Ega muud pole öelda, kui et loll pea on ihu nuhtlus. Nagu te ehk teate, oli mul päris pikalt jube harjumus suitsu teha, ma ei kujuta ettegi, mitu aastat ma elus on-off selle jamaga tegelesin, aga umbes aasta pole ma seda jälle teinud. Okei, paar korda on kuskil peol juhtunud, et kelleltki mahvi võtan, aga iga kord olen ma veendunud, et see on endiselt rõve ja ennast suitsetajaks ei pea. Seda enam, et mulle meeldisid ainult need mentooli omad, aga mingi hetk ei müüdud isegi neid enam ja see tavaline suitsumaitse on lihtsalt…
Ükspäev sattusin siin mekkima mingit uhket asja nimega Salt? Ma ei tea, näeb välja nagu need elektroonilised sigaretid, või jumal teab, mis asjad need on. Lõhnas nagu banaan, maitses nagu banaan ja noh, vastik ta tõesti ei olnud. Täitsa hea oli! Ja ega ma seda palju ka ei teinud, vähemalt mitte omast arust. Igatahes ärkasin ma järgmine päev selle peale, et mu kopsud reaalselt VALUTASID. Nagu ma reaalselt ei saa aru, kuidas ma kunagi rahuliku südamega paki suitsu sisse kimuda sain ja absoluutselt mitte midagi ei tundnud, aga nüüd olin ma reaalselt kahevahel, et kas see krdi Salt valutab mu kopsudes, või on keegi mind jalaga kopsu tagunud.
Ühesõnaga, mida ma öelda tahan, šokeerib ilmselt nüüd siin tuhandeid, aga suitsetamine on niiiiii krdi õudne ja rõve tegevus, et ma soovitan soojalt kõigil see räme harjumus maha jätta. Ma tean, et see kõlab välja öelduna palju lihtsamalt, kui seda päris elus teha on, aga see on muuseas täitsa võimalik. Ma olin ise see vend, kes väljas käies “salaja” suitsu tegin ja kodus Kardo eest seda elu eest varjasin, sest ma teadsin, et ta vihkab suitsetamist (loogiline :D), aga umbes sellest ajast, kui mul seda kellelegi eest varjata ei olnud, ei ole ma seda enam ka teinud. Ja ma tahaks, et mul oleks teile mingi superhea nipp anda, kuidas seda maha jätta, aga krt, ei ole. Igatahes on mul hea meel, et loodetavasti ma seda rämedat harjumust enam kunagi külge ei korja ja kohe kindlasti ei kavatse ma enam elusees ka seda Salti imeda. Olgu ta siis nii hea banaani, arbuusi või jeesuse enda maitsega. No thanks.
Loodame, et mu kopsud ka selle vea andestavad, sest köhatades ma ikka…tunnen neid? Ja ei, mul ei ole koroonat 😀
Ma tahaks öelda, et väga hea, et Eestis kõik need maitselised asjad keelatud on, sest ma arvan, et ma oleks kindlalt juba aaastaid varem suitsetama hakanud, kui valikus kõiki neid häid maitseid olnud oleks. Ega suitsetamine üldiselt ongi “hobi”, mis endale noorelt külge korjatakse. Kui palju te ikka teate 30+ vanuses inimesi, kes lampi suitsetama hakanud oleks?
Niiet selle loo lõpetuseks tahaks ainult öelda, et kuigi ma tunnen, et ma võin lastega igasuguste asjade suhtes leplik olla, siis kui keegi neist mulle iial suitsetamisega vahele jääks, siis ma võtaks küll vähemalt peksu või… koduaresti? Või issand ma ei tea mille kasutusele, sest reaalselt ei tahaks sellist halba harjumust iial oma lastele külge, tean ise ka, kui raske sellest lahti saada on. Niiet jah, võite öelda, et ma olen vanem, kes laseb endale “pähe istuda” jne, aga sellist venda, kes ütleks lastele, et noh, kui te nagunii suitsetate, võite seda kodus ka teha. Ei tänan, ma pigem laseks vesirotil endale pimesooleopi teha, kui sellist asja iial lubaks.
Ma lugesin kuskilt, et aina vähem inimesi tegelikult suitsetab. St, noh need kes ammu suitsetanud on, need lasevad enamasti edasi, aga noored teevad seda aina vähem, mis on isegi hea märk.
Kui paljud teie seast suitsetavad? Kaua teinud olete? Ja kes on maha jätnud, siis mis nipiga? Ehk on kellelegi kasuks?
(Ps! Sorri, kui ma kõlan veits nagu üleolev emm. Kui ma ise suitsetasin, siis ma vihkasin neid, kes olid mingi ewwww suitsetamine on rõve ääää! 😀 Aga no maitselt ja enesetundelt on ta rõve küll, seda arvasin isegi siis, kui ise ka tegin, ups).
70 kommentaari
Hakkasin tegema u 16 aastaselt.. On- off tegin kuni esimese rasedusenj(28nda eluaastani). Nüüd pole 3 a teinud, kuigi vahel tunnen puuudust sellest, minu 5min suitsupausist, siis enam tegema ilmselgelt ei hakka. Rasedus ja beebi aitasid lahti saada harjumusest.
Duitse täna hakkasin 13 aastaselt kahjuks. 20 jäin rasedaks ja lõpetasin päevapealt. Peale imetamist aga esimese veini kõrval oli jälle suitsuisu. Siis hakkasin suitsetama vaid alkoholi tarbides. Kuni lõpuks suitsetasin iga päev. Tekkisid mingil ajal esigaretid ja tegin mõnda aega ka seda. Tollel ajal olid need aga nii kehvad, et läksin tagasi suitsu peale. Tõmbasin ka alati clickiga suitsu. Umbes 25selt lasin omale nõelad kõrva panna, et loobuda ( olin eelnevalt ka proovinud loobuda). Nende abil loobusin aga umbes pooleks aastaks. Seejärel läks sama rada, et alkoholi tarbides suitsetasin, siis vaikselt õhtuti (tööl ei tahtnud töökaaslaste ees teha) ja nii ta läks. Lapse eest aga varjasin seda päris kaua. 27 jäin jälle lapseootele ja siis jätsin taas maha. Peale last ei suitsetanud päris tükk aega aga siis sain proovida jälle e-sigaretti. Samuti tõmbasin seda siis pühapäeva suitsetajaga. Taas läks asi selliselt, et jäin seda iga päev tegema ja nüüdseks siis 1,5 aastat seda teinud. Ausalt maha ei taha ka jätta, sest tegevus nii mõnus. Kõik sõbrad suitsetavad ja kohe meeldib seda teha. Tavalist suitsu aga never ei taha. Hais ka ei meeldi. Elukaaslane suitsetab ja see ka häirib. Olen küll proovinud paar korda suitsu teha aga see maitse on kohutav ja jääb nii kauaks suhu.
Suitsetasin tiinekana mingi 15-18 a vahemikus, ikka korralikult nagu vana parm. Nii kui 18 sain päevapealt otsustasin et nüüd aitab. Ja polegi 5a enam suitsetanud. Kuna elukaaslane vihkab suitsuhaisu siis salaja ei õnnestu ka teha. Vahel on küll tunne, kui kõik ülepea kasvab, et tõmbaks ühe aga õnneks või kahjuks pole mul võimalik 😀 alkot tarbides tuleb ikka isu aga selleks see ka jääb.
Noorena oli ju äge suitsu teha või vähemalt proovida. Igapäevane ma küll ei olnud, aga pidudel sai küll mõni tehtud. Pigem ikka pikk peenike suits ja mentooliga või mõni muu maitseline (Venemaalt veel keegi müüs).
Nojah ja tõesti suitsetamine ongi rõve.. vastik maitse jääb ju.
Mu lapsepõlv mõõdus nii, et olin passiivne suitsetaja, paps suitsetas ja suitsetab siiani, mina aga nõ pääsesin sellest, kuna ei ma ise ega mu mees ei suitseta. Ma olen 33 aastane ja pole kunagi ka proovinud suitu,. Mind pole küll keegi otseselt keelanud, mis minu arust on ka õige. Keelatud vili tundub ju ikka magusam ja ahvatlevam. Viimase 5 aasta jooksul on paraku mu tulnud jätta hüvasti ka 2 olulise inimesega, kes olid ka suitsetajad. Ma tean, et suitsetamisele ja kopsuvähile ei saa võrdusmärki vahele panna aga .mingil määral see üheks soodustajaks siiski on.
Olen suitsetanud alates sellest kui sain 17, ehk siis 20 aastat enda elust. Üle poole enda elust. Kunagi ei ole otseselt maha jätmisega tegelenud. Rasedana ei suitsetanud loomulikult, aga pärast rasedust jälle. Olen ka alati mentooli teinud ja suur löök oli kui need müügilt kadusid. Suitsetasin ikka üsna palju. Tööl oli suurepärane kolleegidega pausidel käia, õhtul oli mõnus ennast õues “tuulutada”. Kui veel pidu ja alko mängus olid, no siis läks ikka eriti palju. Viimasel aastal olen aga poolkogemata liikunud väga suure sammu suitsetamise vähendamise suunas. Esiteks kodukontor. Kodus üksi tööd tehes pole pooltki nii fun suitsetamas käia. Teiseks kolimine 5. korrusele ilma liftita majja, kus puudub sisehoov. Toas ja rõdul suitsetaja ma pole kunagi olnud. Varem elasin madalal teisel korrusel sisehooviga majas ja polnud just väljakutse õues suitsetamas käia. Nüüd olles aga kodukontoris, ilma suitsetavate kolleegideta, 5. korrusel ja sealt 10-15 korda päevas lihtsalt kesklinna tänavale suitsule tormata, no tundus veits ebameeldiv ja tüütu. Viimase sammuna soetasin endale aasta alguses IQOS aurusigaretisüsteemi ja see andis mu vähenevate suitsetamisele veel hoogu juurde. Ma ei tea, kas asi on selles, et põhimõtteliselt andis see mulle võimaluse suitsetada kasvõi toas, sest suitsuhaisu see ei tekita või veel milleski muus, aga reaalselt tuleb ette päevi, kus ma mitu päeva järjest mitte ühtegi sigaretti ei tõmba. Või tõesti teen ühe. Muidugi väljas käies ikka läheb neid ka praegu rohkem kui võiks, aga ikkagi oluliselt vähem kui varem. Kahjulikke kõrvalaineid sisaldab see ka oluliselt vähem. Sisuliselt on tegu tubakapulkadega lihtsalt. Peale nikotiini on muu jama seal olemata. Ma ikkagi ise kirjutan vist selle IQOS kasutuselevõtu järgse vähenemise just selle teadmise arvele, et nüüd, kus ma võin sisuliselt igal hetkel suitsetada, nüüd ei ole nagu enam seda ärevust sellega seoses, mis varem peas tiksus. No et okei, 15 minta pärast käin suitsul. Või enne seda saadet käin suitsul. Või no enne tuppa minekut teen veel ühe suitsu… või kaks 🙂 Varasemalt ma arvan just see pidev suitsetamise nö. sättimine vajadus pani sellele palju rohkem mõtlema ja ka nö. igaksjuhuks suitsetama. Sama efekt, nagu siis, et alati kui sigaretid olid otsas, tekkis kõige suurem vajadus suitsetada ja sai neid ka poole öö ajal taksoga ostmas käidud. Kui käes olid, oli süda rahul ja relax ja pool suitsetamisvajadusest kadus lihtsalt selle teadmisega, et sigaretid on nüüd olemas ?
Mina ei ole kunagi suitsetanud, ei ole ka proovinud. Mul lapsepõlvest meeles, kuidas isa köögis suitsetas, köök oli sinist suitsuvinet täis. See oli nii vastik, et ma otsustasin juba siis, et mina ei hakka kunagi suitsetama ja kindlasti ka ei abiellu mehega, kes suitsetab. Täpselt nii ka läinud on.
Njah, minu igapäevane kombo Winston Xpressions ja mentoolileht ?, no see Frizs, millest saab piparmünditeed teha ja suhkrut maitsestada, sest pakendiinfo järgi on tegemist toiduvalmistamiseks mõeldud maitselehega ?.
Aga selle IQOSe kohta tahaks mõnelt kasutajalt küll rohkem teada.
Olen suitsetanud 17 aastat (välja arvatud raseduse-imetamise aeg), mis on selle kohta kui noorelt ma alustasin meeeega pikk aeg! Just investeerisin IQOS süsteemi, mis ei ole siis tubaka põletamine vaid kuumutamine, mistõttu see ei haise, ei erita niipalju kemikaale ja on seetõttu on kordades tervislikum viis suitsetamiseks. IQOS-sesse käib Heet tubakas mida on mentooliga ja ka clickiga (mis minu isiklik lemmik). Nimetan ennast nö pühapäevasuitsetajaks…sellessuhtes, et näiteks tööjuures ma ei suitseta, kehva ilmaga kodus ka õue minna ei viitsi aga veini ja naisteõhtute kõrvale on see minul must have! Ma usun, et kui suitsetamist mitte kuritarvitada ja osata seda nautida, ei ole selles midagi nii rõvedat ja halba. Ka erinevaid Salt e-sigarette olen proovinud aga peale IQOS-e soetamist ei tunne vajadust. Lisaks meeldib mulle mõte, et erinevalt e-sigarettide vedelikest on IQOS-e koostis siiski teada ja puhas…ja süsteem ise nii stiilne, kui suitsetamise puhul üldse stiilist rääkida saab ? Ei propageeri kuidagi suitsetamist ja muidugi on see super kui inimesed ei suitseta või suudavad loobuda!
Ma suitsetasin 14 aastat. Teismelisena korjasin selle “hobi” külge ja pikalt ei üritanud selles osas ka midagi muuta. Peale seda, kui mentoolikapliga suitsud müügilt ära kadusid, proovisin e-sigareti peale üle minna, aga ei õnnestunud. Ostsin vinge komplekti omale, aga see ei olnud ikka see 🙁 Ikka tundsin puudust suitsust ja läksin ostsin paki tavalist. Veel sel kevadel tõmbasin umbes paki päevas, vahel rohkem. Peas mõlkumas mõte, et “krt võta end kokku nüüd ja jäta maha”.
Suvel jäin haigeks ja julm köha oli (ei olnud koroona), tänu millele vähenes ka suitsuisu ja füüsiliselt oli nii paha olla, et ei jaksanud poodigi minna. Elukaaslane andis tupsu proovida ja see aitas suurema nikotiininälja ära hoida ja suitsetamisest sain niimoodi vabaks. Või pigem… üks pahe asendus teisega ja nikotiin voolab endiselt veres, lihtsalt tarbimine on palju diskreetsem ja haisuvaba 😀
Vähemalt lõhnataju ja hingamine on kõvasti paranenud ja suitsuhais tundub nüüd vastik.
Hei!
Ma olen vist üks vähestest, kes pole iiiiialgi, neverever suitsu isegi mitte käes hoidnud, rääkimata proovimisrst või suitsetamisest ja ei plaani ka.
Mul kodus kaks vahvat last ja loodan, et nemad ka kunagi seda harjumust kuskilt seltskonnast külge ei korja 🙂
+1
Need EL suitsud ongi rõvedad. Ma kunagi proovisin ka. Järgmine päev ei saanud üldse hingata. Täiesti ära suremise tunne tuli. Tava suitsuga elus pole sellist asja olnud.
Jätsin maha 6a tagasi.. asendasin suitsu snusiga.
Ega see nüüd parem kui suitsetamine pole aga rohkem leian selles plusse kui miinuseid.
Lähen ostan paki suitsu selle jutu peale :p Aga läbi ma ei saa kellegagi kes soiub ja pahandab suitsetamise pärast – ise olete rõvedad lol 😀
Ega see pahandamine ongi lamp, et nagu JAAA ma tean, et see on kahjulik 😀 Eks iga inimene omal ajal 😀
See, et noored ei suitseta või suitsetavad vähem on küll jama. Ikka päris paljud suitsetavad. Kusjuures tüdrukud vist rohkem kui poisid.
No ma oma venna sünnal ei näinud kedagi suitsetamas 😀
Jah, see on väga rõve. Ma ei tea, kuidas ma suutsin kunagi üle 10a suitsetada. Väkk. Tollel ajal ma veel töötasin restoranis ja siis oli see aeg, kui ka siseruumides tehti suitsu ja ma olin reaalselt 12h järjest selle tossu sees pluss tegin veel ise ka suitsu. Aga maha jätmine tuli ainult tänu rasedusele ja laste saamisele ning mingi hetk hakkas suitsuhais nii vastu lihtsalt. Olen ka nüüd proovinud neid e-sigarette, aga ei hakkaks enam küll selle “hobiga“ tegelema. Väga kole on vaadata neid koni hambus inimesi tänaval, kes rögastavad igale poole.
Hakkasin tegema u 16 aastaselt.. On- off tegin kuni esimese rasedusenj(28nda eluaastani). Nüüd pole 3 a teinud, kuigi vahel tunnen puuudust sellest, minu 5min suitsupausist, siis enam tegema ilmselgelt ei hakka. Rasedus ja beebi aitasid lahti saada harjumusest.
Teismelisena sai ikka suitsetatud jah mingil rebel perioodil. Mõnde aega tundus päriselt ka mõnus ja äge tegevus. Andis mingi võltstunde millestki… mida ma ei oska sõnadesse panna. Kuni nii umbes 25. eluaastani haruharva tegin mõne mahvi, kui alkoholi liiga palju pruugitud sai. Väga palju seda siiski ette ei tulnud. Noh ja viimased 10 aastat on suitsetamine mulle reaalselt jälgi tegevusena tundunud. Ma ei tea, miks siin sugu nii palju mängu tuleb, kuid miskipärast on suitsetav naine kordades hullem vaatepilt. Ja noh.. see suitsuhais, mis suhu jääb… Vb sellepärast, et naised üldiselt hoolitsevad enda eest märksa rohkem, tuunivad end igatimoodi, löövad lille jne. Ja siis see suits sinna komplekti mõjub lihtsalt nii ebameeldiva kontrastina. Kuidas see neid kaunistama peaks? Või huvitavamaks, ägedamaks, misiganes muudab? :/ Laste isa tänaseni suitsetab. Iga kord, kui teda näen, see mind reaalselt häirib. Aga enam pole ma ta elus keegi otsustaja. Ta mitu korda edukalt maha jätnud, aga igavusest hakkas uuesti suitsetama. Asi, millest ma iial aru ei saa.
Ma pole mitte kordagi suitsetanud ja ei hakkagi tegema. Tean, mis asi on suits. Mu mees suitsetas noorelt ja kui olime koos, siis otsustas ise loobuda. Lubas mulle, et enam ei suitseta. Mõne ajal ikka võttis “kogemata” suitsu. Olin nii kuri, et mis lubadusest sai. Mina ei salli suitsu ja nii mõned sõbrad teavad 🙂
Olin 17, kui alustasin. Täna 33. Selle vahemikus olen suitsuvaba olnud 9k+13k ja 9k+12k (rasedused ja imetamised). Nagu sa ütlesid, loll pea on kerenuhtlus ? alustasin ikka lolli ajuraasuga uuesti. Pole nagu kordagi mõelnud, et jätaks maha. Mulle meeldis teha ärgates, peale sööki, kurbadel ja rõõmsatel hetkedel jne. Kuid käisin kuu tagasi mandli lõikusel ja 8.sept õhtu oli viimane suitsuring. Pole tänaseni teinud ja VIST ei taha enam uuesti teha ka. Ma loodan, et mul on jõudu ja jaksu mitte uuesti teha. Kohutav sisemine võitlus käib endaga?
4 aastat suitsetasin. Mulle meeldis seda teha seltskonna pärast. Üksi tegin väga vähe. Aga mul on lapsepõlvest mällu jäänud pilt, kus üks väike tüdruk saatis oma vanaema bussi peale. Vanaemake oli üsna vana, kortsus ja krimpsus ning ilma hammasteta. Suitsu vahepeal ta rögastas. Enne bussi peale minekut tegi väike tüdruk alati talle suu peale musi. Ja vot sel hetkel, olles ise pea sama vana kui see väike tüdruk, mõtlesin, et ma ei taha nii vanana olla sõltuvuses sellisest asjast. Kui ma ise olen endale sõltuvuse tekitanud, siis järelikult peab mul olema ka tahtmist ja pealehakkamist, et sellest vabaneda. Mul ei tekkinud sõltuvust nikotiinist. Raske oli pigem siis, kui kõik teised tegid ümberringi. Või kui pidudel käies, käisid kõik suitsul, siis oli nii palju “vaba aega”, et selle tühimiku täitmine oli algul raske. Aga pean ennast siinkohal kiitma, et kui ma mingi asja olen endale pähe võtnud, siis ärarääkimine ei toimi mu peal. Küll “sõbrad” peol proovisid ja pakkusid suitsu, selle asemel, et mind toetada antud teekonnal. Aga nii kõva mutt olin, et ka joogisena libedale teele ei sattunud.
Soov maha jätta peab tulema sinu enda seest!
http://Www.iqos.ee
Need varjajad on ikka nii naljakad. Endal on lõhnataju surnud, ise midagi ei tunne ja siis kujutavad ette, et teised ka mitte, oh kus ma olen ikka osav varjaja. Tegelikult pole võimalik, et muidu suitsuvabasse elamisse astub sisse suitsetanud inimene ja teised ei tunne midagi. Eelmisel päeval tehtud suits on ka veel tunda.
No Kardo aru ei saanud 😀
Kõigepealt – kust kohast sa neid väljendeid välja võtad, ma saan alati midagi sellist lugedes naerukrambid: “Ei tänan, ma pigem laseks vesirotil endale pimesooleopi teha, kui sellist asja iial lubaks.”
Ma ei poolda üldse sõna “vihkama” kasutamist, aga suitsetamise kohta ei suuda ma küll kuidagi midagi muud öelda, kui et ma vihkan suitsetamist.
Nõuka aja lapsena olin ma muidugi passiivne suitsetaja omas kodus, sest siis suitsetati tuimalt tubades ja lastega koos olles. Õnneks mitte väga palju aastaid, sest isa jättis päeva pealt suitsetamise maha peale kellegagi kihla vedamist.
Ise õppisin suitsetamise ära (korralikult alla tõmbama) kuskil 16 aastaselt, aga ei jätkanud selle “toreda” hobiga. Ei suudaks elus olla koos inimesega, kes suitsetab. Tunnen ka kõige paremini peidetud /varjatud suitsulõhna ära. Kohutavalt ilge tegevus, mis häirib ümbritsevaid inimesi.
Sain äsja 35 ja pole isegi mitte proovinud. Ma nimelt olen elanud kogu aeg suitsuhaisu sees, sest mu isa tossab nagu vana korsten. Ei tundud mingit vajadust, et oh prooviks ära mis värk on. Ma isegi ei tee vesipiipu, et jumala eest see harjumus mulle sisse ei tuleks. Õnneks ma nüüd nii vana, et hilja hakata suitsetama 🙂 Kahjuks nippi polegi, vb see, et ära isegi kunagi noorena ka proovi 🙂
Hehe, mul sama nipp maha jätmiseks – ära üldse alustagi. 29 ja kordagi pole proovinud. Ükskord mõtlesin, et nüüd proovin. Ja siis ma kujutasin ette, et pean seda suitsu käes hoidma ja siis suhu panema ja… Okse tuli kurku, kaugemale ei jõudnud
Tegin tavalist suitsu ikka väga pikalt ja ei suutnud üldse ilma olla.
Edasi olen liikunud IQOS-e peale, köha ja kõik muu kadus, ilmselgelt on endiselt nikotiini sõltuvus aga loodan, et järgmine samm siit on juba täitsa maha jätmine. Vähemalt ei ole see mingi rõve keemia nagu need saltid ja asjad on, vaid ehtne tubakas, lihtsalt mitte nii kahjulik variant nagu päris sigaret.
Kopsud ei saa siiski valutada, sest neis pole valutundvaid retseptoreid.
Ise olin kunagi nn pühapäevasuitsetaja, tegin pidudel suitsu. Ükskord hakkas aga nii halb suitsetamisest, et enam ei suuda teha seda. Ja ongi parem, et nii läks. Siiamaani ajab suitsuhais südame pahaks.
Salte teen vahepeal pidudel, ostan ainult nikotiinivabu, mugavam kui vesikat teha ?
misasjad need siis valutavad mul :D? Köhatades ülaseljas vms 😀
Lihased haha
nii jõuliselt kimusin siis v 😀
Seda tead vaid sina ?
Suitsetamine on äge! Iga kord, kui uue inimesega tutvun ja selgub, et ta suitsetab, mõtlen – oh, äge tüüp. Varsti on suitsetamine elitaarne tegevus.
Suitsetasin ca 16 aastat kokku. Viimastel aastatel kulus juba praegu 3 pakki päevas,nii kirglik suitsumutt olin. Iga aasta oli mul 3-4 korda bronhiit. Trepist üles kõndides köhisin. Siis üks päev mees ütles tema enam ei tee. Noh ma siis jonni pärast mõtlesin et ma ka ei tee. Ja nüüd oleme mõlemad kohe varsti 3 aastat mittesuitsetajad. Abivahendeid ei kasutanud,puhtalt enda jonn. Köhimine lakkas päeva pealt. Bronhiiti samuti enam pole põdenud. Parim otsus üldse.
Mul see teekond käsil praegu. Viimase paki ostsin augusti lõpus, aga olen komistanud ehk siis peole kaasa ostnud neid salti pulkasid 😀 kuna sõbrad kõik suitsetavad, siis veel üksinda imemata ka ei oska olla. ??♀️ Arvan, et see salt viisakam kui tavaline suits. Tavalist suitsu pole juba teist kuud teinud, aga selle kahe kuuga kolm pulka olen ostnud küll. Loodan, et saan ka sellest lahti, aga ei olegi nii lihtne. Kui ise üksinda kodus nii väga ei tahagi, siis peo peal sõpradega tõmbaks endiselt iga poole tunni tagant ühe suitsu või siis noh praegu seda e pulka kasvõi. Tuleb vist rohkem kodus istuda ?. Maha tahan jätta, sest häbi on, hais on, hammaste valgendus tühja muidu ja loomulikult tervise pärast ka. Suitsetanud 6 aastat ja see on õnneks vähe. Eks alustades mõtlesingi, et see käib tiineka eluga ja pidudega kaasas ja küll kunagi maha jätan. Little did I know… ei ole nii, et nüüd jätan ja läinud ta ongi 😀
Hakkasin üsna noorelt suitsetama ja tegin seda veidi üle 20 aasta. Hoolega. Ausõna, olin enda tutvuskonnas kõige hullem kimuja, imekombel raseduste ajal suutsin ilma olla, aga see oli kole piin ja peale imetusperioodi lõppu hakkasin kohe uuesti tossama, hullemini kui varem. 6 aastat tagasi jätsin päevapealt ja eneselegi ootamatult suitsetamise maha. Lihtsalt ei talunud ära seda, kui suure osa päevast käis trall sigarettide ümber, sõltuvus oli häirivalt suur. Ega tegelikult ei tahtnud maha jätta, aga mingi klikk käis korra läbi, kasutasin kohe ära. Esimene suitsuvaba kuu oli keeruline, elasin tund korraga, jõin muudkui vett, mõtlesin aga suitsust ja närisin pähkleid. Edasi läks lihtsamaks. Ma ei ole selle kuue aasta jooksul lubanud endale ühtegi mahvi ning ühtegi uut ja põnevat asja
ei proovinud ega kavatsegi seda ka edaspidi teha. Mu jaoks on see sama, mis soovida murtud jalga või tahta sattuda avariisse. Olen juba selle õnnetuse sees sipelnud, haisenud nagu tõhk, hullult raha kulutanud ja tervist rikkunud – mitte kunagi enam! Õnneks pole vähimatki isu suitsu järgi, ka mitte suitsetajate seltskonnas.
Hakkasin 14 aastaselt suitsetama, 20 aastaselt oli aasta pausi, sest läksin tööle, kus ei soovitud suitsetavat töötajat. Ikka hakkasin pidudel ja muul töövälisel ajal tegema. Lõpetasin 23 aastaselt(8 aastat staaži) sest arst ütles et suitsetamine takistab papiloomviirusega võitlemist, aeglustab paranemist ja tal oli õigus, pidin käima emakakaela opil, sest oli ohtlik tüvi olemas ja tekitas juba emakakaelas vähieelseid muutusi. Paljudel suudab keha ise sellega võidelda ja paari aasta jooksul võib viirus olla kadunud. Peale seda pole mahvigi teinud.
Ja olen palju vähem haige. Külmetused lähevad kiiremini mööda. Ei ole enam nii närviline! Muidu kuidagi enne järgmist suitsu hakkas närv mustaks minema, siis nüüd ei tekigi sellist olukorda, et krt närve oleks vaja rahustada suitsuga.
Ei haise enam ? hambad valgemad, näonahk särab, üldse enamus inimesi ei usu, et ma olen kunagi 8a suitsetanud ? eks nüüd juba 5 aastat pole teinud ka.
Elukaaslane suutis peale 10 aastat sigarettide suitsetamist need järk-järgult maha jätta veibi abiga – ostis sellele algul kangema tubakaga täited ja hakkas siis iga veidi aja järel järjest vähem nikotiini lisama kuni lõpetas lihtsalt nikotiinivaba maitsestatud täitega. Mõnele inimesele on kindlasti abiks igasuguse suitsetamise päevapealt lõpetamine, aga temale sobis just keha järk-järgult nikotiinist lahti harjutamine, mis vähendas ka ärevust ja ei põhjustanud nt seda, et suitsetamine asenduks kompulsiivse snäkkide söömisega. Samas paljud inimesed ei suuda veibi puhul end tagasi hoida ja kipuvad niimoodi hoopis rohkem nikotiini tarvitama, kuna seda saab n.ö. kogu aeg igas olukorras tõmmata. Kindlasti peab siis oma nikotiinitarbimisel hoolega silma peal hoidma ja mitte veipima tihedamini ega kauem kui oleksid muidu (nt lõunapausil) sigaretti suitsetanud.
Mina suitsetasin kokku vist mingi 11 aastat ja isegi peale veits. Ka meeldis hirmsasti + sel ajal suitsetasid ka enamus mu sõpru ja sõbrannasid. Veits ikka häbenesin seda rõvedat harjumust ja mõtlesin kogu aeg, et kui enne ei jäta, siis kindlasti siis kui last ootama jään.
Elu läks nii, et tutvusin kutiga kes ise ei suitsetanud. Tema siis vaikselt töötles mind maha jätmise osas. Lõpuks sai otsustavaks see, et hakkasime last planeerima ja seetõttu sai Henri juurde kursusele aeg kirja pandud. Lisaks ei lasknud mul ümber mõelda see, et olin emale lubanud suitsetamine maha jätta ( ema suri mõned kuud enne seda kui lõplikult suitsust loobusin). Nii ma siis tegin oma viimased suitsud nii enda kui ka ema eest 15. Aprill 2017. Parim otsus Ever!
Ma pole oma 28a elu jooksul suitsetamist ära õppinud. Jah, proovinud olen .. see oli mingi 3-4 aastaselt ja mul on siiani see maitse meeles ? ja üldse suitsuhais ?
Aga olen Sinuga samas paadis. Proovisin laupäeval seda salti .. Mina kui mitte suitsetaja siis ka paar korda ikka öö jooksul lasin. Ja nüüd ma olen kaks päeva lihtsalt surnud.. Seest keerab , mega rõve enesetunne jne.. (rase ei ole, pohmelli ka põdeda ei saa-karsklane ?) seega seostan seda sellega.. seega ma ei soovita ka mitte kellegil isegi mitte proovida seda jälkust
Lihtsam ongi tõesti mitte alustada 😀
3-4 aastaselt 😮
Pole kunagi suitsetanud, aga tädi hakkas 50+ vanuses suitsetama… 70+ jättis siis maha. Asi seegi, eks ole.
Kahjuks väga paljud noored teevad Salti. Seda siis äsja täisealiseks saanud noored kui ka põhikooli ealised. Tiktokis käib ka nende nö äritsemine (reportitud ja teada antud) ja kommentaare lugedes leiad, et mõni alles 14 või nooremgi. Tundub nende jaoks ilmselt kahjutu. Koolis õpetajana veel suudad kuidagi tähelepanu juhtida sellele, miks kahjulik jne aga tänava peal ikka naljalt juurde ei lähe.
Ma olen näind, et FBi marketplace’is müüakse ka neid
Alustasin kui olin 31. Nüüd kohe aasta teinud. Nii et mina õppisin selle pahe hilja ära. Kusjuures nooruses olin täiesti vastane…
Ma suitsetasin 10 aastat. Jäin rasedaks ja ei suitsetanud 6 aastat. Ja SIIS!!! lolli peaga sai siin-seal prooviks kimutud (prooviks, mis krdi prooviks, ma ilmselt 10aastaga juba enne selgeks saanud kuidas see asi välja näeb) ja siis ma olen, suht jälle igapäevane konitaja. Tropp olen. Jepp. Aga noored tõesti suitsetavad täna vähem, sest noh, kanep ja muud ained ?
Kõige parem viis on suitsetamist maha jätta on üldse mitte alustada. Olen 29 ja jumal tänatud et ei liikunud sellises seltskonnas ja ei hakanud nii igav et peaks suitsetama. Tänapäeval suitsetatakse üha vähem, aga minu arust on tulnud asemele suurem kurjajuur- snus. Tööl uusi noori väljaõpetades näen kuidas ei suudeta lihtsatele asjade õppimisele keskenduda. Kõrvalt näen kuidas tekib ärevus ja justkui ilma peata oleks. Paneb snusi alla ja siis taastub. Jube mis see on teinud noorte arenevate ajudega?
Mina suitsetasin ca 10 aastat nii on-off. Suitsetamise lõplik maha jätmine oli ropult raske, kuna see oli nii sisse kodeeritud tegevus ja käsi oli harjunud suitsupaki järgi haarama. Igal juhul olin armunud ja mehele ei meeldinud suitsetamine ning nagu sinagi väitsid, et sisimas ma tundsin, et see on ilgelt rõve tegevus, et nagu väga head enesetunnet see ei tekitanud. Seega tegin lõpu. Ma võtsin ühe päeva kaupa, st ei mõelnud, et nüüd kunagi ei suitseta, vaid lihtsalt täna ei tee ja bookisin päeva tegevusi täis. Mingi hetke pärast oligi nii, et enesetunne oli väga hea ja kui olin piisavalt kaua mittesuitsetanud, siis ajas suitsuhais öökima. Tõesti ongi rõve 😀 Nüüd suitsuvaba juba üle 10.a.
On küll rõve, ütleb endine 13 aastat suitsetanud naine. Pea neli aastat tagasi sai maha jäetud. Tänu siis sellele, et jäin mingisse pasandeeriasse ja ei tahtnud mitte midagi süüa, rääkimata suitsu tegemisest. Tollal mõjus niigi suitsetamine seedimist väheke turgutav. ? …ja nii ta läks. Peale mahajätmist oli ikka enesetunne tunduvalt parem ,jõudu oli rohkem, näonahk säravam ja ei haisenud nagu tuhatoos.
Ma nõustun, see suitsuhais on ka niii räme 😀
Mina olen suitsetanud 17 aastat. Sellest vahepeal ei teinud u 2 aastat, kuna olin lapse ootel. (Mitte siis terve 2 aastat ei olnud rase ?) Siis hakkasin uuesti ja mingi aeg jätsin uuesti maha u aastaks ja siis hakkasin uuesti. Nüüd selle aasta kevadek avastas sõbranna sellise asja nagu Iqos. Ei haise suitsu järgi riided, ega elamine (ei suitsetanud toas, aga haises ikka) Tõmban mentoolikat, kuigi algselt tegin tavalist. Ja ei kahetse. Tõmban, aga vähem ja kuna see on kuumtava süsteemiga, mitte põletatav, siis ei saa kops nii palju jama, kui tavalise koniga.
