JUMALAITA

ATH ja aeg

1. juuni 2021

Täna on nii off-tunne sees. Okei, tegelikult sai see alguse eile, mil ma täiesti suvalises olukorras mõistsin, kui väga see kurdima ATH mu igapäevaelu mõjutab. See on nii tüütu, et kui oleks aega, paneks pisarat. Ja väga keeruline on seda kuidagi seletada ka, sest ma olen kindel, et enamik, kes siin selle kohta lugenud on mõtleb sama, mida ma ise endale seletada üritan: pohhui, lihtsalt tee, ära mõtle selle peale, jumala eest, hull asi ka, mille üle vinguda. Aga no ma proovin seletada.

Aeg. Ajataju ATH’ga on nagu mingi müstiline ükssarvik, millest ma siiani aru pole saanud ja ilmselt ei hakka ka aru saama. Näiteks kui mul on vaja kell 16 kodust lahkuda, siis võin ma kell 13 kella vaadata ja otsustada, et mul pole mõtet mitte midagi tegema hakata, sest mul pole ju selle jaoks aega. No näiteks isegi nõusid pesta või riideid kokku panna või poes ära käia või mingisust tööasjagi ära teha. See on sellepärast, et ma ei näe oma peas ühtegi tegevust, kui ainult seda ühte, vaid üks asi = rodu midagi muud ja iga asi võtab X koguse aega ja kuna ma ei suuda iial adekvaatselt seda ajakulu hinnata, siis see tundub juba mission impossible.

Nõudepesu võrdub masina tühjaks tegemine, sealsete asjade ära panemine, uute nõude masinasse panemine. Midagi raudselt ei mahu sinna, need tuleb käsitsi pesta. Kui ma need ära pesen ja hakkan kappi panema, siis ma tean, et sealt vaatab vastu mingi väga ebamäärane hunnik puhtaid nõusid, mis pole ükski seal, kus nad olema peaks ja teoreetiliselt võiks ma need ka siis juba ilusti panna, et kui masin lõpetab, saan ma nad panna kõik omale kohale, kuhu nad kuuluvad. See aga tähendab, et ma pean kogu köögikapi sisu tasapinnale tõstma ja nad ükshaaval kappi tagasi panema. Köögitasapinnal on aga asjad, mis sinna ei kuulu. Osad käivad sahtlisse, osad magamistuppa. Sahtel on ka mega sassis, ma tean. Seega ei ole mõtet neid üksikuid sinna kuuluvaid asju sinna sisse panna, kui ma eelmiseid välja ei võta, sest…mis selle point oleks?

Ja need asjad, mis magamistuppa käivad. Heh, kui te arvate, et magamistoa nodisahtel korras on, siis te eksite. Ehk siis et kõik oleks nii, nagu ma lõpuks tahaks, et oleks, peaksin ma ka magamistoa sahtlid korda tegema. Aga mis selle mõte on, kui ülejäänud magamistuba on sorteerimata riideid täis, puhta pesu hunnikud kõrguvad iga nurga peal. Mida see üks korras sahtel mulle annaks? Ei miskit.

Öäkk, isegi selle kirja panemine paneb mul südame liiga kõvasti taguma, sest noh, ma päriselt peaksin ju ka nõusid praegu pesema. Ehk siis te saate ise ka aru, et kui ma kogu selle listi enda peas läbi käin, juhtub üks kahest, see ilmselt oleneb siis sellest, palju mul tol päeval elujõudu on. Enamasti päädib see sellega, et ma lihtsalt ütlen endale, sorrri. Sul ei ole enivei aega seda teha. Aga iga kord kui mu pilk sinna kraanikausi kanti satub, siis ma tunnen mega stressi. Sest see on tegemata.

Mõnikord joppab. Satun selle mõttekäigu alguses olema mingisuguses olekus, kus mu kehas on rohkem teovõimet, või kus on üks nendest päevadest, kus ma lihtsalt teen ja ei mõtle. Oi blinn, kuidas ma siis tuuseldan nende kappidega, tõstan kõik välja, panen omale kohale. Koristan sahtleid. Panen kõrvale need, mida ära anda. Viskan ebavajaliku minema. Sätin kõik asjad omale kohale ja… Avastan siis, et kell on 17 ja ma olen lootusetult hiljaks jäänud. Jälle stress.

