Ütleme, et ma oleks narkodiiler ja üritaksin teile müüa uut turule tulnud narkotsi. Ütleme ka seda, et ma olen maailma ausaim diiler ja loetleksin teile ette ka kõik selle aine plussid ja miinused.
Miinusteks on selle ainega järgmised asjad:
– See on äärmiselt surmav. Üks kahest inimesest sureb selle tarvitamise tagajärgedesse
– See maitseb kohutavalt, aga ära muretse, see harjud selle maitsega
– See paneb sind väja nägema vanem ja väsinum
– See on väga sõltuvust tekitav – juba esimene kord võib suure tõenäosusega lõppeda väga pika või eluaegse sõltuvusega
– Sa hakkad köhima, kähisema ja läkastama. Pidevalt.
– Sa kaotad keskendumisvõime ja sulle tundub, et hea lahendus seda parandada on ainet kasutades
Positiivseteks külgedeks… neid muuseas polegi. Isegi pilve ei tee.
Kas teie prooviksite seda ainet? Ma praegu loen ja vaatan, et muidugi ei prooviks. Ometi omal ajal proovisin küll. Sellepärast ongi üks teema, mida ma siin blogis mitte kunagi maininud ei ole – suitsetamine. Ma olin ikka päris noor (13-14) kui ma alustasin suitsetamist. Ei mäletagi kuidas ja miks. Lihtsalt proovisime ja lahe oli ja nõnda me siis aeg ajalt kuskile peitu pugesime ja salaja suitsu tõmbasime. Mäletan hästi, et see oli siis helesinine LM, mida me sõbrannadega ja sõpradega tegime.
Millal ma esimese oma paki ostsin, või millal hakkasin igapäevaseks suitsetajaks, ma ei mäletagi. Lihtsalt ühel hetkel tundus mulle, et ma olen terve elu suitsetanud. Ja ma ei tahtnud suitsetada. Mulle ei ole see kunagi kirglikult meeldinud. Ja üldse tunnen ma, et need, kes väidavad, et neile meeldib suitsetamine ja nad ei tahagi maha jätta, valetavad. Nad lihtsalt ei viitsi ega taha mahajätmisega tegeleda, vot nii. Sest kui iga nende “suitsuarmastajate” ees oleks üks punane nupp, mida vajutades ei tunneks nad iial enam suitsunälga, siis vajutaksid nad seda kindlasti. Nii kaua aga kuni seda nuppu ei eksisteeri, armastavad nad suitsetamist edasi? Pfft. Aga okei, olen isegi seal olnud.
Kui ma rasedaks jäin ja oma esimese 2 triibuga testi sain. Siis oli esimene mõte, et ah, ma siis jätan maha, kui arstile lähen. Siis jätan maha, kui esimene UH on. Kogu aeg mingi edasilükkamine ja vabandused. Raske oli, aga mingi perioodi ei teinudki. Aga loomulikult sõnastasin ma seda endale nii, et ma ei TOHI teha, mitte ma ei TAHA teha. Ma ju tahtsin ja ei saanud ja see pani mind seda aina rohkem tahtma.
Kohe, kui imetamise lõpetasin hakkasin jälle suitsetama. Alguses vähem, siis aina rohkem ja rohkem, kuni ma suitsetasin umbes sama palju kui ennegi. Aga teate, mis vahega? Ma varjasin seda Kardo eest. See on täitsa utoopiline, kuidas see hakkas nii väikse asjana, ühe salasuitsuga, millest sai salapakk ja siis salaja suitsetatud mitu kuud….ja lõpuks tundus imelik talle isegi öelda. Kergem oli teeselda, et ma olen sama tubli mittesuitsetaja nagu tema, tegelikult pidudel salaja suitsule hiilides ja siis Kardo eest põigeldes, sest ma ju haisesin nagu viimane koni. Õudne. Pidevalt mingi stress. Nagu pubekana varjasin vanemate eest, nüüd oma enda mehe eest. Väga tobe lugu.
Käisin isegi Allen Carr’i loengus koos Leenuga. Ma tulin sealt ära sellise tundega, et issand jumal. Kuidas ma üldse kunagi üldse suitsu tegin? Null suitsuisu. Võisin rahus juua veini ja minna suitsetajatega kaasa õue, aga ise ei soovinud. KUNI, mu sõbrannas uurima, et huvitav, mis tunne sul oleks, kui sa ühe mahvi teeks. Selleks hetkeks olin ma 2-3 nädalat suitsuprii olnud. Mina ei tea miks, ma siiski tegin selle mahvi. Ei midagi erilist. Samasugune mahv, nagu ma olin miljoneid elus teinud. Midagi ei muutunudki, kuni nädal hiljem tundsin ma, et ma tahaks veel ühte mahvi. Ja no ei pea vist geenius olema, et aru saada, et mõne ajaga olin ma vanas olukorras tagasi. Suitsetasin, tundsin ennast halvasti, et ma pean Kardole valetama, et ma pean enda tervist rikkuma ja et ma käin ja haisen nagu koni. Veel hullem, et ma ju ei pea, vaid teen ise selle valiku seda teha. Seega on lihtsam mõtted maha matta ja neist mitte välja teha. Lihtsalt elada, suitsetada, haiseda, varjata.
Paar nädalat tagasi olin ma kodus ja ühel hetkel tekkis mul suitsuisu. Võtsin oma paki kaasa, astusin õue, avasin paki ja leidsin sealt seest kirja:
Täitsa lõpp. Mu süda vajus saapasäärde. Ma oleks nii eelistanud, et ta oleks mölisenud või praganud, aga eiii, mitte ainult armas ja armastav kiri. Mis mul üle jäi. Kirjutasin Henrile (Allen Carr’i loengute läbiviija) ja ütlesin, et mul oleks vist aeg uuesti loengule tulla. Eile käisingi.
Ja nüüd ma olen samas seisus. Ma ei taha suitsu teha. Mul pole mitte mingit soovi suitsu teha. Ma istusin just õues kolleegiga, kes tegi suitsu ja mul ei olnud soovi seda ta käest rabada, aga mingi hetk mõtlesin küll, et ah nii igav on, teeks suitsu ja helistaks kellelegi. Nagu ma muidu ei saaks helistada, või et see suits nii põnev on, et kohe mu igavuse ära võtaks eksole.
Igatahes olen mina edaspidi tubli. Ma ei kirjuta meelega, et ma PÜÜAN olla, sest ma lihtsalt olen. Mittesuitsetamine on normaalne tegevus iga inimese poolt, kes ei soovi oma tervist rikkuda ja mina tõepoolest enam ei soovi.
Üks koolituse osadest oli kohe pärast loengut kirja panna nii palju punkte kui vähegi võimalik, et miks sa enam suitsetada ei taha. Eile pärast koju jõudmist kirjutasingi järgmised punktid siia postitusse, et neid ka teile lugeda anda. Et ma ei saaks taganeda. Et näidata iseendale, et mul on nüüd tõsi taga. Aitab ka sellest jaburast “hobist”! Ei mingit “ma teen ainult ühe mahvi/suitsu veel”. Ma olen kas suitsetaja või mittesuitsetaja ja ma eelistan olla see viimane.
- Ma ei taha enam oma tervist rikkuda, sest ma tahan võimalikult kaua oma kauni perega koos olla ja mitte vähki surra
- Ma tahan oma keha väärtustada, meil juhtumisi on ainult üks.
- Ma ei soovi haiseda nagu koni ja siis haisvana oma last kallistada. Iuuuu! Isegi kätepesu ja parfüüm ei aita, teate ju küll, mismoodi lõhnab inimene, kes on just suitsult tulnud. Ja vaene Marike alati jookseb mulle ukse peale vastu…Never again!
- Ma ei taha Kardo eest oma suitsetamist varjata ja muudkui peita suitsupakke ja stressata oma vahele jäämise pärast nagu väike laps.
- Ma tahan olla oma lapsele hea eeskuju, mitte kimuv tont.
- Ma ei taha olla väsinud ja vana suitsetaja. Niigi mul on “suitsetaja hääl”, mis on mul muuseas lapsest saati selline. Pole mul veel vaja niigi noore välimusega mehe kõrval varsti ta vanaema välja näha :))
- Ma ei taha oma nahka rikkuda ja vanamutt välja näha (vt eelmist punkti).
- Ma ei soovi suitsetamise peale oma raha raisata, kui ma võiks seda kasutada palju arukamalt.
- Ma ei taha enam elada hirmuga, et ma võiks haigeks jääda.
- Ma ei taha oma aega raisata suitsetamise peale!
- Ma tahan tunda kõiki lõhnu.
- Ma ei taha, et kõik asjad mu käekoti põhjas oleks tubakapuruga kaetud.
- Ma ei taha tunda survet teha suitsu, sest teised teevad. Tihtipeale teen suitsu, sest kõik lähevad, kuigi mul endal puudub selleks täielik isu.
- Ma tahan, et Kardo ja Mari saaksid mu üle uhked olla, et võtsin kätte ja tegin ära – loobusin!
- Ma tahan, et ma saaksin pidudel minna ja teha Kardole musi, mitte tema eest joosta nagu hullumeelne, sest ma haisen nagu koni ja kardan, et ta tuleb mind musutama.
- Ma ei taha endale suhu seda rõvedat suitsumaitset. Minu meelest ei ole see meeldiv ka pikaajalisele suitsetajale.Vot ja rohkem mul ei olegi teile öelda, kui et ma kavatsen nüüd edaspidi elada suitsupriilt. Aga huvitav oleks küll teada, kas mu lugejad on suitsetajad? Kas olete kunagi proovinud maha jätta? Mis meetoditega?
Muuseas, Henry ütles mulle, et tohin oma lugejate vahel loosida välja ühele õnnelikule võimaluse minna sinna koolitusele ja saada oma rõvedast sõltuvusest lahti. Loenguid peab ta nii Tallinnas kui Tartus, seega loosis osalemiseks kirjuta mulle kommentaar, kus põhejndad, miks soovid loobuda ja kus loengul osaleda sooviks? Lisaks KLIKI LIKE ALLEN CARR’I FACEBOOK LEHEL SIIN! Salasuitsetajaid ei diskrimineeri, teie võite mulle postkasti kirjutada 🙂
Kellel aga loosiõnnes ei vea, siis öeldes salasõna Mallukas, saate loengule 25% soodsamalt, ehk siis 178 euroga, mis on keskmisel suitsetajal umbes kahe kuu suitsuraha. See on ausalt seda väärt 🙂
184 kommentaari
Pea kaks aastat olen olnud mittesuitsetaja kuid siiani on olnud sellist isutamist suitsu järele aga õnneks pole veel alla andnud.
Teada on , et suitsetaja jääb eluks ajaks suitsetajaks. 🙁 Vanaema mul tegi pea 40a suitsu ja siis jättis päeva pealt maha 🙂
Jah, ma tahaks ka teada millal loosimine juba toimub, no nii loodan, et ehk naeratab õnn minule 🙂 Ega enam kaua pole jäänud
järgmise seminarini
Tere Mallukas.Kõigepealt õnne abieluranda sõudmise
puhul! :)… Tahtsin küsida, et kuidas sul suitsetamisega
lood? Kas meetod aitab siiani? Millal see Allen Carry
loos siin toimub? Päikest!:)
Alustan sellega, et mina ei ole suitsetaja. Olen seda väiksena proovinud, kuid miskipärast ei tahtnud. Eelmine nädalavahetus,
sõbrad ostsid kohvimaitselist suitsu… mõtlesin, et teen mahvi ja proovin, kui palju kohvi maitset on seal. Üllatus-üllatus, ma ei
tundnud mingit kohvi maitsed ja endiselt, ma ei oska kopsu tõmmata – jumal tänatud, et ma ei oska. Kuid, see selleks. Minu
mureks on minu vend. Ta on 21-aastane ja suitsetab juba mitu aastat. Mulle üldse ei meeldi see asi. Ma isegi ei mäleta miks ta
suitsu tegema hakkas. Ilmselt tuli see kambavaimust. Nagu noortel asi ikka käib. Tahan ja loodan, et ühel päeval ta jätab selle
maha, sest olles ise 19-aastane, tuleb ka ilmselt mul pisipere ja tahan et mu vend oleks päääääris kaua minu lastele onu. Näen
head võimalust sellest pakkumisest. Kohaks sobiks ideaalselt Tartu. Sest meie kodukohas, et ole sääraseid võimalusi ja ega
Tartugi on omaette ettevõtmine. Kuid, kui meie ei saa seda suurepärast võimalust, siis proovime teisigi lahendusi! Olen enda
venna üle alati uhke, kas siis suitsuga või suitsuta!
Hei! Ma hakkasin suitsu tegema 18a,
enne seda olin no selline antisuitsu
olend, kui vähegi olla saab. Ja siis
kui täisealiseks sain, mõtlesin, et
prooviks ja sealt edasi ajalugu. Ma
proovisin mitu korda maha jätta, ent
ei tulnud sellega toime. Ja siis 2013
aasta alguses minnuga toimus midagi
huvitavat, ärkasin justkui mingist
taasmängitavast unest üles ja lubasin
endale, et alates tänasest ma suitsu
ja alkoholi ei vaja. Sinna kuhu ma
nüüd lähen nendel kahjutegevatel
ainetel jõudu ei ole. Päevapealt
jätsin maha. Alkoholi pole siiamaani
joonud ja hetkeseisuga ütlen
endiselt, et ei aitäh. Suitsu olen
teinud, aga väga vähe (ehk kolm korda
aastas nädal aega järjest ja siis ka
ostan lühikesed suitsud ja tõmban
vaid paar mahvi, sest mu keha ikka
nii tõukab eemale, nukker ego ütleb,
et no palun, no palun tõmba veidi
veel ) . Ja panin tähele, et isu
tuleb siis kui ma iseendaga pahuksis
olen. Minu õppetund seisnes iseenda
armastama hakkamises. Siiani seisneb
ega muidu suitsunälga tekiks. Vot nii. 🙂
Sulle aga tugevust ning enesekindlust
igasse uude päeva, et suitsul Sinu
üle võimust poleks. 🙂
Ma ei hakka pikka juttu kirjutama aga me
loobuks koos mehega lihtsalt suitsetamisest,
aitab küll, kaua vōib 🙂
Mina olin ise ka kunagi suitsetaja, alustasin
umbea sama vanalt ja tapselt sama moodi
nagu sina. Sinna kursusele sooviksin saata
oma kalli ema, kes on juba 25 aastat
suitsetanud ja ei saa selle maha jätmisega
hakkama, kuigi on ise ka tuhandeid kordi
proovinud. Tõmbab päevas paki kuni isegi
kaks. Ma mäletan väga hästi mälestusi
lapsepõlvest kui mu ema mu välja kylmakätte
kaasa pidi võtma, et ise saaks suitsu teha (
toohetk ma mõtlesin, et minust ei saa kunagi
suitsetajat ja ma nii vihkan seda :D)
Aga sulle päikest Mariann ja ole sina ka tugev
🙂
Siinkohal on paslik tsiteerida Mark
Twaini “Suitsetamisest loobumine on
imelihtne, ma olen seda oma 1000
korda teinud.” Word.
Oeh… Koguaeg motlen maha jätmisele, aga täielik
motivatsiooni puudus.
Tegin suitsu, jäin rasedaks, jätsin päevapealt maha. Siis
ootasin imetamise lõppu ja nüüd olen kuu aega jälle
suitsulainel.
Kōige nomedam on see, et mees mittesuitsetaja ja ta ei
takista ega keela mind 😀 Ta raisk lubab mul teha.
Niiet heeeeeeeeelp! Keegi voiks selle suitsutungi mu
seest ära süüa. Lähen ükskoik kuhu kohale, peaasi et
suitsuvabaks saaks ja mu mees saaks mind kiita 🙂
Teemast kõrvale- kunagi ütles, et kui suitsetamise maha
jätan, siis teeb abieluettepaneku. Raseduse aeg seda ei
teinud… Annaks uue võimaluse talle 😀
Hei,
Paratamatult ei ole ma kunagi midagi võitnud.
Ilmselt on see sellest, et pole justkui kuskil
osalema kipunud 🙂 Küll aga siinkohal
sooviksin kindlasti oma õnne ära proovida.
Olen päris mitu korda üritanud maha jätta – ei
õnnestu. Lihtsam on leppida, et mul puudub
piisav tahtejõud. Tegelikuses on aga asi nii, et
tahe on, aga ei suuda. Lähen jube närviliseks ja
selleks, et oma viha teiste pealt mitte välja
elada -panen järjekordse suitsu põlema.
Igavene suletud ring.
Seega oleksin äärmiselt õnnelik selle võidu üle.
Kui ma ka selle tagajärjel suudan suitsetamise
maha jätta, siis oleks üks eesmärk täidetud.
Loengule saaksin minna Tartus 🙂
Ma tunnen, et olen ise suitsetamisest loobumise jaoks liialt nõrk.
Ma olen seda proovinud. Korduvalt, aga lihtsam on ju poes olles ikkagi see pakk osta ja mõelda, no see nüüd on küll viimane !
Alguse sai see kontoris töötades, kus teised vahepeal käisid “värsket õhku hingamas”. Kuna kontor oli umbne, hakkasin ka
käima kaasas. Alguses niisama juttu ajamas ja tuulutamas. Märkamatult kiiresti tekkis endale ka pakk taskusse. Ja vot juba 5
aastat pole sellest pakist seal taskus lahti saanud..
Tahaks loobuda, et hoida oma tervist.
Olla eeskujulik tädi pisikestele põngerjatele.
Olla puhas.
Suunata see raha, mis suitsule kulub, hoopis mujale. (jah, sellele kulub ikka tohutu summa!)
Loengusse tahaks minna Tallinnas !
Soovin loobuda suitsetamisest sest olen veel noor(19) Ja suitsetanud juba 6 aastat,pidevalt pakk taskus. Ja no isegi nii noorelt
annavad juba nii igemed kui ka muud asjad tunda. Kindlasti ei tahaks ma paariaastapärast olla ma juba kortsus ja hambutu. Ise ei
ole mahajätmisega hakkama saanud. Ehk see loeng testi aitaks.
Sa oled tõesti väga tubli! Kindlasti saad hakkam! 🙂
Lisan juurde, et läheks koolitusele Tartusse 🙂
Tere Mariann
Ise ei suitseta ja loengu annaksin oma isale, kes on suitsetanud aastaid ja aastaid. Isapoolses suguvõsas jookseb ka vähk,
mistõttu olen eriti hirmul.
Oma täispikka nime ei soovinud avaldada, kuid kui võidan, siis võta muidugi minuga ühendust meili kaudu (milles tegelikult ka
nimi avaldub), et saaksin oma isa aidata! Pea kahtesadat eurot tõesti lihtsalt võtta pole.
Päikest
A.
Tartu. Läheksin ise.
Annaksin kõik, et sellest
kohutavast harjumusest
lahti saada.
Hei. 🙂
Saadaksin sinna loengusse oma ema. Näen tihti kuidas ta suure stressiga suitsu kimub ja siis tuppa tuleb. Minul läheb alati süda
pahaks kui seda suitsuhaisu tunnen. Tean, et ema ei taha tegelikult suitsetada, aga näen seda ahastust, ta ei oska loobuda. Tal
pole motivatsioonigi. Tahaksin, et mu ema, kes alati mulle ütleb, et ma mitte kunagi sellist sõltuvust ei saaks ja et ta teeb kõike,
et mina suitsetama ei hakkaks, oleks samuti suitsuprii. Mu ema teab, et suitsetamine on halb ja et see ei too talle kasu, aga ta ei
oska ja ka kardab loobuda. Ta pole ilma suitsuta 10. aastat juba olnud.
Loengusse läheks Tartusse. 🙂
Kõike paremat sulle, Mallu. 🙂
Olin ahelsuitsetaja. Maha jätsin päevapealt, nüüdseks 14 aastat suitsuvaba olnud. Nikotiininälga polnudki, pigem oli raske lahti
lasta kimumise harjumusest, oleks kasvõi läbi kõrsiku õhku imenud 🙂 Üldiselt läks see väga ruttu üle ja lausa imestasin, kui palju
jäi nüüd aega igasugu muude tegevuste jaoks.
Sama siin, et suitsetan pigem sellest kimumise harjumusest, kui nikotininäljast. Paljud on öelnud, et ma ei
tõmba nikotiini sissegi, vaid lihtsalt pahvin. 😀 No ja umbes pakijagu päevas “pahvin” ma ära küll. Aga mis
puutub loengusseminekusse, siis 1. see ei ole mu kodukohas ja teiseks, kui see pilet nii kallis on, siis mul ei
ole lihtsalt sellist vaba raha kusagilt võtta. 🙁
Kimumisharjumust ei ole olemas, ainuke põhjus miks inimesed suitsetavad on nikotiininälg/ajupesu suitsu kohta.
Igasugu imelikke harjumusi on. Mõni nt nokib nina – mis selle põhjus olla võiks?
Miks paljud suitsetamist maha jättes rohkem sööma/näksima hakkavad? Nikotiininälga söömine kindlasti ei leevenda,
samuti ei lähe kõht kiiremini tühjaks – tegemist on ikkagi ühe sisseharjunud tegevuse (antud juhul käe suu juurde
tõstmise) asendamisega.
Ma JUST praegu kusjuures loen seda Carri raamatut, see esimene tekst oli kohe mõnusalt tuttav siin postituses 😀 Ise olen
suitsetanud 13 aastat, hakkasin 15selt (kuna TEISED tegid ja tahtsin näha, mis seal siis nii väga head on) ja pmst 2-3 nädalaga
olin ahelsuitsetaja valmis. Alles 20selt hakkasin esimest korda mõtlema et tglt võiks ju maha jätta/hakkasin aru saama kui jube
see sõltuvus on. Aga tol ajal oli suitsu isu megasuur/tunne, et see on jube hea asi ja kuidas mulle meeldib suitsu maitse jnejne
(mis on kõik ajupesu/suitsulõksu tulemus tglt). Pluss ma selline inimene, kes tahtejõuga ei suudaks elu sees midagi jätta 😀
Õnneks seda on aina rohkem ajaga hakanud kaduma ja see aasta jõudsin seisu kus absoluutselt nüüd jälestan maitset ja kõike
mis suitsetamisega kaasas käib, aga mingil põhjusel ikka jätkan.
Siis mõtlesingi et võtan selle Carri raamatu ette, võtsin alguses selle, mis meil ka eesti keeles olemas. Lugesin pingsalt läbi ja
kuidagi ikka ei jõudnud kohale või ei tekkinud seda ’ilmutushetke’, mida ta ka kirjeldab. Siis otsisin ühe tema inglise keelse
raamatu netist, mida minu teada pole eesti keelde tõlgitud (pmst Easyway pikem ja põhjalikum versioon) ja otsustasin, et
lihtsalt lugemise asemel kirjutan ka endale sealt välja tähtsamaid asju ja tõlgin neid lauseid enda jaoks eesti keelde. Ma olen
üldse selline inimene, et mulle jõuab uus info jube halvasti kohale 😀 Nt koolis kui igasugused tööd olid ja oli vaja uut materjali
õppida, siis pidin megalt enda jaoks seda läbi kirjutama/õppima, et asi kohale jõuaks. Kusjuures kui ma hakkasin niimoodi sealt
välja kirjutama, siis see sundiski tema teksti rohkem läbi mõtlema ja endaga seostama ja üks ‘plõks’ on mul juba ära käinud (ma
veel ei ole lõpuni jõudnud raamatuga), nii et ma arvan et seekord mõjub! 😀 Ma tahangi selle materjali läbi töötada ja endale
kirjutada üles sellise nö lühema versiooni kus oleks kõige tähtsam kirjas ja mida oleks hea aeg-ajalt lugeda. Samuti panen nüüd
tähele kui palju ajupesu me saame ühiskonnalt suitsetamise kohta, täpselt nagu ta oma raamatus kirjeldab. Või mis
ajupesu/valed arvamused mul enda suitsetamise kohta olid/on. Täitsa hullumaja. See Carri meetod võiks minu arvates olla
lausa koolis mingi õppeaine, et kõik inimesed saaksid need teadmised!
Loosis osaleda ei taha, aga see teema praegu jube südamelähedane ja mu sõbrannad/tuttavad vist ei viitsi eriti enam kuulata
ka kuidas ma sellest Carrist soiun, hea oli siia kohe välja kirjutada oma mõtteid 😀
Ma olen selle raamatuga ka maha jätnud paariks kuuks aga siis hakkasin uuesti tossama. Hea meelega vaataks, kas kursus
Tallinnas aitaks. Huvitav, kas keegi akupunktuurist ei ole abi saanud?
Ma käisin kunagi – ei aidanud 😀
Mina olen lasknud nõelad kõrva panna. Ei aidanud. Tulin sealt ära ja suitsuisu oli suurem kui enne, nõelad panid kõrvad lihtsalt
tuikama 😀
Minu ema lasi ka nõelad kõrva toppida ja jättis
tänu sellele suitsetamise maha niikauaks, kui ta
mõtles et ah mis see paar mahvi ikka teeb. Peale
seda kui teist korda läks ei aidanud need nõelad
tuhkagi enam.
Sooviks väga suitsetamisest loobuda kuna tervis on
niigi.halb. Tea, et suitsetamisega tuleb hädasi kindlasti
juurde aga ma.ei suuda maha jätta. Olen päris palju
üritanud. Isegi selle loengu kohta lugenud.aga
kardan.et sellest pole.kasu.ja raha läheb raisku. Seega
loodan et äkki nüüd õnn naeratab.
Olen 19, suitsu teen juba alates 12!!! eluaastast. Olen proovinud maha jätta 102038 korda, kuid tulutult, lihtsalt ei suuda.
ja sooviksin osaleda Tartus loengul
Mina ise ei ole suitsetaja, hoopis
suurem mure on mul mu ema pärast. Ta
on 40-aastates kaunis naine, kes
närbub silmnähtavalt iga päevaga.
Meil on suguvõsas head geenid, mõnda
aega nägi ka mu ema väga nooruslik
välja, nii et paljud arvasid, et
oleme õed. Tänaseks on ta oma ilusast
välimusest kaotanud üle poole. Ma
tean, et suuri imesid mahajättes ei
juhtuks, kuid mingil määral läheks
olukord paremaks. Kuid välimus
välimuseks – mu ema köhib kohutavalt.
Sageli on tunne, et nüüd ta lämbub,
selline vastik suitsetaja köha. Kas
ta ise tahab maha jätta? Tahab. Ta on
proovinud igasugu variante, kuid need
on toiminud lühiajaliselt, ilmselt on
tahtejõud nõrk. Kuid ma usun temasse,
et ta saaks hakkama. Ja mis kõige
olulisem, nagu Kardo ütles, ma tahan
samuti, et mu ema elaks minuga
võimalikult kaua koos ja saaks oma
lastelastega mängida, mitte ei
haiseks nende juuresolekul nagu koni.
Jään loosiõnnele lootma ja siiralt
usun oma emasse, et ta saaks hakkama!
🙂 Sulle Mallukas ka jõudu, pea
vastu! 🙂
Olen 25aastane ja suitsetaja olnud oma 10 aastat kindlasti. Maha olen üritanud jätta korduvalt,aga siiani ebaõnnestunult.
Selle loengu peale olen ka mõelnud,aga see vajab raha kogumist,mis mul eriti hästi välja ei tule. Kõige hullem on see ,et olen
salasuitsetaja ainult ühe inimese ees. Kõige tähtsama. Kõik mu sõbrad teavad et suitsetan,aga mu poisssõber ei tea. Oleme
koos pea kaks aastat. Kui kokku saime ütles ta ei talle ei meeldi suitsetajad ja noh..sellest ajast saadik ta arvab et ma ei
tea,nüüd pn kuiagi imelik ja väga häbi öelda talle. Kui käime kuskil pidudel,ja oleme veidi snapsised,teen ma suitsu. Alguses
tegin salaja,kuni ta üks hetk ütles,et ta ei taha välja peole minna kuna igakord kui ma natuke joogine olen,siis hakkan teda
vältima. Ma ei vältinud,ma lihtsalt ei tahtnud et ta teaks et ma suitsu tegin. Nüüd ütlen talle kui lähen peol tegema ja näen ta
näost kuidas ta seda ei salli,aga joogise peaga mind on võimatu peatada. Hommikul on jälle jube halb olla. Esiteks on süümekad
ja teiseks on see,et joogise peaga ma teen väga palju suitsu. Kui ma olen temaga koos igapäevaselt siis ma ei tee. Aga kuna me
koos ei ela,siis esimese asjana kui ta ära läheb jooksen ma suitsule, Esimese asjana kui üles ärkan teen ma suitsu. Töö juures
pausidest ma ei hakka rääkimagi,vahel teen lausa kaks suitsu järjest.Kuna töö juures KÕIK suitsetavad,siis on väga raske mitte
kellegagi kaasa minna. Viimastel kuudel läheb mul pakk päevas,mis on väga jube, Ütlen küll,et varsti jätan maha…aga see varsti
kestab juba mitu aastat. Suitsetamine on ära rikkunud väga palju. Ema alati noomib,et ma maha jätaks. Suri vanaisa ja isa
kopsuvähki. Ja igakord kui arst röntgenisse saadab mu süda jääb seisma,et järsku nüüd…Hääl on mul alati madal olnud ,aga
köha on nagu 70 aastasel vanamehel. Käisime mehega just ükspäev vanalinna vaate platvormil,treppidest ülesjõudes oli mul
kops korralikult koos,rääkimata sellest kuidas üritan jooksmas käia jne. Jõudu pole. Suitsetamine on hambad kollakaks teinud.
Kuna mu hambad on niigi kohutavas seisus,siis võit loengule säästaks mu raha suitsupakkide pealt hambaraviks. Reedel on
minek,kardan kohutavalt mida hambaarst mulle ütleb ,mitmeid tuhandeid hammaste parandamine maksma läheb. Olen alati
lubanud endale kui saan endale ilusa naeratuse jätan suitsetamise maha. Ehk nüüd?
Võibolla on asi minus et ma ei suuda maha jätta iseseisvalt kuigi olen üritanud korduvalt. Ei tea. Aga tean,et ei taha valmistada
pettumust inimesele kellest kõige rohkem hoolin . Ja ka endale. Tahaks tunda lõhnu ja mitte haiseda suitsu järgi enam,sest
ausalt ma ei mäleta millal ma viimati poleks hommikul ärganud ja esimese asjana suitsu ette pannud. Sõltuvus muutub järjest
tõsisemaks. Võiu korral osaleksin Tallinna seminaril.
Unustasin lisada et võidu korral sooviks seminari
Tallinnas 🙂
Ah, deem! Ma just laupäeval käisin seminaril – napilt jäin soodukast ilma! 😀 Igatahes olin ma raamatut lugenud ( ei mõjunud) ja
olin väga skeptiline kogu selle ürituse osas, aga ma lootsin, niiiii väga lootsin, et seekord õnnestub. Ja teate mis – siiamaani ongi
õnnestunud. Mis siis, et laupäevast ei ole kaua aega möödas, aga minu puhul on need 3 päeva ka juba suur asi, sest ma ei mäleta
isegi poolt päeva, mil ma suitsu ei ole teinud. See oli ilmselt 10 aastat tagasi. Mind aitas nii väga see, et sain päris mitmest hirmust
selle seminariga üle. Henry on super 🙂
Aa, seda ka, et kartsin jubedalt kaalutõusu. Henry väitis, et Carri meetodiga kaal ei tõuse, sest tegemist ei ole tahtejõumeetodiga.
Mallukas – mis sinu enda kogemus on? Kas kogesid mõningast kaalutõusu kui suitsetamisest loobusid?
mul kaal koguaeg tõuseb, suitsetades ka :D:D
Nii lahe, hoiame nüüd teineteist reel 😀
Jah, tugigruppi on vaja, siis on motivatsioon suurem 😀
Mina saadaks vóidu korral loengusse oma mehe. Ja
sooviks minna Tallinasse loengusse. Miks ma sooviks
et ta suitsetamise maha jätaks? Ta on ahelsuitsetaja ja
lisaks läheb raha kohutavalt. Ise ta ei suudaks kuidagi
maha jätta. Lisaks oleks see hea synnipäeva kingitus
talle 🙂
Minul on natuke teistsugune
suitsetamissõltuvus – vesipiip. Küll
pean seda aga sõltuvuseks, sest ei
suuda päevagi ilma, et suitsetaks
(olgu öeldud, et sigarette ma ei
suitseta) ning nii juba 8 aastat.
Kõik ikka imestavad, et kuidas ma
viitsin koguaeg seda üles seada,
okei, suvel veel, aga talvel!? käed
on tubakaplögaga koos, süsi lõhnab
väga halvasti jne. No ma eitea, nii
on vaja ju! Eile suutsin terve päeva
ilma hakkama saada (proud!), õhtul
hilja läks mees magama ja siis see
juhtus: tegin salaja üle väikse piibu
(A) ise samal ajal hinge kinni
hoides, et ta selle mulina peale üles
ei ärkaks, oleks nii mark salaja
öösel üksi piibutades vahele jääda.
Aga miks loobuda tahan? Sest ma ei
taha ka, et mu nahk oma elastsuse
kaotaks (ma ei pea silmas ainult
nägu..) ning trennis on tunduvalt
rohkem võhma kui ma eelmistel
päevadel kopsud puhtad hoidnud olen.
Rahalisest säästust rääkiamta. Ah
miks see lõpetamine nii keerukas on?
Tere Mallukas.Minu lugu on suhteliselt sarnane sinu
loole.Suitsetaja olen olnud umbes 12 aastat
hetkel.Kunagi oma peas panin paika,et kui ma peaks
kunagi rasedaks jääma,jätan paugupealt suitsetamise
maha.Suitsetav rase on ju jubedus,nagu ka suitsetav
ema.Aga eelmine aasta kui rasedaks jäin,ei visanud ma
suitsupakki sugugi mitte prügikasti,ostsin lihtsalt
kõige lahjemat ja üritasin vähem teha.Aasta alguses
sündis mul laps.Sain elukaaslaselt negatiivseid
kommentaare,et suitsust loobuda ei suutnud.Tegin
peale imetamist suitsu,et organism jõuaks enne
järgmist imetamist puhastuda.Kui elukaaslane päeval
tööl oli,sain rahulikult salaja kimuda,väites,et ma pole
täna päeval üldse teinud.Nüüd hetkel on mu laps
täielikult rinnapiimaasendaja peal ja häbi
öelda,suitsetan nagu vanasti.Ütlen ausalt mul on paha
tunne ja piinlik.Tunnen nagu peaksin üksinda kuskil
koopas suitsetama,mul on süütunne,et seda teen.Ma
olen ise väikse lapse Ema,riided haisevad suitsu
järgi,meeletu raha läheb selle peale ja ajan end
oksele.Elukaaslase vanemate ees,kes küll midagi ette
ei heidaks,ma teha suitsu ei taha ja mu oma ema arvab
siiamaani,et ma olen suutnud ammuilma loobuda.Aga
see ei ole ju nii.Kahjuks pole mul omal iseloomu,et
selle pahega võidelda.Kusjuures mõlemad mu
elukaaslase vanemad kes pikki aastaid suitsetasid,said
Allen Carry seminarilt abi.Eelmine aasta kui lugesin
Mari-Leenu blogi ,ku ta sama seminari külastas
rasedana ja abi sai,tekkis mul ka soov liituda ja suitsust
loobuda.Tookord jäi asi raha taha ja olen seda
koguaeg siiamaani edasi lükanud.Masendav lugu ja
mul endast täitsa hale.Kui siit peaksin selle võimaluse
võitma,saaksin olla samamoodi täisväärtuslik
mittesuitsetav ema oma väikesele lapsele,nagu sina ja
Leenugi. Päikest:)
Mina olen 22 -aastane ja suitsetanud juba umbes 8 aastat – päris kohutav !!! Nii palju üritanud maha jätta – küll uueaasta
lubadused, küll kihlveod kellegi teise kaaskannatajaga , kuid kõik tulutult !
Tead mida, mind isegi ei huvita milegi pärast nii palju see aaastas kulunud summa või vähk, kuivõrd see, et ma teaan, et ma võtan
mingi 10 kg jälle juurde, ma olen niigi paks vaal juba, ei taha veel suurem vaal olla ! 😀 piinlik küll, aga midagi ei ole teha, ja vot
ammu olen vaadanud Allen Carri seminari ja lugenud selle kohta palju head, aga pole kahjuks olnud kunagi sellist raha võimalik
oma palgast kõrvale panna… iga päev 3, 50 suitsu peale ei ole hullu panna, aga teate küll, kuidas raha KOGUDA on meeletult
raske! 🙂
Ma ei tea miks, aga see postitus võttis mul täitsa
pisara silma..ära tee seda enam
Olen suitsetanud juba väga pikka
aega, ning pean tõdema, et see mõjub
tervisele väga halvasti – ja seda
juba noores eas. Tahan siiralt maha
jätta, kuid see on raske ning loengus
osalemine aitaks kindlasti!
Tallinnas sooviksin loengus osaleda.
No mina tegin oma 8 aastat kui ka
rasedaks jäin.Siis ka samamoodi
loobusin,sest PEAN.Kohe peale
imetamise lõppu hakkasin samuti
uuesti ja tegin kuni 1,5 a.Siis aga
käis mingi klöks ,et milleks.KAs
selleks,et näha kole ja kortsus
välja,surra varem kui teised? Ja
päevapealt andsin paki ära ja nii
jäigi.See oli nii lihtne,sest ma
TAHTSIN ise jätta.Noh eks muidugi
söögiga kompenseerisin veidi,aga
hullu ei midagi.JA samas kes siin
pühapäeva suitsetajaid vihkas…mul
on ka vahest kombeks kelelgi kõrvalt
teha ..kord kuus vb.Ja rohkem ma ei
taha ja ma tean et ei hakka uuesti
tegema,sest ma ei taha teha.Lihtsaks
teeb asja ka see,et mees ei
suitseta.Nii et ärge tulge ütlema,et
kui vahepeal teed oled kohe uuesti
orgis 😀 ma ei taha olla,isegi kui
isu on,siis ma ei tee lihtsalt 😀
Aga tubli oled!
Mainin veel ära, et meil aitas järjel olla ka üks app-
QuitNow.
Näitab päevade arvu, palju pole teinud, kokku hoitud
aeg, raha. Samuti tervise poolelt paar näitajat. ?
kui nüüd päris aus olla, siis minu jaoks on suitsetavad
ja alkoholiga liialdavad inimesed nõrgad. Vaimselt
nõrgad. Neil ei ole seda tugevust, et mitte kaasa minna
oma kaaslaste survel ja hakata tarbima…neil pole
tugeust et maha jätta.
Milleks suitsetada? Mida see annab? Ok, ole ise korra
proovinud, jah, maitse ei meeldinud, midagi paremaks
see ei teinud, maailm lillelisemaks ei muutunud, närve
see ei rahustanud, rohkem pole suitsu proovinud.
Sama ka alkoholiga. Nähes, mida alkohol inimesega
teeb….iga päev…kuidas tervis halveneb, kui palju
tarbida…kuidas oma vanuses inimene on nii haige, et
veedab oma elu lõpu haiglates, kuna 1 organ teise
järel ütleb üles, kuidas suitsetamisest on tugevad
hingamisraskused, …. õpitakse vigadest, nii enda kui
teiste omadest. ükski vägi enam ei aita, kui sul on
maksakahjustus, kopsukahjustus, vähk…aitab vaid
kahetsus, et miks küll varem ei olnud tugevust jätta
maha? Mõtlesin küll, kuid miks mitte? Veedan aega
inimesega, kes vaikselt hääbub. Rääkides tunde
temaga, elan kaasa….
Ta on olnud eluaeg suitsetaja, kogu temapoolne
suguvõsa suitsetab, tarbib alkoholi. Tema õdee köhib,
nagu poleks õhku, kuid samal ajal on koni hambus.
Tema õde põeb kopsuvähki…
Tema ise jättis suitsetamise 7 aastat tagasi. Ja joomise.
Kui sai teada et tal on tugev maksakahjustus,
söögitoru veenilaiendid, kopsukahjustused,
maohaavandid jms…ta leidis endas jõudu kõik maha
jätta, et pikendada oma eluiga, e näha lapselste sündi.
Ta niiväga tahtis omale tütretütart. Enne seda ainult
poistevägi. Tal ol jõudu oodata. Tütretütar sündis, ja
ka jõud hakkas kaduma. Nüüd lebab haiglas,
eesmägitult, pole ta sihti enam. Ta on saanud mida
kõige enam soovis. Nüüdseks on ta oma haiguste
lõppfaasis. 20 aastat on ta mälust enamjaolt puudu.
Mõelge enne oma lähedaste peale, enda peale, kui
suitsetamise või joomisega alustate. Kõik võib olla, ja
võib ka mitte olla. Parem karta kui kahetseda ja teha
kõik enesest olenev, et endal ja oma lastel ei tekiks
sellist olukorda. Laste puhul on enetustöö oluline. Kui
suureks saavad teevad ise oma valikud, kuid kuni on
oma vaemate mõju all….loodame neid mõjutada
positiivsuse suunas. Et nemad oskaksid teha
mõistlikke valikuid.
Ma olen ise täiskarsklane, ei suitseta üldse. Samuti ei
tee seda ka mu abikaasa. On lähedasi, kes suitsetavad,
kuid nad oskavad hoida lastest eemale .
Minul suitsetavad õde ja vend. Ma saadaks nad
mõlemad kuhugile, kus nad saaksid tugevateks. Kus
neid osataks suunata piisavalt…et mitte langeda enam
samasse auku. Olgu ükskõik kumb…alkohol, või
suits…sest nemad näevad nende tarbimise tagajärgi
kõige enam, nemad on kõige lähedamal. Ma ei taha
seista ka nende voodi kõrval ja mõelda….et kaua
veel…? Eriti kardan seda venna puhul…sest eeltöö
samasse seisu jõudmiseks käib noorel mehel täies
hoos…teist korda sama asja üle ei elaks…
Isiklikult küll ei suitseta, elukaaslane kahjuks
seda teeb! Loengusse saadaksin võidu puhul
hoopis oma Kalli Vanaema ♡
Miks?
– vanaisa suri kopsuvähki
– vanaema tervis pole enam kiita
– vanaema elab kolmandal korrusel, korteris
(2toaline) koos minu tädi ja 6a täditütrega,
suitsu teeb ta nii tihti, kuid pole jõudu välja
minna suitsetama, seega teeb seda akna peal.
Ei tahaks üldse, et ka lapse tervis sellepärast
kannatab.
-Vanaema hobiks on vanakestega koos
tantsimine, kus ta enam väga käia ei jõua, ehk
suitsetamisest loobumine tooks tervise ja jõu
tagasi
-Rahakott ei kannata üldse raha suitsule
raisata
-Tema 3 last, 8 lapselast ja 3 lapselapselast
Väga-väga armastavad Teda ja soovivad
Temaga olla veel vähemalt 20 aastat!!!
Vanaema elab Võrus, kuid loengusse
sõidutaksin Teda võidu korral Tartusse.
Suitsetamine on rõve, kallis lõbu ja see lõhub mu suhte
kui mees teada saaks et salaja suitsetan, ta jälestab
suitsetajaid.
Ma tahaksin maha jätta, sest suitsetamine võtab raha, maitseb halvasti ja tihti on vastik olla pärast aga millegipärast ikka teen..
Õnneks mitte iga päev aga siiski sõltuvus on sõltuvus. Ja ma pean tunnistama, et mulle meeldib suitsetamine kui tegevus, aga ma
siiski ei taha suitsu teha.
Nii haige vaadata neid pühapäeva suitsetajaid… “tegelt mul polegi sõltuvust, ma niisama teen ja võin päeva peale maha jätta”…
No na**ui te üldse teete, kuni kujunebki sõltuvuseks :(.
Ise olen 14-15 aastasena proovinud paar korda, ei tõmba üldse… Kole vaadata neid tossajaid, eriti naisi. Kahju neist lausa… jah,
ma tean(!), et kõik ei tahagi suitsetamist maha jätta.
Mina ise suitsetanud ei ole.
Proovinud muidugi olen, aga õnneks
oli see tegevus piisavalt vastik, et
uuesti proovima ei hakka. Samas olen
ma viibinud noorena seltskonnas, kus
kõik suitsetasid ja ennustasid, et
küllap hakkan mina ka nendega koos
kimuma. Õnneks olen ma piisavalt
jonnakas ja just kiuste suitsu tegema
ei hakanud. Minu mehe suguvõsas ka
kõik suitsetavad ja ma alati imetlen
teda, et kuidas tal on nii palju
tahtejõudu, et ta on ainus, kes
suitsu ei tee.
Rasedakõhuga naisi, kellel on koni
hambus, kahjuks olen selliseid
tänavapildis kohanud, neile tahaks
kohe midagi eriti krõbedat öelda.
Laps pole veel sündinud ja juba sa
annad talle nõrgemad
stardivõimalused. Väga kohutav.
Sulle soovitan ma seada endale
eesmärk, et iga kord, kui tahad
suitsu osta, siis jäta see pakk
ostmata ja võta see raha ja pane
endale kuskile kõrvale, näiteks
Austraaliasse reisimise fondi või
täida mingit muud just endale olulist
unistust. Vaata aeg-ajalt seda raha
ja unista. Iga kord, kui oled
suutnud sellega hakkama saada, siis
kiida ennast selle eest ja tunne
rõõmu oma saavutusest. Algul on see
ilmselt raskem, aga ma arvan, et iga
korraga, kui jätad paki ostmata, siis
läheb kergemaks.
Edu!
Ma ei hakka kirjutama pikka nutujuttu sellest, kuidas nii hirmsasti tahaks suitsetamisest loobuda, aga
lihtsalt pole iseloomu vms. Ma ise ei suitsetagi, seda teeb minu abikaasa. Ma tahan, et ta lõpetaks selle
enesehävitamise! Ja ma olen veidi isekas ka … ma tahan surra enne teda, aga tema suitsetamine mängib
kaardid tema kätte … ma lihtsalt armastan teda nii palju, et ma ei suudaks ilma temata elada.
Mina ise suitsetaja ei ole, küll on seda minu ema. Võidu
korral saadaksingi just tema loengusse. Miks? Sest ta
on aastaid üritanud maha jätta, rahakott tegelikult
suitsetamist ei luba, aga usku tal sellistesse
loengutesse pole. Ma olen talt korduvalt uurinud, miks
ta suitsetab. Ta ütleb ise, et ega see ju mingi meeldiv
tegevus pole ja paar päeva saab ta ilma ka hakkama,
aga vot miski maagiline suitsus on, mis muudkui enda
järele haarama kutsub. Ma väga tahaksin näha, et mu
ema suudaks loobuda ja oleks seega oma lapselastele
veel parem vanaema ja elaks seeläbi kauem 🙂
Mina alustasin koos sõbrannadega suurest huvist 14-aastaselt, esialgu ei tõmmanud allagi, aga harjutamine tegi meistriks ja
lõpuks aasta pärast olime juba igapäevasuitsetajad. Tundus väga lahe. Pausi tegin kui 20-aastaselt rasedaks jäin ja 3 kuud
imetades ka ei teinud, kuid kogu selle aja oli suur igatsus suitsu järgi, lugesin päevi, millal nö vabaks saan ja uuesti tegema saan
hakata. See päev jõudiski kätte ja kimusin mõnuga järgmised 2aastat. Vaikselt hakkas selle aja jooksul süvenema mõte, et
mulle ei meeldi ma ise kui suitsetav ema – käisin kortermaja koridoris suitsetamas ja oma väikse tütre jätsin selleks ajaks
üksinda tuppa. Kõlab kohutavalt ja praegu tilgub süda verd meenutades kuidas pisike tuppa jäi ja ukse juures ootas… Lapsega
õnneks midagi ei juhtunud, kostis väga hästi läbi kõik niiet selles osas läks hästi. Kuna mõte suitsetamine maha jätta aina
süvenes, siis jõudsin lõpuks ühe alternatiivmeditsiini viljeleja Stepanjani juurde (enam ei mäleta kuidas). Maksin hunniku raha
ja tema vajutas mingeid punkte ja voilaa! suitsetamisest vaba ma olingi. 23-aastaselt. Polnud isu ega midagi, kadus
alateadvusest täiesti ära. Kui toonane elukaaslane palus poest suitsu tuua, unustasin selle lihtsalt ära, seda ei olnud mu jaoks
enam olemas. Ei oleks saanud rohkem rahul olla!
6 aastat hiljem lahutasin abielu, oli vanast elust väljatulek ja uue elu leidmise raske tee ning ühel peol võtsin sõbrannalt mahvi
ja nii ta läks – minust sai jälle igapäevasuitsetaja. Nautisin suitsetamist – kohvi kõrvale, veini kõrvale, niisama ajaviiteks jne.
Mõni aasta hiljem hakkas taas süvenema mõte, et tuleb lõpetada, uus elukaaslane on mittesuitsetaja, seltskonnas enamus on
maha jätnud ja muidu mittesuitsetajad, see harjumus tundus kuidagi ajast ja arust, oma aja äraelanud olevat. Aga mahajätmine
polnud sugugi kerge, mingil hetkel suutsin 3 nädalat ilma olla, kuid jälle murdusin ja kimusin mõnuga edasi…. Eelmise aasta
augustist alates jõudsin selleni, et suitsetasin ainult veini kõrvale ehk et igapäevaselt enam ei teinud, kuid veini ilma suitsuta
polnud siiski võimalik ette kujutada. Olin rahul sellegi edasiminekuga.
Praeguseks hetkeks olen suitsuvaba elu elanud napilt üle 5 kuu, olen 34-aastane. Nimelt sain 2.jõulupühal kahe-triibuga-testi
🙂 Nüüd justkui on jälle uus algus ja uus võimalus ja ma ei plaani enam selle hirmsa harjumuse juurde naasta, sest see on
tegelikult äärmiselt mõttetu viis oma ja teiste tervist rikkuda ja raha raisata. Loodame, et suudan endale kindlaks jääda ja sel
korral lõplikult!
Edu kõigile tervislikuma elu suunal liikumisel – kunagi ei ole liiga hilja! 🙂
Ise sain õnneks lahti sest pahest, kui rasedaks jäin – nüüd juba kaks aastat ilma hakkama saanud. Aga minul mure lapse isa pärast
kes on suitsetanud pool oma elust ning kuidagi sellest vabaneda ei suuda. Kardan väga tema tervise pärast ja tahan, et meie laps
saaks kaua olla koos oma isaga, kes on terve.
Olen suitsetanud pea pool oma elust, olen muide 26
aastane….Mul on kaks imearmsat poega kelle pärast
suutsin suitsetamise jätta kuni imetamise lõpuni,
peale mida läks kohe suits ette ilma silma pilgutamata.
Ma olen proovinud ka niisama maha jätta, kuid mu
ümber on igapäevaselt liiga palju suitsetajaid ja kui ma
ise suitsu ette ei pane siis ma lihtsalt ei suuda
suitsuhaisu taluda. Mulle ei meeldi suitsuhais, kuid
isegi seda tehes ei tunne nii intensiivselt seda. Ma
tahaksin maha jätta aga ma ei usu endasse, ma tean, et
ma ei suuda, ma tean, et ma feilin lihtsalt, ma tean, et
ma olen liiga harjunud sellega, justnimelt harjunud,
sest ma tegelikult ju ei taha seda. Olen ka mõelnud
Allen Carry loengule, aga kui ma peale seda ka maha ei
jätaks, siis oleks see mahavisatud raha… Ma tahaksin,
et ma saaksin ka kunagi vaststa uhkusega küsimusele:
Kas sa suitsetad? Eitavalt… Ma soovin, et mu lapsed ei
peaks häbi tundma, et nende ema suitsetab…
Ma oleks nagu ise selle postituse kirjutanud. Mulle meeldib vahest suitsetada, aga ei taha et mu pisike
tütar ja mees kõrval kannatama peaksid. Ma väga sooviks sellel kursusel osaleda:)
Mina oleks ilmselt üks neist vähestest, kes kohe tõesti armastab suitsetamist ja seega ütlen kohe, et ei ole Alan Carri loengust
huvitatud. Teadsin juba teismelisena, et hakkan suitsetama, ometi olin korralik ja ei teinud seda. Mitte et vanemad oleksid
hirmsasti keelanud. Lihtsalt lükkasin alustamist edasi ja ei tundnud ka kaaslaste survet. Arvasin, et olen 16 kui hakkan, siis et
olen 18. Aga olin hoopis 20. Teismelisena armastasin vanu Hollywoodi filme, kus suitsetamine oli näitlejate põhilisi
kõrvaltegevusi. Jah, see on mu meelest glamuurne. Suitsulõhn riietel ja nahal muidugi häirib vahel, kuid selleks, et seda varjata
on omad trikid. Tuleb kasutada spetsiaalselt selliseid parfüüme, mis on loodud suitsetavate naiste jaoks. Eks nad maksavad
omajagu ja pole ilmselt kõigi cup of tea, aga näiteks Robert Piguet Bandit on minu meelest üks parimaid lõhnu üleüldse. Teine
natuke negatiivne asi on muidugi see, et sigaretid on kallid ja lähevad aina kallimaks. Aga samas maksab iga hobi. Ja vähemalt
minu oma ei muuda mind agressiivseks ega pane mõtlematuid asju ütlema nagu mõnedega siis juhtub kui nad joovad. Alkoholi
tarbin minimaalselt.