Mina tegin aastaid päris suitsu ja siis aastaid e-sigaretti ja see viimane oli vist isegi hullem, sest ma reaalselt koguaeg imesin seda! Lõpuks suutsin maha jätta, kui rasedaks jäin. Ei saa öelda, et see jube lihtne oleks olnud, aga motivaator oli kõva. Abivahendina kasutasin nikotiini nätse, aga umbes nädala pärast hakkas kõrvetama, võta nüüd kinni, kas nätsust või rasedusest, aga siis oligi kõik. Nüüd pole üle viie aasta suitsu teinud ja peaksin olema täitsa loll, kui uuesti alustaksin. Ma tean, kui lihtne on uuesti suitsetama hakata, seega ei luba ma endale ühte kössi ka.
Aastast 2016 sept, pole enam suitsu teinud. Käisin opil, ning koju saades ei olnud suitsu kodus aga poodi ka ei saanud?. Olin ka see salaja suitsetaja kes mehe eest varjas. Peale seda ei ole isegi mitte proovinud suitsu.
Olin aastaid nii pühapäeva- kui salasuitsetaja. Alustasin selle “karjääriga” varakult, 14aastaselt. Tõmbasin vahelduva eduga vähem ja rohkem. Hilisem elukaaslane oli ka suitsetaja, aga tema jättis ühel päeval maha ning käskis seda ka mul teha. Käsu peale sellist asja siiski teha ei saa ja nii ma siis olingi salasuitsetaja. Küll ta kahtlustas mind kõvasti, isegi nuusutas mu üle, kui magasin, aga kuna otseseid asitõendeid ei olnud, ei saanud ta ka otse süüdistada. Pidasime sel teemal suuri vaidlusi ja tülisid maha. Kuid kahtlus, et ma suitsetaja olen jäi tal kuni meie suhte lõpuni. Kahtlustas ka siis, kui ma juba mitu aastat ei olnud suitsetanud.
Maha jätsin ma aga ise, kui soovisin teist last saada. Jätsingi päeva pealt. Tegin oma viimase suitsu ja ütlesin, et see oli viimane. Oligi. Sellest on nüüdseks üle 10 aasta. Siiani ole teinud ühtegi mahvi, kusjuures ei ole isutanud ka.
jeppp, tüpselt sama siin- suitsu võin teha aga peale selle Satli tõmbamist valutasid kopsud 3 päeva 😀 😀
ausalt mis kuradi õudne keemia see on ah :D?
Google järgi ongi sinna mingi keemia lisatud mis võib kopse ja kõri ärritada, midagi püsivat ei tohiks olla, nii lubab herr Google.
Ma suitsetasin mingi 2 aastat või isegi 3, olin alaealine (hetkel 20 :D) lol, aga kuna käisin tööl ja mõnda aega veel elasin vanematega, siis raha läkski suitsudele ja muule pudile- padile. 😀
Lõpuks otsustasin, et lihtsam linnas korter võtta ja tööl käia sedasi ja nii saigi n-ö raha asjaette kulutatud ja lõpuks ikka mingi 4-5€ ühele pakile kulutada hakkab ikka rahakotile ka. 😀
Õnneks endal läks hästi maha jätmisel sellega ka, et kuna raha polnud üüberpalju enam laristamiseks, siis kadus täiesti suvalisel hetkel isegi tahtmine suitsu teha ja muutus see maitse ka rõvedaks. 😀 Mind võis ka ehk mõjutada see, et mentooliga suitsu polnud enam ja see mu lemmar tegelikult suitsu juures oligi ainult. 😀
Haha, mõni pakk mille olin ostnud vedelesid kodus kapis ja jopetaskus ja ei tulnud isegi kiusatust purjus peaga suitsu teha. 😀
Mina tegin üle kümne aasta suitsu ja maha jätsin aasta tagasi ikka allen carri meetodiga, kelle seminare eestis teeb ainult Henry Jakobson. Leian, et see on lihtsaim ja kindlaim viis ka lahti saada. Sest see reaalselt mõtestab suitsetamise olemuse suitsetaja jaoks lahti ja tulemuseks on see ta ise ei soovi enam suitsetada.
Perearst las kirjutab tabletid. Mul mees ja teised väga tihedad suitsetajad suutsid maha jätta.
Ise jätsin lampi päeva pealt. 7 aastat saab varsti, parim otsus !!!!
ma isegi pole kuulnud, et selle jaoks tablette on? Mis need teevad siis?
Reaalselt ainus “nipp” mis aitas suitsetamise (2 korda) maha jätta oli rasedaks jäämine, aga raisk, pärast esimese lapse rinnaga toitmise lõppu hiilis see harjumus tagasi. Proovin nii, et pärast teist last ei hakka enam. Rõve kallis on ka see harjumus……
No mul oli sama, et kui rase olin jne, siis ei teinud, aga vaikselt jälle hakkas ligi alati, grosss!
Suitsetasin umbes 10 aastat ja lihtsalt ükspäev ajas suits öökima (ilmselt sai limiit täis 😀 ). Päeva pealt lõpetasin ära ja isu ka ei olnud. Eks nii ole vast kõige kergem. Nüüd kolm aastat pole juba teinud 😀
Suitsetasin umbes 10 aastat ja lihtsalt ükspäev ajas suits öökima (ilmselt sai limiit täis 😀 ). Päeva pealt lõpetasin ära ja isu ka ei olnud. Eks nii ole vast kõige kergem.