siis, et ta võib-olla 20 aasta pärast mõteb, et kurat, mu tissid olid enne ka päris ilusad. Mis siis? Las mõtleb siis. Meil kõigil on asju, mida me 20 aasta pärast enda kohta mõtleme, et krt, seda poleks pidanud vist tegema. Vahet pole, mis see asi siis ka ei oleks. Ja äkki ei mõtle, kust me ka seda teame.

Tõesti absurdne on tänapäeva maailmas, kus toimub kogu aeg nii kohutavaid asju, muretseda nii ebaoluliste asjade üle, nagu kas üks loomasõber ikka on NII suur loomasõber, kui ta väidab, või kas ühel tervist promoval inimesel võivad olla kunsttissid. Teate, see on vaba maailma võlu. Me kõik võime teha ja olla täpselt sellised inimesed, kuidas meie hing ihaldab. Ja isegi kui mõnikord teiste valikud meile ei meeldi, siis tuleb aru saada, et me saame ikkagi elada ainult oma elu ja muuta saame nii palju, et ise neid asju ei tee, mis teiste juures ärritavad. Ülejäänu on juba inimeste enda asi ja miks selle peale üks elurõõmus ja äge inimene aega kulutama peaks, ma tõesti aru ei saa. Kuigi raske on endale kadedust tunnistada, siis mõnikord tuleb ka seda teha.

Ma siiamaani mõtlen, et päris kurb oleks see Palja Porksi imiteerimise post olnud, sest iga pilt oleks võinud omada allkirja: “Tahaks ka nii sale ja fit olla nagu porks, aga sai meeldib rohkem”, või midagi muud sellist :D No ausalt, naised, kes teda veel ei tea, palun vaadake ja öelge, kas te EI ole kadedad? Kasvõi natukene? Mina küll olen ja no jumal sellega. Samas olen ma kindel, et kui ma näeksin ja teaksin kõiki naisi, kes seda postitust loevad, siis ma leiaks teilt igaühelt omaduse, mille üle ma kade oleksin. Siiralt ja südamest :D! Kellel on imeilusad pruunid silmad, kes oskab hästi kududa, kes laulab kauni häälega, kes oskab tantsida, kellel on silma kodukujunduses, kes on hea kokkaja, kellal ülihea huumorimeel – seda võiks loetlema jäädagi.

Ma kunagi korrutasin ka endale, et “kui ma ütlen, et mulle midagi ei meeldi, siis ma ei ole kade, vaid mulle lihtsalt ei meeldi!!!”, aga vanusega olen aru saanud, et pahatihti on see ikka kadeduseuss, mis meid paneb asju kõõrdpilguga vaatama. Sõbrad, sitta sellest kadedusest ja oleme parem need inimesed, kes teisi aitavad, kaasa elavad ja võitude üle rõõmustavad, selle asemel, et ennast ussitada ja süüa mingi mõttetu juraga.

Aga… sõbrannadega tagaselga võib ikka teinekord klatšida, nii hea hing ma veel ei ole, et seda ära lõpetada suudaks. Naeruväärne on see, et mõni oma õelust ja kurjust sellega “matab”, et “vähemalt ma ei räägi tagaselga!”. Nagu, ma küll eelistaks, et inimesed koledusi minust just TAGASELGA räägiks, miks jumala eest peaksin ma seda jama kuulda tahtma :D Aga sellised avalikud väljaütlemised võiksime me kõik limiteerida ainult heaks, sest noh… headus sünnitab headust ja tore on ju, kui inimesed sinu vastu ka kenad on, mitte ei ürita sind igal sammul maha teha.

Mina kaugustesse vaatamas ja unistamas ilusast maailmast :D (tegelt hoian pead üleval, et lotti näha poleks, krt, Paljas Porgand raudselt ei pea nii tegema #kade :D)

Kas teie olete kadedad? Kelle peale? Aga kahepalgelised? Et kas teete ühte asja näiteks täiega, aga mõnest teisest samaväärsest ei hooli sugugi? 

Jaga: