Nagu… kas teil on ka nii, et muidu on kõik okei ja olete oma suhtega täiesti rahul ja siis vahepeal tekib selline tunne, et issand jumal, ma ei pea sellist elu elama! Ma olen teinud totaalselt vale valiku ja nüüd ma olen selle vale valikuga lapsed saanud ja this is my life now?!?!??!?!?!
Mis hetkedel ma seda mõtlen?
- Kui ma avastan, et ta on mingi kalaga lödistanud vannitoa kraanikausis ja sinna hunniku kalasoomuseid jätnud, nii et see auk on soomustega kinni ummistunud ja on mingit kalalägast vett täis ja siis ma pean minema ja seal sees näppudega õngitsema, et seda tühjaks saada.
- Ajab koos lastega mängides toa täiesti sassi, mille ma just korda teinud olen. Seda enam – mulle tundub, et ta KUNAGI tube ei korista ja enamasti pean seda mina tegema.
- Ei saa kunagi mu naljadest aru.
- Siis kui ta jälle mõne mega labase nalja teeb.
- Iniseb minuga millegi üle, mille ma tegemata olen jätnud.
- Kui ma seletan talle midagi ja ta hakkab mingi hoopist muust asjast rääkima, mis pole minu öelduga absull seotud ja ma olen nagu wtf, millest sa üldse räägid?!
- Kui ma vaatan telekast midagi ja kõige huvitavama koha pealt hakkab ta midagi lobisema ja siis mul jääb kuulmata, et kes see siis mõrtsukas oli või miskit.
- Passib poole ööni üleval ja mängib mõttetuid arvutimänge ja siis on hommikul mega väsinud ja siis ma pean ise üksi lastega hommikul ärkama (viimasel ajal kell 7 hommikul).
- Kui ta kuskil väljas käib ja siis hommikul on mega pohmas ja ei suuda midagi teha ja ma pean üksi lapsi kantseldama.
- Veelkord: mängib mõttetuid arvutimänge, mida ma kunagi ei tee!
Aga siis meenub mulle, et:
- Ta on ainukene, kes puhastab vannitoa äravoolu ja ta on sealt sellise puhma juukseid välja tõmmanud, et neist saaks vähemalt elusuuruses juukse-malamuudi meisterdada.
- Ma ajan süüa tehes köögi täiega sassi, mille tema korda teinud on. Seda enam – tema on ainuke, kes seda koristab, sest mulle seda teha ei meeldi.
- Ma ei saa enamasti tema naljadest ka aru.
- Ma olen ise ka mega labane.
- Inisen asjade üle, mis ta tegemata on jätnud.
- Kui ta seletab mulle sada aastat midagi, ma tõstan pilgu ja ütlen, sry, ma ei kuulanud sind konkreetselt ühekski sekundiks.
- Pool aega, kui me telekat vaatame, siis ma lobisen kogu aeg midagi ja ta ei mölise kunagi, et ma vait jääks, sest põnev koht on.
- Ma passin ka mõnikord mega kaua üleval ja siis magan ise hommikul mega kaua ja ta ei kobise kunagi miskit.
- Kui ma väljas käin ja hommikul suren, siis ta ei ütle kunagi, et “NONII, oli sul vaja väljas käia oma veini lakkumas v?? No palun väga, nüüd oled ise süüdi ja mind ei huvita! Tuled ikka lastega batuudikeskusesse!” nagu mõni meist on talle öelnud (khmmm, kindlalt mitte mina ?).
- Ma käin/käisin päris tihti väljas, mida tema pmst kunagi ei tee.
Et siis jah, kui need plussid ja miinused kokku lüüa, siis lõpuks ma olen ikka nagu..
Aga sellegipoolest vahel on selline tunne, et huvitav, tegelt ka, kas see oli kunagi õige valik või… või oleks maailmas mees, kes oma kalasoomused ise kraanikausist kokku korjaks… ? Kas te olete ka nii mõelnud? Millal?
205 kommentaari
Appi nagu, kõik närviajavad punktid olid praegu otse mulle! Ja ei midagi tasakaalustavat vastu :'(
Ühtlasi, täna on viimane päev tööl ja peame vähemalt 2 ndl nüüd pead jalad-koos elama (õnneks küll oma maja ja hooviga :D)
Kill me
Mis sis nii halvasti on?
Minul on viimased paar nädalat selline tunne. Et mis inimesega ma küll end sidunud olen ja tunnen end kuidagi õnnetuna . Iseenesest mees on suurepärane. Ta teeb süüa , vahepeal toimetame koos köögis, ta hoiab mind, koristab .. meil on ühised tegevused ja ma justkui ei ole temast tüdinenud ja ootan, alati temaga koos olemist . Meil on alati midagi, millest rääkida ja ma saan temas kõigele toetuda . Mainin ära, et tegu kaugsuhtega .
Aga viskab hooti sellist .. veidrat tunnet , et ma ei peaks temaga koos olema. Või mingi … ahhh , ma ei tea. Eriti , kui on olnud endal stressirohkem periood , järsku ärritab tema juures mind kõik – see, kuidas ta ei oska mind rahustada või üldse oskamatus käituda olukorras, kus ma vajaksin temapoolset tuge vms ja tunnen et kõik kasvab üle pea , siis sama stressiga nähvan talle ja olen sekundi pealt võimeline ta maha jätma ning seda ka korra teinud ,kuigi ma ei taha temata olla. Tobedal kombel ta kannatab mu neid nõmedaid emotsioone ja on lausa korra öelnudki , et see ei ole minu poolt adekvaatne otsus , et mul on olnud rasked päevad selja taga ja lasen emotsioonidel veidi võimutseda.
Ühesõnaga , mees on igati super , aga vahepeal on mu enda tujud või emotsioonid üle pea , et lihtsalt ta eksistents ajab mu tuuri. Ma ei oska endast lihtsalt aru saada.
Hmmm. kaua te koos olete olnud?
Mina tunnen, et mind mõjutavad mingid “ühiskondlikud normid” või midagi sellist. Kui muidu võin kutiga täiesti 24/7 koos olla, käia ja teha kõike ilma tülideta, sarnased maitseeelistused jne, isiksus ka hea, siis kahtlema hakkan alati siis, kui hakkan mõtlema tema haridusele (mul endal 2x kõrgem haridus) või intelligentsusele. Minuga võib ta arutleda igast asjade üle, aga minu meelest seltskonnas ta ei ole selline diskuteerija, ta nagu ei oska rääkida “tarka/asjalikku” juttu. Sellistel juhtudel alati mingid lühilaused vms. Mind paneb see ebamugavalt tundma. Vahel ta küll ka üllatab. Ja ta ei ole eriline karjääri tegija ka – mõtlen vahel, et oleks ju tore tunne, kui mees oleks kuskil tark programmeerija vms. 😀 Teisalt, võib-olla mulle sobibki suhe, kus mina olen see “targem” pool, kuigi mõni sõbranna mul nt on kindlalt pannud eesmärgiks endale, et mees peab olema “targem”. Tulevikus isana on ta ka tõenäoliselt väga hea, kardan, et võib-olla isegi liiga poputav hahah.
Noh, poh mis teised ju arvavad 😀 Ja ilmselt teised ei arvagi midagi 😀
Ega ma Kardost ka mingit mega karjääri ei oota, samas ei oota endastki 😀
Kallid naised.
Ise ta teete kõik selleks, et, meid, mehi , selliseks muuta. JA SIIS TAHATE MEID JÄLLE MUUTA 😀 😛 Otsustage juba ära 😀
Ise te meid ära võtate 😀
Te panete meid arvama, et meie võtame.. 😛 😀
just 😀
Parem ära räägi, neid hetki on ja täpselt nii nagu sa neid plusse ja miinuseid loetlesid. Mõnikord olen õhtul nii stressi aetud, sest tema käib tööl ja mina kodus lapsega. Miski pärast arvab mees et mina olen robot. Ja ka hetkel kui siia kirjutan, siis tal oli vaja mingi teip liistu küljest ära tõmmata.. Elame üüriks.. sest laps näppis seda.. Läks raginaks lahti… Mees hõikab magamistuppa et nagu tavaliselt olen kõik ta asjad ära peitnud.. Kõigel on oma koht… Kus mu silikoon on jne jne… Wtf.. Ma just tulin magamistuppa, viskasin pikali et veidi seda n.ö enda hetke näpistada.. Siis laps muutub jonnakas ja nii läbi see mini mini puhkus saab. Siis veel need momendid nädalavahetustel, kus soovin veidi olu uinakut… Omg kuidas ta siis voorib magamistoas ja elutoa vahel ja tulistab mind oma pseudo küsimustega???
Tätsa harilik elu 😀
Hei, Mallukas!
Oma elu jooksul olen mõelnud nii mõndagi. Eks ikka olen mõelnud, et pole ehk olnud õige valik. Kui nyyd tagantjärgi mõelda, siis tulevad sellised mõtte pähe isekusest. Ja Sa oled väga hästi analyysinud, mida tema teeb ja ei tee ja kui nyyd oma tegemata jätmisi ja tegemisi kõrvutada tema omadega, siis minu meelest oled teinud kyll igati õige valiku:) Tasakaal tundub paigas olevat. Mida teeksid mehega, kes on ydine perfektne ja nõuaks Sinult Sama- ei miskit:))) Oma impulsiivsuse hetkel võime kyll viriseda ja toriseda, sest enda silmis siis palki ju ei näe. Ja ära usu, mida teised räägivad, nad kas valetavad, või on alles armunud. Sellises seisundis tunduvad ka kalasoomused vannitoas kullana, sest tema on selle sinna unustanud, sest temal on palju tööd ja tema…..jne. aga sinule teeb rõõmu need kalasoomused sealt vingumata koristada, sest ….sa oled armunud:)))))) Hiljem roosad prillid kaovad ja näed nyyd selgemalt. Pole häda midagi, kuniks asjad tasakaalus pysivad ja on oidu teha eneseanalyysi, nagu Sina seda tegid, on kõik OK:) Kaunist kevadet Sulle ja Sinu toredale perele!!!
Sul ikka täiesti õigus 🙂
Sorry, ma lugesin. Igatahes selliseid pisikesi pahesi on vaja, sest kõik täiuslik/ideaalne, muutub igavaks!
Seda ka jah 😀
Kui sa väidad et see nö naljapostitus siis ma usun et iga “nalja” taga peitub siiski teatud hulk tõde 😉
Ma ei väida midagi, ma tegin nalja 😀 Jah, loomulikult mind ajavad osad asjad närvi, aga nagu osad siin ohivad, et appi, ma pole küll kunagi NII mõelnud, siis kammoon, ega ma ka päriselt ei mõtle, jeesus küll.
Also lihtsalt infoks sulle: ma jälestan seda 😉 smaili. See nii rämekas.
Oi viimasel ajal on küll palju seda tunnet, et korja oma asjad kokku või paki mehe omad ära, nii enam ei saa! 😀 Mina ei pea asju koheselt ära koristama, sest nkn elamist koristan mina, aga kui tema taldrik 5 min liiga kaua laua peal on siis saab kohe möliseda, et issand üldse enda järgi ei korista ja kõik pean mina tegema. Tegelikult ta vist nagu vahest veidi koristab ka, aga ma ei pane seda kunagi tähele. Ma näen ainult siis kui segamini on, sest see ajab meeletult närvi mind. Ta ajab mind iga asjaga nii närvi, aga samas ma saan ise aru, et ma tglt olen sarimöliseja ja kõike ei peagi kohe tegema. Teistel inimestel on ka õigus laisk ja väsinud olla. Aga minu jaoks on kõik ja kohe vaja ära teha. Ja ma ei kuula teda kunagi, aga ise nõuan, et mind kuulatakse. Iga minu emotsiooni ja lolli ideed ja muid asju peab tema aju sekundiga töötlema, aga ma ise kuulan tema jutust 10%. Nüüd seda juttu lugedes on vist mehega kõik hästi ja ma ise olen hoopis m*nn. Ja meil rahakotid nö eraldi, kodu asju ostame ja maksame nö pooleks ja ülejäänud rahaga vaatab ise igaüks mis teeb, aga mind ajab närvi, et ta oma e-sigaretile igast jama ostab. Ma ei saa aru miks ei võiks nt kõhubeebile selle asemel midagi osta kui ta nii väga raha tahab raisata. Või miks ei võiks mulle kingitusi teha selle raha eest??? 😀 😀
See nii casual, et naised ise võivad kõike teha, aga kui mehed samu asju teevad, siis hoidku oma piipu ja prille 😀
Minu mees küsib mu käest üle kõik pisiasjad, alates söögi tegemisest kuni pesu pesemiseni, mida ta on juba vähemalt miljon korda üksinda ka teinud. Umbes nii, et kas ma panen nüüd soola või panen pärast? Kas ma panen seda või teist vahendit pesumasinasse? Või, kui ma teen süüa ja julgen sekundiks midagi muud teha, siis ta kindlalt hakkab pannil toitu segama. ?
Või siis ma olen talle vähemalt pool tundi müügikõnet pidanud, miks mul mingit tohutu kallist kasutut asja koju seisma vaja on. Ja ta ütleb lihtsalt mhm.
Ja kui mul on nokkimis tuju, siis ma võin südamerahus terve päeva möliseda ja ta ei ütle sõnagi vastu. ?♀️
Appi, ma läheks mega närvi kui keegi aina kõsiks 😀
Tundub, et mehest pole haisugi ja tegemist on kelgunööriga.
kahjuks jah
Ma samastun sajaga. Ma ei tohiks absull oma abikaasa üle kurta. Ta on super – teeb süüa, koristab, on hooliv ja tähelepanelik, suudab taluda mu kapriise jne. Aga kui mind tema juures miski kettasse ajab, ajavad just need asjad, mida ma ise koguaeg teen. Ometi tema minu kallal nende pärast kunagi ei võta. Ja siis vahepeal ajab kettasse, et kurat, miks sa minu kallal ei INISE, muidu ma üksi koguaeg INISEN ja olen täiega INISEJA. 😀
Aga üks asi, mis mind kettasse veel ajab, on söömishääled. Eriti kui ta sööb porgandit. Appi!!!! Ta reaalselt käib nüüd eraldi ruumis porgandit söömas, sest mind lihtsalt ebaproportsionaalselt palju häirib. Kas ma olen mingi psühh v???????
aga öeldakse ju, et teiste juures häribki see, mis enda juures tegelt häirib 😀
Ma hakkan ahastama, kui mees banaani sööb, rasedana hakkas eriti häirima ja mitu kuud hiljem võin nentida, et edaspidi käib banaani söömine ainult valju muusika saatel.
ma kunagi vihkasin, kuidas Kardo jogurtit sööb 😀
Mul täpselt sama värk ? Et ajavad ikka mitmed asjad närvi. Eriti see kui ma nagu räägin seinaga. Ja kui ta käib väljas, absoluutselt iga kord kui meil on lastega koos järgmiseks päevaks mingid plaanid ja ta lubab, et tuleb normaalsel ajal või ei joo väga palju. Ja ma iga jumala kord uuesti proovin end rahulikuks sundida ja teda uskuda. Ja siis vana siga- tuleb ikka hommikul ja niiii lakku täis, et ma imestan kuidas ta üldse kodu üles leidis. Kõik plaanid jäävad ära ja mina pean jälle lastele selgitama, et miks nii ja uusi lubadusi andma ? Ja kolmandaks, mitte ühtki käiku kuhugi pole tema planeerinud. Ei enne lapsi ega nende ajal. Kuskile minna, isegi tavalised sünnipäevad, pean mina kõik ära orgunnima. Kingitusest ööbimiseni. Kas ja kes ja kus lapsi hoiab jne. Kõik, kõik. Seepärast ta ei vii mind ka kunagi kuskile, sest ta neverever ei otsi lapsehoidjat vms. Need 3 põhilist närvi ajavat asja + siis veel mõned pisiasjad.