Sellised aktiivsussööstud tulevad umbes kord kuus. Ma teen kõik mega korda ja vannun endale, et nüüdsest panen ma asjad alati omale kohale. Aga kas ma teen seda? Ei. Kas paari päeva pärast on olukord sama mis enne? Jah. Seega iga jumala kord, kui ma mingit segadust vaatan, lisandub sellele ka teadmine, et see on mõttetu, sest… See ei püsi nagunii niimoodi.

Ma olen aru saanud, et ATH-ga inimestel on aju täiesti sassis. Keda huvitab, näe siit saab lugeda. Selle tõlkimine teile tundub praegu minu hinnangu järgi umbes viie minuti kuni 8 aasta töö, seega ma ei hakka riski võtma ja isegi mitte üritama. Aga ühesõnaga kui tavalise, normaalse ajuga inimene teeb mingisuguse väikse ülesande ära, siis annab talle aju vastu head kraami – dopamiini. Sa vaatad, et nii tore, see asi on nüüd tehtud ja saab kenasti edasi elada.

Minu näkane aju on nagu, ah, sa oled seda sama asja elus 34878746846834 teinud, mis saada tahad nüüd, medalit v? Mistõttu peavad ATH’ga inimesed konkreetselt iseennast trikitama, et midagigi tehtud saada. Ala ma olen teinud seda, et panen endale taimeri ja sean iseendale “võistluse”, et kas ma saan nt 10 mintsaga köögi korda. Mõnikord õnnestub ja siis on tore. Aga no tegelikult ma ju TEAN, et ma ise ennast tüssata tahan ja ega see ka alati õnnestu krt.

Ja kuna ma ei suuda ajaliselt midagi hinnata, siis mul tekib reaalne lühis, kui keegi tahab mingit asja, mis on teatud ajaks planeeritud, muuta. See ongi põhjus, miks ma siia muuseas kirjutama tulin, aga suutsin enne ikka muu eepose siia vahele trükkida. Ehk siis eile oli plaan tehtud kella kuueks. Kell neli öeldi mulle, et kuule ma võib-olla jõuan natukene varem. Mis muidu oleks nagu täitsa suvaline lause, aga mis minu peas toimus oli umbes see:

Oh shit, ma tahtsin ju enne seda käia pesus, panna pesu kuivama, pesta nõud, hakata süüa tegema, juua rahus kohvi ja scrollida, käia poes. Ja nüüd kui te iga selle tegevuse juurde lisate omakorda samasuguse joru asju, mis minu peas ühe tegevusega võrdub, oli tulemus see, et ma konkreetselt hakkasin nutma, sest mulle tundus, et kogu maailm on läbi, mul ei ole aega. Ma ei jõua mitte midagi teha ja ilmselt ma suren kohe jalapealt atakki.

Miks? Fck I know. Ma ei oodanud siin Inglismaa kuningannat, kelle tulek takistaks mul teha ühtegi eelnimetatud asjadest. Ma oleks vabalt võinud teha ka mitte midagi neist või teha samal ajal, kui teine siin on. Aga minu peas – OU MAI GAAD. EIIII. SUL POLE AEGA!! ÜTLE ET SA OLED SURNUD!

Ja sekund hiljem küsin ma endalt, et issand jumal, mis sul viga on? See pole ju suur asi. Aga minu sees…on see suur asi. Ja teate kui närvi ajab see, et ma mingi rahumeeli oma pooltoimiva ajuga elama pean ja midagi selle suhtes teha ka ei saa. Ma saan ainult nii palju teha, et proovima enda tundeid kuidagi adekvaatselt väljendada, sest minu esimene refleks oleks mölisema kukkuda, et issand mida sa üldse kujutad endale ette, VAREM tulema? Tont oled v???? Aga see poleks ka teiste suhtes kuigi aus eks.

Nüüd te võite mulle kõik jälle öelda, et jumala eest. Ära lihtsalt mõtle sellele. Võta rahus oma rohtusid ja siis sul on ilmselt parem ja värki. Aga noh, ei ole. Need rohud on sellised killerid, ma reaalselt tunnen, kuidas nad hitivad ja nad tõesti tekitavad mulle sellise…all out efekti, nagu umbes see postitus siin praegu on, aga sees on mega ärevus ja HEA mul ikka olla ei ole.

Ja muidugi on mul veel 76464 mõtet peas, mida sellest kirjutada, aga ma olen üsna kindel, et juba seda joru ei viitsi siin keegi läbi lugeda, seega kui siiani jõudsid, siis minu vabandused selle ranti eest. Ma teinekord kirjutan edasi, kuidas ATH mind kohutavaks inimeseks teeb. Praegu lähen jõllitan oma nõusid.

Kurvaks teeb lihtsalt kõik see…

Baiiii

(Ok see kõlas nagu ma läheks enekat tegema, tegelt ausalt ei lähe, proovin endale valetada, et kui ma nõusid ära ei pese, siis mu jalg kukub ära vms).

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

44 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Ok 18. juuni 2021 at 22:50

    Ei ole sul midagi viga. Koik opivad oma vigadest

  • Reply Karin 7. juuni 2021 at 12:32

    Mina, mina, mina, mina!!!!!!!!!!!!!!!! Ja isegi tüssata pole end võimalik…

  • Reply B 4. juuni 2021 at 23:20

    Sellised vaimsed asjad ja endaga pidev tegelemine ja analüüsimine on päris rusuv ja häiriv. Mul endal meeletud ärevushäired. Mõjutavad elu tohutult. Vahepeal sain ilma rohtudeta oldud aga nüüd kohe mitte ei saa, koguaeg on mingisugused hirmud ja ärevused mis täiesti elamist segavad. Ning ka mul on tunne tihti, et mul ajus KÕIK sassis. Stay strong! 😀

    • Reply Mallu 5. juuni 2021 at 14:28

      Samad sõnad sulle :D!

  • Reply Svetlana 3. juuni 2021 at 14:15

    Kurvaks teeb jah, vähemalt see lugu siin natuke lohutab, sest võiksin ise sarnase kirjutada.
    Aga näiteks sellised https://www.ypsilon.ee/7257572/olavi-ruitlane-kas-ka-sina-oled-ath-taiskasvanu lood ei lohuta.
    Mõtlesin kunagi, et oleme uskumatult sarnased inimesed, aga kui esimesi ATH postitusi lugesin sain aru, et ju sellepärast. Veel olen mõelnud kuidas oleks kõige lihtsam ATH täiskasvanul elada, olles beebiga kodus emana äkki?
    Üksi beebiga ei saa ju kõike kohe tehtud, mida väga teha vaja on. Kas või tuleb valida kas pesu või nõud ja kui õnnetub see «väike» asi ilma, et ATH või/ja beebi takistaks saad natukenegi rahul olla endaga.
    Lisaks võib-olla modellidel ei häiriks see nii väga. Põhitöö on ilus olla, mida nad nii või naa on, jumestuse teeb ju keegi teine, riided selga valib keegi kolmas.
    Mind see väga ei aita, sest ma ei saa lõputult beebisid sünnitada ega modelliks hakata.
    Lootsin, et kunagi rohud aitavad, aga tundub, et see pole ka kindel.
    Tänaseks oli mul spetsiaalselt ainult üks «vaja» teha planeeritud. Ikka, et ülejäänud segada ja häirida ei saaks- suuremale tüdrukule kook küpsetada, mida tal kaasa vaja, kui koju tuleb. Tulin retsepti lugema, avastasin, et ooo ei- poodi vaja minna.
    Mis tundus kohe võimatu, kuigi pood on lähedal, aga ma olin ainult kohvi joonud ja kas või lihtsalt kammida, midagi sobivamat selga otsida endale ja väiksemal, et korra poes käia tundub ulme! Kõik on tehtav, aga lihtsalt ei tundu mu peas ajaliselt tehtav. Nii ma sattusin kuidagi siia hoopis ja kuna poodi nüüd juba pean minema, siis hoopis ostan koogi ja muidugi olen jälle pettunud endas, sest ei saanud selle ühe asjaga isegi hakkama.

    • Reply Karin 7. juuni 2021 at 12:34

      Nii tuttav tunne.

  • Reply Samastuv 2. juuni 2021 at 20:33

    Huvitav.
    Ma olen ka selline, aga sildistada ATH? Misasja?🤷‍♀️ Selline eripärane muster, pigem OCD😄 Ath on ikka next level ja midagi tõsisemat kui sinu muster. Tundub nagu sul pigem ärevus..

  • Reply End abistanud nipid 2. juuni 2021 at 10:28

    Pole diagnoosi, aga väga tuttavlik mõttemaailm. Nagu soovitatud – tükelda ”häbiväärselt” pisikesteks ülesanneteks ja pane paberile kirja. Lisaks sea üles timeril/äratuskellal aeg, mis ajaks sa hiljemalt pead tegevused olema lõpetanud. Saavad ülesanded tehtud või mitte, kuid kell annab sulle märku, et sellest hetkest edasi sa enam jätkata ei saa ja hakkad valmis sättima end sellele ”olulisemale” ülesandele. Äratuskell-äratuskell-äratuskell.

  • Reply Tuuli 2. juuni 2021 at 00:11

    Võta koristaja, aga ära kellelegi räägi. Siis pole syymekaid ja on yks probleem nimekirjast vähem.

    • Reply Mallu 2. juuni 2021 at 08:21

      Mis patt see koristaja on, et kellelegi öelda ei või :D?

    • Reply LiiSi 4. juuni 2021 at 14:22

      Koristajaga on see lugu, et enne pead kõik ise korda tegema kui koristaja tuleb, sest muidu on mark 😅

      • Reply Mallu 5. juuni 2021 at 14:28

        Mul küll pole 😀

  • Reply Jane 1. juuni 2021 at 22:15

    Ma tean et ATH puhul sõna “koristus” kõlab juba nagu suur universum, mis tundub võimatuna. Sellepärast ma enda 8-aastasele tütrele ka hakin ülesanded ära. Nt:
    1. Korista riided maast ära ja pesukorvi.
    2. Nüüd tee enda voodi korda.
    3. Korista maas olevad legojupid ära jne…

    ATH aju töötab teistmoodi, neil on kehas palju raskemetalli (mis üldiselt saadud vaktsiinidest) mina soovitan teha Epsom soola vanne, võtavad kehast need mürgid ära, annavad heaolutunde ja turgutavad igatpidi 🙂

    • Reply Tegelikult... 2. juuni 2021 at 10:55

      Tegelikult küll saab raskemetalle koguseliselt oluliselt rohkem isegi rinnapiimast ja igapäevasest toidust kui vaktsiinidest. Lisaks vaktsiin hakkab nö lokaalselt immuunsust üles ehitama (sellepärast käsi näiteks valus süstekoha juures, seda ei süstita veresoonde, vaid naha alla), küll aga muude allikatega satuvad raskemetallid kogu organismi.

      Muu hulgas vastu ei vaidle, kuigi tavalise eestlase jaoks siiski raskemetallid üldiselt organismis probleemiks ei ole kui tegemist ei ole spetsiifilise ametiala esindajaga või eritingimustega.

  • Reply Kusti 1. juuni 2021 at 21:11

    Need kapslid võiksid sind aidata mulle tundub.
    Ja korditseps ka sealt vast.

  • Reply Lonni 1. juuni 2021 at 18:15

    Ma tean, et sa vist oled sellest juba kirjutanud, aga kus sa diagnoosi said? Sest see kôik, mis sa kirjutad oleks nagu minu ajust. Ja ma pole kunagi aru saanud, miks ma selline olen, et kui ma tean, et mul on kell 15 kohtumine, siis ma päev läbi pmst midagi teha ei suuda. Sest no see kohtumine ju … mulle tundub, et ma sain sinu kirjutisest vastuse, et mis mul viga on.

    • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 18:19

      Pane googlisse mallukas ath, seal on paar posti, et kuidas ja mismooodi jne✌

  • Reply L. A 1. juuni 2021 at 17:38

    Ma vist pole ainuke nagu kommentaaridest lugesin..
    Aga tõesti, kui ma sinu ath postitusi loen, siis tekib tunne, et “for real”, mul on ka see, kogu mu elu ja need mõttekäigud on nii sarnased… siis juba leian ennast kuskil netis sümptomeid googeldamas ja tõden taaskord, et “oh no” jälle mingi tund aega möödas kui olen netis lihtsalt erinevatel lehtedel lugedes aega raisanud selle asemel, et nt koristada, pesu kokku voltida ja kappi panna või nt süüa teha…
    Peab vist tõesti raha koguma, et ka igaks juhuks testi ära tegema, siis südamerahu, et kas ma lihtsalt laisk või on sellel olukorra mingi muu selgitus🙈

  • Reply Kata 1. juuni 2021 at 16:18

    Eeem huvitav. Mul on ka mõnikord samad asjad. Peaks tegema seda seda seda, aga ma ei saa sest paari tunni pärast on vaja seda teha. Ja no koristamine. Pfff puhun niikaua tolmu laiali ja kui enam ei saa, siis koristan. Missiis, et tegelikult kuklas pidevalt vasardab, et kole kole kole.
    Ma pole kunagi mõelnud, et see mingi ATH oleks. Lihtsalt eeldasin, et paljudel nii ja pepus väike laiskuse-uss ka.

    • Reply Kata 12. juuni 2021 at 16:08

      Istun juba kella 15st kodus, sest kell 20 hakkab kontsert, plaanin 19st liikuma hakata, võibolla isegi varem. Mitte midagi muud ei tee, sest äkki muidu jään hiljaks.

  • Reply Annika 1. juuni 2021 at 14:55

    Ma vist pean ka ATH testi tegema, sest seda lugu lugedes ma tundsin täiesti end ära, kuid ma arvasin, et nii ongi tavaline ja normaalne. Ma lähen täiega endast välja, kui plaane muudetakse ja midagi tahetakse varem. Siis ma tahaks pigem loobuda osalemisest. Aga ma olen arvanud, et ma olen lihtsalt mõttetu laisk s*tt ja ühegi asja tegemine ei valmista rõõmu, sest mul on vb depressioon…

    • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 15:13

      Noh, ega…see võib ka olla depressioon, aga tegelikult on “õnneks” täiega palju erinevaid hulluhaigusi 😀 (no offence sõna ees piipõõl :D)

  • Reply Mari 1. juuni 2021 at 14:45

    Esiteks – olen ka ATH diagnoosiga ja samamoodi saanud selle täiskasvanuna. Viimane on oluline mainida, sest ATH lastele (kui neil veab oma tugisüsteemiga) õpetatakse, kuidas enda jaoks ülesandeid väiksemaks hakkida, kuidas teada, et ülesanne on valmis ja mis järgmiseks teha. Mitte, et neil kõik käkitegu oleks, aga seda alles täiskasvanuna õppima hakata on sammu võrra keerulisem.

    Teiseks – kui soovid, siis näiteks TikTokis on tohutult palju sisuloojaid, kes on samuti naised adhd-ga ja jagavad enda kogemust ja erinevaid nippe/meetodeid endale raskust valmistavate ülesannetega hakkama saamisel. Üks osa sellest on seesama “enese petmine” taimeritega. Teine, isegi olulisem osa, on õppida aru saama, millal su aju ARVAB, et sa peaksid ilgelt tõmblema ja millal tegelt ka pead ilgelt tõmblema ja köögi suurpuhastama. Enamasti on nõude kraanikaussi panek ja seal hoidmine okei, ei pea sama joonega ahjuukse klaasi pesema ja külmkapi alt põrandat puhastama.

    Igatahes mu soovitus on vist see, et nende asjade jaoks on nipid ja tehnikad, aga nagu teraapiaga, siis rõve on see, et ainult kohalkäimisest ei piisa, pead päriselt otsustama ka, et tahad mingeid elemente oma elust ära hallata. Osaliselt on lihtsam olla oma diagnoosi tuulelipp, sest uute harjumuste tektiamine on igav ja pikk ja ei anna kohe dopamiini. Aga pikas perspektiivis on see diagnoosi tuulelipp emotsionaalselt nii väsitav ja tulemus ei muutu kunagi.

    Igatahes- jõudu, loodan, et kui sul on mingi hetk viamset mahti selle teemaga tegeleda, siis leiad mõned nipid, mis sind aitavad ja seda igikestvat võitlust vähendavad.

    • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 15:13

      Jaa, ma muuseas tiktokist olengi saanud enamik infot ja nippe, kogu aeg vaatan seal. Ainult et…need lähevad meelest 😀

      • Reply Mari 2. juuni 2021 at 00:31

        Las ma kirjeldan kuidas see mul umbes käib – satun nende nippide vaatamisega hoogu ja obsessin ja muudkui vaatan neid mitu päeva järjest, mõeldes kuidas see nüüd kõik mu elu muudab.

        Veedan umbes päeva (või kolm tundi) KÕIKI nippe korraga rakendada püüdes.

        Tekib väike burnout, ajul hakkab sellest teema kallal nokitsemine igav tunduma ja võtab järgmise teema, mida obsessida.

        Ükski harjumus ei jää külge.

        Mõne aja pärast otsast peale 😀

        • Reply Mari 2. juuni 2021 at 00:32

          Julgen huupi pakkuda, et sul toimub midagi sarnast 😀

        • Reply Mallu 2. juuni 2021 at 08:20

          Noh jah. sama siin 😀

  • Reply Ann 1. juuni 2021 at 13:34

    Ma mõtlen seda et.. äkki sedasorti häired (mitte tingimata päris ATH) on tänapäeval palju levinud äkki sellepärast, et elame palju sotsiaalmeedias ja internetis ja aju on harjunud/ära hellitatud, et iga hetk saab midagi uut / dopamiinilaksu ja siis on nii haigelt raske mingeid täiesti tavalisi igapäevaseid olmetöid ennast tegema sundida, vähemalt mul on. +see, et süüa saab tellida woltist ja üldse, enamus asju on kliki kaugusel = nii raske on ennast kokku võtta ja natukenegi pingutada ja midagi ise ära teha 😀 Ohjah…

    • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 13:37

      Kindlasti see mõjutab ka, aga samas on ATH’d diagnoositud ammu enne sotsmeediat 😀

  • Reply Tyy 1. juuni 2021 at 13:10

    Mul ATH ei ole, aga on muu elu segav häda, olen foobik. Seega ma tean kui vastik on see kui kõik sulle nõu annavad. Samas mõistan, et nad püüavad omal viisil aidata, ega tea, et efekt on täpselt vastupidine. Ma pean ise oma probleemiga tegelema. Teised mind aidata ei saa.
    Nii, et kui ma nüüd sulle nõu annan , siis arvestan ka sellega, et sa seda ei vaja, ei talu, ei oska kasutada jne.

    Kogu maailm on PIDEV kaosesse langemine ja inimene on 24/7 ametis selle korrastamisega. Mõned tegevused meile meeldivad ja suurem osa üldse mitte. Neid mitte toredaid, tuleb võtta kui SITAHÄDA! 🙂 🙂 🙂 Sa ju ei kuku emotsioneerima ja kalkuleerima aega, kui see end peale surub, lihtsalt lähed ja teed.
    Muide ma siin juba mitu tundi venitan oma nõude pesu ja muru niitmist ja autopuhastust ja II korruse koristust, selle vahega, et ma ei otsi vabandusi. Ma tahan olla hetkel laisk (juba mitu päeva järjest) ja sellepeale tunnen protesti endas ja lähen hakkan kuskilt otsat pihta. Jõudu mulle ja sulle ka.
    Tore, et võtad rohtusi, pea-asi, et oleksid järjekindel. Kuna sinu probleem on ajukeemias, siis soovitaksin sulle kuulata elujõu toetaja Kairi Luha.
    https://www.youtube.com/watch?v=jvNUAbdRsh4

  • Reply LiiSi 1. juuni 2021 at 13:03

    Mul on olukord täpselt sama, selle vahega, et pole suutnud diagnoosimise teekond ette võtta. Juba paar ndl olnud täielik mõõn 😔 Barborast tuleb toit 13-14 vahel, 14-15 vahel tuleb veel mingi kuller ja ma olen ootereziimis, halvatud…ei saa koos lastega puhata ka sest ma ju ootan. Lihtsalt nii kurb, 10000000000 asja on teha kohe ja pikas perspektiivis ja 🤷‍♀️😞

    • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 13:19

      i feel u… Ma pean lastele õhtul järgi minema aeda, u 16.30. Ma hakkasin kell 1 süüa tegema õhtuks, sest muidu… on kiire? 😀

      • Reply LiiSi 1. juuni 2021 at 16:08

        Jah, ma ka tean, et pean lapsele järgi minema 17-ks , hakkan 12 juba valmistuma vaikselt aga ikkkkkkka jään HILJAKS!! Mu aju lihtsalt ei koti Aeg. Minu aju: “Kui 16.55 hakkan teisi lapsi riidesse panem ja lasteaeda kõnnin 11 minutit siis jõuan ju isegi varem kohale🤗 “🤦🏼‍♀️😀

        • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 16:44

          Sama!!!!!😂😂

  • Reply Lulu 1. juuni 2021 at 12:32

    Usu, depresioon ja ärevus annavad sarnase kombo kokku 😂. Teadvustada endale, et aju ongi vana m*nn ja aastatega õppida sellega elama. Aga lõpuks saame me ju hakkama, eksole(kõlab nagu iseendale valetamine aga noh, kellele siis veel valetada)

    • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 12:40

      Ma usun jaa, et sa nagu tead, et sa ei peaks neid mõtteid mõtlema ja nii tundma, aga mingisugust nuppu, kuidas neid maha võtta, ka ei eksisteeri. Ja see on konkreetselt ahistav. Ja mõni päev on parem ja siis mõtled, et ah, mis ma üldse vingusin, kõik on FINE, teistel ongi õigus, et ära mõtle sellele ja saad tehtud. Ja nii kaua on fine kuni enam ei ole 😀 Surnud ring.

  • Reply Katu 1. juuni 2021 at 12:17

    Ausalt öeldes ma ei saa täpselt aru, mis see ATH täpselt olema peaks. Ei midagi erilist ju..ütleks, et iga päev inimesed struggelevad selliste valikutega ja langetavadki siis otsuse, mida ja kas teha. See mida kirjeldad nõude pesu vältimisena kõlab, kui suurpuhastus köögis, mida ikka kord kuus vms tehakse (teeks ka tihedamini, kui aega oleks). Ja ausalt öeldes ega kodu mingi imepuhas ei ole igapäevaselt,sest iga koristamisega võib ju sesa mõelda, et peaks kiirelt põrandad ära puhkima, aga enne peaks tolmu ja muu sodi ära pühkima, see tähendab, et peaks laual/kapis asjad ära kraami, siis leian lapse mänguasja/raamati ja lähen seda lapse tuppa viima, sellega seoses on vaja seal asjad ära korrastada õigetesse sahtlitesse jne, siis on vaja diivanikatted ära kloppida/pessu viia, siis juba ka voodipesu jms, kui juba pesu pesemiseks läks siis peaks ka selle riidehunniku ära sorteerima jne..ühesõnaga, et miks ma koristan enamasti nädalavahetuseti, sest tööpäevast ei leia seda min 3-4h, mis põrandate pühkimine vajab 🤣
    Sama ka trenniga – olen proovinud tubli olla ja 2-3x nädalas teha trenni aga selleks vaja ka mitu tundi varuda, sest trenni ise + venitused läheb juba min 1h, siis kuna olen tubli olnud tahaks ka kohe kupumassaazi ära teha ja siis tuleb ju dushi alla minna, kui juba pesus käidud siis võiks endd juba korda ka sättida, siis proovin riideid, teen soengut, kerge meik jne veel paar h läinud, lisaks peaks siis jõudma süüa, peale trenni ikka proteiini, et oleks jaksu päev mööda saata jne ehk ka peab hommikul piisavalt vaba aega olema aga noh pean end sundima, et ikka ära teeks, sest päerast ju hea olla. Igaljuhul ma mõtlesin, et kõik inimesed ongi sellised aga tundub,et enamusel on lihtsalt ATH tänapäeval järelikult 🤣

    • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 12:39

      Sellised kommentaarid on täpselt see põhjus, miks ma vahepeal ennast süüdistan, et jumala eest KÕIK teevad, KÕIGIL on nii. KÕIK saavad hakkama. KELLELEGI ei ole see probleem, ainult mulle, sest ma olen laisk ja lohakas ja üldse lambi tont, kes ei suuda isegi nõusid ära pesta. Jumal teab, ehk ongi nii. Aga ma nii sooviks, et sa läheksid ka teeksid need ATH testid ja kui tõesti selgub, et sul ka on ja sellegipoolest kõike nii lihtne teha on, siis ma tõmban ennast tõesti varsti oksa…

      Küll aga jäi mulle su kommentaarist üks koht silma , et teed ära ja pärast on hea olla. No vaata, siin see erinevus ongi. Ma teen ära ja terve tegemise aja + pärast on selline, nojah… tegin ära tunne. Suvaline. Ainuke HEA feels on see, et see kohutav rõve surve ja äng sellest, et ma ei ole teinud, kaob korraks ära (sest noh, tegemata asju on tegelt tuhat) aga tegevuse enda ära tegemine, max pohui. Selles ilmselt see probleem ongi.

      Kuigi jah, mulle ka tundub sinu mõttekäik üsna sarnane enda omaga ja päris normaalseks seda vist igaüks ei pea 😀

      • Reply Ananymus 1. juuni 2021 at 13:27

        Minu jaoks kõlab mõttekäik normaalsena. Ei jõua ka kunagi kõike mõttest läbi jooksvat ära teha mis muidugi pärsib ka õnnetunnuet tehutd asjade kohapeal – sest tehtud ju ei saanud. Vb nõud said pestud aga kuskilt maalt sai ikka aeg otsa.
        Isiklikult olengi läinud seda teed, et tähtsustan völist üle. Pohh mis kappides toimub kuni asjad sinna ära mahuvad kui tuppa astudes tundub korras tunnen ikka natuke uhkust tehtu üle ja seeläbi ka siis natuke õnnetunnet. Mõttekäik tundub ka tavaline.

