Ma sain ühe postituse alla kommentaari, mis mind veidi mõtlema pani. Ma isegi muuseas ei usu, et see kommentaar niivõrd pahatahtlikult kirjutatud oleks, aga noh, ütleme nii, et mitte vist kõige sõbralikumalt ka, ma ei tea 😀 Kommentaar ise oli siis selline (ma panen siia ainult kommentaari esimese poole, mul ei mahu siia postitusse teise poole lahkamine ära:
25 kommentaari
32 aastane, täna sai sai laste isaga koos oldud 16 aastat, ja ma loodan et nii jääb kuni surmani🙃. Kokku läksime kui ma olin 16 seega mingeid päris suhteid ma ei saaks öelda et enne üldse olla sai🤷🏻♀️ ise olen väga uhke enda üle🥰. Aga ei vaata viltu teiste peale. Eks iga üks ise otsustab oma elu üle ja sina Mallukas oled pigem eeskuju ENAMUS asjades kui mingi halb inimene keda maha materdada niiet ää põe👌
27a, 4 suhet (1,5-5a), 0 abielu, 0 last. Kepisemusid (lisaks suhetele) on olnud rohkem, kui tunnistada tahaks. Ütleks, et seni, kuni suguhaigused külge ei hakka, on jumala fain nii mehi kui sokke vahetada täpselt nii tihti kui tuju tuleb ✨
Olen 33. Reaalselt suhteid olnud 4. Esimene algas 17 aastaselt ja kestis 11a. Olime ka abielus. Teine oli üks tropp kes pendeldas kahe naise vahet samal ajal mõlemale valetades. Kestis 1a. Kolmas suhe oli 2a. Aga ei hakanud meil asjad klappima. Kui mul eelmisest suhtest lapsi poleks olnud vb siis oleks lihtsam olnud. Ja siis võtsin oma lapsed ja otsustasin ka et aitab, saan üksi ka elatud ja pole mulle vaja neid mehi kellega asjad ei klapi. Sain 3 kuud vaba oldud kui jooksin kokku oma praeguse abikaasaga. Teadsime üksteise olemasolust aastaid aga käisime erinevaid teid. Nüüd käime ühist teed ja ühised lapsedki olemas. Kokku kolisime pm peale esimest koos oldud õhtut. Suhtes olnud juba 3a ja plaan on mõlemal üksteise jaoks viimane kaaslane olla.
Olen 32 ja 1 suhe olnud, 11 aastat. Nüüd olen ligi 2 aastat vallaline olnud ja ausalt öeldes ei teagi enam, kust isegi uut suhet leida. Tinderis olen selliste meeste otsa sattunud, et tahaks appi karjuda ja päriselus ei tea ka ühtki normaalset vallalist meest. Olen parem vallaline edasi, kui suhtes inimesega, kes mind ei väärtustada. Fuckboysid on terve ilm täis kahjuks. Tänapäeval deitimine on piin minu jaoks. 😃
Ei ole nii, et vahetad nagu sokke. Sa pidasid isegi halvas suhtes üle 2a vastu. Mõnel on see pikim suhe ja tuleb järgmine ja järgmine. Ja kelle asi, kui meeldib nii.
Enda eluga rahul ja õnnelik inimene seda kommentaari ei jätnud.
35a, nooruses 2 peiksi ja nüüd siis kolmas , kellega saab juba 16a koos oldud
Mina olen selle kommentaari autor ja see ei ole paha sooviga kirjutatud, hoopis rohkem murega, ma vist olen vanamoodne, aga usun, et abielu on puha ja kui oled abielus, siis loeb vanne, et nii heas kui halvas, rikkuses ja vaesuses.
Ma ei poolda lahutust, abielu on koos oppimine ja suhte ehitamine koos tousude ja moonadega, eriti kui on lapsed ka koos muretsetud.
Meie uhoskond pooldab lahutusi ja kargperesi, aga tegelikult on lastel koige parem kui ema ja isa elavad koos, partnerite vahetamine ei tahenda seda, et uus on alati parem, lihtsalt rohi on alati rohelism teisel pool.
Ise olen 13 aastat abielus ja tudrukute ema, kui peaks juhtuma, et abielu loppeks, siis uut meest koju ei tooks ja uut suhet ei otsiks, statistika naitab, et enamus lapsed satuvad seksuaal vagivalla ohvriks enamasti kasuisa voi ema uue peika tottu ja minu kohustus on kaitsta oma lapsi.
Kui lapsed on suured ja oma elu peal, siis tee juba mida soovid.
Lihtsalt mina soovitan votta aja maha ja raakida lastega ka, et mida nemad ootavad ja kuidas nad ennast tunnevad kui jargmine vooras on majas ja Lihtsalt olge ettevaatlikud.
Ma…ei oskagi selle kommentaari peale midagi kosta. Sul on vaba voli elada täpselt nii, nagu sa soovid 🙂
Aga kui abielus ei ole ja elan lihtsalt koos, siis võib mehi vahetada?
Hea küsimus 😀
27a, 1 suhe (kohe, kohe 14 aastat), 2 last, 3a abielus 😁
ma tunnen et teil on palju hirme, mis teid hinnanguid andma panevad. Võiks öelda , et kardate elada. ..
Mina olen olnud kahes suhtes ja otsustanud mitte kedagi oma ellu lasta, mis ei tähenda seda, et ma oma otsust muuta ei võiks. See laste ära kasutamise hirm on kuidagi kohatu, enese piiranguks. Aga igal oma elukogemus ja oskused olla läbinägelik on erinev.
Põhjuseid minu tehtud otsusele on mitu, eel kõige aga soov täita mu õlule pandud vastutuse kandmine, saatusega leppimine – pikemalt siin ei seletaks ja teiseks usalduse kriis, mis on pärit lapsepõlvest ja untsu läinud suhetes veelgi süvenenud. Pluss see väga valus tunne, mida tekitasid sellised kommentaarid, nagu vahetab nagu sokke või pole abieluski ja sai lapse või lause ausaks naiseks tegema , meie suguvõsas pole lahutusi jne – neis kõgis on peidus soov vaadata maas-lamaja peale ülevalt alla, aga hinnaga, kus haiget saanule veel nähvakaid anda. See kõik mõjutas mind nooremana, täna aga väline ühiskondlik surve mind enam ei mõjuta. Mõjutab aga hoopis teadmine et olen saavutanud üksi palju ja pole nõus oma vabadust loovutama … Mind teeb väga närviliseks, kui keegi teeb mingeid lähenemiskatseid. Ei taha olla ebaviiskas ja haiget teha aga parku see ikka nii on eemaletõugatu jaoks.
Muide minu lapsed käisid mulle peale, et ma neile asendus isa leiaksin ja veel teisme-easki. Sõbranna poeg aga korraldas oma emale hüüber draamat aastaid, kuni ta oma isa sekkus ( kel järjest uusi suhteid) selle teema ema suhtes suutis lõpetada. Sõbranna uus abielu aga kestab juba 20 aastat.
Kõik lapsed nii ei mõtle. Et siis igal omad tunded, mõtted ja arvamised. Ja nagu sa Mallu blogist lugeda saad, oligi selline vestlus vanima lapsega, mis sai küllaltki määravaks jõuks. Seepärast ei tundu su märkus kuidagi õiglane.
Minu kommentaar ei ole lamaja loomiseks vaid pigem on vahel raske vaadata mis meie umber toimub, inimeste suhted on nii sassis, abielu purunes, tuli jargmine mees kes ostutus ebemeeldivaks ja ahistavaks, punaseid lippe eirates kestis see suhe pikemalt, siis oli nuttu kurbust kui see loppes, siis tuli uus suhe vaga ruttu peale.
Koige selle tohuvapohu keskel on ka vaikesed lapsed ja nad vaatavad pealt ja opivad kuidas peab elama ema ja isa pealt.
Ma tootan sotsiaal tootajana usna pikki aastaid ja puutun kokku nii paljude lastega iga paev, nende peredega ja probleemidega, te ei saa aru kui palju lapsi on ahistatud kasuisade, emme uute kaaslaste poolt, see on vaga oudne.
Me peame ikkagi aru saama, et mees kes votab naise vooraste lastega, siis temal ei ole vastutust nende laste ule ja voorad lapsed on ikkagi voorad lapsed sellele mehele.
Ma ei arva, et abielu naine on parem sellest kes lihtsalt koos elavad, aga ma ei poolda parnerite vahetamist, seda enam, et on nii palju haigusi mida ei anna ravida ja mille voib saada vaid uhest korrast, uhest oost koos.
Igauks elabki nii nagu ta soovib ega ma ei kasi ega keela, aga nou voib ikka anda, isegi kui see nou on antud voibolla kurja ilmega, siis kurja motet selle taga ei ole.
Pigem on kahju kui suvalised tolgused tulevad ja ajavad sihi segamini ja selle asemel, et midagi tahtsamat teha nutavad need toimekad naised nende tolguste parast.
ma tunnen et teil on palju hirme, mis teid hinnanguid andma panevad. Võiks öelda , et kardate elada. ..
Mina olen olnud kahes suhtes ja otsustanud mitte kedagi oma ellu lasta, mis ei tähenda seda, et ma oma otsust muuta ei võiks. See laste ära kasutamise hirm on kuidagi kohatu, enese piiranguks. Aga igal oma elukogemus ja oskused olla läbinägelik on erinev.
Põhjuseid minu tehtud otsusele on mitu, eel kõige aga soov täita mu õlule pandud vastutus , saatusega leppimine – pikemalt siin ei seletaks ja teiseks usalduse kriis, mis on pärit lapsepõlvest ja untsu läinud suhetes veelgi süvenenud. Pluss see väga valus tunne, mida tekitasid sellised kommentaarid, nagu vahetab nagu sokke või pole abieluski ja sai lapse või lause ausaks naiseks tegema , meie suguvõsas pole lahutusi jne – neis kõgis on peidus soov vaadata maas-lamaja peale ülevalt alla, aga hinnaga, kus haiget saanule veel nähvakaid anda. See kõik mõjutas mind nooremana, täna aga väline ühiskondlik surve mind enam ei mõjuta. Mõjutab aga hoopis teadmine et olen saavutanud üksi palju ja pole nõus oma vabadust loovutama … Mind teeb väga närviliseks, kui keegi teeb mingeid lähenemiskatseid. Ei taha olla ebaviiskas ja haiget teha aga paraku see ikka nii on eemaletõugatu jaoks.
Muide minu lapsed käisid mulle peale, et ma neile asendus isa leiaksin ja veel teisme-easki. Sõbranna poeg aga korraldas oma emale hüüber draamat aastaid, kuni ta oma isa sekkus ( kel järjest uusi suhteid) selle teema ema suhtes suutis lõpetada. Sõbranna uus abielu aga kestab juba 20 aastat.
Kõik lapsed nii ei mõtle. Et siis igal omad tunded, mõtted ja arvamised. Ja nagu sa Mallu blogist lugeda saad, oligi selline vestlus vanima lapsega, mis sai küllaltki määravaks jõuks. Seepärast ei tundu su märkus kuidagi õiglane.
Mariake, ma mõtlesin ka kunagi nii aga õnneks tuli mõistus koju ja lahutasin kui 20 aastat abielus sai oldud, nüüd on järgmine suhe, 20ni on veel pisut üle 10 aasta minna, eks siis paistab kuidas edasi 😆
No minul on käsil umbes neljas pikem suhe, aga neid lühemaid on ka kõvasti olnud. Mis teha – ei ole osanud õiget leida ja vahepeal pole otsinudki 😀 mr Right vs Mr Right Now, eksole.
Minu meelest inimesed peaksid kõigepealt enda eludega hakkama saama enne kui teisi õpetama tulevad. 😉
40 ja kolmas suhe. Ma ka suvasid kepivendi suheteks ei pea. Esimesega olin abielus, koos 18 aastat (sealt kolm last), teises suhtes olin 2 aastat, siis olin aastakese üksi ja nüüd kolm aastat kolmandas suhtes. Aga me tõmbame ligi seda, millised ise oleme tol hetkel, jah. Teine suhe tuli mul pmst kohe peale abielu lõppu ja kaotasin end totaalselt seal ära. Aasta pausi kulus täiega ära enne praeguse mehe leidmist.
Aga ma ka usun, et inimesed tulevad su ellu siis, kui just peavad. Kas midagi õpetama või jäävadki 🙂 Seega ei ole siin mingit õiget ega valet. Igal omamoodi.
40 aastane, 2 abielu, 1 kooselu, 3 arvestatavat peikat. Ja vallalist elu pm olnud ei ole, loodan, et keskeakriisi ei tule ja mõistus jääb pähe 🫣
Ma ei tea, kas seda saab suhteks pidada, kui 12-14 aastaselt ühe kutiga käest kinni hoidsime ja hüvastijätuks kallistasime? See kestis 2 aastat, kui nn käisime 😀
Peale seda perioodi mõni aasta hiljem, kui ajud vb natuke rohkem koju tulid sain tuttavaks enda praeguse abikaasa ja laste isaga, kellega oleme siis nüüdseks 12,5 aastat koos olnud, millest 8a abielus..
Niiet, kui arvestada seda “käest kinni käimist” suhtena, siis on 30a jooksul praegu teine mees minu elus, kui ei arvesta, siis esimene 🙂
Suhteid suhteid on mul olnud 3 tükki .
Esimene ametlik suhe kestis kokku 7 aastat ja sellest suhtest sündis 1 poeg.
Peale lahku minekutkjulgesin mõndaega niisama ja siis tekkis üks noormees ( nüütseks oleme abielus ja laps 😀 ) kellega midagi oli aga samas ei olnud ka … kui mul see vaid öösuhe üle viskas siis kolisin tinderisse . Ega ma väga seal aktiivne ei viitsinud olla aga mõnel üksikul deidil käisin ja ühest tekkis pikem kurameerimine . Tähendab mina kurameerisin aga tüüp tegi juba plaane kokku kolimisest , ühistest lastest ja abiellumisest jnd .
Selle tüübi peale aktiveerus uuesti mu tänane abikaasa ja piltlikult üteldes avastas, et ma ka päevavalguses päris tore inimene koos enda pagasiga 😀 Nüüd kohe saab 8 aastat tutvust millest oleme 4 aastat abielus olnud ja kooselanud 6 aastat .
Samas ma pean suhtel ikka neid kus olen tutvunud kaaslase vanematega ja kurameerimine on kestnud kauem kui kaks kuud 🙈
Ma olen 33 ja lõppemas on kolmas suhe, see on ka olnud kõige pikem-pea 15a. Nüüd mõtlen küll, et kui see jama läbi lõplikult siis löön tänaval ka iga mehe nägemise peale risti ette. No nii väsinud ja puhas mõte, et uuesti otsast peale riskida, et ainult üks mindfuck käib, no helll nooo!
Ma olen 29, olnud on 3 suhet, mis kõik suht pikad. 1. 3 aastat 2. 6 aastat ja viimane 2 aastat kokku lahku ja tuli ka laps. Kuna viimasest sain siukse trauma siis võtsin meelega aasta, et olla ainult iseenda ja lapsega. Hiljuti tegin just tinderi aga oh issand see nii hirmus, et pean tõdema, et ilmselt üksi ma suren 😅
Aga jah seekord olen targem ja valin väga hoolega, kelle ja millal ma koju toon, kui toon.
2 suhet. Esimene 3 aastat ja teisega hakkab 21 aastat saama😀
Lihtsalt on jopanud nii…ptüi ptüi ptüi🙈
37, hetkel neljas pikaajaline suhe. Suva kepivendi suhete hulka ei loe 😂