Ja kui see kõik välja jätta, siis ta on alati nii rahulik, üldiselt ei mölise minuga, suurepärane isa (pohmakavälisel ajal), rahaasjades ei isetse, mänge ei mängi ja nagu ei saagi kurta. Vahel käib ebatavaliselt palju kalal ? aga sealt tuleb õnneks kainena koju. Muidu meeldib meile küll asju koos teha ja koos käia igal pool ja oleme väga sarnaste arvamustega enamjsolt. Nii et jah, vinguda võib ja vahel vihaga igast asju ära mõelda, aga asjad on ikka enam- vähem tasakaalus ?
tead, enamasti naised orgunnivadki mulle tundub 😀
Ohhjumal, siin võikski kiruma jääda 😀 Aga see kalasoomuste teema on meil ka pidevalt aktuaalne. Alles eile võtsin kuivatuskapist kalakarbi mille ta oli omaarust ära pesnud. Teen kapi lahti ja kalahais lööb ninna. Selle karbi küljes oli ikka veel kuivand kalasoomuseid. No johhaidii. Ja kuna mu mees tegeleb puiduga, siis ikka on tal vaja tulla keset tuba oma tööriideid seljast ära kratsima, et ikka terve põrand seapuruga kaetud oleks. Ja no kõige rohkem ajab hulluks see, et oma nõusi ei suudeta nõudepesumasinasse panna vaid jäetakse kraanikaussi kuivama, lasku siis vähemalt vesigi peale aga ei 😀 Ja muidugi need kohvitassid mis igalpool vedelevad nii toas kui õues 😀 Muidugi see kõik ajab mind närvi, sest mina ju koristan tema järelt, aga samas kui talle midagi öelda, siis parandab kenasti oma vead. Aga nohh kõige hullem ongi see, et ma pean tal koguaeg nagu pind perses passima 😀 Muidu on ta kõige parem mees keda endale tahta, süda on õiges kohas 🙂
Haha, tõbras, aga oma tõbras 😀
Vahel kui ta õhtuti youtube vaatab, siis on vja minul temag rääkida. Aga eile just ta ei vastanud ja ma siis mõtlesin, et okei kaua ma omaettr räägin, ei räägi siis temaga üldse, räägin ainult lapsega(laps on hetkel5, 5 kuud vana ja sealt vestluspartnerit suuremat pole.). Järgmisel päeval tunnen ennast nagu süüdi, miks ma ei rääkinud ja oli siis vaja.????
Kardo paar korda pole arugi saanud, kui ma omast arust temaga ei räägi 😀
Kui ma kriisi ajal endale poest snäkid valin ja ta naerab mu üle, et kes nii palju jama ära suudab süüa. Ja nädala teises pooles on ta mu snäkkide kallal, kuna enda omad sõi esimese kahe päevaga ära. Sina suudad, kallis. Sina suudad nii palju jama ära süüa.
Haha, ma trotsi pärast ei annaks 😀 Mis head snäkke ostsite? Ma konkreetselt ostsin paar nädalat tagasi korvitäie maiustusi ja kodus mõtlesin, et.. why 😀
Nädal karantiini ja ma mõtlen sama 🙂 Ma olen koguaeg teadnud, et kodus istumine mulle ei sobi, tema läheb iga hommiku nagu kangelane tööle ja mina jään kolme lapsega koju. Mul on tunne, et hetkel ongi mul rohkem õigust virised ja vinguda, aga tema ei mõista, et tegelikult selle taga on ainult tähelepanivajadus. Oeh, tegelikult me koos ligi 20a. ja ma isegi ei kujuta ette, et teda mul ei oleks.
20 aastat koos on ikka kõva sõna, aga üksi kolme lapsega…abuaaa 😀
Minu oma ei pese kohvitassi ära. Mul just nõud pestud, kraanikauss kaunilt tühi ja ta lihtsalt tuleb ja asetab sinna oma tassi, kuigi võtaks pool minutit, et see ära loputada.
Lisaks sööb diivanil, kuigi teab, et ma seda vihkan.
Ja nii 25 aastat järjest! Ja ma ikka veel olen suuteline sel teemal vihastama ?..
AAAH, ma vihkan seda! Nagu pese see krdi ÜKS asi ära, raske v 😀 Kuigi diivanil söön mina ka südamerahuga 😀
Mu mees armastas oma kohvitassi kapi peale jätta (kõige muu kõrval eksole…). Ühel hetkel, kui mul sellest siiber sai, jätsin tema järel koristamata. Ta oli väga häiritud sellest. Ühel hetkel, kui järjekordne kohvitass oli minu poolt panemata, tuli küsima, et kas nii raske on seda kohvitassi ära panna. Ma vastasin, et jah, täpselt sama raske kui Sinul :D. Enam ma ei pea tema järelt kohvitasse kapi pealt koristama 😉 Jäta ka need kalasoomused koristamata, kui tal ette jääb siis saab aru, et võiks enda järelt ise seda teha.
No ilmselt ta olekski ära koristand need ise, ta alles mässas selle kalaga köögis 😀
Ma jälle oleks ülionnelik kui mustad nõud jõuaksid kraanikaussi. Reaalsus on aga see et ma panen pesumasina käima ja topin sinna igasugu asju et ainult masin täis saada. No ja siis kui masin juba käib hakkan igasugustest kohtadest elamise pealt leidma kohvitasse – nt esikust riietekapist sest viimane lonks oli ju vaja võtta sekund enne uksest välja astumist, elutoa laua alumiselt riiulilt sest laua peal ju torkab silma ning isegi wc-s poti ees põrandal on olnud ?
Samas aga kui nõudepesumasin rikkis oli ja tehniku tulekut pidi veel mitu päeva ootama, oli just tema see kes käised üles kääris ja reaalselt neid nõusid käsitsi pesema asus.
Ma olen ka vetsust nõusid leidnud…nagu… WHY 😀
Alaaaaataaasaaa mõtlen, et pekki küll, kui hea oleks vallaline olla. Elu sees ei tahaks mingi mehega enam koos elada ja üldse suhtes olla. Peamiselt arvutimängude pärast. Minu kallis kaasa mängib nädala sees u 6-8 h ja nädalavahetusel 12-14 h päevas. Nii vahva. Nagu mööbliese. ? Mul on ikka väga kopp ees.
Okeiiii, see on küll next level shit. Kas teil lapsed ka?
Vähemalt ta mängib sul ise, minu oma vaatab youtube’ist kuidas teised mängivad 14h päevas 😀 Tal ADHD ja väidetavalt vajab ta mingit distractionit et mitte oma pidevaid negatiivseid mõtteid kuulda. Ma võtan seda nii, et kui inimene on haige, siis tuleb ju olla toetav naine eksole… Aga ühistest tegevustest tunnen puudust küll, ma olen rohkem looduses liikumisest kui youtubest huvitatud ning suhte alguses oli seda ka tema.
Okei,see VEEL imelikum :D:D
Mhmh, see on ikka liig mis liig. Ja meil on 1,5aastane tütar kah. Kes siis peab võistlema tähelepanu eest… Aga mida ma ka ei ütleks, sellest pole mingit kasu. Vb paar päeva tõmbab tagasi, aga enne kui arugi saan, laseb jälle kümme tundi jutti. Eks ma pean lahkuminekuga ähvardama, mis mul muud üle jääb. 🙁 No nii nõme olukord.
Jah, ilmselt peadki.
Mina enda omaga hakkasin ise mängima. Ehitas mulle arvuti ja nii me siis istume kahekesi õhtute kaupa ja kõmmutame pätte maha 😀 Meil õnneks lapsi pole, saame seda endale lubada 😀
Kardo ka kogu aeg anub, et ma prooviks, aga no kammoon 😀
Tegelt vist oleks selliste juhtumite puhul täiesti õiglane ka täiskasvanutele mängude mängimise limiit peale panna, ta ju pm muud ei teegi töövälisel ajal siis? Ma ka ei kujutaks ette, et ma suudaks sellist asja taluda (mu mees ei mängi õnneks mingeid mänge).
Ma arvan ka, et ikka nats võiks tagasi tõmmata.
Ta ei tee jah mitte midagi muud pmst. Täielik sõltlane. Paras juurikas ka, nii et mu jõud ei käi üle eriti. Nii et see piirangute kehtestamine on keeruline…
No siis ütled, et ei soovi sellise inimesega koos elada ja kui tema ei taha muutuda, siis BAIIII!
No ma kohe ei mõtle, et vale valik, aga käib selline ‘miks ma sellist elu pean elama’-vihamõte läbi küll jah! Minu jaoks ülihäiriv komme, mis tal on – kui on vaja miskit millegi alt või tagant kätte saada (nõud, riided, raamatud jne) siis see liigutatud ese ei lähe KUNAGI oma kohale tagasi. Vahel isegi rändab kaugemale. Uksed jäävad alati lahti töllerdama, välis-või kapiuks või muu mis kinni peaks olema. Ning vahele segab mees ka mingi muu teemaga, kui olen rääkimas ?
