tere siil Tiit

Kuidagi läks nii, et… Mul on nüüd siil. Kui mulle enne tundus, et mu uus 100-ruudune kodu on neljale elanikule piisav, siis vaikselt hakkan selles ka kahtlema, haha. Igatahes, long story short – mul on Aafrika kääbussiil, kes elas hirmus nadides tingimustes, nii et sinna ma teda igatahes jätta ei saanud. Ta haises, oli üleni kaetud kaka ja…mullaga? Ma ei tea, mille sees teda hoiti. Igatahes ei olnud need talle teps mitte õiged tingimused ega saanud ta ka õiget sööki.

Minu ainukesed teadmised siilidest olid aint need, et neile tuleb aeg-ajalt lapiga äsada (kes pole nii ammune lugeja, siis loe seda posti, ma ausalt siiani naeran selle imelise google translate peale :D) aga mis nüüd edasi? Õnneks on FB-s väga tegus siilide grupp, kust ma palju nõu sain. Järgmisel nädalal saan Tiidu arstile ka viia. Tuleb välja, et siiliarste Tallinnas jalaga segada ei ole, mistõttu tuleb päris kaua oodata. Õnneks mulle tundub, et nüüd ära pestuna on ta täitsa kabe. Kui mitte arvestada seda, et keegi on tal mõned varbad ära söönud (ilmselt on neid koos hoitud ja kuna siil pole suur siili sõber, siis nad kipuvad kaklema). Ta sööb ja joob kenasti ning üritab vaikselt oma uues kodus harjuda.

Päris puhtaks pole ma teda ikka saanud, sest kas te olete proovinud pesta midagi, mis on ühelt poolt okkaline ja teiselt poolt libe? Ma ka ei olnud ja see kerge pole. Midagi ma seal beebishampooni ja hambaaharjaga teda klanida olen proovinud, lisaks ostsin talle tšintšiljade liivakasti, kus ta väga tublilt püherdamas käib.

Ta on meil alles pisike. Väidetavalt (aga ma ei usuks selle müüja suust samas suurt midagi) olla kahekuune. Seega inimesega teda suurt harjutatud pole, aga ma ikka iga päev võtan teda sülle ja proovin talle seletada, et ta ei pea enam kuskil urkas elama, we cool. Ostsin talle mitu pesakest ja jooksuratta ja ilmselt tellin talle varsti ilusama ja parema maja ka, kus poleks ohtu, et ta võrede vahele jääb. Ise mõtlen selle peale.

Muidu tundub igati tore loom, see Tiiduke. Vahepeal ehmatab ja tõmbub kerra, nosib oma ussikesi ja on eilsega võrreldes juba 10 g juurde võtnud. Jah, siile tuleb igapäevaselt kaaluda, sest järsk kaalutõus või -langus võib mingile probleemile viidata.

Üldse on nad tegelikut päris nõudlikud loomad, nii et mul vahepeal tekib tunne, et kas mul on siil või vastsündinud laps. Selle erinevusega, et vastsündinud lapse varbavahesid ei pidanud ma iga päev pesema, sest sinna jäävad pleediudemed. Ja pinsettide abil kilke ma ka ei ole veel pidanud oma lastele toitma. Aga noh, mis sa ära teed, kui siili saad. Nutad ja söödad pinsettidega kilke 😀

Teistel loomadel läheb ka hästi. Või nagu klassikud ütlevad – nad on elus ja tervises ja üldse olen ma neist viis laivi teinud, nii et palun ärge rohkem küsige! 😀