        ATH in general on asi mida ma nooremana kuidagi mõista ei suutnud. Võiks lausa öelda, et mul on olnud raskusi tolereerida igasugu ebalegete hävete, foobiate ja puudustega inimesi. Ehk siis ma leian, et hoolimata oma peas toimuvast segadusest on mul siiski enesekontroll ja vastutus. Nüüd siin vanemas eas ma eriti just nähes lapsi ja lapsevanemaid kes peavad igapäevaselt ATHga toime tulema näen, et just see enesekontroll puudubki. Ühtlasi olen täheldanud ka endal kuidas vahel enesekontroll kaob ( endast välja minek, telefoni scrollimine või mängima unustamine isegi kui on konkreetsed plaanid midagi muud teha.) Eriti paistab see enesekontrolli puudumine silma laste pealt muidugi. Tõenäoliselt täiskasvanud suudavad seda tihedamini ja kergemini leida olles sellega kauem elanud.

    • Reply M 1. juuni 2021 at 12:47

      Soovitan sul ka ATH test ära teha. Minu jaoks ei kõla see sugugi normaalselt.

      • Reply Katu 1. juuni 2021 at 13:18

        Ütlen ausalt, minu arvates see ongi normaalsus ja kui tulebki välja, et see on ATH siis ma arvan, et väga paljudel on see. Kas see just vajaks ravimite võtmis ma pole küll kindel aga noh boonus oleks ilmselt see,et ka ehk hakkaks kaal langema kiiremini tänu isu puudusele nagu Mallukas kirjutas eelnevalt 🤣😂 okei nali naljaks, lihtsalt pole mõelnud, et teisiti oleks parem. Ma hea meelega läheks kontrolli aga see tähendab jälle üht lisakohustust arsti külastuse näol, pole isegi jõudnud oma koroonaantikehade testile, mida märtsist saadik plaanin 🤣 selle hea tunde kohta, et kui midagi tehtud saad, siis ütleme nii, et kui sul need kohustused kuhjuvad, siis tekibki pinge ja süü ja see mõtlemine, et sellest pole kasu ja varsti jälle kõik tegmata aga kui vähegi saad asju kaelast ära siis hakkab kergem. Muidugi need kohustused asenduvad jällegi uutega aga noh korraks on ikka ju hea tunne 😀 aga noh end süüdistada pole ka mõtet..see kõlab juba nagu depressioon 🤔 teed siis kui teed ja kui on muud teha siis teed selle, mis enne vaja teha kõigepealt. Ütleme nii et 10-12h tööpäevadega jäävad ju muud asjad tegemata loomulikult ja eks närib hinge ikka aga katsun siis teha, kui jaksu saan jälle

    • Reply Tyy 1. juuni 2021 at 14:36

      No see on Malluka kirjelduse järgi SUUTMATUS, teha asju, samal ajal teades mis ON õige ja kuidas teha. Ehk nii SUUR MÕTTETUSE TUNNE, et pidur on koguaeg peal. Selle AJA suhtes puudub mul veel arusaam, ilmselt see on ka kuidagi nihkes ja ometi ta ju saab aru, et aega on aga aju ütleb et ei ole. Kuidas on kaks vatandlikku asja korraga su teadvuses on arusaamatu ja ilmselt see sama tekitabki temale samuti hulluks ajavat tunnet.
      Mina olen kogenud suure palavikuga ebareaalseid asju ja samal ajal ma ju tean et nii ei ole, ei saa olla. Ma võrdleks seda selle palaviku tundmustega.

  • Reply Juhuslik möödakäija 1. juuni 2021 at 11:56

    Nii kahju sust. Klikin igaksjuhuks kõik siin olevad reklaamid läbi, äkki on abiks.
    Ja kui sul tuleb soov maale elama kolida, siis loe seda posti, sest maal on 10x rohkem kohustusi.

    • Reply Mallu 1. juuni 2021 at 12:11

      Haha, nii armas sinust, aitäh. Ja tõesti, kohustused tunduvad… õudne 😀