AVALDAN ARVAMUST

miks ma nii rahaloll olen, ah?!

2. mai 2021

Ma ütlen ausalt, et ma olen eilse postituse ja kommentaaride peale jälle seal vaibis, et ma peaks enda eelarve paika panema, aga ütlen ausalt, et ma ei julge 😀 Mõtlesin, et maikuu just hakkas, et üli hea, eile ei kulutanud ju miskit, aga konto väljavõte väidab hoopis järgmist:

Sularaha välja võtmine: 50€

Rimis kulutasin: 43.38€

Wolt (kuigi seda ma ei tellinud eile, aga eile on maha läinud) 47.90€

Barborast toidu tellimine koju: 51.83

Ehk siis ma olen suutnud kahe päevaga kulutada 193.11 euri! What?! Okei, läksin vaatasin enda jopetaskusse, seal oli eilsest väljavõetud sularahast umbes 15 euri veel alles, seega 178,11 euri kahe päevaga. Aga see ka just hea tulemus ei ole või nii.

Üldse ma olen aru saanud, et mu majandamis- ja arvutamisoskused on nii sitad, et ma sain eelmine kuu lasteaiast sellise kirja, et pliis ärge enam meile üle makske, et teil on juba 200 euri ettemaksu olemas. Asi lihtsalt selles, et kõik lasteaiaarved on ju samast kohast (Tallinna Linnakantselei) ja igal lapsel lihtsalt erinev viitenumber. Ju siis ma olen seal miskit sassi ajanud või mina ei tea. Ma ei suuda seda meili enam leida ka, ma ei tea kelle eest ma nii raevukalt maksta olen üritanud ja kelle eest siis maksmata jätnud…

Issand ja ma peaks täiskasvanud inimene olema või?

Mul sõbrannad juba teevad nalja, et nad hakkavad mulle lambist arveid saatma ja vaatavad, kas ma maksan need ära. Sest enamasti ma tõesti absull ei mäleta, kas, mida ja kuhu ma maksma pean. Üritan tavaliselt teha nii, et kui mingi arve tuleb, siis jätan selle postkastis lugemata, et kui arvuti taha satun, et siis maksan ära. Aga on ka juhtumeid, kus ma avan ikka kogemata telefonis, siis mõtlen et okei, lähen arvutisse maksma. Teel arvutini hakkan aga midagi muud tegema ja lõpuks on see igavesti unustatud. Noh, kuni kordusarve tuleb või midagi. Päris elektrita ja netita ma õnneks jäänud veel ei ole, aga kaugel seegi aeg on?

Igatahes üritan ma täna vähemalt mitte midagi osta ja üldse peaks mul olema päris korralikult süüa ka kodus olemas, et ei peaks üldse lähipäevil poodi asja tegema. Ja no kui midagi väga vaja on… siis palun Gerdil tuua 😀 Hea säästunipp eks. Las keegi teine lihtsalt maksab 😀

Mõtlesin, et teen siin täna lihapalle ja spagette Kreeka salatiga, homme teen ahjukana, mingi päev keeran ehk ühe tuunikalapasta kokku. Mingeid basic asju on tegelikult küll ja veel, eks ma midagi välja mõtlen. Woltida vist ka ei maksaks, eksole.

Pange tähele, minust saab nüüd suurim juut, kes hakkab casually inimesi külla kutsuma ja nii muuseas palun tuua ka paki piima, pätsi leiba ja äkki mõni heldem tooks kassiliivagi.

Keegi mingit head eelarve äppi teab? Peaks ikka selle sissemaksuraha ju kuidagi kokku kraapima, kuskilt võiks alustada. Seda juba tegin, et tõstsin enda palka, aga noh… Seda ma maksan ju ka endale ise, nii et eriti tore just palgakuludeks 1067,53 euri maksta ei olnud. Aga mis teha, riik tahab ka rahanatukest. Peaks vist perearsti juurde minema või miskit, et tunneks, et mu maksudest mingit tolku ka on 😀

Kunagi oli mingi sari, ekstreemsed…säästurid vms? Peaks selle üle vaatama, lõpuks hakkan samamoodi söögikohtadest neid väikseid ketšupeid koju tassima ja enda suurde pudelisse ümber villima või midagi sellist.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

59 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Helisia 4. mai 2021 at 11:58

    Mina olen juba paar aastat kasutanud äppi Spending Tracker. Ma küll ei mäleta enam, kas see oli tasuta või maksin veidi, et paremat versiooni saada. Seal saab endale sobivad kulude kategooriad luua, saab määrata millised kulud korduvad iga kuu ja on mugav jooksvalt kulud üles märkida ning kokkuvõtteid vaadata. Tulud saab ka kirja panna, ma pole seda lihtsalt kasutanud, kuna sissetulek on iga kuu praktiliselt sama.

  • Reply Tyy 4. mai 2021 at 11:29

    Ükski Äp ega Exel ei pane sind ennast ohjeldama ega valikute üle mõtlema.
    Ajuhälvikuna (sorry, su enda diagnoos) saaksid alustada “MUL EI OLE SELLEKS RAHA” mõtte treenimisega.
    Tee seda igakord kui plaanid osta, maksta – veelkord IGAKORD!
    Teine etapp on arvutada välja olemasolevad kohustused-maksed ja toidukulu summa +jooksvad kulud. ja pane paika KINDEL SUMMA TOIDULE ja arvuta päevaraha. Seda ei tohi yletada. Välja arvatud siis kui eelmise päeva summa jäi kasutamata või on jääki. siis selle osa saad lisada.
    Näiteks mu puudega laps teab, et tema päevaraha on 3€ ja kui tal eile kulus ära vaid 1€, siis täna on tal võimalik kulutada 3+2 ja kui tal on eesmärk saada miskit 6€ asja siis ta ootab homseni või siis homme on tal kulutada 2€
    Nagu suitsetamisest loobutakse lõplikult, samamoodi tee lõpp oma poltitamisele ja restodele. Jooksvad kulud ei ole uus pluus vaid midagi, millest sa ei pääse. See tähendab majapidamis kulud, katkiläinud jalanõusi, kasvavale lapsele vajalikud riided-jalanõud, reisimine, väljasõit, kinos käik, restoran jne.
    Oma kihule midagi kohe saada näit järjekordne Diivan, pane mõttes vahele võrdusmärk või lause, SELLEGA ma lükkan OMAKODU saamise pensioni ikka, kas ma seda siis vajan enam? Kas ma tahan seda divantšikut rohkem kui oma kodu ?
    Ehk tee omale jõhkralt ausad vastulaused enese kasvatuseks !
    Alles siis kui oled olnud tubli ja jõudnud mingi vahe eesmärgini võid end pisut premeerida. Mitte kogutud osa laiaks lüüa aga ehk 1 JÄRGMISE kuu summaga omatahtsi käituda. Kuus kuud ehk oleks miinimum aeg esimese eesmärgini , arvan ma.

    Jõudu enese treenimiseks.

    • Reply Tyy 4. mai 2021 at 11:32

      LAUSE TEINE POOL LÄKS KDUMA
      *reisimine, väljasõit, kinos käik, restoran ei ole jooksvad kulud , eks

  • Reply TP 3. mai 2021 at 19:55

    Mitte, et ma nüüd mingi säästukunn oleks, ikka elan palgapäevast palgapäevani. Aga impulssostud, eriti nt riiete puhul, on mul suht olematud. Mõtlen, et mis juhtub, kui ma seda ei osta? Ja siin on oluline sõnastus, sest aju suudab end ükskõik milles ära veenda. Kui sa küsid endalt, et kas mul on seda päriselt vaja? Siis aju leiab sulle 100 põhjust, miks ikkagi on. Aga kui küsida endalt neutraalselt ja pigem suunates EI vastuse poole (sest alguses on veel kaine mõistus alles, mis ütleb, et cmon, sul on kapp sarnaseid pluuse täis), siis reeglina olen ise jõudnud vastuseni, et ega tegelikult nii väga polegi vaja. Ja kui päriselt veel päev-paar hiljem ka kripeldab, siis ikkagi on tarvis ära osta. Jällegi, tavaliselt selleks ajaks on selle uue asja eksistents ammu ununenud 🙂