Haha, ma olen samasugune, et jätan kõik laiali 😀
Mul oli Elu Hingesugulane ja klapp oli super…. kuni ajani, mil sündis pisi preili. Hakkas väljas käimised(mis ennem polnud), pingelisemaks muutus, teineteisega jutu vaesemaks ja voodikaaslasteks( pisike on kaisus) ja muutus ka kirg harvemaks. Juba aasta möödas on nn sümptomid kõik samad või pigem negatiivsemaks muutunud , mis sellest et armastame teineteist ja on ka väga väga kauneid hetki, kuid vahel kõhklen, et kas on mulle seda kõike vaja….
Olete omavahel rääkind sellest?
Ma olen üks neist, kes reaalselt ei saaks olla rohkem rahul. Tutvusime gümna ajal kurikuulsa Rate kaudu, lõpetasime koolid ja värgid ära (elasime erinevates Eesti otsades ja olime u 1.5 aastat kaugsuhtes) ja kolisime kohe kokku peale gümnat. Nüüdseks oleme kuskil 8 aastat koos elanud, mitu aastat sellest abielus olnud. Muidugi on meil mõlemal omad vead ja võime ikka natuke uriseda ka üksteise peale, aga isegi sellised asjad tulevad rohkem üldisest halvast tujust või väsimusest/halvast enesetundest ja reaalselt 5 minuti pärast kallistame ning kõik on ununenud. Me oleme nii 100% samasugused ja nii harmoonilised, et meil ei olegi reaalselt mingeid vastuolusid… Meil on põhimõtteliselt täpselt sama vaade kõigele, seda alates majapidamisest kuni kõige muuni. Ja me teeme kõike kogu aeg koos. Oleme nagu siiami kaksikud, ausõna 😀 Me töötame kodust koos (ajame koos ettevõtet), seega me tegelikult olemegi kogu aeg koos ja me lihtsalt ei tahagi teistmoodi… Me oleme parimad sõbrad ja tahame kõike koos teha. Mängime koos, käime väljas koos, vaatame telkut koos, sest tahame niikuinii samu asju vaadata, sööme koos ja ainult samu asju (nt kuna ma ei söö oliive, siis ta ei osta oliive vms). Ma ei kujuta ette, et maailmas on üldse paare, kes on lähedasemad või harmoonilisemad.
Meie puhul lihtsalt… on kõik nii õige. Meil on olnud see tunne algusest peale. Me oleme täiesti lahutamatud. 🙂
Aga vigu on meil kõigil. Ma usun, et see on täiesti normaalne mingi hetk mõelda, et “mis siis kui”. Aga samas meie suhte puhul ei ole seda tunnet kunagi olnud. Ei oska seda isegi selgitada, kuid mul on lihtsalt algusest peale olnud “õige” tunne – nagu kõik oleks paika loksunud. Ei kujutaks end kellegi teisega mitte kunagi ette ja ei tahaks ka, sest reaalselt kui pole teda, siis ma läheks vist hulluks. Loodan ainult seda, et saame koos elada veel 100 aastat :))
Ma loodan, et sa saad aru, et ma ikka naljaga kirjutasin selle 😀
Samaaaa ainult miinus lapsed ja kalasoomused?
Oleks ka imelik, kui see soomuste probleem massiline oleks 😀
Koguaeg mõtlen täpselt sama. Kõigepealt ajan end keema miinustega ja siis hakkan plussidele mõtlema?. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja 100% ideaalset meest (ega ka naist) ei eksisteeri.
Krt, aga MINA olen ju 100% täiuslik… :D:D
Omg, literally my life every day!! Enam paremini ei saaks kokku võtta seda 😀 good to know, et ma pole ainus, kes nii mõtleb.
Same, sister 😀
Juhtub ikka selliseid olukordi. Enamasti mõtlen nii siis, kui mitu päeva järjest lapsed ainult kraaklevad. Üks kisa ja kius käib päevast päeva. Ning lisaks sellele on ka rohkem stressirikkam periood vms. Siis tunnen, kuidas lihtsalt ei jaksa/taha/suuda. Tahaks looteasendisse kerida ja pead mitte teki alt välja pista. Tunnen, kuidas elurõõm on kadunud. Elukaaslane töötab Soomes.
Teinekord tekib siis, kui mees on küll kodus ja samas ei ole ka 😀 Tal on nii palju tegemist, olemist, käimist, et mulle tundub, et lastega ta ei tegelegi. Ühest küljest mõistan ja saan aru, aga teisest küljest lööb vist naiselik dramaatilisus välja 😀
No minu arust on väga oluline, et mees tegeleks lastega. Ja mitte natuke, vaid palju. Suhted vanematega on lastele ju väga olulised ja ükski teine käimine ja toimetamine ei ole minu silmis olulisem. Ma oleksin ka väga kurb, kui Kardo silmis oleks.
Jaaaa jummel küll kuidas tuleb sellist mõtet pähe ju! Mina olen hästi selline et mulle ei meeldi teadmatus. Nagu kohe tõsistes asjades eriti ja rahaliselt jne. Aga tema on no TÄIELIK ah lets’s just go with the flow, why are you stressing? Ja siis on veel naljakas ka kui mul mingi nervous break down. Mees ei saa aru et kuna mina nii elada ei saa, siis mina olengi see kes tema selle “flow” tekitab ??? aga jah siis kui paanika üle läheb siis mõtlen et peaks ise ikka veits vabamalt võtma küll ma paanitsen ilma asjata väga tihti.
Haha, ma tunnen su mehega hingesugulust 😀
Need arvutimängud on saatanast!! Ma vihkan neid nii väga, aga samas olen ise see loll, kes kinkis sünnipäevaks talle playstationi ja ostsime talle VR prillid ja nohh…..ta ju tahtis ?♀️?
Mõnikord vaatan teda, kui arvutis istub ja mõtlen küll, et ebajopp – sain ühe lapse asemel 2, aga siis läheb jonnituur üle ja mõtlen, et las ta siis istub ja mängib. Väljas ei käi ta üldse ja oma tütrele on ta imehea isa.
Temal minuga on palju keerulisem koos elada, kui minul temaga ???.
Mul sama mure, ise vingun ja siis kingin. 😀
Ai mind ajab mega närvi kui on pooleööni üleval sest no mängida vaja arvutis ja ma pean öösel sada korda ärkama sest yks tahab syya ja teine lihtsalt rahustamist ja siis otsustavad lapsed hommikul et nemad ärkavad kell 6 ja f-ing mina olen see kes peab ülesse ärkama ja endale ise kohvi tegema sest härra on väsinud ? ja siis ma olen kll nagu f¥£$%*# aga siis tuleb jälle meelde kui tore ta tegelt on ja kui hooliv ja tegelt täidab pm igat mu käsku ja saan tegelt mis ma tahan (kui rahakott seda muidugi võimaldab) ja veel 1000 asja miks ta tegelt nii imeline on…. aga need pisikesed halvad asjad ajavad vahel lihtsalt niiii kettasse et tahaks nagu f it im done ?
I know the feeling :d
Mina iga kord kui ta mind närvi ajab. Iga kord kui ta koeraga ei viitsi välja minna või nõusid pesta vms. Siis ma krigistan alati hambaid ja mõtlen tra miks mina pean koguaeg tegema. Vahepeal jõuan vingumiseni ka. Ja ta on tavaliselt lihtsalt kuss. Siis ma rahunen maha ja mõtlen et tegelt ta teeb tihti rohkem kui mina ? Usu mind see ok ??
haha, hea teada 😀
Wtf mille pärast sa inised küll?
Sul on ideaalne mees…
Ma pean suure kodusõja enne läbi pidama ,kui kuskile välja tahan minna ja kui lähen ähvardatakse maha jätta jne.
Ja samas vaga paljud kannatavad füüsilide ja vaimse vägivalla alla,kui sina nii väikeste asjade pärast end nii tunned,siis kuidas peaks need veel tundma?
Ole õnnelik et sul Kardo on,nagu for reaaal
Palun proovi nalja mõista 😀
Ja sina, jäta ise oma mees maha, tundub suht vaimne terror, see pole okei.
Tõesti, T, see on su oma viga, et sellega lepid ja ma tean, millest räägin, oli 7 aastat vägivaldses suhtes.
No süüdistada vast ple mõtet, aga konkreetselt, tule ära!
Ega ma ei süüdistagi, sest ma ka tean, et psühholoogiliselt on see keeruline protsess, ära tulla, aga vägivaldse inimesega paraku teist lahendust ei ole. Ma nutsin ja halasin 7 aastat, aga keegi teine peale minu enda ei saanud mind aidata.
Seda jah, vaevalt, et inimene muutub.
Tell me about it !!
Been there and still are ??
😀
Mul on niiiiiiii mega ülihea meel lugeda, et ma pole ainukene selle tundega. Ma muidu suht armukade inimene, mõistusega saan aru, et tegelt põhjuseta! Aga sel hetkel, kui see välja lööb, siis ei saa.
Siis ta ajab juuksed/habeme ja kraanikauss on karvu täis, teeb võiku ja ei pühi seda faking saiapuru ära kapipealt või küsib hommikul 6.00 mu käest, kus üks või teine asi on, kuigi ma magada tahaks ja/või midagi muud sellist…
Siis ma mõtlen, et johhaidiii, miks ma nii elaan, armukade(ju siis ei usalda ja usalduseta pole suhet ja muu selline naiselik ülemõeldud paanika) ja sellised asjad ajavad närvi – ju ta ikka “vale” on mu jaoks või mina tema jaoks.
Aga siis nendel päevadel, kui ta maailma parim on, toimetab mu eest, pai teeb, kui ma haige olen, poputab ja hellitab, “nõuab” et ma kaissu tuleks ja teleka ees käest kinni võtab, siis ma mõtlen, et midagi ma olen siin elus ikka õigesti teinud, et vanajumal just selle mehe mu teele saatis❤️
Aga miks sa siis ei usalda, on ta siis midagi teinud, et sa ei peaks usaldama?
Ei ole midagi teinud, ma niisama psühh! Saan aru küll, mõistusega, et pole põhjust… aga vot flipin ära mingi hetk ja ongi pekkis. ??♀️
Ja siis ongi omal kaa sitt tunne, et miks ma ei usalda ja äkki ikka peaks lahku minema jne.
Krt, ostsime just maja koos, mis sa vanaeit veel tahad, pühendmus missugune. Aga no, naise meel??♀️ kust tuul, sealt tuju?
Ah, mis põed siis. Või on sind ennist petetud?
Täpselt sama lugu siin pool
😀
Tavaliselt nädala lõpuks on mul selline tunne, et wtf mismoodi ma sellise otsa komistasin, ja veel niimoodi, et ma olin temaga nõus lapse saama. Ta on igapäevaselt niimoodi tööl, et koju jõudes ta saab lapsele head ööd soovida ja siis on tal see luksus istuda õhtu lõpuni diivanil, sest mina armastan kööki koristada ning vihkan kui ennem lapse magama minekut on miski kuskil sassis. Seega on kodu korras, kui ta siia jõuab, Tal on reaalselt komme asju mitte märgata ja teda absoluutselt ei häiri mitte miski kodus. Aga mind häirib, kui mänguasjad on vales kastis. Mind häirib kui nõudepesumasinas on nõud valesti pandud. Ja mind häirib, et ta ei leia mitte kunagi mitte midagi üles, samas kui mina teen kapiukse lahti ja võtan selle asja. Aga siis ma mõtlen, et ta kannatab absoluutselt KÕIK mu tujud ära naeratades ja vaikides. Ta talub mu veidrusi (just need mida ma eelpool nimetasin) ja kui mul on raske, siis ta aitab mind. Ja ta ajab mind naerma! Niiet siis tuleb laupäeva hommik, kui ma saan magada niii kaua kui tahan ja ärgates ootab mind kohvi, siis mõtlen, Ähh, pole tal ju häda midagi.
sul tõesti palju veidrusi :D:D
Täiuslikku inimest ei ole olemas. Ei ole mina täiuslik ega ka minu mees. Igal ühel on omad plussid ja miinused. Mul ei ole tulnud pähe mõtet, et miks ma sellis emehe olen võtnud, sest tegelikult mees aitab kodus ikka väga palju. Nagu mees ütlen ” sa oled mind nagu koera välja koolitanud”. Olgem ausad, meie koer on samasugune isekas tegelane, nagu kõik meie peres. Ma saan pahaseks, kui meees nt teeb süüa ja kogu kääk on sodi täis või kui peale söömist leiva puru maha lükati, kui ma hakkasin häält tõstma, et miks laud pole koristatud. Nüüd söövad nii, et kasutavad taldrikuid. Lisaks mina ei saa kasutada nö kangemat kodukeemiat ja siis mees teeb need suureemad puhastused, kuhu on seda vaja kasutada.
Üks asi, mille peale ma pahaseks olen saanud ja siiani tegelikult kriibib hinge. Kui ma kunagi olin nii üle koormatud, et ma lihtsalt nutsin mingi 1,5h. Mees tuli minu juurde ja teatas, et anname siis need lapsed ära, kui need sind nii palju koormavad. See juhtus mitu aastat tagasi aga endiselt teeb haiget. Kuidas saab mõni isa nii mõelda? Need lapsed on meie ühised ja aita siis mind rohkem lastega, kui näed, et ma enam ei suuda. Peale seda õnneks mees on mind rohkem aidanud ja nüüd, kui lapsed koduõppel, siis aitab nii palju, kui võimalik. Aga mulle teeb endiselt haiget, et sellele mõttele saab tulla. Siis ma ütlesin mehele otse, et enne loobun temast, kui lastest. Kui ta ei taha mind aidata, siis pole teda üldse vaja. Mees aga põhjendas seda sellega, et ma olen talle tähtsam, kui meie ühised lapsed. APPI!!! Issand sa näed aga ei mürista.
Ma usun, et su mees mõtles halvas olukorras omast arust nalja teha?
See ei olnud nali. Sel teemal sai hiljem veel räägitud ja ütles siiski, et kui ma ei saa lastega hakkama, siis anname lapsed ära.
Okei, tundub VÄGA imelik asi, mida üks isa öelda võiks. Mõni ime, et see sind painab, mind painaks ka.
Just täna hommikul oli mul sama teema ? Et tahaks kordki hommikul 1-aastase kõrvalt kauem magada jne. Samas, ega tema ka seda just teha ei saa, sest no miks ta peaks?? Eks vahel tuleb seda ininat ette küll, eriti praegu, kui mees ka kodus. Tekib ju endal ka tunne, et kuna tema on nüüd kodus, võib ta ka ise natuke rohkem aega lapsega veeta ja askeldada jne ning mina saaksin vedeleda. Reaalsus on muidugi enamasti teistsugune. ? Tegelikult olen väga õnnelik naine, et mu kõrval on väga armastav, hooliv mees ning suurepärane isa, lihtsalt tuleb talle ka seda vahel meelde tuletada, et nüüd on aeg rohkem hoolida. ?
Õnneks kui ma ütlen Kardole, et tavai, sina mine, sis läheb ka 😀
Minu mees on kalamees ja mina koristan tema järgi nii soomuseid kui kõike muud ? täna just puhastas siiga nii et rada oli järgi terve maja peale.
Õnneks meil niii tihti kala majas pole 😀
Ma tahaks nüüd Kardo poolt samu loetelusid, please :D.
Ma ei tahaks :D:D
Paar tk siis, rohkem ei viitsi kirjutada.
1. Lapsega tegelen pmts vaid mina, kõik toimetused- koristamine, söögi tegemine, pesu pesemine jms- teen mina. Ta ainult istub arvutis ja mängib mänge. Pliks 2ndl noorem kui Marta.
2. See kõige nõmedam asi. Lisaks sellele, et ma mõtlen iga päev ise üksinda, mida süüa teha, ei tee ma pea kunagi suppi, sest ta ei söö suppi, kuna on mees, st sööd supi ära, lased peerujuraka ja kõht jälle tühi. Saaksin teha tegelt suppi, aga siis ta ütleb, et ok, ma söön siis täna pitsat. Nagu what? See, et ma armastan üle kõige suppi, ei tähenda, et ta võib üksi pitsat süüa, sest pitsaaaaa ?
Vot nii mölakas ongi? aga armastan teda niii väga.
Kunagi tegin makaronisuppi, kurnas seda nagu makarone ja siis sõi?
WHAT? 😀
Tee kodus reegel, et mänguaeg on sis kui laps magab.
No mis ta scrollib seal netis, kui mina seda ei tee ?
😀
Ma lähtun väga mõistlikust mõtteterast, mille imelisel kombel sain ämmalt suhte alguses: kõigil meist on oma vead, põhiline on valida enda kõrvale inimene, kelle omadega sa suudad elada. 14 years going strong! ??
Just nii 🙂
Ohhh. Ma mõtlen ka aeg-ajalt nii… tavaliselt päevade ajal, kui m nagunii kõige õudsem inimene maailmas olen ? aga siis ma vaatan ta poole ja kõik unub jälle ära 🙂 samamoodi on mul ka, et inisen tema kallal nende samade asjade pärast, mida ise ka teen/tegemata jätan, aga tema ei vingu kunagi.
haha, tüüpiline, eks 😀
Oi jummel, vb ma liialdan, aga igapäev, ülepäeviti? 😀 no iga nädal kindlasti 😀 okei pigem ikka igapäev 😀 tavaliselt kui laps magama läheb lähen mina arvutisse tööd tegema, tema aga tv ette lebotama, minu maailmas võiks ta siis toas koristada, köögi jne, tema maailmas ongi see tema aeg kus tv ees lebotada ja näksida jne. Siis hommikul (ma ei ole hommiku inimene) seda kaost näen siis saadan mõttes talle vihaseid kirju kuidas ma alati/koguaeg kõik pean ise ära tegema 😀
Jaa, ma vihkan ka sassis kodu AGA koristamist ka 😀
Kahjuks leian ennast seda mõtlemast iga päev aina rohkem ning miinuseid tuleb kokku rohkem kui plusse. Saaks aega tagasi keerata teeks teisi valikuid ?
Aga mis sind takistab?
Mul tuleb see tunne nagu kellavärk iga jumalama kuu koos PMSiga. Ja isegi kui ma saan ratsionaalselt aru et see tunne läheb mööda, siis ebaratsionaalne pool minust arvab et see on totaalselt normaalne kõik eelneva kuu ja miks ka mitte mingite 7a tagused tülid korralikult läbi uuesti tõmmelda.
Ma ei tea kuidas ma veel vallaline pole?♀️ Bitches be bitchin’ vist, ma ka ei tea?♀️?
Hahah, vb mul ka päevad tulemas 😀
Ära hakka halama, nii kui sa liiga palju vingud, tuleb Trussiku-Miisu ja korjab oma õnnelikust abielust hoolimata üles ta. Nii et suru naeratus näole, enne kui ta jaole saab.
Aga mul on vahel tunne, et “issand, ma teen kõike üksi” – ma teen rohkem kodutöid küll, aga tema jällegi pidevalt tõesti töötab õhtul kella kümneni ja tänu tema töötamisele saame me endale tunduvalt rohkem lubada. Ja no eks tema peab mind ka välja kannatama. 😀
Aiii, krt selle ma unustasin ära. Peab vist ikka jah moka maas hoidma.
Õudne, miks ei võiks olla mehed sama ideaalsed nagu meie oleme???
Ahaha, täpselt! Ma vahepeal ikka mõtlen nii korra kuus kindlasti, ennem päevi, kui hormoonid on päris sassis. Iga pisiasi ajab mind närvi oma abikaasa juures. Mõtlen, et kuramus küll, on ikka tropp, ei sobi mulle üle ega teine asi tema juures, meenuvad kõik asjad, mis valesti on olnud ? aga neil meeltesegaduste ajal ma ei adu seda, et see võib päevadest tulla.. Ma olengi arvamusel, et vale valik tuli ja mis nüüd edasi, mis lastest saab jne jne ? paari päeva möödudes on kõik jälle hästi. Õnneks mu abikas teab, et läheb üle… Võtab asja rahulikult, alguses ta ei mõistnud, mis toimub, kui mul oli vaja talle kõik halb näkku öelda ??
Ma näkku ei hakka ütlema, pärast läheb veel kurvaks.
See on classic, et mehe järelt peab rohkem koristama, kui lapse järelt. Sain täna aru sellest, kui mehe riideid põrandalt kokku korjasin? Pluss jätab mingeid väikseid asju lapse kõrgusele, et ta ikka ilusti kätte saaks ja suhu paneks. Teeb köögis süüa nii, et terve pliit must ja toiduasjad laiali. Kõnnib jopega kööki ja jätab sinna toolile??? Koridoris garderoobikapp olemas. Teen süüa ja ss kutsun sööma, tal pole kõht tühi, enne magamaminekut siis hakkab kolistama ja sööma. The list goes on. Aga no vähemalt on rahulik ja armastav, ise rahul kõigega ja ei saa aru, et midagi valesti teeb. Musitab ja kallistab, armastab last ja meeldib aega temaga veeta jne. See korvab ära põrsakombed. Pluss tema on see inimene, kes raskuste korral alati leiab vastused ja lahendused. It’s all fine. Veits möliseb ka palju vahepeal. A ma ise ka.
Aa need arvutimängud on worst!!! Mul mees mängib Fortnite ja mingit Forsat, Csi jne, ise samalajal lõugab ja klõbistab, liimab 5 aastat, kui ma kutsun v midagi vaja on. Jäängi ootama teda vahepeal kuni ta ära unustab, mis vaja üldse oli. Samamoodi poole ööni mängib, nagu 10- aastane. Kao magama juba ükskord, tuleb mõistus ka koju millalgi v:D
Haha, sameeee!
Õnneks Kardo nii hull ei ole, et rohkem segadust tekitaks kui lapsed 😀
Aga äkki ei koristaks kogu aeg mehe järelt? 😀 ma ka jätaks oma riided suvalt laiali, kui keegi need kokku korjab ja riided imeväel oma kohale tagasi jõuavad 😀
Ka hea idee:D
Ka mina mõtlen vahel nii.
Mehega teeme nalja, et kui ta magab siis ma mõtlen “Kuidas mõrvast puhtalt pääseda” aga ise kohendan tekki, et tal külm ei hakkaks 😀 Kuigi meie elamises on see võimatu. Ma imestan, et ta seda talub. Minul peab elamises 23-24 kraadi vähemalt olema, et ma elada saaks. Mees armastab tegelikult kuskil nii 19-20 kraadi aga ta ei vingu kunagi, et kodus liiga soe on.
Selles valguses tuleb nentida, et vist ikka armastab 🙂
Meie puhul väga tavaline olukord:
Mina vingumas hommikul, lõunal ja õhtul: “ma tahan ka hommikul kaua magada, mitte ahjusaiu vorpida ja kohvi keeta”
Järgmine hommik : “Kallis ahjusaiad ja Su kohv on valmis, segasin suhkru ka sisse ära”
Jahm…
Niiiii tavaline.
Apppi, 23 on minu jaoks antarktika! 26 on miinimum 😀
Muidu suht timm mees sattunud, aga kurat, kui valjult võib üks inimene mäluda ja miks on vaja aevastada karjudes?!
Kardo oksendab karjudes 😀
Muidu mega tubli mees… Aga oi ajab keema, kui ta aevastama hakkab. Alla 7 korra ei aevasta. Kas tõesti ei saa kinni hoida?! Või paluks vaiksemalt.
Vahel kui sõbraga lobisema jääb telefonis ja ma juba ammu seisan kõrval, et miskit mega vajalikku öelda. Tema aga lobiseb ja lobiseb.
Haha, on mehed raisk 😀 aga aevastust ise oled proovind kinni hoida v? 😀
Hahahaha mul ka oksendab karjudes ?? ja no see mälumine ??♀️??♀️
Nagu mai kujuta ette kuidas ülse saab karjudes oksendada, aga näe saab 😀
haha! Tahaks kohe küsida miks teil mehed üldse nii tihti oksendavad? 😀 Mul pole aimugi kuidas ta oksendab, see pole ju tavaliselt nii sagedane toiming kui nt aevastamine. Või on? 😀
No elus ikka on juhtunud, ei pea ju iga päev toimuma, et ma teaks, kuidas see kõlab. piisab ühestki. koosoldud 7a jooksul olla kokku puutunud.
Appi, kas meil on sama mees? : D
😀
Appppi jeesusmaria, vot SEE (vali mälumine) on asi, mida ma päriselt ei suudaks pikaajaliselt kannatada. Üks sõber (ma ei tea miks me enam sõbrad ei ole 😀 ) matsutas no niiii valjult, et mul endal läks alati söögiisu ära, kui koos sõime ja ma ei suutnud millelegi muule enam keskenduda, kui tema rõvedale matsutamisele… 😀
Ma õnneks niii tuim selliste asjade suhtes, ei paneks vist iial tähele 😀
Sama..Just hommikul 😀 Kui minul on üle nädala üks pühapäev vaba ja tal ikka vaja kalale minna ,ahhh.Raske üks hommiku koos äragata või :DKas on sellist elu vaja :DD
Aa ja koristamise ja kõik muu pean ka mina ära tegema…
on tõbras!
Miks vannitoa kraanikauss????!!!! ?? Ma VIHKAN kalasoomuseid, kalarappeid ja külmaks läinud -luid ning kogu seda läga, mis kala puhastamisega kaasneb. Önneks mees tegeleb sellega, me muidu kala süüa ei saakski. ??
Sest köögi kraanikauss oli paksult nõusid täis 😀
Hahaa, ma arvan et kõik naised tunnevad seda ?
Ma tahaks vahepeal ära kägistada ta oma nõmedustega lausa ??? ( ma ei teeks seda muidugi, lihtsalt tunne noh ?)
Aga noh ega me naised kerged olevused pole, nii et anname nende nõmedused andeks ?
😀
Alati kui peale tolmuimejaga koristamist jõuab mees koju ja jälle jääb sitt tallaalla.
Alati kui ma leian ta kantud riided (eriti sokid) esikust diivanilt. Ja iga nv kui ma tahaks magada aga tema tahab ka magada sest ta mängis öösel arvutimänge..siis pean mina lapsega ärkama.
Samas ma ei kujutaks endale kõrval ette teist meest. Keegi teine ei viitsiks mu autot putitada ja keegi teine ei ole käskinud mul end tuulutamas käia nagu tema. Ja mulle tundub et talle meeldib nõudepesumasinat täita-tühjendada ?
Hahah, nõudepesumasin on ka jah Kardo rida 😀
Enam vähem korra kuus mõtlen küll et peaks lahutama hakkama, mõnikord sellepärast et ta HINGAB niii häirivalt, möliseb siis kui mina temaga mölisen, on vait kui ma tahan tülli minna ja veits karjuda, läheb lastega välja ja viib nad mõnda toredasse kohta kuhu ma oleks tahtnud ka kaasa minna aga ma ei viitsinud nendega välja minna, ma ei saa aru miks ta lastega igavaid asju ei võiks teha , noo ja toitu mälub ta ka nii valjult ilmselt naabrid ka kuulevad seda, max närvi ajab ta mind siis kui mul päevad on, ma ei saa aru miks ta just siis nii nõme peab olema..?
Kui häirivalt saab inimene hingata 😀
Oh god, jaaa!! ?♀️?♀️ Mul on nii hea meel, et ma ainuke pole, kes nii tunneb. Oleme pikalt koos olnud ja nüüd ootame enda esimest last ja selle raseduse jooksul on mul vähemalt 3 korda olnud selline tunne, et olen ikka vale valiku teinud ja kõik tundub korraga nii masendav ja katastroofiline ja siis nädal hiljem, kui kõik on korras, tunnen et küll mul on temaga ikka nii vedanud.. viimane suurem solvumine ja paar päeva mitte üksteisega eriti rääkimist oli siis, kui ma ei teinud enda kodukontori kõrvalt õhtuks midagi süüa, kuna ma ei teadnud mida teha ja ei viitsinud teha (olin niigi 2 päeva järjest kokanud ja koristanud) ja siis ta tuli näljasena töölt koju, oli pahane ja ma solvusin, kuna ta arvas, et võib selle pärast pahane olla. Lamp asi ja põhjus, aga ma tundsin, et me pole sellepärast koos, et talle süüa teha.. ?♀️ Aga jah, sel hetkel tundsin, et pakin asjad ja hakkan üksikemaks varsti . ?
No sul vist hormoonid ka möllavad. Ma esimest last oodates jätsin Kardo üldse mitmeks kuuks maha 😀
Mind ajab nii närvi kui närvi mind ajavad mingid pisiasjad.
Nt täna mulle tundus, et mees ütles mulle vale tooniga,et kle mida sa kärsatad seal köögis, tuba tossu täis, tee aken lahti.
Tõmbasin kohe sae täiega käima, et mida sa mölised koguaeg ja tee ise aken lahti kui sind segab ??♀️?
HAha, ma ka ükspäev mölisesin Kardoga, sest ta rääkis vale tooniga :D:D Ja kui ta ütles, et ta rääkis jumala normaalselt,siis ma käratasin, et mida sa krt mansplainid mulle 😀
Mina täna ja eile? nagu wtf neil nende arvutimängudega on?! Nagu teismeline poiss ma ütlen?♀️
Mehed on lapsed…
Ma plusse ei pane.. liiga palju tuleb, aga eile näiteks. Tegin spets tema jaoks süüa ja siis 5 min enne kui söök valmis, hüppab ta üles, et tal vaja sõbrale appi minna. Mhm.. dat face ladys and gentlemen, that face of mine, see hetk. ??
HAha, mis sa süüa tegid head 😀
Kanapasta. Uuesti üles soojendades see enam nii hea ei olnud vähemalt minu jaoks. Ta oli valmis ka külmalt sööma. 😀
Mis tal üle jäi :DD
Kiitis takka ka veel seda külma pastat 😀 😀
Haha, vaene inimene 😀
Tàna oli täitsa see sama tunne. Ta käib mul nädalavahetuseti kaevamas mingeid vanu münte metallotsijaga ja jõuab suht hilja koju, kuigi see on ainult üks päev nädalas. Aga tööpäevito on ta ju tööl ja noh, ei veeda lapsega minumeelest peaaegu üldse aega kuigi me püüame teha nii et isa oleks lapsega kodus max palju koos. Meil on juunis beebi tulemas ja ma põen, et laps jääb vapsee tähelepanuta, no arusaadav et ei jää aga no mina ei saa 100% temaga ninapidi olla. Noh ja kui ma täna helistasin ja palusin et tuleks koju varem siis ta saabus kell 5 alles, laps magas. Noh ja ööunne läheb kell 9. Ma olin küll nii solvunud, ei võtnud telefoni vastu ja ei rääkinud esimesed pool tundi kodus ka. No lõppudelõpuks mina olen ju ka inimene ja tahan kasvõi tund aega vaikuses olla ÜKSINDA. Pole ju palju palutud… praeguseks olen maha rahunenud, aga no lihtsalt vahest lambist viskab kopa ette sellest et ma ei saa olla ise ja teha ENDA asju, no ja et laps on pmst isa tähelepanuta… aga see tunne kestab nii vähe, eks me ikka räägime asjad läbi ja püüame olla paremad. Aga jah, minu mees on ka ainuke kes puhastab vannitoa äravoolu and god bless him?
Ma tahaks enda nägu näha, kui Kardo ütleks, et hakkab oma vaba aega sisustama vanade müntide otsimisega. Ma oleks nagu ok, saad 5 min 😀
5min.. ahaha ma pisarais ??
vana hea 😀
Me veel pikalt koos pole olnud ja lapsi ka ei ole, aga kui me pole nt kaks päeva näinud ja sellest viimase jooksul ka mitte sõnagi ei kirjalikult ega suuliselt vahetanud ning ta siis helistab, et läheb nüüd terveks nädalavahetuseks kalale, siis ma olen jumala rahul, et jess, ma saan kaks päeva lugeda ja lamada. 😀 Noh ja siis uuesti nähes on mõnus magus igatsus ka juba tekinud.
Ma veel ei tea, mis mulle närvidele käib tema puhul, aga ma olen ise see tont, et kui mul mingi teema on, siis ma ei räägi. Lähen nutan nats kuskil omaette, mõtlen asja kümme korda suuremaks, nutan veel ja siis vbl kunagi ütlen välja, et kuule mäletad 1995ndamal ma solvusin.
Haha, no tee suu lahti, jumala eest 😀
Ma solvusin eilr sellepeale, et ta vaatas mingeid matkavideoid ja m rääkisin temaga. Tavaliselt ta vadtab, aga siis ei vastanud. Nojah ma ka siis sinuga ei räägi. ???? Videoid vatab, et kui preili isruma hakkab saaks metsa minna. Aga minuga ei suheldud. Ja muidugi on mul vaja alati siis rääkida temaga kui ta miskit uurib.
