Kuigi mul on niiiiiiiiiiiii raske leppida, no nii raske, siis ma ju pean, sest ma olen jäädavalt kinni eluks ajaks. mis on suht õudne aaga noh, mis ma teha saan. ei jäägi muud üle kui leppida ja lihtsalt olllaa.

ja muidu see ka et issand ma ei jõuaaaa. ma ei suuda jätta enda bloogi lugemata juunikuust ja vaadata mis siis toimus. viiendal käis ta seal peol, päev enne olin ma bloogi kirjutand kuidas ma teda armastan ja neli päeva hiljem käisime me rannas ja silver oli muga nõme ja issand kui nõme mul on nüüd selle peale tagasi mõelda.

aga ma ei tohiiiiiiiii mõelda sellest,sest muidu ma lähen vastikuks ja kurjaks silveri peale