    • Reply Mallu 3. mai 2021 at 19:57

      tead riided on vist asjad, mille ostu ma suudan sada korda edasi lükata, sest poes ma neid proovida ei viitsi ja netist tellides on enamasti nagunii vales mõõdus 😀

  • Reply Mir. 3. mai 2021 at 19:35

    Õppisin Excelit kasutama siit Katriin Huttuneni videost ja tal on ilus põhi ka olemas.

  • Reply Kristi 3. mai 2021 at 15:52

    “Keegi mingit head eelarve äppi teab?”
    Aga palun!
    https://www.youneedabudget.com/

  • Reply Marika 3. mai 2021 at 11:19

    Kui sul on seb või swed, siis soovitan lisaks aktiveerida digikassa/rahakoguja. Iga kord, kui maksad kaardiga, ümardatakse summa täiseuroni ja vahe kantakse rahakoguhasse. Mida rohkem maksad kaardiga seda rohkem sente kogujasse koguneb ja nii hakkad juba märkamatult raha kõrvale panema.

    • Reply Mallu 3. mai 2021 at 11:27

      Jaa mul on see 🙂

  • Reply Signe 3. mai 2021 at 10:38

    Lifehack siis…. kunagi kodus pidevalt oli vaidlus, et kes kui palju mida koju ostnud on ja kuna palgad olid erineva suurusega, siis tundus mulle, kui väiksema palgaga koguaeg ebaõiglane, et mul ei jää oma rahaks mitte midagi järgi (ei saanud isegi väiksemaid meigiasju soetada, mis meele heaks teeks) ja teine pool oma vaba rahaga saab osta mitmesaja euroseid tehnikavidinaid.
    Nii jõudsime selleni, et arvutasime kui palju meie kodus kulud üldiselt on (auto, kodukulud, toidud, majapidamistabed, lapseasjad jms) ja siis leidsime, et kui me mõlemad panustame 50% oma palgast ühiskasutatavale pangakontole, siis need kulud saavad kaetud kenasti ja ülejäänud 50% on nagu täitsa oma raha. Loomulikult on kõrgema palgaga see 50% suurem summa, aga rahuldas kenasti mõlema õiglustunnet. Tegelikult praeguseks on nii tore, sest ka minu palk on tõusnud ja see 50% saan jaotada veel nii, et maksan “kõigepealt iseendale” ka, nagu siin kommentaariumis varasemalt mainitud – ja seda muidugi sellele kontole, mida igapäevaselt ei kasuta. Kuu lõpus ilma nende häkkideta oleks mul ilmselgelt raha kõik otsas ja jääks puudugi. Ikka ennast eelkõige tarvis üle kavaldada 😛

    • Reply Mallu 3. mai 2021 at 10:39

      Nojah, mul selliseid vaidlusi ei ole, sest ma tegelen ainult oma rahaga 😀

      • Reply Signe 3. mai 2021 at 14:52

        Njah, siis for future practices…. samal põhimõttel saad tegelikult teha eri kontosid/vaulte. Nt reisiraha kogumiseks revolutis need kaardita kontod ja vaultid päris okeid…

  • Reply Emily 3. mai 2021 at 09:44

    Kuni koroona alguseni ma ausalt ei pidanud arvet, ostsin mida tahtsin ja kulutasin palju jaksasin. Aga kui rahaga hakkas kitsas olema, panime elukaaslasega ühisele kontole umbes raha mis kuuks toidule jms kulub. Ja arvestasime umbes nädala raha.
    Meie kulude jaoks kasutan EXPENSEMANAGER appi, seal hea ülevaade palju on sisse tulnud ja palju välja läinud. Ja enda kulude jaoks kasutan BUDDY appi.

    Ma arvan, et alustuseks on väga hea proovida lihtsalt oma kulud ja tulud kirja panna ja siis ülejäänuga arvestada nädala/päeva raha, meie jaoks superhasti toiminud.

    • Reply Mallu 3. mai 2021 at 10:11

      ma proovin seda nüüd teha 😀

  • Reply Jana 2. mai 2021 at 19:26

    Kõige lihtsam säästunipp on minu jaoks olnud selline nõuannne, et “maksa esimesena endale”, ehk siis tee lisakonto, kuhu kannad kohe palgast summa kõrvale ja siis ülejäänud rahaga pead hakkama saama. See, et kuu lõpus paned kõrvale selle, mis järgi jääb vms, on suht kasutu ja lihtsalt ei toimi minu meelest kunagi 😀

    • Reply Mallu 2. mai 2021 at 21:38

      Hea idee, palju sa paned iga kuu?

      • Reply Jana 3. mai 2021 at 07:09

        Hetkel panen 10%, aga eesmärk võiks olla 20-25% sissetulekust (mul oma kodu olemas, kogun investeerimiseks). Sama teen ka igasuguste lisarahadega, mitte ainult palgaga, ntks kui on lisasissetulek kuskilt või müün midagi maha, siis kindel % alati endale eraldi kontole. Aga näiteks lisasissetuleku puhul võib hea nipp olla ka suurema % kandmine, nagu 50 vms, et siis tead, et palgarahaga arvestad ja lisaraha on nagunii n-ö üllatus, millega arvestanud ju ei ole 🙂

        • Reply Mallu 3. mai 2021 at 09:01

          vana hea üllatussääst :D!

      • Reply MAIRI 3. mai 2021 at 10:40

        Mina kasutan vanad head exeli tabelit. Sinna panen iga kuu alguses kulud ja tulud kirja. Arveid maksan nii, et kui arve makstud, teen selle lahtri roheliseks.
        Eelarvet koostan suht kriitilise pilguga. Mina ilma selle exelita üldse ei saaks hakkama.
        Enda jaoks on säästunipp osta toit internetipoest, jäävad emotsiooniostud ära.

        • Reply Mallu 3. mai 2021 at 10:41

          ma ei tea, kas mul mingi ajuhälve, aga ma ei oska parima tahtmise juures ka exelis midagi teha 😀

    • Reply L. 2. mai 2021 at 22:27

      Mina kasutan sama taktikat. Panen iga kuu 20% oma palgast. Lisaks panen juurde kogu eelmise kuu jäägi. Ehk ütleme mul jäi aprillist üle 300 eurot, siis pärast palgapäeva maksan kinnisele kontole 20% palgast + 300 eurot. Sellise kogumisega õnnestus meil kokku saada 10% sissemaks ning kolme toalise korteri sisustus selliselt, et ühtegi järelmaksu ei pidanud võtma

    • Reply Vaike 3. mai 2021 at 10:11

      Minul töötab see ülihästi, et mis üle jääb, läheb teisele kontole. St 500 ülejäägist läheb kõrvale; kui rohkem jääb, siis selle luban endal laiaks lüüa.
      Kellel, mis töötab; oluline on, et töötab. 🙂

  • Reply Evelin 2. mai 2021 at 19:06

    Olen teinud säästmiseks konto, kuhu pärast palgapäeva läheb püsikorraldusega raha. Pluss kannan sinna lisasissetulekuid. Nii midagi koguneb 🙂

  • Reply AE 2. mai 2021 at 18:59

    Soovitan midagi “kohustuslikku” nt nagu minu juures investeerimisleping. Raha koguneb, aga nii kiiresti seda kätte ei saa et emotsioonioste teha. 😀

  • Reply Kadri Mäsak 2. mai 2021 at 18:44

    Kutsun proovima Eesti enda eraisiku rahaasjade haldamise platvormi MyFinancier (www.myf.ee). Hetkel kõigile tasuta proovimiseks, lihtne, kiire, mugav ja eestikeelne. Rakendus oskab ise enamik kandeid õigetesse tulu/kulu gruppidesse jagada, lisaks saab teha enda reegleid ja sättida rakendust täpselt nii nagu kasutajale vaja. Saab ka koostada eelarvet ja jälgida eelarves püsimist. Lisaks jagame pidevalt oma kasutajatele palju rahatarkust ja nippe kuidas kiirelt ja paremini oma rahaasjad kontrolli alla saada ja hoida. Platvormil on ka eestikeelne kasutajatugi. Igakuiselt teeme kasutajatele ka tasuta rahatarkuse webinare. Hiljuti saime ka Finantsinspektsioonilt tegevusloa ehk sellega on meie ärimudel ning it-turvalisuse arhitektuur nende poolt üle vaadatud ning heaks kiidetud.

    • Reply Sirli 3. mai 2021 at 09:43

      Ma eelmisel nädalal avastasin selle platvormi ja reaalselt mõtlesin, et KUS ma enne elanud olen?! Äpid on minu jaoks kasutuks osutunud, sest olen liiga hajameelne, et mingeid 3.20 EUR jäätiseoste sisse kanda, ja/või ei võimalda nad piisavalt ülevaatlikku kategooriatesse jagamist (et nt investeeringud oleksid eraldi graafikul näha). Nii et hääletan siin kahe käega MyFinancieri poolt.

  • Reply Krista 2. mai 2021 at 18:41

    Kui mina palgapäeval kõik oma arved ära tasun siis jääb mul järgmise palgapäevani 170-200 eurot vaba raha, mis tegelikult nii vaba ei olegi, sest see kulub kõik söögile.
    Ja kui laps väga tahab kuskile sööma minna või koju tellida siis juba tean, et kuu viimane nädal enne palgapäeva saab olema keeruline, et asjalik toit kokku nikerdada..
    Ja kui peaks veel tekkima mõni ootamatu lisaväljaminek..
    Ja samas tean, et on inimesi kellel on veel raskem ega julge ka kurta..
    Aga ma ei tea mis pank sul küll on aga SEBl peaks olema rahapäevik vms..seal saab kulud täpselt sisse kanda ja annab sulle ülevaate .
    Minul isiklikult on lihtsalt paber ja kaustik meetod .😊

  • Reply Johanna 2. mai 2021 at 17:22

    Ise ka just avastasin, et see raha kulutamine kàib jällegi ATH-ga kaasas. 🙂 Instagramis on ADHD leht kus probleemidest räägitakse ja svaipides nippe. See raha asi oli vist storys hiljuti ja soovitati majandamiseks äppi kasutada telefonis.

  • Reply T. 2. mai 2021 at 17:20

    Mul on igaks nädalaks tehtud menüü, kleepisin köögiuksele 😃 Pühapäeval käin poes, ostan toiduasjad ära, nädala sees kui vaja nipet-näpet osta (sai, piim), siis käib mees töölt tulles poest läbi. Nädalaks planeerin 50€ söögiraha (peres 5 inimest). Siiani olen ilusti hakkama saanud. Ja sööme suht normaalselt, uuel nädalal on nt ahjukana, lasanje, frikadellisupp menüüs.

  • Reply Mari 2. mai 2021 at 17:06

    Pane kõik kulud sendi pealt kirja. Ausalt mis vahe kas ostad 1 eurost piima või 0.34sendist. Mis vahe on kas ostad turult 2.50 hakkliha või skoorid selle selkust 5+ euriga kilo. Esimesed säästud sellised lihtsad ja labased. Samas kuna aeg pikk, mis säästma peaksid, siis kunagi jäi kõrva – näiteks kui säästad 1€ siis samamoodi paned meelelahutus fondi 1€. Minul meelelahutusfondist lähevad ka juuksur, küüned, woltimine jne. Ausalt kui tahan end hästi tunda, siis samal ajal pean oskama ka säästa.
    Selle kulude kõrvalepaneku kohta lugesin kuskilt ka, et kui paned kirja vs kui ei pane kirja aga üritad säästa – siis ikka kulutad ca 30% rohkem!

  • Reply Gerly 2. mai 2021 at 16:57

    Ma kasutasin mingiaeg Monefy äppi. Enam pole vaja, sest pole vaja säästa 😂 kodu olemas.
    Tegelt mulle meeldib, et juba aasta on koroona pärast kõik kohad kinni. Kui aint HÄDAVAJALIKKU osta siis jääb raha üle. Isegi min. palga pealt, mis olude sunnil hetkel on.
    Ja hetkel kasutan lihtsalt teist pangakontot “säästmiseks”, kuhu lasen kõik muud sissetulekud/kuluhüvitised kanda ja ise lisan ka sinna automaatselt iga kuu natuke.

    • Reply Mallu 2. mai 2021 at 16:57

      Jah, ma praegu säästan selle pealt, et restos käia ei saa. Enne ikka kord nädalas vähemalt ronisin sinna 😀

  • Reply Maiken 2. mai 2021 at 16:38

    Meil võiks ka see kupongide teema olla,mega kuidas saaks tasuta,ma usun ma läheks sama leili,mine tea haha 😂

    • Reply Mallu 2. mai 2021 at 16:53

      Jaa võiks küll 😁

  • Reply Triinu 2. mai 2021 at 16:24

    Meie hakkasime 3 nädalat tagasi tegema nii, et käime korra nädalas poes. Panemegi kahele lehele kirja nädalamenüü ja selle järgi kõik toiduained mida vaja, jooksvalt ka muud asjad. Täiega toimib. Ja maru hea, et pea poe vahet tilbendama.

    • Reply Mallu 2. mai 2021 at 17:02

      aga kust sa tead, mille isu sul tuleb 😀

      • Reply Kätlin 2. mai 2021 at 17:24

        Meil ka nii et nädala menüü paika 🙂 +kerge snäkk ja võibolla ka veinike kappi varuks ära ja korra poodi minna 🙂 jooksvalt vaid piima või saia…kui tuleb mingi jõhker isu siis me oleme nv teinud 1 päeva erandi kus siis tellime või pannud järgmise nädala menüüsse☺ me oleme saanud 700€ –>400€ peale mindud (puhas toit ja näks siis)

      • Reply Hel 2. mai 2021 at 17:41

        Täpselt sama küsimus. See on nagu needus, et kui 2 korda aastaski proovin nädala toidu korraga ära osta, siis on järgnevad päevad nagu aamen kirikus, et mul nende toitude järgi pole isuraasugi. Või otsustan täpselt järgmine päev ülitervislikuks hakata ja siis kirun end maapõhja, et olen mingeid mitte nii väga tervislikke variante kapi täis ostnud. 😀 ja need süümekad, kui kogu see kraam seal lihtsalt vedeleb. Või see pidev mure seal kuklas, et krt, need ja need asjad tuleb ära teha. 😅😅 Õõõh, enam ei taha…

        • Reply Mallu 2. mai 2021 at 18:00

          story of my life 😀

        • Reply P. 2. mai 2021 at 18:40

          Aga siis tuleb lihtsalt igasuguseid valikuid ühe korraga osta. Ikka on välja kujunenud mingid kindlad näksid ja eelistused ju. Siis ostkegi väikse varuga neid asju, mida te tavaliselt sööte. Enamus suva nännist ei rikne nädala ajaga ja isegi mitte kuuga.. Mul endal tuleb ikka kaks poeskäiku nädalas, sest värsket süüakse palju ja no mõni asi süüakse kohe ära ja nt esmaspäeval ma ikka nii ei mõtle poes, et laupäeval tahaks sellest salatimixist ja kirsstomatitest midagi teha……Mu jaoks on see aeg nende toodete jaoks liiga pikalt kapis seismist. Muidugi võib ju alati mingit muud asja teha, aga kui ikka tuleb millegi sellise kohesöömise isu, siis tuleb poodi minna 😛 Lõppude lõpuks on see ikkagi soodsam kui woltida.

      • Reply Rita 5. mai 2021 at 10:09

        Minul ka see probleem, et võin ju menüü paika panna, aga no kui teatud toidu aeg käes, siis no üldse ei taha seda toitu.

    • Reply Vaike 3. mai 2021 at 10:18

      Ma olen vist terve oma täiskasvanuea vaid korra nädalas poes käinud. 😀 Nüüd tellin söögi koju, kuna elan linnast väljas ja bussiga ei viitsi tassida. Sellest teenusest ei kavatse enam kunagi loobuda, nii mugav! Nädala menüü saab mõnusalt kohvitassi taga koostada, selleks ka sooduspakkumistelt ideid kogudes, ja kogu aeg on näha, mis summa ostukorvi on kogunenud. Kui läheb üle mu seatud eelarve, siis teen lihtsalt muudatused. Lispluss on see, et näksimist koju ei teki, söök on tervislik ning taskaalustatud ja selliseid isusid mul ei ole, et silme eest mustaks võtab. Kui isu järgmiseks nädalaks enam alles ei ole, siis ei olnud ka õige isu. 😀

      • Reply Mallu 3. mai 2021 at 10:29

        palun õpeta mind adultima, aitäh! 😀

        • Reply Vaike 3. mai 2021 at 10:33

          Davai, teeme veinika. 😀

          • Mallu 3. mai 2021 at 10:38

            veinid siis obv sinu poolt mul on säästuajad… 😀

          • Vaike 3. mai 2021 at 10:44

            Fain! 😀

          • Mallu 3. mai 2021 at 10:50

            naissss, säästunipid missugused! 😀

  • Reply Teele 2. mai 2021 at 16:18

    Kusjuures, ma ei oska ka üldse kohe kokku hoida, ma tean, et oleks võimalik kenasti raha kõrvale panna aga mulle ju niii meeldib osta ja tellida.. someone help me.

    • Reply Mallu 2. mai 2021 at 16:55

      Sama, just tellisin about youst jälle…🙈

      • Reply Vaike 3. mai 2021 at 22:57

        Ma ei sa sealt never ühte imeilusat rinnakat, sest mitte iial ei ole seda minu suuruses siis, kui ma luban endal kulutada, ja kui seda on minu suuruses, siis ma ei luba, sest uus palk pole veel laekunud ja ma ei tea, palju mul täpselt üle jääb. 😀

    • Reply Angelika 2. mai 2021 at 17:23

      Sama 😅😅😭

  • Reply Mari 2. mai 2021 at 16:13

    Mulle tundub, et kirjutan sulle kommentaare ainult siis, kui rahast räägid, nagu ma oleks mingi hull rahuguru 🤣
    Äppi soovitada ei oska, mul endale tehtud Excel (ma armastan ise Exceleid teha)
    Aga esimene kuu, kaks võta väga rangelt detailselt ette, pane KÕIK kirja. Kõik sissetulekud, väljaminekud. Lisaks panke ka kirja, mille jaoks sularaha välja võtsid, et see ei oleks nn “kadunud raha”.
    Järgmisena säti need kulud kategooriatesse
    Mul on kategooriad ntx sellised: kodu (siin all siis kõik kommunaalid, laenud, nett, telefon jne.), tervis, toit (siin võiks olla veel eraldi “vajalik toit” ja “tellitud toit” või midagi sellist, et hoida ka Wolti kuludele silma peal), transport, laps, meelelahutus, säästmine, investeerimine.
    Siis saad juba edasi vaadata, et kust annaks kokku hoida jne.
    Toitude planeerimine, sõitude planeerimine pikemalt ette ja sõprade küllakutsumine koos paki piimaga on kõik väga head ideed kokkuhoiu saavutamiseks. Kulude jälgimine ja kaardistamine on ainult esimene pool. Sealt edasi järgmisteks kuudeks peaksid juba ette panema endale eesmärgid. Et kui palju toidule kulutad ja kõige raskem – siis pead sellest ka kinni pidama.
    Tean, et see on sulle hästi raske, aga kõik algab distsiplineeritult asjade kirja panekust ja hetkeolukorra haardistamisest.
    Ma ise vaimustun selliste detailisete asjade jälgimisest ja tegemisest. Oma eelarve täitmine ja selle vaatamine on mulle nagu õhtune puhkus 😊
    Aga sa oled super tubli, et nüüd asja ette võtad. Oma kodu on mega hea eesmärk, kuhu liikuda.

    • Reply Mallu 2. mai 2021 at 16:59

      ma exelit ei suuda vist teha (ei oska :D) aga ma proovin mõne äpiga õnne 😀

    • Reply Helina 2. mai 2021 at 18:50

      Mari, räägi, kuidas õppida excelit armastama ja võtta seda kui õhtust puhkust? Ma olen mõelnud nüüd exceli õuduse endale selgeks teha, aga senikaua viilin, kuni vaim peale tuleb 😀

      • Reply Kat 3. mai 2021 at 09:08

        Mina sain ühelt tordedalt inimeselt väga põhjaliku exceli põhja ja täidan seda juba aastaid. Üle väga ei jää aga vähemalt on kõik makstud ja ülevaade, kuhu raha kaob 🙂 Või siis peaks ka eesmärgistama vaba raha kasutamist?

  • Reply Sikupill 2. mai 2021 at 16:10

    Kui sa nii raevukas oled maksma arveid, siis päris hea säästunipp mida ka ise olen nüüd paar aastat kasutanud. Elan Soomes ja mul on üks vana arve SEB pangas, kuhu iga kuu läheb otse palgast (palk tuleb soome panka) 200 eur ja siis on s-bonus kaart ja sellel ka arve olemas(ei tea kas eestis prismas on selline), kuhu läheb otse palgast 50 eur. Ühes6naga sellised kaks arvet, mida muidu ei kasuta ja otse palgast kui läheb maha nagu muud arved, siis ei pane seda ka tähele. Selle eest on aga päris kena kopikas juba säästus. Ma olen jubeeeee laristaja, tean et on kuu eelarve aga ikka lähen üle selle ja aru ei saa, kuidas see v6imalik on kui ma ei ole ju mittttte midagi ostnud, hmm

    • Reply Mallu 2. mai 2021 at 16:55

      Hea idee, mul oli ka kunagi lisakonto, kuhu raha korjasin, aga seda enam ple.krt

      • Reply Mõmmik 5. mai 2021 at 10:14

        Mul endal läks see asi jonksu, kui ma LHVsse konto tegin. Seal on selline variant, et tee endale kasvõi kolmkümmend kaardita lisaarvet, kus raha liigutamine kontode vahel on tasuta ja üle tuleb kõik sekundiga. Siis põhikonto on kaardi-konto, aga tegin endale veel konto “remont”, ” laps” “auto”jne. ja siis iga kuu alguses kui raha laekub, siis proportsionaalselt kannan mingid summad neile kontodele, et kuidas hinnanguliselt oleks kuu mõistes okei prognoosida. Ja siis kui ostan lapsele riideid netist vms, kannan lapse arvelt, remondi ja muud vidinad remondikontolt jne. Siis on alati silma ees, et kui e-poe arve ette tuleb, et kas mul on KÕIKI ? neid asju just pragu vaja ja kas see umbes eelarvesse mahub või hoopis teeks need ostud järgmisel korral. Ja iga kuu jääb igale arvele ju ka mingi varu alles, siis sinna ikka kipub kasvama see värk 🙂 Aga kui ikka häda väga käes, siis maksad lihtsalt varuarvelt, kui midagi ikka mega kripeldab 🙂 Aga siis kaardikontole igapäeva spendimiseks jääb mingi optimaalne summa ja siis ongi mõistlik ja kui poes puudu peaks jääma, siis kannan telefoniga sekundiga üle ja olemas.

        • Reply Mallu 5. mai 2021 at 12:36

          ooo hea idee!