Kes ütleb, et suitsetamine on tervisele ainult kahjulik, sel on kodutöö väga tegemata. Otse loomulikult on see tervisele
kahjulik, ma ei vaidlegi vastu. AGA tal on ka mitmed positiivsed omadused:
1. Suitsetamine parandab motoorset tegevust.
2. Suitsetajad on väga paljude uuringute põhjal saledamad kui mittesuitsetajad, isegi kui nad tarbivad rohkem kaloreid. See
paneb mind sellele mõtlema, et äkki oled sa just sellel põhjusel kaalus juurde võtnud, et sa enam ei suitseta?
3. Suitsetajatel on vähem hambakattu kui mittesuitsetajatel.
4. Suitsetajatel on vähem kõrgvererõhutõbe kui mittesuitsetajatel.
5. Selline raske autoimmuunsushaigus nagu sarkoidoos esineb põhiliselt mittesuitsetajatel ja selle uusim ravimeetod, mida
praegu katsetatakse on tataa… nikotiiniplaastrid. Kui see esineb suitsetajatel, siis ka neil, kel on kopsusarkoidoos, soovitavad
arstid suitsetamist mitte maha jätta.
6. Suitsetamine aitab parkinsoni tõve vastu.
7. Suitsetajatel ei esine peaaegu üldse haavandilist koliiti.
8. Sünnitusjärgset verejooksu ja hüpertensiooni esineb suitsetajatel palju vähem kui mittesuitsetajatel.
9. Suitsetajatel on palju väiksem risk altshaimeriks ja dementsuseks.
10. Suitsetajate infarktid on üldiselt kergemad ja väiksem protsent suitsetajaid sureb peale infarkti kui mittesuitsetajaid.
11. Suitsetavate emade lastel on vähem allergilist astmat, atoopilist dermatiiti ja toiduallergiaid.
12. Nikotiiniplaastrid on aidanud downi sündroomiga inimeste arengule kaasa.
Neid võiks veel välja tuua, aga piirdun hetkel 12-ga 🙂
Ma ei propageeri suitsetamist ja olen arvamusel, et parem on alati mitte alustada ja olen rõõmus kui keegi jätab suitsetamise
maha ning sellega rahul on. Alaealiste suitsetamine on minu meelest vastik, nagu ka alkoholi tarvitaminegi. Aga mis mind häirib
on suitsetamise demoniseerimine ja keelamine. Ma ei leia, et minu sigarett, mida ma põhiliselt nagunii olen sunnitud oma
koduseinte vahel tõmbama, oleks kuidagi kellelegi kahjulik. Praeguseks olen oma suitsupakke ostes juba niipalju maksuraha
maksnud, et sellest on riigile päris palju kasu ja teen seda ka edaspidi. Ja minu mürk ei tee mind kurjaks, ei pane mind rumalusi
tegema, kellelegi autoga otsa sõitma või kedagi ära tapma.
+1
Ma ei oska sellele jutule isegi midagi adekvaatset vastata 😀 Väga positiivne on ennast mürgitada, sest nikotiiniplaastrid aitavad downi sündroomiga inimestel areneda? Palun tõesta kuidagi oma tobedaid fakte.
Ma ei oska sellist debiilsust isegi mitte kommenteerida. Palun anna ÜKSKI teaduslik fakt või link oma punktide kohta.
Suitsetamine on kasulik? Sul on vist ajude asemel juba tuhatoos.
Lisan veel, et need kaks punkti
10. Suitsetajate infarktid on üldiselt kergemad ja väiksem protsent suitsetajaid sureb peale infarkti kui
mittesuitsetajaid.
11. Suitsetavate emade lastel on vähem allergilist astmat, atoopilist dermatiiti ja toiduallergiaid.
…on eriti head 😀
Suitsetajatel ahenevad südame veresooned ja infarktid on kerged tulema, kordades tihedamini saab infarkti
suitsetaja kui mittesuitsetaja!
Naised, kes suitsetavad rasedana ja väikeste laste juures mürgitavad oma lapsi täie kolinaga, aga üks siin väidab, et
suits suisa astmat ravib 😀 Appi noh. Ma lähen närvi sellise idiootsuse peale!!!
BUllshit – mu mees on suitsetaja ja tal on sarkoidoos.
Ma alustasin suitsetamist ka puberteedi eas pidudel. Edaspidi asi läks loomulikult .. alguses üks suits paari päeva tagant, siis
üks suits päevas ja siis juba pool pakki päevas. Üle poole paki tegin üsna harva. Suitsetasin ma ka kokku 7 aastat ja iga aasta
lisandumisel ma ainult ahhetasin. No üldse hakkas lõpuks piinlik ja häbi, et ma teen. Lisaks tekkisid mul peavalud suitsetamise
tõttu. Kui ma ületasin oma päevanormi kasvõi ühe võrragi, siis piinlesin kehva eneetunde kallal ja vahest läks asi wc-
kallistuseni. No siis oli juba selge, et peaks suitsetamise maha jätma või vähem teha. Üks päev oli sama asi jälle, et paha olla ja
peavaludes ning taaskord suitsetamisest. Too päev viskas rämedalt kopa ette sandist enesetundest ja võtsin suitsupaki kätte
ning tegin pakist viimase suitsu sitale enesetundele peale. Tõesti räme hakkas, aga isu polnud rohkem teha. No nii päevakese ja
siis hakkas vaikselt uuesti isutama. 3-ndal suitsuvaba päeval ostsin suurest närvilisusest ja meeleheitlikkusest uue paki ja tegin
paar suitsu. Nende tegemise ajal tekkisid mulle suured süümekad, et lubasin ju kaasale, perekonnale ja sõpradele, et jätsin
maha. Uhkeldasin isegi sellega, et nüüd kõik igaveseks. Selle tunde tõttu viskasin paki ära ja rohkem ei ole tänaseni ostnud.
Sellest ajast on tänaseks üle aasta möödas. Pärast seda situatsiooni oli kuidagi kerge, ei isutanud ega midagi, nii lihtne ja hea oli
olla. Mainiks ära ka seda, et kaasa läks enne minu suitsetamise mahajätmist e-sigaretile ja oli seda teinud selleks ajaks aasta
aega. Seetõttu käisin aasta jagu vähem suitsul ja enam ei olnud kindlaid aegu, millal teha. Tegin siis, kui juhtus ja isu oli. Nt-ks
muidu meeldis teha pärast söömist, poodi jalutamise ajal jms. Tollel aastal tegin isegi enne söömist ja üldiselt nii lambikatel
aegadel, et kindlat rutiini polnud, et nüüd ma pean tegema kindlate tegevuste juurde. Seetõttu oli mahajätmine nii kerge
kuidagi, et ka lähedased imestasid.
Ehk siis kaks nippi:
1. Enne suitsetamise mahajätmist loobu oma lemmikrutiinist (hommikul kohvi kõrvale, pärast söömist, telefoniga rääkimise
kõrvale). Tee lambikatel aegadel ja ära seo kindlate tegevustega.
2. Pane asi suure kella külge – räägi kõikidele sõpradele, sugulastele ja pereliikmetele. Uhkelda ja luba maid kokku. Pärast on
lihtsalt piinlik teha ja alustada. 🙂 (Ps! Mallukas ju selle postitusega seda tegi) 🙂
Sinu iga lause mahajätmise plusside kohta on täpselt see, mida ma tundsin enam kui kaks aastat tagasi, kui otsustasin lõpuks
lõplikult, et aitab sellest suitsetamisest. Et ma ei saa olla ometi nii pagana nõrk, et ma sellest loobuda ei suuda. Peamine oli mure
tervise pärast, et mõtle kui loll on endale kunagi tunnistada, et ma oma lapsi või lapselapsi ei näe suureks kasvamas, sest ma ei
jätnud õigel ajal suitsetamist maha. Hetkel on veel lootust, et äkki ikka jõudsin õigel ajal 😀 Samas kõik need muud suitsetamisega
kaasnevad ebameeldivused, et käid tool suitsupausil ja siis püüad kõigist 5 meetri kaugusele hoida jne.
15 aastat on mul korstnastaazi küll kindlasti, äkki isegi rohkem. Aga jah, enne seda nö 2-aasta tagust mahajätmist olin teinud
umbes miljard “nüüd on küll kõik” ühepäevast katset. Tavaliselt sai otsus vastu võetud õhtul ja lõunaks puhusid juba uued tuuled.
Laste ootuse ajaks suutsin maha jätta, kuid kõhvi nurusin ikka parimatelt sõpradelt aegajalt.
Mis mind siis aitas? Viimaks aitasidid mind nikotiiniplaastrid, tegin selle kuuri süstemaatiliselt läbi. Täpselt nii nagu pakil kirjas ja
see toimis. Lisaks guugeldasin veebilehti, kus olid suitsetamisest tingitud haiguste tüsistuste pildid. See on megaõudne, soovitan.
(kui just suur õudukate fänn ei ole, siis tõenäoliselt ei toimi). Muidugi tahtejõudu kulus ka omajagu, ma isegi imestan, et kuidas ma
seda suutsin. (Nüüd, kus ma suitsetamisega lisandunud 5-7 kilogrammist (olenevalt kuu seisust ☺) lahti üritan saada, siis mul küll
seda tahtejõudu enam pole). Ennast seega petta ei tasu, kaalu lisandub tõenäoliselt. Sellega tuleks arvestada ja actionplan valmis
mõelda. Võib jagada, ma arvan, et paljudel jääb suitsetamist loobumine kaalutõusu hirmu taha. ☺ Kuid mahajätmise plusse on
tõesti palju, seega see on seda väärt. Minu jaoks kõige meeldivam on see, et keskendumisvõime on kordades paranenud. Enne oli
nii, et iga natukese aja tagant laua tagant püsti hops ja suitsule, et nüüd vaja mõelda. Kuid tegelikult toimis see vastupidi, ei mingit
mõtlemist. Nüüd ei ole enam hingeldamist ega köha, millega ma tavaliselt talve jooksul kordades kimpus olin. Nüüd 2 talve –
mitte ühegi köha. Ja need on vaid mõned plussid.
Ja paar kord olen ikka eksinud ka, mõnel eriti pöörasel peol. Ning vahel on siiani päevi kus ma muust ei mõtle, kui ühest maitsvast
sigaretist. Siis on hea, kui on ka suitsetamise miinused kirja pandud, sest mulle tundub, et loobumise plussid selles olukorras väga
hästi ei tööta.
Edu Sulle!
Ise suitsetaja ei ole, aga mäletan nii hästi, kui pubekana sõbrannaga lasime endale paki osta ja kuna kuhugi peita ka seda ei
olnud, siis mõtlesime, et ah, mis seal ikka, teeme terve paki ära kahe peale ja tegimegi, kuni ma sain sellest nikotiinimürgituse ja
oksendasin meeletult. Peale seda tuli mõistus koju ja mõtlesin, et täiesti mõttetu asi ikka. Hiljem tegin ikka vahepeal pidudel
ka, aga samas mõtlesin, et mille jaoks, isu ei ole, aga lihtsalt..nagu mingi tegevus.
Eks see suitsetamine ongi tegelikult stressi leevendamise viis, mõni suitsetab, mõni joob, mõni maandab pingeid hoopiski
trenni tehes. Õnneks mul on suurepärane kutt ka, kes vihkab suitsetamist, kuid tema ema on väga kaua juba teinud ja ausalt,
seda on jube vaadata. Ema on 43-aastane ning kortsud ning kollakad hambad teevad vähemalt 10 aastat vanemaks.
Isiklikult ei saa aru naistest, kes ei suuda loobuda ka siis, kui nad on rasedad. Vb ise ämmaemandaks õppides on minu mõtteviis
kuidagi teistsugune, kuid iga naine võiks ikkagi mõelda, mis on tema tulevasele lapsele parim ning kas ta tõesti soovib kõike
seda, mis tegelikult suitsetamine endaga kaasa toob.
Tahtsin veel lisada, et kindlasti peaks rasedatele veel eriti toeks olema, mitte konkreetselt lendamagi peale, et issand jumal, sa
oled rase, mida sa teed?!, sest see muudab tegelikult olukorra veel hullemaks, kuna raseduse ajal on niigi hormoonide seis
häiritud ja iga väiksemgi kommentaar võib veel rohkem inimest riivata ning masendusest kõvemini suitsetama sundida. Kardo
kirjutis oli väga armas ning kindlasti tunduvalt suurema mõjuga, kui pidev pragamine ning nähvamine, mis ajab veel rohkem
suitsuisu peale.
Kahju on endast aga veel rohkem oma lastest, kes
peavad mind igapäevaselt vaatama 🙁 koni hambus.
Alguses üritasin varjata……aga nüüd enam
mittte…kurb.
Hakkasin suitsetama umbes 12 aastaselt. Suitsetasin
kuni sain tead, et olen rase. Olin siis 20 aastane. Päeva
pealt lendas pakk nurka. Lõpetasin imetamise, kui
laps oli 3 kuune. Olin ise koguaeg öelnud, et enam
uuesti suitsetama ei hakka, kuna hea oli olla ilma. Siis
aga kui tuli esimene siider tuli ka esimene suits. Ja
algul oligi nii, et kui oli jook oli ka suits. Mingi hetk aga
hakkasin uuesti igapäevaselt tegema. Mul muidugi
see vahe ka, et mees suitsetab. Igal juhul kui laps oli
aastane läksin üle e-sigareti peale. Tegin seda u 2
kuud ja siis proovisin uuesti tavalist suitsu ja nagu
lumepall hakkas see veerema ning olingi jälle ssuitsu
küüsis. Nüüs laps kolmene ja jaanuaris jätsin uuesti
maha. Millegi pärast otsustasin nädalavahetustel ikka
teha. Aprillis hakkasin jälle igapäevaselt suitsetama.
Ja nüüd suitsetangi jälle. Mõtlen iga õhtu et homme
enam ei tee aga kui pakk poolik siis ikka teen.
Kohutav, ma ei taha suitsetada aga millegi pärast ikka
teen seda. See on kuidagi tore tegevus seltskonnas.
Ma ei saagi aru miks ma ei suuda seda mitte teha.
See ajab tegelikult nii närvi. Ehk oleks ka mulle abiks
see loeng. Vabandan ka kirjavigade pärast kirjutan
telefoniga. Igal juhul edu sulle maha jätmisega ja
loodan ka ise üks hetk nii tubli olla. Päikest 🙂
Hakkasin suitsetama umbes 12 aastaselt. Suitsetasin
kuni sain tead, et olen rase. Olin siis 20 aastane. Päeva
pealt lendas pakk nurka. Lõpetasin imetamise, kui
laps oli 3 kuune. Olin ise koguaeg öelnud, et enam
uuesti suitsetama ei hakka, kuna hea oli olla ilma. Siis
aga kui tuli esimene siider tulo
Suitsetasin ka väga kaua, proovisin palju variante,
lõpuks ostsin ka Allen Carri raamatu ja 3 aasta
suitsuvaba 🙂
Mina varjasin ka enda salasuitsetamist enda
elukaaslase ees päris pikka aega. Mis kurat mul arus
oli, seda ma ei tea siiani…
Nüüd olen suitsuvaba olnjd juba pea pool aastat ja
ikka kuradi uhke olen enda üle 🙂
Põhikoolis altklassides leppisime parima klassiõega kokku, et me ei hakka suitsetama. Olin ta peale
pettunud lõpuklassis, lubadus sai ju antud. 😀
Isa ütles minule ja õele, kui me väikesed veel olime:”palun lubage, et te ei hakka suitsetama.” Me
lubasime. Isa suri pahaloomulisse kõrivähki 42-aastaselt(suitsetanud oli 8-aastasest peale). Oleks ta
jätnud suitsetamise maha ja söönud enamasti ainult rohelist toitu, ehk oleks lootus püsima jäänud.
Kuid ta ei jätnud suitsetamist, käis kiiritusravil.
Suitsetamist alustasin 18-aastaselt, suitsetasin 4 aastat, mitte ühiskonna survel( et kõik teevad, see
on nii äge igavusepeletaja) Tahtsin lihtsalt tunda, mis tunne see on ja mis see annab suitsetajatele.
