Ma alustasin tänast päeva täitsa hariliku plaaniga mittekuimidagi teha. Juhtus aga nii, et ühel hetkel avastasin ma pettunult enda autokooli e-kooli vaatamas. Nimelt on seal 28 online kursust, mille igaühe lõpus on test. Ma olen neid teste lahendanud, st 5 tükki olin tänase seisuga ära teinud, aga need tundusid alati nii keerulised, et lihtsam tundus nende olemasolu ignoreerida ja mõelda, et küll ma KUNAGI teen.

Samas ma ise suure suuga lubasin, et ma teen need juuli kuu jooksul ära, sest kui need on tegemata, siis ei saa autokooli teooriaeksamit ära teha. Kirusin mineviku-mallut, kes selle lubaduse andis, aga hakkasin otsast pihta. Minu üllatuseks ei olnudki see enam nii raske, kui paar kuud tagasi. Ei teagi, kas asi oli selles, et ma vahepeal nii palju sõitnud, või see, et ma ARKi lehel neid teste tegin, või et ma reisil natsa testiraamatut lappasin, või hoopis sellest, et ma ähvardasin autokooli nii kaua kehva reklaamiga, et nad mulle sinna kergemad testid riputasid, ma ei tea. Igatahes tegin ma esimese laksuga kohe 10 testi ära, ehk siis kokku oli tehtud 15 tk, mis on rohkem kui pooled.

Oi jumal, ma olin endaga ikka VÄGA rahul ja lubasin endale pühalikult, et mõni teine päev teen kõik ülejäänud 13 tükki kah sama moodi ühe päevaga ära. Vahelduseks mõtlesin tubli olla teise kandi pealt, ehk siis rohisin, pühkisin ja riisusin terve esiaia ära. Jah, õues oli 32 kraadi ja mina … jaurasin õues nagu segane. Mul oli väike abiline ka, kes aitas mul käbisid korjata. Või noh, ta tassis mulle mulda ja oksi ja okkaid ja käbisid ja kõike. Lõpuks olime nagu kaks murjamit, üleni mullased ja higised.

Kardo, hea inimene, oli meie rabelemise ajal meile suure basseini üles pannud ja jahedat vettki täis lasknud. Olgu jumal selle mehe eest tänatud, sest seal külitasin ma mingi pool tundi, nagu kaldale uhutud vaal. Nii. Kuradima. Hea.

Lõpuks imbusin ma tuppa, et hakata blogima oma imeliselt saavutusrikkast päevast, kui ma kogemata ennast jälle autokooli lehelt teste avastamas leidsin. Ja saate te aru vä. Kas te saate aru või?! MA TEGIN KÕIK TESTID JUTTI ÄRA! Mina! Mariann Treimann! Täitsa ise, tegin… midagi… lõpuni :D

Jaaa, ma saan aru, et see pole ju tegelt lõpp midagi, sest nüüd ma alles saan autokooli teooriat tegema hakata ja nii, aga no see tundus mulle vahepeal nii lootusetu, et see teooria ei jää pähe ja ma ei saa midagi aru ja täitsa hämmastav ongi selle juures see, et nüüd ma sain juba jumala ilusasti lõpuks aru, et mingi loogika hakkab juba tekkima. Reaalselt ma vist peaks kõikidele Perekooli kommenteerijatele saatma mingi kommikarbi, sest just sealt ma ju omal aal lugesin, et ega MINA ju raudselt never lube ära ei teeks. Ja kui seda juttu seal ei oleks olnud, siis vabalt olekski ehk käega löönud, et ah suva, ma ju ei oska. Kui aga sellist asja lugeda, et ah ta nagunii ei saa, siis tekkiski trots, et persse, saan küll. Poolel Eestil on load ja no ma võin pool retakas olla, aga nüüd just MEELEGA teen ja pushin ja saan.

Andke mulle andeks, kui vahepeal on Perekooli väited muutunud ja nüüd ühtäkki kõik väga toetavalt mulle pöialt hoiavad. Ma pole nimelt kaks kuud seal lehel käinud, seega sellisel juhul palun siiralt vabandust ja ehk hoopis see imeline moraalne tugi mind sellel tänasel teekonnal just aitaski :D

Ma lihtsalt olen nii rahul tänasega, et tahtsin kohe teile uhkustama tulla ja ennast kiita, et no vaadake, ma oskan midagigigigi. Ja olen sammukesegi võrra lähemal lubadele. Ja majaesine on ka sada korda parem ja puhtam, kui ta enne oli. Kõik muudkui liigub ja edeneb, win ju! Vahepeal on nii pikad pausid, kus ma ei jõua nagu kuskile poole tormata ja siis jälle ajad, kus kõik mega ludinal lähevad.

Homses “Malluka suvi” saates saate mind näha ka teooriat õppimas ja sõidtutunniski, aga no ausalt see laste kisa sees “õppimine” on võimatu. Midagi aru ei saa ja meelde ei jää. Täna Lende magas lõunaund ja Mari on veel Pärnus, seega oli hea rahulik teha ja no nagu näha, siis aju töötas ka. Sõidutundidega on nii, et 19 tk on tehtud ja sõiduõpetaja pakkus, et midagi sinnakanti veel otsa ja saab kenasti tehtud eksamid. Eks see oleneb, kui tihti augustis sõidutunde võtta saan, aga ega mul selles suhtes kiiret pole, et ma ei arvanudki kordagi, et ma need 20 sõidutundi ära teen ja kohe naks pro olen. Ma ise arvestasin umbes 40ga, nii et sinna sisse ma jään kah. Oma lootustes vähemalt :D

Ehk siis, edaspidised lubadused: 7,8,9 august õpin IGAL VABAL MOMENDIL teooriaküsimusi ja 10dal astun autokooli sisse ja proovin testi ära teha. Ma sain aru, et kirja ennast panema ei pea, et iga kell võib lihtsalt minna ja proovida. Seda, et ma nüüd esimese korraga ära teen, ma jälle loota ei julge, aga no kolme korraga ehk vast ikka :D

Samuti proovin ma augusti jooksul iga nädal vähemalt 2x sõidutunnis käia, mis tähendaks seda, et augusti lõpuks oleks mul lisaks tehtud veel 16 sõidutundi. Eks näis, mis õpetaja siis arvab, et kas tasub proovida koolieksamit või sõidame veel. Igatahes selle kõige valguses tundub mulle täitsa mõeldav enne Marta sündi load kätte saada. Muidugi eks nüüd oleneb sellest ka, et millal ma saan esmaabikursuse aja ja kui pikad järjekorrad ARK’is on, kui ma lõpuks sinnamaale jõuan, aga no ütleme nii, et ma juba näen silmi kissitades ja hoolega vaadates tunneli lõpus valgust :D

Nii õnnelik on olla. Palav ja õnnelik.

ma niisama oma täies ilus ja hiilguses, trussikute väel lastebasseinis vedelemas nagu mauk. #life

Ootan nüüd, et te kõik ütleksite mulle, et tubli tüdruk olen. Oleks Mari kodus, ta raudselt ütleks :D Ma olen nii ära tõusnud, et ma isegi korraks kujutasin ette, kuidas ma elutoa ja lastetoa ka ära koristan täna, aga hulluks vist ei maksa minna :D

Ps! Tahan uuel nädalal teha mingi küsimus-vastus stiilis postituse oma tüdrukutest. Kui kellelgi on miskit küsida, siis andke aga tuld, teete mulle kirjutamise lihtsamaks! Oodatud on küsimused Mari ja Lende kohta, aga kui kellelgi peaks ka Marta kohta mõned olema, siis üllatage mind!

Jaga: