Maril on viimasel ajal mingi periood, et ta tahab kõike teha üksinda. See oleks tore, kui ta hommikul võtaks oma pambud ja tahaks üksi lasteaeda minna (jumal teda teab, vb tahaks ka), et ma kauem magada saaks, aga ei. Tema tahab näiteks üksinda mänguväljakule minna. Või rattaga sõitma aiast välja. Või poodi. Kui ma pakun, et äkki läheks koos, siis ei taha enam üldse minna, sest tema tahab üksi minna, kuidas ma aru ei saa ometigi?
Üldse on kohati veits selline väikse pubeka tunne sees. Et ühel hetkel vaatad, et appi, nii asjalik. Näiteks siis, kui ta mulle kohvi tegi ükspäev! Teine hetk mõtled, et mis käojaani ta suust välja ajab. Täna palusin tal ennast riidesse panna, et me saaksime Vembu-Tembumaale minna. Ta vasta mulle silmi pööritades: “Issand jumal, sa ei pea kogu aeg mölisema!”.
MÖLISEMA? Nagu mis sõna see üldse on, ah?
Ma rääkisin Kardole ka, et sa ei kujuta ette, et mida Mari ütles, et kuidas ta üldse sellist lauset teab, aga siis Kardo väitis, et ma ütlen talle seda kogu aeg, kui ta mind õpetada proovib. Ups. Krt ärgu käigu siis mölisedes õpetamas ?♀️
Me kokkame suht tihti koos, nüüd tahab üksi. Röstib saiu nii et maja tossab ja üritab asju lõigata üksinda ja. Selle viimase peale läksin päris kurjaks, sest ma ei taha, et ta üksinda selle noaga susserdab, tahan ikka ise igaks juhuks kõrval olla, aga selle peale solvus Mari täiega ja läks Kardole ütlema, et mulle tuleb politsei kutsuda, sest “ma ei lase elada”.
Ok, ma loodan, et ma ei jäta nüüd muljet, et Mari pidevalt käiks ja dramaatiliselt ohiks siin, aga kui ta seda teeb, siis see on tõesti naljakas, mis ma teha saan. Ise nii tõsine ja elus pettunud. Haha, just meenus üks asi veel – hommikuti paneb Mari lastetoas multikad tööle ja teeb ukse lahti, et Marta ka tema juurde liipaks. Meil toad kõrvuti, et kuuleme ära, kui midagi on, aga lihtsalt saame ise veel veits aega lebada ja teeselda, et me ei pea kohe karku alla ajama ja adekvaatsed lapsevanemad olema. Igatahes üks hommik oli jälle nii, Mari asjatas seal Lende ja Martaga, kuni enam ei viitsind ja tassis Marta meie tuppa tagasi, et kuulge tavai, ärgake teie ka üles. Ma siis läksin lastetuppa ja palusin, et Mari kuule, aita mul need mänguasjad ka kokku panna. Mari vastas tuimalt: “Tead ma tõesti ei suuda, ma mängisin siin nii kaua Martaga, siis kui sina MAGASID…” ?
Kui ma juba Mari juttude peal olen, siis tuli üks naljakas asi veel meelde. Mari pidevalt räägib, et ta tahaks juba kooli minna ja nii, ma pakkusin välja, et kui ta tahab, siis võime ükspäev kooli mängida. Et ostame vihiku ja teeme sinna sisse tähti ja nii. Mari vastas: “Jaa! Siis teeme nii, et sina oled õpetaja, mina õpin ja Lende on lihtsalt üks vana koristaja!”
Täna pidin korraks sõbranna juurde minema. Mari kohe uurima, et kuhu ma lähen. Vastasin, et Bellu juurde. Mari õhkab: “Ma tahan ka tulla! Ma tõesti armastan Bellut!” Olgu öeldud, et ta ei teadnud kindlasti, et kes see Bellu täpselt on ?
Okei, ma ei tea, kuidas see jutt nii lappama läks, aga ma tegelikult tahtsin teilt küsima tulla, et kas ma olen tõesti Eesti kehveim ema, kui ma mõtlen Marile sünnaks mingit telefoni kinkida, et ta seal oma mänge mängida saaks. Ma muidugi ei mõtle, et annaks talle selle kätte ja nüüd mängi kogu aeg, kuidas jumal juhatab, aga no on hetki, kus ta tohib mängida ka ja enamuse ajast ta mängib mingis äpis, kus ta värvib pilte või miskit… Lihtsalt ma ei taha, et ta minu telefoni näpiks. Tõmbab sinna pidevalt mingit jama (okei, uues ta ei oska), aga no rokaste näppudega ja äkki kukub maha vms.
Ma TEAN, et head emad hoiavad oma lapsi ekraanides eemal kuni nad 48 saavad, aga tal ju tuleb sünna ja ta oleks nii õnnelik ?♀️ Ja ega ta selle võrra rohkem ikka telefoni ei saaks, lihtsalt siis see oleks tema oma, millega mängib, kui saab. Ja kui need “üksi” ajad edasi lähevad, siis oleks ju kena, kui saaks talle helistada. Mitte, et ta veel kuskil oleks üksi aiast väljas käinud oleks, aga no tulevikus vast ehk ikka läheb kunagi kuskile.
Ah ma ei tea, lihtsalt mõte, öelge, mis te arvate? Või mida teie kingiksite kuuesele ja kolmesele (Lendele ma muidugi ei mõelnud telefoni osta, et oleks ära öeldud :D)
54 kommentaari
Telefoni mõte on mu meelest jumala okei. Aga ma ei reklaamiks seda telefoni Marile kui “tema oma”, vaid, et see telefon on lihtsalt “mängude telefon”. Siis ei pea sa suure tõenäosusega temaga hiljem vaidlema, et ta sulle ütleb, et minu oma ja ma tohin kaua tahan, minu oma ja ma Lendele ei luba jne.
Oh, hea idee 🙂
Ma kingiks tahvli. Laeks sinna skype peale ja helistaks sellega. Suurema ekraaniga lapsel ka parem mängida mänge. Mul said lapsed noorema lapse 3a sünnaks tahvlid.
Meil on miskid saja eurosed (ehk odavad) huaweid. Tähtis oli et ekraani reso oleks hea ja, et kõlar poleks tahvli taga. Kõlar on ekraani all aga keerame tahvli nn tagurpidi, siis on kõlar üleval ja heli väga hea. All olles sumbub heli sohvasse.
Ma arvan, et 6 on norm vanus küll telefon kinkida, sa ju ise kontrollid ta ekraaniaega. 7-aastaselt, kui lapsed kooli lähevad, saavad niikuinii enamus telefonid.
Muide, väga lahe kuidas Mari Bobuxid kleidmustriga täpselt sobivad. 😀
Mari selle üksi tegemisega võiks ju lasta tal harjutada. Aasta pärast läheb kooli ka juba.
Näiteks lepite kokku, et esialgu harjutate tänaval koos liiklemist. Räägite läbi kõik tee ületamise kohad jms. Siis lepite kokku, et liikleb üksi aga sa tuled talle järgi mingi vahemaaga. Nii näed, kas oskab ohte hinnata jne aga vajadusel saad sekkuda. Ja lõpuks saab üksi liigelda. Step by step.
Ja siis tasuks see telefon ka juba rohkem ära ja poleks pelgalt mänguasi.
Mari läheb aasta hiljem kooli 🙂
Aga harjutada võite ju ikka. Mari on ka kindlasti õnnelik, et saab vaikselt rohkem asju üksi teha. ?
“Ta kasvab koguaeg kiiremini, kui me ootame, ja ta on alati väiksem, kui me arvame. Vanemal on võimatu sellele pihta saada. Need on meie laste tugevused, mis annavad meile teada nende piiridest ja vajadustest.”
Mul oli just lastekasvatusteemaline raamat lahti ja silmasin sellist lõiku seal. Tundus, et vastab natukene su sellele postitusele:)
Kas teil mitte ei olnud teemaks, et ta peaks hoopis vähem telefonis istuma? Lausa mingi spetsialist soovitas? Selle telefoni ostuga jääb veits mulje, et sa just kui veeretad seda vastutust kontrollida nii ajalist kui ka tegevuse limiiti lapse peale ??
Kooli alguse puhul on telefon täitsa õigustatud kink küll 🙂
Aga kust sa siis välja loed, et üldse palju istub? Ma lihtsalt tahaks, et need korrad, kus ta telefoni saab, et ta minu oma ei näpiks. Ikka olen talle andnud telefoni, kui ala ta ei viitsi poodi kaasa tulla ja tahab autos oodata. Või hommikuti kui ise magada tahame 😀
Mul saab kaka tütar kohe kuus. Samamoodi soovib telefoni, ei teagi mis ta sooviga peale hakata. Vist on vara veel, kuigi tama juba käib mul üksinda kortermaja taga mänguväljakul ja teinekord oleks hea teda telefoniga koju kutsuda mitte kahe jõnglasega tütart taga ajama minna… et pigem siis telefon juba vajadusest kinkida, vist ?
Minu meelest üks telefon mängimiseks kahe peale neile oleks väga ok, et te saaks ise natuke aega endale kui vaja vms. Ja lapsi paneb see kohe nii tähtsalt ennast tundma, et lahe vaadata kuidas nad uhkelt, nina püsti, telefon käes, ringi käivad. ?
Pedagoogina ûtlen et see on täiesti okei talle endale telefon eraldi hankida.
Tehnoloogia on praeguse elu osa, ei tasu eitada seda.
Lihtsalt piirata kasutamise aega. Mari vanune laps peaks ekraaniaega saama päevas mitte rohkem kui 1tund.
7+ vanuses on klassikaline 2tundi päevas.
Sama limiit peaks muidu kehtima ka täiskasvanutele.
Ja veel…
Kui me tahame et meie lapsed veedaks vähem nutivahendis, tuleb vaadata kaua me ise seal oleme. Lapsed näevad ja tôlgendavad.
Haah kui tore lugemine.
Esmalt tundsin ära Maris sinu sõnakasutuse 🙂
Millegipärast emmed kel kombeks “keelatud” sõnu kasutada väidavad alati et ei tee seda lapse kuuldes! Bullshitt…
Nagu oleks laps teises toa nurgas kurt ja pime, Loomulikult ta mõistab juba beebina ja kuuleb ja saab aru toonist ja rüblikuna veel taibukam ja kuuljam. Ehhki sulle näib et ta on nii omas maailmas ja teises maja otsas või aias kõrvuni mudas et pole võimeline osa saama aga vot see on nende eripära vaid ema palvete suhtes ! Vot siis on kõrvad vaiku täis!
Mari sujuv huumor ja õiglustunne on nii vahfffa ja südant soojendav.
Telefon kinkida- hm tundub et see piir on nihkunud sinna kooli algusesse või pisuke hiljem aga siis saad kindlasti kuulda nutulaulu. kuidas kõigil on aga AINULT minul ei ole. Ma kohe kindlasti ei usu et ta siis ainult sinu valitud/lubatud ajal seal on. Tema on isiksus kes kindlalt teatab et see on tema oma ja ta ise otsustab, Mõtle kui tal on juba vajadus üksi maailma avastada. Samas mina andsin ikka lapsele usalduskrediiti st hoiatasin et saab loa aga pettuse korral enam seda lõbu ei tule. Nüüd on see koht kus end hinnata. Kas ta sinu hoiatusi miskiks peab. Ma olin oma sõnades järjekindel ja see tõttu sellega muret polnud. Usaldust ei kuritarvitatud. Loomulikult pidin ma uskuma et laps teab mis teeb ja kuhu läheb. Pigem õpetaks et enne kui sa tohid üksi minna pead sa oskama teed üksi ületada ja teadma kust ja mõistma miks ei tohi auto nina eest ega ka tagant teele astuda. Kas tead miks! ehk KUI ettevalmistused ohtudeks on selged nagu prillikivi siis saab ohje lõdvemaks lasta. Esimesed sellsed ise asjad toimusid meil näiteks Pargis, kus ma lubasin kapse silmapiirini joosta-minna aga siis ta pidi mind ootama või tagasi jooksma. Kui selle kuulekusega oli ok sai uusi usaldus ülesandeid leiutatud. Mõned apsud poja tegi aga see juhtus ikka palju hilisemas vanuses ja olid õppetunniks mida siiani mäletab. No mitte eluohtlikud mainin igaks juhuks. Lihtsalt polnud õiget aja ja kilometraazi arvestus oskust. Et tagsi tuleb ju sama maa astuda. Koer oli rohkem läbi kui ta ise. Usaldus ja vabadus on lapsele tähtsad aga ta peab tedma et seda ei kuritarvitata, Mina rõhutasin alati kõike ma luban kui sa oma sõna pead ja mina asjast tean.
Noh, selleks ju apid, et ei töötagi nn muul ajal, kui ema lubab 😀
Mu kuuesel oli Eestis telefon seeparast, et yksi oues olles ta yles leiaksin ja teaksin, kus on. Ytleks, et vajalik lausa, nii yksinda kaimine kui telefon, iseseisvust peab ka oppima ju <3 siinpool merd meil hoopis teised lood, USAs voetaks mul yheksaaastane yksi ringi kondav laps ara, isegi koolibussi peale maja ees ei tohi teda yksi saata 🙁
Superlõbus lugemine 🙂 ! Aga ei… Mina ei ostaks lapsele oma telefoni… Vara-vara veel minu arvates.
Kolmesele mingi lahe elektriline sõiduriist, mida saab ise juhtida. Meil on traktor käruga. ?
meil pole kohta kus sõita sellega 🙁
Ma olen enda lapsele (ka 6) enda vana lutsu andnud, sinna väga üle 2 mängu ei tõmba (poisslaps ja automängud vms suht mahukad). Korraliku plaanin osta, kui kooli läheb järgmine sügis. Nüüd läks meil kohe väga hästi. Tahtis nutikella. Tellisin siis Hiinast mingi alla 10€, sim kaart seal ja kui vaja helistada saab ja ongi ekraanipuhkus – seal ei ole äppe vms ?. Mingi mäng on ka seal aga kas ta pole ise avastanud või igav. Aga eks seda peab ise tundma kuidas ennast ohjeldada suudab. Võib tulla see “see on minu telefon, mida sa plõksid” ? Kas Lendelt pole mingeid vihjeid tulnud “ma tahaksin seda…”. Enne sünnipäevi ja jõule ma kuulan laste soove või on juba mõni kauem kestnud soov olnud.
Kusjuures kui laps telefonui kätte sai oli ütlemist aga see on minu oma millepeale ma vastasin. et võtame siis telefoni kaardi välja millega internetti saab ja helistada ja rohkem pole sellel teemal ütlemist olnud 🙂
Minu lapsed said kuueselt telefoni, nuputelefoni 🙂
Nutikas tuli alles 10ndaks sünnipäevaks.
Kodus teisi ekraane, mille taga mängida kui on ekraaniaeg (mängukonsool, tahvel), telefon helistamiseks ja boonus on see kui aku pole mängimise tõttu tühi just siis kui last kätte vaja saada.
off topic – Maril on nii ägedad jalanõud 🙂 Mis need täpsemalt on?
barefoot jalatsid, aga krt nüüd mis nimega, jeesus seda teab peast 😀
Bobux step up 🙂
jep oli jah!
sa ei karda, et ta hakkab sulle iga päev poliseid kutsuma ja endale kiirabi 😀
Telefonile saab panna peale kasutuspiirangud, nii et kui ta on asjalik ja iseseisev ja tahab üksi mänguväljakule minna, siis saab telefoni kaasa võtta, aga netis käia ja niisama mängida ei saa kogu aeg. Ja samas mu õelaste näitel, kes juba mitu aastat koolilapsed, külla tulles on neil pooltel juhtudel ikka telefon koju jäetud ja nad ei tunne puudust ka. Nii et kui sa ise arvad, et see oleks mõistlik, siis kes oleme meie, et muud moodi arvata 🙂
Mu lapsed samas vanuses peavad sünnipäevasid ikka kõige olulisemaks päevaks maailmas üldse ja kui nad saaksid mingi asja, mida nad EI tohi iga päev kogu aeg kasutada, siis oleksid nad väga kurvad. Kingi ikka mingi pidevalt kasutatav asi. Mänguasi.
Mina ostan lapsele telefoni kooliminekuks ja pigem tahaks suunata, et see on abivahend suhtlemiseks, mitte eesmärk omaette.
Tal mingi meie vana telefon, kust ta youtubest laule vaatab-kuulab ja nende järgi tantsib.
Vanuse suhtes on 6-7 norm aeg, saavad hakkama küll telefoniga. Lottemaal ükspäev vaatasin, kuidas ca 2-3-aastasele oli kergkärus telefon ette pandud, see oli nats imelik. Saan aru veel, et arsti ootejärjekorras lõbustad last, aga no Lottemaal, värskes õhus, seal ikka võiks ümbrust nautida.
Muidu ma ostan lastele liiga palju mänguasju ja ei keela eriti midagi, aga ise olen telefonisõltlane ja veedan liiga palju aega fbs, igs, blogides ja oma lapsel ei tahaks sellist ajaraiskamist õpetada. Tahaks, et ta võtaks telefonikasutamisest need head küljed ja ei raiskaks aega liiga palju sellele.
Aga jah ma ei tea, mis see tulevik toob, võib-olla on telefon paari a pärast juba noortel palju olulisem elu osa, kui minuvanustel praegu. Ja telefonis toimubki kogu elu ja suhtlemine.
Vana koristaja ????? issand, kui naljakad ja armsad lapsed ikka on!!! ???
Mina ostaks ikka Leenule ka telefoni…võib-olla mitte täitsa tutikat, siis ei hakka nii kahju kui katki läheb.
Kes see Leenu on 😀
Ma olen vist imelik, kuid minuarust poleks küll nii noorele veel vaja, kindlasti ma ei oska öelda, kuidas teistel on, kuid mina sain oma esimese telefoni äkki suvel enne 5.-sse klassi minekut, ma ei tea kui vana ma siis olin, ei viitsi arvutada ka (hetkel olen 22) , kuid sain täiesti hästi ilma hakkama, emal midagi oli vaja edasi öelda helistada, võeti õpetajaga ühendust õpetaja ütles edasi. Mõnesmõttes ja hea, kui laps oskab ja saab siis ise helistada kui vaja peaks olema, kuid minuarust kui vaadata ennast sellises vanuses kui me mingi 13 aastaselt ka veel õues ringi hängisime rohkem kui toas, siis jah, praegusel ajal ikka topitakse liiga varakult telefoni lapsele nina alla, kuid nagu öeldud, siis vajadusel muidugi võib anda, mina lihtsalt ei näe põhjust, anda nii noorele lihtsalt niisama mängimiseks telefoni. Me mängisime kunagi ikka ilma telefonideta ja saime ka ära elatud, ei mõelnudki et meil seda vaja oleks, ning oma lapsele või lastele üritan samamoodi näidata. Rohkem õues vähem toas, telefoni kui sellist ei taha ma isegi nii väiksele mitte sisse harjutadagi. Paljugi mis laps tahab, mina ikka mõtlen loogiliselt millal lapsel seda tõeliselt vaja võiks minna, mitte mängimiseks, tahab lähme mängime õues või toas mänge mitte telefonis.
Noh, ma valisin vahepeal täitsa tõsiselt nutitelefoni oma peagi kolmeseks saavale poisile. Just selle mõttega, et minu oma ei näpiks. Ta muidu igapäevaselt telefonis ei ole, kasutan korra nädalas kuni korra kuus hädaolukordades, nagu arstil, juukseid lõigates jne. Et tõmbaks just sinna telefoni mingid temavanustele sobivad appid, pildistada meeldib talle ka väga jne. Igatahes praeguseks on veel telefon ostmata, ma oleks muidugi kõige odavama valinud. Meil ka töötavat vana pole. Nii et mina arvan, et kuuesele ei ole vara telefoni kinkida ?
Ma ei näe probleemi kinkida sellises vanuses lapsele nutitelefoni. Mul küll endal lapsi ei ole aga omal ajal suunasin oma ema vennale tahvlit ostma (sai 5-ndaks sünnipäevaks)/nutitelefoni kooli alguseks kinkima.. ja põhjus peitus selles, et ise igapäevaselt telefone/tahvleid müües nägin inimesi kes esmalt ostsid kalli nuppudega telefoni ja paar kuud hiljem tulid ikka nutikat ostma, sest teistel on ja laps ei oska kasutada (isegi minu jaoks olid uued nuputelefonid kohati keerulised)ja oli ka vanemaid kellele suutsin ära põhjendada miks osta lapsele nutitelefon ning tänapäeval on nii palju äppe, mis aitavad piirata seda, et laps ei oleks koguaeg ninapidi telefonis 😀 😀
Ei näe ka probleemi Mari vanuses lapsele telefoni osta. Mul poiss oli 3 kui nö oma telefoni sai (meie vana, spetsjomm uut ei ostnud :D) ja sealt vaataski vahel oma multikaid ja mängis puslemänge jne. Loomulikult 24/7 see tal käeulatuses polnud, igaksjuhuks mainin, et ma nüüd siin väga kohutava lapsevanema muljet ei jätaks.
Oma telefoni on kahju retsida anda, siis see oleks pidevalt mingit jama täis tõmmatud ja aku tühjaks kulutatud, galerii suvalisi pilte täis klõpsitud jne?
Minu omad said küll juba 5-6 aastaseks sünnaks telefonid. Nad tahtsid tihti poodi tulemise asemel koju jääda ja siis said endale telefonid, et nendega vajadusel ühendust saada. No ja 6ne on juba peaaegu koolilaps, seega paras tutvust teha küll. Kõige väiksem sai meil suvel 4 ja talle kinkisime selle põnniradari kella. Saab helisata meie poolt valitud numbritele ja sisse saame ka vaid meie helistada. Mänge seal küll pole aga lapsel rõõmu kui palju.
Mina arvan, et 6sele vöib juba väga hästi telefoni kinkida. 7sena minnakse juba kooli ka ja siis oleks nagunii mu arust normaalne telefon hankida. Pealegi on tal siis rahus aega harjuda ja kohaneda selle telefoniga. Lastel käib see muidugi jube ruttu, aga saabki vaikselt oma mänge mängida ja pikapeale harjub ära, et telefon on ka muuks kui lihtsalt mängimiseks. Ja toetan väga su plaani telefoni mitte kohe kätte anda (noh et 24/7 saab teha sellega mida hing ihkab, vaid ikka tasa ja targu, et ka real life mängimine ja õdedega kaklemine alles jääks) 😀
Soovitaks esialgul lastele mõeldud kella, millega saab ka helistada. Meie kohe viieseks saaval on see ja oleme väga rahul. Laps käib sama moodi üksi mänguväljakul ja nii hea siis helistada, et tule koju jne. Lisaks helistab ja räägib siis vanaema, vanaisa jt lähedastega. Telefoni kindlasti enne kooli kätte ei annaks, sest ma lihtsalt ei jõuaks seda mangumist ära kuulata, et tahaks mängida jne, meie laps mängib väga vähe üldiselt telefonis, aga enda telefoni olemasolu tekitaks kindlasti rohkem soovi mängida.
Ma pole sellisest kellast kuulnudki, aga kõlab väga mõnusa lahendusena meilegi. Mis mudel teil on, palju maksab, värgid särgid? 😀
Katre, Elisast saad infot. 🙂 MyKi touch. Meil ka laps sellega terve suve ringi jooksnud väljas. Lisaks helistamisele saab lapse asukohta jälgida, mis on minu meelest super. 🙂
Ma arvan, et 6a täitsa ok juba telefon kinkida. Saabki harjutada seda helistamist ja vastamist. Kui kooli mineku aeg käes siis on juba selge ja esmane telefoni hullus möödas ka.
Ma ilmselt nii halb ema, sest meie 4- ja 6-aastane saavad vahest kasutada meie vanu telefone. St. 6-aastasel ongi juba liitumine ja puha, et harjuda ja õppida(järgmine aasta kooli). Aga lasteaia päevadel nad telefone ei saa, vahest harva nädalavahetustel.
Igati telefoni ostu poolt! Kooli minnes on seda nii ehk naa vaja, saabki varem seletada mida selle vidinaga teha saab, kuidas teha, miks teha. Ja samas saab laps ka mängida. pikad autosõidud vms. Miks mitte, piirid paika ja las laps olla õnnelik.
Samas soovitaksin seletada seda turvalisuse poolt ja hädaabikõnesid. Lisaks soovitaksin piirangud telefonile peale panna, et näiteks internetis ei saa käia, kui siis ainult wi-fis olles või näiteks mingid numbrid talle sisse panna, et saaks helistada jne
Ma ei tea täpselt kui vana Mari on, on aga meie kinkisime oma tütrele telefoni kui ta 4 aastaseks sai. Samal põhjusel, et minu telefonisse tõmbab igast jama jne . Aga lõppkokkuvõttes oli vist suht mõtetu ost, ikka istub minu telefonis edasi . :)))))
Purtsatasin selle vana koristaja peale naerma ?? Mari jutt on best. Muidugi kingi telefon! Kui ise suudad panna piirid paika ja kui näed, mida teeb seal, siis pole üldse probleemi.
Eks tunde järgi. Keegi dikteerida ei saa. : )
Hetkel sai A. minu vana telefoni endale ja sellessuhtes sellest nagu piisab ja harjutamiseks hea. Et õpiks kaasas kandma, MEELES PIDAMA, et seda ei tohi vedelema jätta jms. Alguses nagu ei julge just seetõttu kohe uut osta, et kuna ta ei ole harjunud, siis võib tõenäoliselt õues mängides juhtuda, et see jääb kuskile vedelema ja hiljem ta ise ka ei mäleta, kuhu sai. Mänguasjadega vähemalt juhtub ikka aeg-ajalt nii, et miski on kadunud ja temal pole aimugi, kuhu ta selle panna võis. 😀
Parimal juhul kingiks päris oma telefoni siis, kui on kindel, et oskab juba hoida seda ja kasutada, et õppimiseks piisab nagu ka vanemast “oma” telefonist.
Hetkel on mõttes, et lasteaialõpuks/koolialguseks oma TUTIKAS telefon kinkida näiteks, aga võib juhtuda, et ka hiljem, sest noh.. see vana ajab veel asja ära ja ega ta siis hiljem uut telefoni saades vähemõnnelikum poleks, kui täna. 😀
Ma isegi ei mõelnud tutikat osta, vaid mingi kasutatud nutika 😀
mu esikslaps sai omale telefoni kui oli 5+ vana. oskas lugeda ja oli üldse hästi arukas kuidagi, miks ta selle sai ma täpselt ei mäletagi, ju ta kiunus ja vingus ja jõuluvanal pold ühtki ägedat ideed ka ja siis saigi Lotte telefon jõuluvanakotti pistetud. No kättesaades oli muidugi draama, sest väiksem õde sai mingi interaktiivse poni mida hoopis tema oli tahtnud, aga telefonist pold ka nõus loobuma muidugi.