SÕLTUVUSE annab 😀 Teadsin aga, et tänu oma tugevale iseloomule, ei jää ma suitsetajaks. Sain
kogetud ka, mis tunne on suitsu küsida teistelt(kerjamine pole nagunii hea tunne :D:D), erinevaid
marke tõmmata( iga aastaga läks aina kangema peale kuniks lõpuks tundsin, et olen täitsa korsten
juba).
Suitsetamise pidin maha jätma, kui sain ootamatult teada, et olen rase. Jätsin, kuid see oli nii raske,
sest tööl käisid pinged üle pea ja tööpäevad olid pikad, kurnavad, füüsiliselt rasked ja vastutusrikkad.
Õnneks kaaslane on mul maailma parim tugi. Kodus olles ei olnud raske mitte suitsu teha, raske oli
just sõbrannadega kokku saades(mõnus oli ju klatšida ja pahvida), seega tegingi kuskil korra nädalas.
Tundsime elukaaslasega mõlemad, et kuidagi väga valel ajal juhtus see kõik, aborti ei pooldanud ma
mingil juhul. Rasedus peetus, peale seda ei näinud põhjust, miks ma ei või suitsetada. Siis aga aasta
hiljem jäin uuesti rasedaks ja olen omaltpoolt kõik teinud, et seekord läheks hästi. Vähendasin tööl
koormat. Tubakat ei suitsetanud enne testil ilmuvaid triipe 2 kuud, aga e-sigaretti tegin kuni enam ei
saanud mingit naudingut sellest, sest pidevalt tuli klimp kurku, nädal peale seda ilmusid triibud testile
ka. Näe, saatus aitas kaasa 😀 Teise rasedusega ei kisu enam suitsetama, ma ei suudaks endale kunagi
andestada, kui minu laps sünniks püsivate terviseprobleemidega kuna ema oli suitsetamisest ikkagi
jäänud sõltuvusse. Aegajalt ikka kisub tossutama, aga siis mõtlen võimalikele tagajärgedele ja sellele,
et kuidas ma elasin oma elu siis, kui ma ei suitsetanud. Elu oli poole aktiivsem. Selle aja, mis teised
suitsetasid, kulutasin mina millelegi kasulikule, korrastasin kasvõi oma käekotti, mis iganes andis välja
mõelda 😛 Ka peale rasedust tahaksin olla nii tugev, et mitte uuesti suitsetama hakata, alkoholi
tahaksin ikka korra kuus kuritarvitada, sest millegiga oleks vaja end välja lülitada ikka 🙂
Ei ole kunagi suitsetanud ja ma jälestan seda suitsu haisu. Ja minu arust ei ole rôvedamat haisu, kui äsja
nt ôest suitsetamast tulnud inmesel. Eriti niiske ilmaga jääb suits jubeda haisuga kûlge.
Olen suitsetanud umbes 10 aastat. Ma ei jätnud isegi rasedana suitsetamist maha aga oma viimase suitsu tegin mõned tunnid
enne sünnitust, see oli peaaegu kümme kuud tagasi. Ma kardan, et hakkan samuti uuesti suitsetama kui rinnaga toitmise lõpetan.
Olen varemgi püüdnud maha jätta aga alati murdunud. Samas on olnud mu suitsetamisel kunagi ka aastane paus. Millegipärast oli
ikka vaja uuesti suitsetama hakata. Suitsetades on kulunud mul põhimõtteliselt alati üks pakk päevas. Oleksin väga õnnelik, kui
saaksin võimaluse käia sel loengul 🙂
Mina ise ei ole nüüdseks juba aastaid suitsetanud. Sain sellest õnneks kiirelt lahti. 🙂
Sooviks aga sama saatust oma kallile elukaaslasele. Just niisama nagu Kardo sulle kirjutas.. tahan, et ta võimalikult kaua minu ja
meie praegu kolmekuuse väikemehega koos olla saaks. Muidu on tegemist ideaalse isa ja eeskujuga. Saaks vaid sellest koledast
tossamisest lahti… et väikemees ei peaks seda haisu sisse hingama. Olen proovinud rääkida ja propageerida tervislikkust. Siiani
asjata. Eks ta üritab vahel vähem teha,aga noh… Ei taha kurjustama hakata. See ilmselt lõppeb sellega, et ta hakkab salaja tegema.
Seda ma ei taha. Loodaks, et Allen Carrist oleks tallegi abi ja koolitus annaks tõuke täisväärtusliku elu suunas.
Ma jätsin maha siis kui rasedaks jäin.. Ja olen siiamaani
suitsuprii olnud ja ei tahagi enam.. Ma motiveerisin
ennast juba isegi suitsetajana et kui peaks need kaks
triipu kunagi tulema siis juba sellest päevast mitte üks
suits 🙂
Alustasin nii 13 aastaselt suitsetamist, siis oli see lihtsalt äge tegevus, mida tuli varjata ja salaja teha, põnev. Tol hetkel olin
alati see, kes vahepeal enam ei teinud ja väitsin alati, et minul ei teki sõltuvust ja igal hetkel võin lõpetada kui soovin. Vahepeal
ei suitsetanudki aastaid kuni sattusin seltskonda kus pruugiti kanepit. Sealt tuligi külge komme hakata uuesti suitsetama.
Kanepist olen nüüdseks täielikult loobunud, kuid mu nooruses räägitud jutt,et mina võin lõpetada ja mul sõltuvust ei teki, oli
täielik mõttetus. Tahaksin lõpetada, aga pole tulnud peale tuhinat, et nüüd jätan maha 🙁
Mina lubasin endale kunagi, et ei tee mitte iialgi suitsu, aga kui ma olin ühel peol ja 17, siis täis peaga tegin ikkagi ära. Varem ma
olin ikka päris uhke enda üle olnud, sest kõik ülejäänud olid juba oma esimesed suitsud mingi 12. aastasena teinud, aga mina
polnud suitsu puutunudki. Aga siis ma jah murdsin oma lubadust iseendale ja edaspidi oli juba üsna ükskõik – asi tehtud ja aega
tagasi keerata ei saanud. Siis hakkasingi rohkem suitsetama. Alguses ainult pidudel. Kui 18 sain, siis ostsin oma paki. Noh, ma
olin varem ka ostnud, aga siis hakkasin igapäevaselt tegema. Ma täpselt ei teagi miks ja see on kõige absurdsem. Tahtsin mitu
korda maha jätta, aga siis mõtlesin, et ah – küll jõuab. Kusjuures sõltuvust mul ei olnud või sellist tunnet, et ma pean tegema.
Ma võisin vabalt päevi või nädalaid ilma olla ning polnud ka probleemi. Ma lihtsalt tegin seda, sest mu sõbrad tegid jms. Väga
nõme. Nüüd hiljuti hakkas mulle meeldima üks noormees, kellele ei meeldi suitsetavad tüdrukud ja ma loobusin selle jama
tegemisest koheselt. Suitsetasin enne igapäevaselt mingi 7 kuud järjest, aga nüüd on sellega lõpp. Oleks juba varem pidanud
olema. Nii hea tunne on ja üldse ei mõtle enam, et oh, tahaks teha, sest tegelikult on suitsetamine kogu aeg minu jaoks suht
rõve olnud. Esiteks see maitse, mis suhu jääb. Teiseks see hais, mis riietele ja just kätele külge jääb. Ja kolmandaks ma kartsin
kogu aeg, et see rikub mu ilusad valged hambad ära ja ma muutun paari kuuga vanamutiks. Tagasi vaadates ma saan aru, et
suitsetamine on kõige mõttetum tegevus ning mul on tohutult hea meel, et see on nüüd minevik. 🙂
Tsau!
Esiteks põidlad ja varbad Sulle, et this time
jätsid igaveseks maha, ma usun et kui ise tahta
siis on kõik võimalik 🙂
Ja teiseks ma olen veits samas olukorras nagu
Kardo, et ma väga tahaks et mu peiks maha
jätaks, kuna meie esimene beebsu peaks nüüd
igapäev sündima ja ma olen mõelnud ikka
samasi asju, et tahan et ta meiega
mittehaisevana ja võimalikult tervena ikka
aega veedaks ja elu naudiks 🙂
Olen sama vana kui sina, samal päeval on ka meil vist sünnipäev nagu ma mäletan aga pole ena kindel 😀
Miks suitsetan on see, et peletab mul igavust ajaviiide sõpradega mulisedes jne.
Tegelikult olen juba 11 aastasest saadik suitsetanud . Tahan maha jätta aga no tee mis tahad ei ole iseloomu et enam ei tee.
Mees ei suitseta , päeva pealt jättis selle tegevuse maha. Aga mina tossan koguaeg. Mul tegelt 3 last. Keskmine plika koguaeg
räägib mulle .. ,, Emme kas sa tahad suitsu haigust endale,,?? Mina kergitan kulmu ja ütlen talle selle peale et emmel ongi juba
haigus see. Ma küll ei tea mis see suitsuhaigus endast kujutab aga mingi selline haigus vist siiski olemas 🙂 Olen ka püüdnud
maha jätta iga aasta lõpp ja uue algul luban et suitsu ma ei tee, aga paugud käivad taevas ära ja nii on piip ees. Tõmbasin ka e-
sigarit aga noh, kaks kuud ja süda oli paha ja enam ei olnud see see is algul sest seda imesin koguaegg…. mugav välja minema ei
pea, jne. Aga üldselt olen suitsetaja ja väga vastik tunne on see kui laps ütleb et emme ka s sa tahad endale suitsu haigust. et
piinlik lapse ees et emme on nõrk.Siis veel kiidab takka et issi ei tee ,miks sina. Sest mina olen nõrk. Ja ei häbene kah seda et
tossan. aga no päris tänaval ma kah ei kima . sest endal piinlik , leina kas nukataguse v ei tee siis suitsu. 🙂
Mina hakkasin ka suht noorelt suitsetama. Nii
14-15. Kui yhel ajal ema teada sai, et suitsetab
siis noomis ja näitas näpuga tänaval
suitsetavatr naistr poole, et vaata kuu kole. Ja
lapsed synnitas tema puhta kehaga ja mida
veel. Mina alati väitsin kõigile, et kui olen rase,
siis jätan maha. Seni kimusin lõpuks rohken kui
tollane elukaaslane.
Nyyd olen 21 ja nii kui testil olid kaks triipu.
Tegin pakist viimased suitsud ja enam pole
mingit isu ka. Muidugi ei meeldi mu kaasale
suutsetajad, seega paat kuud varjasin ka tema
eest, et teen.
Rase on teiste eest varjata, eriti kui on oht, rt
tuttav võib ära rääkida v keegi näha vmi.
Olen suitsetanud umbes 5-6 aastat, vanust on kohe 21. Vanematega koos ei ole elanud viimased 5 aastat, kuid kodus olen
ikka vahepeal ka nädalate viisi olnud ja sel ajal pole teinud mitte ühtegi suitsu, sest vanemad on mul absoluutselt
suitsuvastased ja ma lihtsalt ei tahaks, et nad teaks. Seega julgen väita, et tegelikult mul ju sõltuvust ei ole.. Ma ei tea,
kuidas see nii pikaajalise suitsetamise juures võimalik on, aga tõsiselt, kui ka näiteks terve suve vanematega maal veedan,
teen heal juhul kogu suve peale üks-kaks pakki, kui mõneks nädalavahetuseks kuhugi mujale lähen. Sugugi ei mõtle siis
tervet suve, et “Appi, tahaks nii väga suitsetada”, täitsa rahulikult naudin elu ka ilma selleta. Siinkohal peaks vist mainima,
et tavaolukorras ja üksi olles teen vähemalt paki päevas, pidude ja stressirohkete aegade puhul isegi rohkem, kui paki.
Olen mõelnud küll nii majandusliku kokkuhoiu mõttes, et näiteks vanemate juurest tulles võiks ju kohe hooga maha jätta,
sest tegelikult vajadus suitsetamiseks puudub, kuid on üks põhjus – mulle päriselt meeldib. Mulle meeldib juua
kohvi/alkoholi, teha sinna kõrvale suitsu. Mulle meeldib, kuidas see suitsu paber põleb ja mulle meeldib, kuidas see toss
lendleb. Ma ei oska midagi muud teha, kui bussini on aega kolm minutit või kui kahe ülikooli loengu vahel on pool tundi.
Väga debiilne, aga nii on. Seega, tahaks nagu maha jätta, kuna asjal puudub minu arvates sõltuvuse külg, asi on lihtsalt
igavuses ja asendustegevuse leidmises, samas ei taha, sest mulle meeldib. Aga koolitus oleks huvitav, ükskõik, kas
Tallinnas või Tartus, tahaksin lihtsalt näha, kas see suudaks mulle viimaks mingigi mõistuse pähe taguda ja panna mind
mõtlema, et niisama võib ka paberit põletada, ei ole vaja seda kõike endale sisse hingata.
Ei ole ise suitsetaja, kuid seda
võitu tahaks väga.
Nimelt mul ema on suitsetaja, hakkas
juba suht noorelt pihta ja hetkel ta
varsti 60a vana, seega staaži tal
juba üle 40 aasta varsti. Ta
suitsetab ikka väga palju, isegi
suitsetajad seda tähele seda pannud.
Ei ole aidanud see, et paluda,
teismelisena peitsime lausa
suitsupakke ta eest, mitte miski ei
mõju. Kui esimese lapsega elasin tema
juures natuke aega, siis ta läks õue
suitsetama, kuid nagu ära kolisime
nii oli ka kohe suits ees :(. Mul on
kahju lihtsalt vaadata kuidas ta
rikub oma tervist, kõige hullem on
see, et ta tõesti ei suuda seda maha
jätta kuigi tal viis last ja neli
imearmast lapselast. Mu suurim hirm
on, et ta jääb magama suits ees ja
tekitab tulekahju või siis saab ikka
lõpuks vähi :(. Ja siis pole enam mul
ema ja pean ka lastele selgeks
tegema, et pole vanaema-niigi neil ju
ainult yks vanaema 🙁
Kuid tänu emale keegi ei suitseta me
peres, tema on ainuke tossaja
Kuna ma alustasin ka suitsetamist väga noorelt see oli13a ja eriti uues
koolis kus juba kõik suitsetasid? Kuna ma hetkel ka suitsetan siis raske
maga jätta kui terve perekond suitsetab? olen proovinud suitsu plaastreid
ja need oli krooni aegu ja siis nätse ja muidu olen maha ka jätnud. Kuna elan
soomes siis siin maksan üks suitsupakk6,90€ . See mis sa kirjutasid paned
mind mõtlema aga see jube raske ja nagu mu ema ütleb siis sul peab olema
iseloomu selle jaoks:) Mul kui suitsetajal on hommikune äratus kohvi ka
suits kuigi see ei ole üldse hea. Lapsi mul ei ole ja ma ei tea mida.ma pean
tegema et jätta maha see …Leiaks mingi tegevuse mis viiks mõttet mujale ..
Mis ei pane tahtma seda suitsu.. Ohhh see teeb mind lausa kurvaks mallu:(
Minul ei ole probleemi, pole never suitsu
proovinud. Kuid mu abikaasale kuluks ära küll.
Selline koolitus kuluks kindlasti mu emale ära. Kui temaga suitsuteema üles võtta, põikleb ta koguaeg kõrvale ja suitsetab
edasi.
Kinkisin talle juba paar aastat tagasi Allen Carri raamatu, aga ta nagu ei julgeks seda lugeda. Alustas, aga pole lõpuni lugenud.
Alguses tõi vabanduseks, et kui tööl uude majja kolivad, siis loeb raamatu läbi ja jätab suitsetamuse maha, sest seal pole
suitsuruumi.
Nad kolisidki uude majja, aga ema suitsetab ikka edasi. Küll harvem, aga kui koju saab, on suits ees.
Isa oli üle 40 aasta suitsetaja ja jättis lihtsalt päevapealt maha peale seda kui südameprobleemid ilmnesid. Ta on nüüd on vist
juba aasta suitsuvaba olnud ja pole kiusatust tekkinud. Aga ema suitsetab kahjuks edasi 🙁
Minu põhjused oleksid samad mis sinul, ei oska tõesti paremini miskit välja tuua. Just lapse ja mehe pärast võiks ju nüüd lõpuks
ometi sellest loobuda. Suitsetav naine on ikka päris kole kuigi ma seda kellelegi ette ei heida, kuid tegelt nii on, kõik teavad seda.
Samuti on nii õelnud mulle oma mees, mitte just keelanud, vaid vihjanud, et jätaks maha, sest tegelt on see soov meil mõlemal ju.
Kas saab ühel päeval loobuda ülejäänud eluks sellest neetud suitsust? Mina tõesti loodan.
Suitsetamist alustasin 12 aastaselt. Külm talv oli, mäletan seda imehästi. Kui hakkas saabuma suvi ja ilmad soojaks läksid,
jätsin maha.. Ma ei suutnud suvel suitsetada. Vastik oli, aga kui ilmad läksid jahedamaks.. hakkasin jälle tegema nagu miski
poleks muutunud .. aga siis jätkasin .. enam maha ei jätnud . Jäin 22 aastaselt lapseootele ja jätsin päeva pealt suitsetamise
maha.. Seega , ei teinud 9 kuud kuni teda kandsin ja 6 kuud kui andsin rinda.. Aga siis hakkasin jälle proovima.. Ma jumaldasin ju
enne suitsu ja kohvi kombot. Võttis 6 nädalat enne kui hakkasin jälle igapäevaselt suitsu tegema. Alguses 1 suits päevas, siis
kaks ja sealt edasi juba 5-6 .. Mõned kuud tagasi jäin haigeks… suitsu isu oli, aga tegi enesetunde hullemaks .. sealt siis tuli
nädal suitsuta, kaks nädalat suitsuta .. kuni kuuni jõudsin välja, siis teise kuuni ja nüüd on juba lugemine sassi jäänud, suitsu
enam ei tee ja enesetunne on imeline. Naljakas on see ,et ma isegi ei taha seda. Suitsulõhn ei tekita minus tahtmist ka ..
Naljakas on see ,et ma olin kunagi sada protsenti kindel ,et ma ei jäta eales maha sest ma lihtsalt tõepoolest jumaldasin seda .
Suitsu lõhna ja kui see vinge toss kopsudesse tormas..
Aga nüüd, ma ei kujuta end enam suitsetajana ette 😀
Ma ei tahaks seda koolitust vaid enda emale. Ta on
üritanud maha jätta.. proovinud igasuguseid nätse ja
plaastreid, kui tema sônul ei aita. Minu arvates toob ta
lihtsalt lolle vabandusi.. üks vabandus on, et tal pole
raha, et ravida end. Mind ajab see nii närvi, et ta
suitsetab ja samas räägib “see on viimane pakk”. Lisaks
sellele suitsetab ka mu isa. Isa on nii pôikpäine, et
temaga pole môtet isegi rääkida maha jätmisest. Mu
perel läheb PÄEVAS üle 7€!! See on jube! Ma tahaks, et
üks mu vanematest saaks suitsupriiks. Ma tean, et mu
emal oleks tahtejôudu, ta on tugev naine.. Sellepärast
tahaks teda saata sinna koolitusele, et ta näeks, et tema
lapsed hoolivad tema tervisest!!
Sooviks saata Tartusse.
Minu isa suri tuberkuloosi, kui ma
olin varateismeline. Seostasin seda
millegipärast suitsetamisega, kuigi
ta minu eluajal ei suitsetanud ja
kogu perekond oli suitsuvaba. Nüüd
olen 36 ja pole kunagi proovinudki.
Lihtsalt ei ole nõus ennast koormama
mingi mõttetu sõltuvusega. Tubli töö,
et nii veenva tubakavastase postituse
kirjutasid! Ainult sellest ma aru ei
saa, kuidas suitsetamist kellegi eest
varjata saab, rõve hais käib ju üle
pea 🙂
Ma olin suitsetaja 11+ aastat. Ses mõttes, et igapäevane suitsetaja olin 11 aastat ja enne seda olin selline ,noh teeme siis kui
on, suitsetaja.
2 aastat tagasi tuli mul elukaaslasega jutuks, et kui mul oleks e-sigaret, siis ma prooviks täie tõsidusega tavalisest suitsust
loobuda.
Nii ta mulle siis e-sigareti kinkiski. Ja mina pidasin oma lubadust. Ma kohe täiest hingest proovisin olla suitsuvaba, sellest
hoolimata, et mulle meeldis suitsetada (!) (Jah, siiani meeldib suitsetamine, misest, et olen juba 2 aastat suitsuvaba, seega alati
ei saa väita, et inimestele tegelt suitsetamine ei meeldi, vaid nad lihtsalt ei viitsi sellega tegeleda.).
E-sigaret oli kohe esimesest hetkest peale mul nikotiinivaba, lihtsalt leidsin, et nikotiinivedelik oleks sohi tegemine. Poolteist
aastat tõmbasin e-sigarit, kuni mu 6 aastane laps mulle ütles, et ma loobuksin ka sellest. Vastutasuks leppisime kokku, et tema
ei näri küüsi. Siis on mõlemile väljakutse. Ja tõesõna, ma ei ole pool aastat ühtegi korda e-sigaretti tõmmanud. Ja tema muidugi
ei näri enam küüsi. Aga samas pean ma tunnistama, et ma olen algusest peale olnud arvamusel, et küll tuleb see päev, kui ma
jälle suitsetan, kuid mitte veel(sest mulle meeldis suitsetada!). Praegu olen uhke enda üle, et ma pole isegi natukene murdunud
ja suitsu teinud. Ja isegi teistega suitsunurgas kaasas käies ei ole mul mingit isu nendega koos kimuda. 😀
Tallinnasse loengusse saadaksin ma hoopis oma mehe, et ma ei peaks tuhadoosi musutama! 😀
Sulle aga hoian pöialt ja tahan, et sind kummitaksid needsamad sõnad nagu mindki: “Sa ei ole nõrk!”. Edu!
Nonii, mina olen suitsetaja olnud
terve oma 25 aastaga kokku nii 10
aastat kindlasti!
Alustasin üsna noorelt, kas äkki 13
aastasena.. Siis tegime siis kui
kellelgi suitsu oli.. Aga aega edasi
sai ka igapäevane suitsetaja.. Ema
teadis aga see talle ei meeldinud,
suitsu ta mulle ei andnud aga tappa
ka anda ei saanud, sest mis sa ära
teed ega see keretäis ei aita ju ka..
Olin 19 kui sünnitasin ja vot peale
sünnitust ei tahtnud suitsu..
Lihtsalt ei tahtnud ja kõik.. Nii hea
oli, sest kõiki lõhnu tundsin ja
maitsemeeled oli super! See oli hea
aeg kuni selleni, et sain suuremale
üritusele välja ( laps oli siis
kuskil 6 kuune ) ja sõprad KÕIK (
absull kõik sõbrad tegid suitsu )
suitsetasid.. Õhtu lõpupoole siis
proovisin ka.. Ja mõtlesin, et see
ühtu teen ja järgmine päev enam
mitte.. Aga järgmine päev tuli jälle
kihk ja sain ühe suitsu.. Tegin
samamoodi nagu sina – salaja.. Et
elukaaslane ja keegi teada ei saaks..
Tunne oli endal sees vastik.. Aga
PIDIN ju tegema ja siis sai jälle
minust suitsetaja.. Pikalt varjasin
teiste eest seda..
Ja nüüdki olen üritanud maha jätta..
No ei ole motivatsiooni.. Lapsed on
motiveerivad ja elu ja maitsemeeled
ja lõhnataju – aga ei saa sellega
kuidagi hakkama.. :/
Mingiaeg tegin e-sigaretti ja sain
ilma suitsuta hakkama.. Aga siis läks
see katki ja see ”tossamise” isu
oli siiski ja tuli jälle uus pakk ja
pakk..
No ei saa ”EI” öelda 🙁
Saaks selle alustuse motivatsiooni,
et enam tõesti ei taha! Siis oleks
algus see ja usun, et saaksin sellega
hakkama.. Sest ma ju tegelikult VÄGA
tahaks seda.. Aga ju siis mitte nii
väga, et ei saa omalkäel hakkama.. :/
Sinu postitus andis motivatsiooni
küll, sest enne selle lugemist oli
suitsuisu küll aga siiski ei läinud
ja ei lähe niipea veel..
Loodan, et ei lähe üldse.. Kuigi
kahtlen selles :/
Igatahes su jutt on 100% tõsi ja nii
on.. Oleks mul see punane nupp ees,
siis ma vajutaks seda ja elaks ilusat
elu edasi 🙂
See suitsuhais on tõesti megarõve :S
Ja ma ei tahaks enneaegselt vananeda
ega surra..
Sulle hoian pöidlaid ja loen omakorda
ka veel sõnad peale, et Sul on Marike
ja Kardo kellele näidata, et Sa oled
selleks suuteline ja Sa saad sellega
ILUSTI hakkama!!
GO, MALLUKAS! 🙂
You Can Do It ! 🙂
Ohh, mina olen ka juba mitu aastat
suitsetanud. Aga samas mulle siiski meeldib.
Täis kõhu peale on hea suitsu teha ja kui oled
kurb ja nutad on ka hea mu meelest…
Maha tahaks ikkagi jätta, aga no ei suuda.
Hetkel stressirohke elu ka. Aga raha pärast
jätaks maha, sest seda läheb nii palju.
Ma arvan, et ma isegi oleks huvitatud sellest
loengust. Nii, et Tartus siis 🙂
Ma soovin loobuda, sest nii kole ja paha on olla ema, kes suitsetab.
Laps on nii suur juba, et saab aru ja väga nõme on öelda talle, et see on väga halb tegevus, samas seda ise ikka tehes. Väga piinlik!!
Koolitusele läheksin Tallinnas.
Ema oli mul 30 a järjest suitsetanud va.
rasedused. Lõpuks viskas mul endal üle, et
täiskasvanud arukas naine end mürgitab.
Praktiliselt käekõrval viisin nõelravisse.
Uskumatu aga juba ligi 8 a suitsuvaba.
Mina hakkasin ka noorena suitsetama ja proovisin
mitu korda maha jätta, kuni tunni aja pärast jälle
suitsetasin. Lõpuks oli selline masendus peal, et
õudne. Aga õnneks sain ma ka abi – Allen Carr i
raamatust. Ma sain seda kõike tasuta kuna tuttaval oli
arvutikujul raamat olemas ja telefonis lugedes kulus
selleks 3 päeva ja jätsin maha suitsetamise pea kaks
aastat tagasi keset jaanipäeva 😀 Olen ise väga rahul
😉 ps! Mitu tuttavat ka tänu sellele raamatule maha
jätnud.
Mina kingiks võidu korral selle enda
kallile mehele, kes on suitsetanud
juba sada aastat. Kuna me plaanime
hakata beebit tegema, siis on tal
plaanis kindlasti suitsetamine maha
jätta ja ma avan, et see loeng oleks
talle väga abiks 🙂
Ma olen terve elu olnud
pühapäevasuitsetaja, ehk teinud peol
paar suitsu, paar kuud vahet, veel
kusagil paar suitsu jne jne.
Lapseootusest saati pole aga ühtegi
teinud ja ei tunne puudust ka, samuti
polnud ka mingeid v66rutusnähte,
mille eest hoiatasid suitsetajad. Küll
aga tahaksin ma väga, et mu abikaasa
maha jätaks, sest meil on väike laps ja
kuidas ma annan lapse mehele sülle,
kui ta väljast tuleb ja suitsu järele
lehkab? Pealegi on lapsel ka väikesed
südameprobleemid, millele samuti
suitsetamine hästi ei m6ju. Mu
abikaasa on aga t6eline s6ltlane, kes
ei saa maha jätta, ilma et väga halb
olla ei oleks. Ka plaastrid pole aidanud.
Seega m6tlengi, äkki peaksin ta sellele
loengule saatma?
Sinu juttu lugedes tuli päris suur kibelus maha jätta( mitte et seda varem ei oleks olnud ). ma olen
proovinud mitmeid kordi seda paha asja maha jätta , kuid tulutult, ma olen selleks väga nōrga
iseloomuga. Peamine pôhjus on minu mees, kes on nii vihane ,et ma suitsetan. Tean isegi,et see on vastik
ja kahjulik ja haisev. tahaks ometigi elada tervislikult ja et mees ei peaks minu prst hàbi tundma ka
sôprade ees (mitte suitsetajate seltskond enamasti). Varjata ma ei taha ega ka oska seda teha,kunakui
me eme tervepaevamkodus siis ma ei saaks enivei ilma suitsetamata olla.Tahaks ju ometi tulevikus
beebit ja ei tahaks never teda suitsukatega kaperdada ja et ta peaks suitsuhaisu taluma.teame ju kyll
milline on pargis vaatepilt kui noor ema vankriga jalutab ja suits napus, tekib kohe vastik tunne, eks?
Mind hairib koigerohkem see vastik suitsulohn ja see et sa pead jalle mehele pettumust vakmistama ja
oma tervist ja raha raiskama. Tahaksin saada väga sellest fucking nomedast harjumusest lahti ja
loodan,et see mul ka kunagi onnestub ja saan nautida suitsuvaba elu .Sooviks et koik minu tuttavad ja
eelkoige minu mees tunneks uhkust selle yle,et mina suutsin ka sellest suitsu-nõia ringist valja tulla -see
on elu yks suurim katsumus, ..teie olete koik nii tublid , siin lugedes tekis tunne, nagu ma oleks ainuke
inimene maamunal kes ei suuda seda fucking tobitamist maha jatta. Aga votaksin meeled osa loosimises
ja asukohaks oleks ideaalne tallinn.päikest
Nii kummaline kui see ka pole, aga kaine peaga ma reaalselt ei kannata suitsuhaisu, absoluutselt. Aga kui olen joonud siis tekib ka
endal väike tahtmine teha ja kui teised teevad siis teen ise ka. Aga seda ka õnneks ainult ühe või paar maksimaalselt. Jumal
tänatud, et ma väga tihti ei joo ja sõbrad on ka üldiselt sellised kes ei suitseta 🙂
Mina olen suitsetanud 13 eluaastast saati umbes (hetkel 23), ainult 2 aastat vahepeal ei teinud, kuni last ootasin ja tema esimese
elu aasta jooksul ka olin nii tugev. Kahjuks aga kui peale lapse 18 elukuud tööle tulin siis hakkasin uuesti suitsetama ja nüüd olen
osaliselt selle küüsis tagasi, kuigi ma olen pooleldi tava suitsu tegija ja pooleldi e-sigareti tõmbaja, sest imelikul kombel enamus
ajast ajab suitsuhais mul südame pahaks ning ma ei taha tava suitsu ja teen nikotiini nälja kustustamiseks e-sigareti. Aasta tagasi
umbes hakkasin trenni tegema oma 23 elu aasta jooksul esimest korda ning pööran ka suurt tähele panu oma toitumisele. Nüüd
oleks parim kingitus kui saaksin minna sinna loengule ning selle tunde, et ma ei taha seda e-sigaretti ka enam. Olen lugenud
sellest loengus ja mõelnud sellele kuid paraku hetkel ise oma finatseeringuga sinna sinna ei saaks.
Mina ise ei suitseta, pole kunagi seda ka teinud . Küll aga tahaksin ma selle koolituse võita oma
elukaaslasele, kes ei ole siiani suutnud maha jätta suitsetamist.
Ma ei tea mis tal puudu jääb või miks see ei õnnestu, kahjuks ei ole ma ise sellega kokku puutunud,
seega ma ei mõista ega oska ka kuidagi teda aidata.
Tahan , et ta saaks lõpuks elada suitsuvaba elu ja ma ei soovi et mina ja minu laps oleksime passiivsed
suitsetajad.
Elukaaslane on minust noorem ja ma ei taha, et ta suitsetamise tõttu ….ei tahagi välja kirjutada.
Ma tahan, et ta ei alustaks igat hommikut selle nö suitsuköhaga, mul on halb ja kahju seda kõike pealt
vaadata ning kuulda. Tahan talle suitsuvaba ja tervislikumat elu.
Ehk meil veab ja ma saan talle selle koolituse kinkida.
Tallinnas osaleks siis tema.
See kiri on ikka ütlemata armas ja mõtlemapanev..
olen ise suitsetanud 6 aastat, olles praegu vaid 21.. aga
kuidagi samamoodi – vale seltskond, mõjutatav mina ja
mahedad suveõhtud. nüüdseks elukaaslane maha
jätnud suitsu, mina käin ikka salaja tegemas 🙁 lausa
naudin, et tööl mõlemad E-R, saan rahus salaja
suitsetada.. 🙁
tahaksin seda koolitust väga, mõtlesin pikalt sellele..
aga pole seda raha korraga välja käia. -25% on juba
muidugi väga suur võit. Mõtlen sellele veel.
Tubli oled, Mallu. Mari ja Kardo on kindlasti uhked 🙂
Ise ei suitseta, aga mees on paadunid
suitsetaja ja on alati tahtnud loobuda, see
oleks hea võimalus 🙂 tallinas 😉
Mina olin suitsetaja 10 aastat. See ja muud asjad panid
mind tõsiselt järele mõtlema kas on seda jama vaja.
Olin just jäänud teise lapse ootele ja võtsin ka kätte
selle Carry raamatu. Hea psühholoogiline laks. Aitab,
kui ise tahta. Paneb asju teistmoodi vaatama.
Nüüdseks saab mul 2 aastat täis, millal ma pole ühtegi
mahvi ega suitsu teinud. Ja ma ei ole seda kahetsenud.
Loomulikult on mul käinud kihvatused läbi, et kui ikka
teeks ühe. Aga sel hetkel mõtlen ma endamisi, et ma
olen nagu alkohoolik- see üks pits/mahv mind halvale
teele viib. Pole vaja sitta näppida- läheb haisema. Ma
ei tahaks ka uuesti suitsetama hakata, kuna ma ei
tahaks uuesti läbi teha seda mahajätmise protsessi.
See on küll mõtlemises kinni aga see ikkagi kurnab.
Nüüd ma tunnen ennast nii vabana ja hästi, et ma ei
ole ori. Mul mees suitsetab ja ma ei tunne, et ma
peaks. Pigem ajab vihaseks, kui peab teda ootama, kui
vaja enne kodust ära minekut auto juures see üks suits
ära teha vms. Ja suitsuhais hakkab ka häirima.