Tema eriti, kui on joonud ja mina vaatan peale lapse magama saamist miskit endale, siis hakkab tema rääkima kõike põnevat. Õnneks enamus asju on lindistatud ja saab pausi panna. Aga ikkagi.. ?? Millised probleemid. Aga ta ei jäta kungi wc prillauda ülesse. Ja tegelt on mega hea mees. Aga vahel tuleb kummalisi hetki ette küll. ?♀️?
See on väärt mehe märk, kui prilllauda üles ei jäta-.
Oojaa.. Väärt küll, aga ikka mingid tobedad asjad ajavad närvi. ?
Noh, ikka juhtub. Ilmselt meie juures ajavad ka asjad mehi närvi 😀
Kui vahel tülli läheme, siis mõtlen ka, et ma ei pea sellist elu elama. Enamasti lapsed minu kaelas, kuigi ma ise olen seda soodustanud ja pigem ise tahtsingi lapsi saada(kuigi otsus sündis siiski ühiselt). Kui tal on pohmakas, siis vedeleb ta kella 16.00ni kindlasti voodis ja käib vahepeal oksendamas(õnneks juhtub seda kord poole aasta jooksul). Ta istub koguaeg peale tööd arvutis ja mängib mingit world of tanks. Ja ta närvitseb täiega, ükskõik mida ta ka ei teeks. Õnneks on need vaid sõnad, kuid siiski, lähen ise ka närvi selle peale ja remonti tehes jookseks hea meelega kodust üldse minema. Aga samas, on ta niii armastav ja ütleb mulle pidevalt kui ilus ja hea ja kallis ma olen, isegi kui näen üsna elutu välja. Ta on ainus inimene, kellega ma tunnen end 100% vabalt ja reaalselt ükski teema pole meie jaoks tabu. Ma ei kujutaks ettegi kui peaksin uuesti hakkama otsima, seda õiget, tavaliselt tuleb uus ja hullem 😀 seega pigem lepin tema vigadega, mis tegelikult polegi nii vead 🙂
Haha, vana hea, et ajab närvi, aga samas ok fine 😀
Kui ma tahan midagi väga tähtsat öelda enda meelest) ja ta vaatab telekat ning käsib vaikki olla, sest telekast tuleb midagi OLULISEMAT!! kui minu tähtis info . Muidugi, kui telkuinfo on omandatud, laseb ta mul oma jutu ära rääkida, aga selleks hetkeks olen ma juba nii butthurt, et ma ei tahagi enam ja siis “karistan” teda sellega , et ei räägi ?
Rumal probleem, aga no ajab kohe kurjaks sel hetkel ?
Ma teen Kardole seda kogu aeg. OIII bljää, kui ta mulle teeks seda 😀
Jaaaaa aaa!!!!
On paar asja mis paneb mõtlema et mida kuradit ma temas näen.
Üks kord lõpetas töö ja läks siis sõbra juurde. Ütles et võtab paar õlut ja tuleb siis koos sõbraga koju ära. Sõber elas meil lähedal nii nad käisid koos tööle ja tagasi.
Muidugi tuli ta poole öö paiku ja hommikul vara oli äratus et asju pakkida ja uude korteri viia.
Kui kell juba 10 sai, nii ei hakkand ma enam ninnu nännutama ja vaikselt passima vaid pakkisin rahus magamistoas ja ei teinud väljagi mehe öeldust et ta väsinud ja kiiret pole kuhugi. Muidugi tuli nördinult üles ja mingi hetk üritas aidata aga see ajas aga rohkem närvi.
Siis ta alati seletab mingeid jutte kui na tahan sarja vaadata v filmi. Ja siis kui tema tahab oma sarja vaadata nii ütleb mulle et ma hetkel tasa oleks ja räägib reklaami ajal.
Ja see et kui ma mingi päev terve päeva kodus olen nii saadab mulle sõnumi et mis ma siis täna süüa teen. Kuigi tal endal pidevalt vabu päevi ja siis ta magab ka need maha. Tusatseb kui aind julgen öelda et tehku toit valmis, mul on pikem tööpäev.
Ei tea kunagi neid mehi ?♀️??
Ma lähen juba lugedes närvi 😀
10aastat koos elanud, 5aastat abielus olnud, esimene laps tulekul. Veel ei kahetse oma valikut.
Äkki see seis muutub veel? 😀
Olen õppinud häid külgi hindama ja ei hala nende külgede pärast, mis võiks paremad olla. Pole ise ka ideaalne.
Imelik, ma küll olen 😀
Õnneks ei ole nii mõelnud,
Koos ca 11a, Abielus ca 4a, 2last – 3a ja 1a5k ?
ok
Omg, ma oleks nagu ise kirjutanud need punktid v.a kalasoomused ja köögi koristamine (mida kumbagi Ta ei tee) ?
Ega need meil ka tihedad pole, kalasoomused siis 😀
Just praegu. Nagu reaalselt mida perset ma oma eluga teinud olen???
Samas näita veel mees kes võtab naise kahe lapsega ja on nad nõus isa juurest ära tooma…
Plusse on, ilmselt sama palju ka miinuseid. Nui nagu ka mul
No neid mehi on sitaks, just sayin’:D
Oiiii blinn ma ütlen ?? Ma tahaks ta vahepeal maha lüüa, siis jälle armastan, siis jälle pekkkkiii miks minul see mees on 😀 Aga plussid miinused, siis plussid kaaluvad sajaga üle. Ma usun, et tema mõtlev aegajalt samamoodi. Kord armastab mind ja siis fakk noh. ? Nii me oleme 16a koos olnud. Ja krt mitte kuidagi ei tahaks teda kellegi vastu välja vahetada.
KEs viitsiks uut meest otsida eks 😀
Täpselt! On seda veel siis vaja 😀
Ei ole!
Issand, kui hea on lugeda, et ma pole ainuke psühhopaat, kes nii mõtleb. Ma reaalselt arvasin seni, et AINULT MINU MEES suudab nii käituda. 😀 😀
noup, kõik nad 😀
Jep! Viimane kord oli mul sama tunne, kui lauamängu mängisime ja mulle tundus, et mees meelega mulle käru keerata üritab. Olin sisimas nii solvunud ja kindel mis kindel et hommikul pakin asjad ja kolin välja ?
HAhahahah, see oleks da best, et teised siis küsivad, et issand, mis juhtus, miks te lahus? Ja sa oled mega tõsine ja oled nagu teate, ta üritas lauamängus sohki teha… 😀
Hahhaa. Ma konkreetselt vihkan oma mehega lauamängude mängimist. Ta on täielik tõbras. ? Ükskord olid tema vend ja ema ka kambas meil. Ja ta keeras mulle käru ja aitas oma emal võita. Nagu. Kes? Teeb? Nii? Ahh?! ? Mul olevat liiga hästi läinud..
ma vihkan ka, eriti aliast sest ta nii aeglane ja tema pärast me kaotame 😀 keeldun temaga paaris olemast 😀
No tra, ma ei saa kommenteerimata jätta! Äkki tahab ka keegi nii räigelt naerda nagu ma seda ise päevi hiljem teen. 😀 😀 😀
Nimelt mees teeb mul hetkel kodukontoris tööd, koroona ju! No ja, siis mõnus reede õhtu, lapsed magavad! Mina tervest nädalast koos lastega mega väsinud!! Hakkab mees mind siis voodis timmima.. Olin nii faking väsinud, et ütlesin: “Mida sa teed?”. Ja ta vastas: “Tööd tahan teha, kodukontoris.”
Ja tüli algas! Mis kurat? Seda “tööd” teed mujal ka väääää?
Ma vajan uut elu!
Aga kurat, on tegemist tegelikult suurepärase mehega! 😀
Eee, ta kutsub sinuga nahistamist tööks kodukontoris? 😀 Kart ma ei saa midagi aru 😀
Jah, tegi omaarust nalja!
Meest ei ole – ei saa nii mõelda :DDD
Ma olen nii kaua vallaline olnud, et ma hakkan mõtlema, mida naist?? mis mul viga on?!?!? :DDDD Praegusel hetkel on mehe leidmine raskendatud seisus ka 😀
Pead tinderst otsima 😀