Tollal veel mingeid nutitelefone pold. olid küll juba puutetundlikud, aga mitte nuti. mõned mängud ehk leidusid, ei mäletagi. no küllap olid, sest juba 20 a tagasi oli ussimäng eks 😀
ega ta sellega suurt muud saandki kui siis helistada nt vanaemale või niisama mängida, et helistab.
Teine piiga sai telefoni mõistagi ka u 5-6 vahel. kuna esimene ju sai eks, peab tema ka! no tal algul nii hästi ei läinud ja sai ikka õe vanu omale pigem. lasteaia lõpetamiseks sai siis päris isikliku uue.
Kolmas preilna mängib juba teist aastat “oma” aifõunis, sest peres lihtsalt on jäänud üle neid, aga nr tal sees seal pole. istub wifis ja saab siis läbi messengeri sõbrannadega videochatti teha või niisama südameid saata. mänge tõmbab ka ainult minu või vanema õe abiga, sest appstore koodi ma talle ei ütle ja näpujälge miskipärast tema oma välja ei loe seal 😀 et jaa kontroll on olemas.
Nr saab vast kunagi järgmine aasta. no hiljemalt kooliks on ikka vaja.
Seega mina ei pea Marile telf kinkimist valeks. aga eks ökoemad ikka peavad 😉
No ja kuidas ma saan last keelata “ära ole telefonis” kui ma ise ka olen eks?
Muidugi ma ei ole ja midagi põnevat välja pakun, siis ei ole ka väike preili (5pool) seal.
Lasteaia ajal saab nagunii ainult õhtuti seal veits olla. suvi on lebo ja vaba graafik kõigil meil.
Minu suurem laps sai 6aastasena telefoni. Nüüd ta 12 juba. Aga telefoni oli vsja nt jätsin ta koju kui poes kiirelt käisin. Elasime siis mu emaga kõrvuti kortermajades ja vahel oli nt trepikoja uks lukus kui laps vanaema juurde läks, sai helistada.
Hetkel kui 4ne ja 12ne koos õues siis meil raadiosaatjad. Annavad teada kui nt mänguväljakule tahavad minna jne
Mul pojale kingiti vastu minu tahtmist tahvelarvuti kui ta sai 4. Nii et jah, 6a on tel väga ok kinkida mu meelest, vb asi selles et ma ise ka just eile ostsin oma peaaegu 7a telefoni?♀️?? odava, aga siiski tema oma. Aga postituse esimesse poolde, siis mulle tundub ka et selles vanuses lastel on elu kuidagi väga õudne ja piinarikas- nimelt olime maal lastega ja tal onu ostis omale arvuti taga mängimiseks rooli, 6a ka vaja rooliga mängida, aga onu ei lubanud. Hakkas poiske siis nutma ja halama et miks tema elu peab nii raske olema, suured saavad kõike mida tahavad aga tema vaene laps ei saa mitte midagi. Kõik oli nii halb ja ebaõiglane tema meelest, et kiskus lausa nutule. Erinevaid kilde on palju mida vahel 6a lajatab, kahjuks on ema aga haugi mäluga?
Meie 6-aastane piiga sai ka eelmine aasta sünnipäevaks telefoni. Suuremal õel on ning saavad koos oma mänge mängida.
Ekraaniajad paigas ja kusjuures hea on kohe halva käitumise peale telefonikeeld panna karistuseks. Seda nad muidugi ei soovi ja teevad ükskõik mida, et see ära hoida. ?
Minu 6ne sai max 30 min päevas nutiseadet kasutada (piiraja oli peal) ja oma telo sai kooli mineku puhul.
Kuna sinu lapsed tunduvat olema üsna nutisõbrad väiksest peale siis pole ju üldse vahet, kas kasutab sinu või oma telo.
Mina tahtsin oma esimesse klassi minejale nutitelefoni osta, aga ema tegi omaloomingut ja kinkis selle nutika juba siis kui poisijuss sai 7. No ok. See selleks.
Aga kui sul on kontroll ja ülevaade, kellaajapiirang, ei näe isiklikult küll probleemi, miks ta seda telefoni saama ei peaks. 😉 ??♀️