Suitsetaja juures olles mittesuitsetajana, tajud sa alles,
kui vastikult sa ise haisesid jne. Neid plusse on nii
palju. Mallu
No ma olen ka proovinud 1548695 X korda maha jätta ja see ei õnnestunud.. Aga viimane kord oli nii, et vahetasin töökohta ja
mõtlesin et vana sita töökohaga jätan ka suitsetamise maha. See kord kui seda mõtlesin oli see peas juba nagu teistsugune
mõte. Ma tahtsin maha jätta. Sisemuses tundsin, et isegi kui mul peaks see hull tobi nälg tekkima siis lihtsalt ei tee. Enne seda
olin suitsetanud 13aaastaselt – 21aastaseni. JA nii oligi. Mul oli 3 päeva viimase tööpäeva lõpuni
ja pakis oli 6 tobi. Mõtlesin mis siis ikka. Idiootsus oleks ju uut paki osta enne mahajätmist. Leppisin endaga kokku et 1 päev 3
tobi- hommik, lõuna, õhtu. , 2. päeval 2tobi – hommikul, õhtul. 3.päeval 1 tobi – Siis kui oma vanast töökohast viimane päev välja
astusin, tegin seal ukseees ka viimase suitsu. Nüüd pole suitsetanud 2,5 aastat või juba kolmas aasta saab täis. Isu ei olnud ka
esimene 5 kuud. Siis tekkisid seks ja linna vaadates tobi isu. Aga olin üle. JA nüüd mingi aja tagant tegib jubeeee tobi isu.
Lihtsalt ise pean üleolema. Sisesmuses tean, et ma lihtsalt ei tee ja kõik. Muud varianti ei ole. Sinu lugu lugedes tekis ka mul ilge
tahtmine tobi teha. Eriti selle lause peale. Helistaks kellegile ja teeks tobi. Aga ennast teades ma ilmselt ikkagi ei tee 🙂 Niiet
tugevat tahtejõudu sulle. Sest neid murdepunkte tuleb su elus selleasja kohapealt rohkem kui küll ning need ei tule kõik
korraga. Ja seks ja linna ei soovita üldse vaadata mingiaeg. Vähemalt mitte neid osasid kus Carrie kimub 😀
Alustasin 18 aastaselt, koos mehega ostsime esimese
paki. Enne seda tegime ka ikka teiste kõrvalt. Miks me
üldse otsustasime osta kumbki need pakid,ei tea ja nii
need ostmised jätkusid 7 a. Umbes üle aasta vahe oli
ka sees muidugi kui sain teada et väike tüüp on kõhus
😉 Aga hiljuti kevad ja rõõmus olemine..avastasin üks
hommik tööle kõndides et ma ei tahagi ju tegelikult
suitsu,ma teen seda harjumusest käe sees ja peas. See
mõte ei sobinud mulle üldse ja ajas kurjaks. Jätsin
päeva pealt maha, sest ma tahtsin jätta. Ilma
tahtmiseta ei oleks seda juhtunud. ja nüüd on kohe
kolm kuud suitsuvaba. Täielikult, pole isegi ühte mahvi
🙂 Käin koos mehega vahel rõdul kaasas kui ta
suitsetab, jutustamas, endal mingit tõmmet ei ole.
Hästi imelik tundub see hetk kui teatud inimestega
oled parimad jutud suitsetades kahekesi ära rääkinud
kuskil. Nüüd istun nt omaette see aeg,või töllan
niisama kaasas 😀 Järgmine eesmärk on mees kaasa
saada maha jätma, see on raske ja ilmselt ilma tema
enda tahtmiseta ei juhtugi :/ Ja sulle ka Mallu, edu 😉
Minu suitsetamine algas kummaliselt. Ma olin
depressioonis ja ühel hetkel tundsin, et vajan seda ja
ometi polnud ma kunagi suitsetanud. Läksin poodi,
ostsin paki suitsu ja ever since olen suitsetaja. Ma
vihkan ka kõike selle juures, aga ometi meeldib mulle
see getaway tunne, et jätad kõik hetkeks pooleli ja
lähed suitsule. Vastik kaaslane.
Hakkasin ka suitsetama, kui olin umbes nii 14-15, ja kui 16aastasena rasedaks jäin, mõtlesin ka et loobun. Kui mees tööl oli, võtsin
lihtsalt pakist ühe suitsu, ja hakkasin kimuma. Mees tuli töölt koju, ja tundsin seda vastikut koni haisu, mis tal küljes oli. Läks mu
süda lihtsalt pahaks, ja viskasin suitsu minema. Käisin poes,nägin sõbrannat, sõbranna oli juba niiöelda lõpurase, ja kimus
kõvastiii suitsu. See tundus mulle lihtsalt mega rõve rasedana suitsu teha. Ja kui sain kätte samal päeval oma esimese UH pildi,
nägin oma pisikest beebsut, ja suitsutegemis mõte ja isu haihtus sekunditega peast 🙂 . Ja niii pole ma sellest ajast peale enam
suitsu teinud, ja MITTE ÜHTEGI. Mees suitsetab endiselt .. , ei teagi mida ette võttta, et ta enam ei teeks. 🙁 .. On küll vähendanud
oma suitsutegemist .. , aga võiks ju üldse MITTE ENAM TEHA ! .. Aga mis valemiga ma teda sellest aru saama panen ..
Mina olen ka suitsetanud 4aastat ja koguaeg
mõtlen maha jätmisele, aga millegipärast
igakord hakkan mõtleme suitsetamise
positiivsetele külgedele ( mida tegelikult ei ole
ju?!?! :D) iga aasta mõtlen, et talvel jätan
maha, sest suvel on väljas nii mõnus suitsu
teha ja veini juua soojaga. Ise ka pragu loen ja
mõtlen, et misasja ma ajan, nii loll jutt. Vahest
ma ei saagi aru, miks ma ei taha suitsetamisest
loobuda. Raske
Päikese käes veini juua on hea ka mittesuitsetajal 😀
Suitsetama hakkasin 15aastaselt sõprade õhutusel (ole nüüd, tee üks mahv, mingi
arg oled vä!? Jne.) . Peale esimest tuli teine, siis kolmas jne. Suitsetasin 4 aastat, kuni
19a rasedaks jäin. Päeva pealt lendas pakk prügikasti ja isegi kahju polnud. Peale
imetamist hakkasin uuesti ja kui teise lapse ootele jäin, siis lõpetasin uuesti. Kuidagi
lihtne oli rasedana suitsetamine lõpetada, sest peas oli mõte, et ei, ma ei tapa oma
last sellega (kuigi passiivne suitsetamine on samuti kahjulik). Peale imetamist
hakkasin uuesti ja samas tempos 3a. 2013 novembris jätsin suitsetamise maha, sest
jäin kolmanda ootele. Imetada sain ainult 4 kuud, aga suitsu ei tee. Ei taha. Selle
aasta novembris saab 2 aastat ja ma ole uhke. Nägin, kui palju läks raha suitsu peale,
ning paha hakkas. Suitsetamisest loobumine on väga raske, ning ma usun, et paljud
tahaks maha jätta, aga iseloomu pole .. Edu sulle!
Lugedes, seda kuidas sa Kardo eest suitsetamist
varjasid, meenus mul üks lugu oma tuttavatega. Tegu
siis paariga, kes juba aastaid koos elanud. Esialgselt
olid mõlemad suitsetajad. Mingil hetkel otsustasid nad
koos suitsetamise maha jätta. Esimeses paar nädalat
oli kõik okey. Siis aga hakkas meespool salaja
suitsetama. Arvestas lausa kellaajaliselt välja, millal
viimane suits teha, et naine koju tulles haisu ei
tunneks. Nii kestis see mitu kuud, kuni lõpuks arvas
too mees, et see varjamine pole ikka õige. Võttis
julguse kokku ja rääkis naisele ära. Ja seejärel tuli
välja, et ka see naine oli mehe seljataga suitsetanud.
Samamoodi arvestanud kellaaegu, et suitsuhaisu ei
jääks 😀 praeguseks on mõlemad taas suitsetajad,
ainult, et enam ei varja nad üksteise eest seda 😀
Hehe. No Kardo õnneks suitsetama ei hakka:D
Ma ka tegin millalgi. Alustasin tasakesi umbes 16-aastaselt ja enamjaolt olin see joogikõrvale suitsetaja, aga samas pakk oli
kogu aeg ikka käekotis ja tegin ka kuskile minnes, kõndimise ajal vms. Ainult kodus ei teinud, sest vanemate ees poleks saanud
ja ega polnudki isu teha. Aga nii kui kodust kuskile läksin, panin ikka suitsu ette. Siis ma mingi aeg eriti ei teinud, aga läksin
tööle ja töökaaslased tegid. Ja kuna oli nii, et suitsetajad said nö tihedamalt “pause” lubada ja rohkem puhata, siis mingi aeg
hakkasin ka suitsul käima, et ei peaks nii palju tööl konutama ja rohkem orjama niiöelda. 😀
Rasedusest teadasaades tegin ka veel umbes 2 nädalat, sest stress oli suur. Samas tundsin aina süümekaid ja kartsin, mida see
võib lapsele põhjustada. Jätsin maha ja polnud raske seda teha.
Nüüd pole siiamaani enam suitsetanud. Teinud olen ikka või noh, üritanud teha. Teinekord peol teistega kaasa läinud ja mahvi
võtnud, aga ausalt pole suutnud teha üle paari mahvi ega üle poole suitsu. Lihtsalt nii vastu hakkab selle pasa alla tõmbamine.
Ja kuna ma sain aru, et isegi joogise peaga see asi enam ei tööta mu keha jaoks mitte kuidagimoodi maitsvalt, siis nüüd ma vist
polegi juba mingi aasta otsa üldse teinud. Lihtsalt tean, et nagunii hakkab paha ja suitsetajatega nende suitsupausile ka kaasa
ei kipu. Kui jään põnevast jutust ilma, siis jään, aga ei viitsi tossuhaisu sees kössitada. 😀
Õnneks mul ka tugev iseloom, et suutsin nii kergelt maha jätta, aga üleüldse olen ma tähele pannud, et igasuguste “sõltuvuste”
kohta kehtib mul 3-päeva reegel. Kui kolm päeva suudan end ohjeldada ja mitte mingit asja teha või sellest eemale hoida, siis
neljandal päeval pole enam isugi. Suitsetamisega oli ka nõnda. Kolm esimest päeva olid kõige raskemad ja edasi oligi täiesti
suva.
Olin ka umbes 2, 3 aastat kõva suitsetaja.
Rasedustestile kaks triipu saades, motlesin ka
et jätan maha, aga ometi tegin edasi. Õnneks
peale esimest UH tuli blokk ette ja enam ei
tahtnud teha. Kuigi siiani tekib vahel tahtmine
teha, siis sisendan endale et ei tohi. Loodan et
olen nii tugev et peale lapse sündi ei hakka
tegema enam… 🙂
Ära ütle, et sa ei TOHI, sest sa ju tohid tegelikult. Sa ei taha! Sa ei taha, sest see maitseb vastikult ja ajab pea ringi käima ja maksab palju raha ja lisaks kõigele sunniksid sa ka suitsetama enda väikest beebit.
Mind isiklikult aitab mokatubakas.. Nt esigaretiga
säilib ju tegelikult suitsetamis harjumus..
Mokatubakaga aga reaalselt sa midagi alla ei tomba..ei
imiteeri suitsetamist. Ainul peab teadvustama endale,
et üks soltuvus teisega ei asenduks.. Ja soovitaks
proovida ka spreid nikorrt vms.. Vänge mentool ja
teeb suhu/kurku väge kibeda ebameeldiva tunde ja
suitsu selle peale kohekindlasti tommata ei taha..
Ah, ei ole mingit aseainet vaja. Lihtsalt ärge tehke 😀
Lisan veel, et mokatubakaga ennast petta on küll väga vale. Mokatubakas on väga suur huule ja keelevähi põhjustaja :S
Jah, kuid pigem lükkan ma selle padja
viimases hädas alla ,kui teen ühe suitsu. Ma
ei propageerigi mokatubakat ,muidugi
ideaalis lihtsalt ära suitseta ja koik, aga on
hea kui sul on back up variant viimases
hädas.. Ja kordan, et ma ei propageeri
mokatubakat, lihtsalt minujaoks on see
nagu päästeròngas- igaksjuhuks valmis. On
raske kui koik su ümber tossavad päevast-
päeva+ nv . enamus naerab välja ning ei
joua ära oodata,millal sa murdud ja nende
pakutud suitsu vastu votad. Ja ärgem
unustagem , et üks sht on see koik.
olen suitsetanud, ja ka päeva pealt maha jätnud. siis 3aastat mitte suitsetanud ja siis…. tead seda, et kto nekurit, tot rabotajet. no
vot, ei taha mina olla see, kes siis koguaeg rabeleb nina tatine peas, sest ei suitseta :-Onoh, siis ma mõned kuud tegin jälle,
nüüdseks juba 5aastat pole teinud, kuna uues töökohas keegi ei suitseta. aa, ja mehe-pere eest sai ka aastaid varjatud oma
suitsetamist, sest suitsetasin ainult töö juures, peale tööd kätele tomestose või muu keemiline pesu 🙂 hambapesu, nätsud-särgid-
värgid. päris mitmeid aastaid sai varjatud.
Tõsi ta on, et tööl suitsupause peavad ju ainult suitsetajad. Samas kes keelab ka teistel pausitada 🙂
Mina olen samuti suitsetanud al. 13. eluaastast, elu halvim samm, mida ma kunagi teinud olen. Hetkel olen 23, kohutav kuidas aeg
onikka lennanud. Püüan hetkel juba hmm, 7ndat korda maha jätta, eks näis kuidas õnnestub. Üritan sel korral iga päevaga ühe
suitsu vähem teha päevas, reaalsuses peaksin täna tegema oma viimase eks näis kuidas see õnnestub.
See vähendamine ei aita. Ausalt. Olen 834836 korda proovinud. Lihtsalt tee oma viimane suits, ütle, et hea töö, Helen, sa nüüd enam ei pea suitsu kimuma. Viska oma pakk ära ja ela tavapärast elu 😀
Mallu, ole pai ja anna teada kui kulukas see Allen Carri loeng on?(no ma tean et suitsetamisega võrreldes see ei ole kulukas, aga
see on siiski ühekordne suurem väljaminek ja vajab ehk raha kogumist). Aga muidu su juttu lugedes-see vastab põhimõtteliselt
üks-ühele minu saatusega-samuti noorelt suitsetama hakanud jne. Sain ka mõned aastad tagasi maha jäetud Allen Carri video abil
aga samamoodi-peale 4 kuud proovisin ühe mahvi, oli vastik aga umbes nädal hiljem tekkis tohutu suitsuisu ja siin ma nüüd
olengi-jälle suitsetan. Mitmeid kordi üritanud maha jätta, samamoodi uuesti videot vaadanud aga vot enam see video ei mõju. Ma
loodan, et ehk kohapeal loengus olles on mõju parem.
Ma ausalt ei tea täpselt, aga paar sotti vist? Sellega on aga see, et kui see sul ei tööta, saad raha tagasi! Aga jaga video lini lugejatega ka, ehk kellelegi aitab? Ja noh, EI MAKSA TEHA ESSAT MAHVI 😀
video linki jagada ei tahaks, kunagi eksmees selle mulle sebis ja tegemist piraatversiooniga(ja inglisekeelne). Keda väga
huvitab, siis kasvõi piratebays on mitu erinevat videot üleval olemas.
Igatahes-lugesin tagantjärgi, et korraldad ka ühe loosimise. Muidu ma loosimistes osaleda ei viitsi, pole mul seda õnne
niikuinii, aga vot seekord küll katsetan. Kui ei proovi, siis ei saagi ju võita. Ja kuna ma tegelikult usun Carr’i meetodit(sain ma
ometi ju korra maha jäetud), siis see tundub minu jaoks ainuõige suitsetamise mahajätmise viis olevat. Kahjuks aga korraga
sellist summat välja käia ei õnnestu, on see mu terve kuu söögiraha(aga ometigi suitsu jaoks leian ma küll raha 🙁 )
Et siis-fb leht on juba ammu like-tud, osaleksin Tallinna grupis. Mis siis muud, kui hoian pöidlaid pihus ja loodetavasti on see
justnimelt see kord, kus ma esimest korda elus midagi võidan
edit-sorry, ma olen ikka pime, leidsin juba kodulehelt hinna kah 🙂
Sa oled nii tubli! Ja su põhjendused on nii
siirad ja armsad. Sul on väga vedanud
Kardoga. Mina suitsetasin umbes pool aastat,
mitte küll järjest, kuna ma suitsetasin, kui ma
kellegagi koos olin. Väga vale otsus ja ma
kahetsen seda väga palju. Ma ei kavatse seda
mitte kunagi uuesti teha ning ma ka ei tee
seda. Terve selle aja, kui ma suitsetasin, ma
tundsin väga tugevaid süümepiinu, et ma enda
tervist rikun. Kuidas ma maha jätsin? No ühel
päeval ma olin koos oma sõbrannaga, kes
suitsetas ja siiani suitsetab ning ma tegin ka.
Ühel hetkel keset suitsu käis mingi plõks
minus ja ma ei suutnud enam teha. See
muutus mulle nii vastikuks. Igatahes sellest
ajast ma ei taha ega suuda suitsetada ning ma
olen väga õnnelik, et miski mu sees takistab
mind seda tegemast ning ma olen üsna kindel,
et see jääb kestma. Hästi palju edu sulle,
Mariann! Ma usun sinusse! Sa saad sellega
hakkama! 🙂
Aitäh sulle 🙂
Mu elukaaslane ostis selle Carr’i raamatu,
luges läbi ja on juba 2aastat suitsuvaba. Enne
suitsetas VÄGA palju.
No vot :))
Olen suitetaja 6 aastat olnu, tahaks maha jätta aga ei suuda
Ah, ikka suudad. Mõtle, miks sa ei taha seda teha. Pane samamoodi punktid kirja, nagu mina siin postis tegin 🙂
Mul on hea meel, et selleni jõudsid, ära ainult enam seda 1 mahvi tee. Minu lugu suitsetamisega sa tead niigi 🙂
Veel kord tubli oled ja edu sulle!
(PS! Kardo on ikka armas sul)
Ka endine suitsetaja.Ei kimunud kaua,mõned
aastad vahelduva eduga ja maha jätsin mõned
nädalad enne kui rasedusest teada sain.Nüüd
prii kolm aastat ja pole kordagi
isutanud.Suitsuhais on aga väga vastumeelne
teiste juures,mees mul ka suitsetaja aga teda
ma armastan selleks liiga palju,et talle seda
ette heita ja ta lubab ju igapäev maha jätta:)!.
Te peaks töötama seal kus mina. Haiglas. Ühes Eesti suurimas ja raskemate haigetega. Näen tihti kuidas kolmekümnendates
naised surevad kopsuvähki ja neid jäävad maha nutma pisikesed lapsed ja ahastuses abikaasad. Mul on tunne, et peale seda pilti
(samas ei oska jälle ise ütelda – pole suitsetaja olnud kunagi) ei teeks enam üksi naine suitsu, kes seda korra näinud on.
Jah, ma kujutan ette, et see võib jube olla 🙁
Mina suitsetasin kokku 5 aastat , olin ikka päris korralik ahelsuitsetaja ning päevas läks kindlasti pakk
ära. Siis lugesin selle kohta, et on olemas mingid nõelad mus aitabad saada suitsust vabaks. Ühesõnaga
mingi hiina meditsiini teema. Kuna see maksis ainult 25 euri siis mõtlesin , et teen lihtsalt katse. Katse
läks lausa nii hästi, et märtsis täitus aasta suitsupriilt. Täiesti uskumatu 😉
Aga vessu…. Kas see teeb sama välja, mis suitsetada (kui seda umbes 2 korda kuus teha, mitte iga nädal) ? 😀
Endal oli üks suitsupakk kunagi, aga umbes poole aasta peale vist tõmbasin selle tühjaks (17-aastasena). Minu jaoks oli see selline
aja maha võtmine ja seltskondlik tegevus. Praegugi on vahel isu, aga kõige suurem põhjus, miks ma kohe suitsude järgi ei lippa on
see, et mul oleks oma rahast lihtsalt niiiiiiii kahju 😀
Ma ei ole kunagi suitsetaja olnud. Ma
isegi ei kannata suitsuhaisu. Kui ma
teen suitsu siis hakkab pea ringi
käima. Kui purjus peaga teha- noo see
lõppeb põõsas. Vot nii see mulle
mõjub. Kindlasti on harjumise asi.
Tõenäoliselt kui ma väga tahaks siis
ma harjuks ja oleks suitsetaja
valmis. Muidugi ma ei taha.
Ma veetsin umbes 3 aastat
seltskonnas, kus KÕIK suitsetasid.
See oli raske. Lisaks sellele haisule
oli tüütu ka. Pidevalt kadusid teised
5-10 minutiks suitsuruumi (mina jäin
üksi,s est ma ju ei kannatanud
haisu). Kõik imestasid, et kuidas ma
küll vastu pean, et suitsetama ei
hakanud. Pidasin vastu. Praegune
kaaslane samuti pole kunagi suitsetanud.
Aga sinu kohta. See Kardo kiri võttis
mul pisara silma. See oli armas ja
siiras ja tore. Ma arvan, et see
mõjus rohkem kui see, kui ta oleks
sinuga mölisema hakanud.
Tervisega on keeruline hirmutada. No
see jutt, et kui suitsetad sured
varem, näed kole välja jne. Sest
hetkel mil sa suitsetad ja oled terve
ning ilus on raske uskuda, et see
võib muutuda. Ma tean ju, et krõpsud
ja maiustused mõjuvad halvasti. Ikka
tahaks. Ja sööngi. seni kuni uksest
välja mahun pole ju hullu 😀 Mina
ikka mõtlesin raha peale. Et kui
inimene suitsetab nädalas 3 pakki ja
kui ühe paki hind on umbes 3€ siis
teeb see nädalas 9€. Kuus 36€ ja
aastas 432€. Selle eest saaks minna
juba ju reisile. Arvestades, et sa
oled suitsetanud umbes 10 aastat on
läinud 4320€. Kui sa hakkasid noorena
suitsetama kas sa mõtlesid et see
pahe toob kaasa selle, et sa oled
raisanud 67 400 KROONI? Kas sa
oleksid siis alustanud?
Paljud suitsetajad ütlevad ” AH, ma
võin kas või päeva pealt maha jätta”.
Näha on, et ikka ei saa.
Loengus öeldi ka, et su esimene suits maksab sama palju kui kõik need suitsud kokku, mis sa oma elus edaspidi peale seda esimest teed.
Aga sa oled ikka eriti tubli, et sa kaasa ei läinud sellega. See seltskonna surve on tegelikult väga suur, ka isegi praegu. Mõnikord teen suitsu, sest teised teevad. Kuigi maitseb vastikult ja ei taha, aga üksi sisse ka ei viitsi minna.
Hea on endale korrutada, et ah, tahan jätan maha. Tegelikult eks see nii kerge ju ongi – tahad ja jätad. Aga siis peab jätma ka, mitte “natuke” edasi tegema 😀
Ma tegin 4-4,5 aastat, kuni otsustasin oma õe, enda,
tervise, raha ja pere pärast lõpetada. Pere on minule
nr 1, samuti tervis ja ma ise.
Jätsin plaastritega, samamoodi elukaaslane. Enne
tegime suht palju, ligi 60-80 eur läks kuus vist.
Maha jätsin 05.08.2014. Pole veel aastat, aga tundub
terve igavik. Praegu mõtlen harva, et nagu tahaks –
aga vaid siis, kui pidu või olemine. Ja avastan, et tahan
vaid seetõttu, et teise inimese teevad. Nõme.
Ja tead mis on kõige parem tunne – sa oled vaba.
Tuleb selline vaba tunne, sa ei pea minema, kuna on
“nälg”, ei haise enam (seda hakkad kohutavalt tundma
teistel, väga vastik), ei pea närvitsema, kui pakis
viimane ja poodi pole, jne jne. Nii palju + pooli.
Olen ise nii õnnelik ja uhke. Ennast peab ka kiitma! ?
Palju palju edu! Ja tee seda enda pärast esiteks, siis
mõtle teistele. ?
Ja kusjuures, mul oli ka kuidagi väga lihtne. Ma nagu
koguaeg ootasin, millal läheb raskeks ja millal ma nüüd
ei suuda ja seda ei tulnud.
Plaastri ost oli peaaegu et spontaanselt tehtud, aga
väga väga hea suur roll oli siiski mu õel. Ta on parim.
?
Tõesti, suitsetamisel ei ole ju ÜHTEGI boonust, ainult miinused 🙂 Tubli oled, et maha jätsid. Olen kindel, et ma saan ka hakkkama!
Väga siiras postitus. 🙂
Ise suitsetasin aastaid, siis umbes samadel põhjustel
läksin üle e-suitsule. Aurasin ca 2 aastat ja nüüdseks
olen 4 kuud prii ja paar kilo raskem.
Kusjuures lugesin Carri’i raamatut ka, päris hästi
töötab ning annab mõtteainet.
Nii ongi nagu su postituses on. Endal tuleb seesmiselt võtta vastu otsus olla mittesuitsetaja. Mitte olla selle pisikese valge
kepikese ori. Iseenda pärast tuleb seda teha.
Tubli Mallu!!! Ja pista kindlalt see kirjake omale rahakotti või kuhugi, et igakord kui mingi kiuslik mõte tuleb, siis loed seda ja
mõtled oma armsate peale 🙂
Ma olen ka alakana proovinud suitsetada, aga juba siis mu keha ütles mulle, et “not your thing” ja nii ei tekkinudki suurt
probleemi maha jätmisega! Ei soovita kellelgi suitsetada, tõesti kole asi 🙁
Ma jätsin pärast seda maha kui jäin grippi. Mitu päeva ei teinud ja siis ikka proovisin lahjema suitsuga, sest noh tahaks ju ikka ja
mida sa bussi oodates vms paremat teed eksole. 😀 aga õnneks oli vastik mu jaoks ja nüüd ei ole 7-8 kuud teinud. Ükskord paar
kuud pärast maha jätmist purjus peaga ka proovisin, sest suitsuisu oli nii suur aga õnneks oli ikka veel vastik see 😀
Mina suitsetasin kokku vist vahelduva eduga umbes 8 aastat. Alustasin alaealisena nagu väga paljudki.
Vahepeal on ikka olnud perioode, kus mingil põhjusel olen suutnud ilma suitsuta olla.
Aasta alguses mõtlesin enda jaoks välja, et teen need suitsud ära mis olemas on (ära ka nagu visata ei raatsinud :D) , aga uut
pakki ei osta.
Niisiis alates 5.jaanuari õhtupoolikust olen suitsuvaba olnud.
Seltskonnas ei ole isu ka peale tulnud – õnneks.
Kuigi unes olen ikka ennast suitsetamas näinud.
Minu jaoks ei olnud see otseselt mingi esimese jaanuari lubadus, lihtsalt mõtlesin et mulle suitsetamisest aitab ja tore oleks
sellest pahest lahti saada.
Ma olen nüüdseks 23-aastane ja ma pole kunagi suitsetaja olnud. Naisterahvas olen muidugi ja mulle lihtsalt ei meeldi ka
vaadata/näha, kuidas teised naisterahvad suitsetavad. Minu kõige parem sõbranna on ka suitsetaja, kes jah ikka aega ajalt, mõni
kuu üritab maha jätta, Aga staaži on tal ka juba küll kuskil 7-8 aastat. Minule lihtsalt ei mahu pähe, kuidas organism saab olla nii
nõrk, et ei suuda vastuikustunnet tekitada. Noorena olen proovinud, võib-olla poolsada korda kokku, aga mis sa teed, mis ei
meeldi see ei meeldi. Väga hea muidugi.. Aga aru ma ei saa kuidas sellest sõltuvusse saab jääda:D
Muuseas, vastupidi. Ainult tugeval organismil õnnestub jääda sõltuvusse, nõrk ei suuda mürki ära händelida 😀
Mina olen suitsetanud viis aastat, alustasin
samamoodi nagu sina. Ka olen proovinud maha jätta.
Olin kah umbes kaks või kolm nädalat ilma ja siis
proovisin samuti ühe mahvi…. Ja hakkasin jälle
suitsetama. Kuidagi nagu ei suuda maha jätta. Aga
mind hakkas täitsa huvitama see koolitus. Kus ja kuna
see toimub? Ja kuidas ta toimib?
http://www.allencarr.ee/
Kui suudad olla 2-3 nädalat ilma, siis lihtsalt ära tee seda esimest suitsu:)) Ega loobumine ju valus või raske ei ole 😀
Olen suitsu kunagi proovinud teha.Aga suitsetajat
pole minust saanud.
Nii,et maha jätmise probleemi mul pole.Aga vahel
kipun hoopis mõtlema,et tahaks suitsu teha.Kui olen
seltskonnaga väljas ja kõik teised kimuvad kuskil
väljas suitsu ja mina passin üksi sees….
No ega teised välja jää, tulevad ikka tagasi. Ja no kes keelab sul ka välja minna, mis siis, et sa ei suitseta?
Amen ! su jutu peale. Usun,et oled väga tubli. Sõbranna oli ka salasuitsetaja ,kuni ühel hetkel oli koridoris jope maha libisenud ja
tema enda 2 aastane laps oli peegli ees mänginud nendega , sellest hetkest kadus isu jäägitult ,möödas on kuskil 10 aastat aga
ikka meenutab seda päeva.
Ma kavatsengi olla tubli 🙂 Aga jah, ega see salasuitsetaja elu kerge pole. Õnneks Mari on veel väike, aga kehva eeskuju ma küll anda ei soovi.
Alustasin ka noorelt ja tegin senikaua, kuni sain ülikooli ajal kokku oma elukaaslasega. Kui ma temaga koos olin, siis ei
suitsetanud. Üsna pea ütles ta, et ma võiks üleüldse maha jätta, ja pärast seda ei olegi enam teinud. Sügisel saab 3 aastat ilma
suitsetamata. Esimene nädal oli veidi raskem, aga edasi mitte. Paar korda nägin unes, et mul oli suits ees, kuigi ma ei tahtnud.
Unes oli tunduvalt raskem mitte suitsetada kui päriselus 😀
No täpselt, ma TEAN, et see ei ole raske, aga kättevõtmise asi 😀
Hakkasin suitsetama 16 aastaselt, suitsetamise lõpetasin 2011 aasta detsembris (vanust siis oli 27). Kokku siis olin suitsetanud
11 aastat. Jätsin suitsetamise maha kuna sain teada, et olen rase. Ma lihtsalt ei suutnud enam suitsetada, tundus, et see on täitsa
vale ja eks süda oli ka paha koguaeg :). Praeguseks ma pole suitsetnud siis 4 aastat ja enam ei tule mõtessegi, et võtaks ja teeks
suitsu 🙂 Nüüd käin ainule mehele pinda, et võiks ka suitsetamise maha jätta 🙂 Imestan kui kergelt mul läks tegelikult suitsetamise
maha jätmine, mitte mingit piina 🙂 Ja loodan , et ma mitte kunagi enam ei hakka suitsetama ka.. Nii mõnus on hommikuti ärgata ei
mingit koni maitset suus ega vastikut köha 🙂
Tubli oled 🙂
Olen samamoodi umbes 13-14 aastasest saadik
suitsetanud. Ehk siis kuskil 10 aastat juba peaaegu.
Jube mõelda niimoodi. Okei, raseduse ajal ei
suitsetanud ja tissitamise ajal ka mitte, aga siis ikka oli
jälle vaja suitsetama hakata. Samas praegu seda
postitust lugedes paneb ennast ka mõtlema, et miks
on vaja üldse suitsetada? Ei olegi tegelikult. Peaks ka
vist mingisugused punktid kirja panema ja rõdu ukse
külge kleepima, et kui tuleb suitsuisu, siis kohe neid
lugedes üle läheks. Sest väljaspool kodu ma ei
suitsetagi.. 🙂 väga 5+ postitus, andis innustust ka
suitsetamine maha jätta! ?
Tark on mõelda, miks on hea mitte suitsetada. Nt praegu ma kontoris joon kohvi ja söön saiakest – ideaalne aeg ju suitsule minna. Praegu aga mõtlen, et jumal tänatud, et saan rahus oma kohvi ja saia nautida, mitte tobi kimuma nagu tross 😀 Loodan, et jätad ka maha!
Ma olen ka pyhapäeva suitsetaja, väljas käin siis tee.
Mul ema ikka viriseb, et varsti oled sõltuvuses, aga
viis aastat on see hästi toiminud ja pole sõltuvust
tulnud. Teen, kui pidutsen ja ikka terve paki õhtuga
siis juba. Aga nyyd hetkel pole kuskil neli kuud isu
olnud ja pole yhtegi teinud. Ja kuna ma iga nv niikuinii
peol ei käi, siis ilmselt teen piisavalt vähe et mitte
sõltuvusse jääda. Muideks mul hakkab mega halb
suitsust, nii ajuvaba et miks selle kokteili kõrval see
suits Peab olema Siis
Kui inimene ei ole nikotiinisõltuvuses, siis ta ei suitseta. Punkt. Kui sa suitsetad (ükskõik mis aja tagant) on sul tegelikult nikotiinisõltuvus.
Pole kunagi teinud. Juba lapsena lubasin endale, et mina suitsetama ei hakka, kuna kõik vanemad õed-
vennad suitsetasid ja see kurvastas ema väga.
Tubli, eks targem ongi ju mitte alustada!
Ma jätsin lambist maha, kuna mõtlesin
kaua selle üle ja avastasin,et see
ikka megalamp asi ja mul tugev
iseloom. 🙂
Ja kui ikka kõva trenniinimene,siis
kops koos muidu 🙂
Eriti mark oli see, et enne ja pärast trenni kimusin spordiklubi ees suitsu 😀
Täpselt Mallukas, see oli kohutav ja siis ise pärast vingun jooksulindi peal, et miks ma suitsetan : D
🙂
Sama siin 😀
Olin aga minul aitas maha jätta e-sigaret. Mitu aastat tegin tavalist suitsu, siis järsku hakkas see nii vastu aga natukene oli ikka
nagu samas isu ja siis ostsin endale e-sigareti. Sellega oli ka muidugi omamoodi tsirkus,et ainult kimusin.. kogu aeg oli see
käes,sest seda võib ju pmst igal pool teha. Kuni lõpuks viskas selle maitse ka üle ja nüüd täitsa prii 🙂 Võib uhke olla vist 🙂
Mul oli see, aga no mulle ei meeldinud see eriti.
Päris palju on selliseid, kellele see üldse peale ei lähe, ajab köhima või mis iganes. Samas üks tuttav ütles väga hästi,et suitsu
kirutakse ette ja taha aga e-sigaretti ülistatakse…samas keegi ju ei tea ,kuidas see võib mõjuda a la 10-20-30 aasta pärast
tervisele. See lause pani mindki mõtlema ja siis vist hakkaski vastu 😀
No ma tegin seda küll aeg-ajalt, aga mai tea, tundus mõttetu 😀
Olen selline suitsetaja,et napsu võtan siis teen tihedalt, iga 10 minuti tagant juba uus suits vaja põlema panna, siis kui põen siis ei
tee suitsu üldse, ja nii tavalisel päeval 2-3 tükki teen , pole eriti tahtmist teha. Aga mahajätmisplaane pole.
Ojaa, purjus peaga muidugi tehakse tihemini.