Juba homme saabub minu armas sõbrakene teiselt poolt maailma tagasi ja ma lihtsalt ei suuda teda ära oodata! Täitsa hämmastav on mõelda, et me oleme sõbrad olnud üle kümne aasta (appi, kui vanana ma ennast tunnen). Tegelikult käisime me Kikuga kunagi ühes malevas ka, aga seal me väga ei suhelnud, sest ta rääkis ainult ilusate tüdrukutega ja oli maleva kõige popim poiss, samal ajal kui ma kaalusin viis kilo ja nägin välja nagu surm. The usual!
Paar aastat hiljem sattusime me koos teatriklassi katsetele ja sealt saigi alguse meie ilus sõprus, mis kestab siiamaani. Ma ei ole kunagi aru saanud, miks öeldakse, et vastassoost inimeste vahel ei saa olla siirast sõprust, sest just see meil olnud on. Ei ole mitte kunagi olnud mingisugust crushi või miskit sellist. Pigem on mul alati olnud tunne, et Kristjan on minu vend.
2006. aasta detsember!
Natukene alaarenenud, aga ikkagi minu vend. Lisaks olen ma kogu aeg tundnud, et me oleme hästi sarnased, seega ütleb see järelikult ka minu kohta nii mõndagi 😀 Igatahes on ta olnud juba kümme aastat osakene minu perekonnast. Ta on olnud seal, kui ma sain oma esimese lapse ja kogu tema elu aeg-ajalt ennast näole andnud. Vana hea onu Kiku.
Iga kord kui Kiku jälle külla tuli, siis olenemata sellest, kui kaua me näinud ei olnud, oli kõik nagu vanasti. Teeme nalja, joome veini, räägime elust enesest. Muuseas, Kiku oli see, kes kunagi mind näiteks pokkerit mängima õpetas! Seegi oskus! Aaa, ja tänu kikule olen ma praegu üldse Mallukas, sest just tema hakkas mind 10das klassis liigse Gabrielilembuse tõttu Mällermeheks kutsuma, mis ajapikku moondus Mallarmeheks ja siis Malluks. Vot tak!
Kõige selle pärast tunduski ainult õige, et eelmisel aastal pani just Kikukene meid Kardoga nn paari. Ta oli just täpselt see inimene, kes ma tahtsin, et seda teeks ja ta sai nii hästi hakkama! Tänu temale oli meie päev ka väga palju erilisem.
Kui ta eelmine suvi rääkis mulle, et ta läheb Austraaliasse, siis mul oli selline tunne, et…eiiiiii! Mitte ainult seda! Ma täiesti isekalt ei tahtnud enda Kikust ilma jääda, aga kuna ma inimest enda keldrisse ketti panna ei saa, siis ma pidin alla andma ja laskma tal minna.
Ja nüüd. Nüüd ta tuleb tagasiiiiii! Ma olen nii õnnelik! Ja ta tuleb mõneks ajaks meile peatuma ka, nii et ma olen tema auks siin vaikselt koristanud (ja koristan täna ka edasi) ja ootan teda pikisilmi koju tagasi! Mul on plaanis homseks talle selline laud katta, et mul tuleb endal ka paras vanaema tunne peale, sest tahaks ju ikka inimesele kõike head ja paremat pakkuda. Seega kui teil on häid ideid, mida panna lauale maailma lahedaimale inimesele, siis ootan teie pakkumisi.
Ühesõnaga, ega mul muud ei olnudki öelda, et ma olen nii õnnelik, et mul on selline hea sõber ja et see hea sõber tuleb tagasi!
Kas teil on selline sõber, kes on nagu õde või vend? Keda te usaldate ja armastate iga kell ja tingimusteta? Kui jah, siis ma olen teie üle väga õnnelik, sest säärane sõprus on laheee!
67 kommentaari
[…] ma olen tegelikult kunagi teda veel ülistanud, SIIN postituses. Ega midagi muutunud ei ole, ta on ikka minu .. vennalaadnetoode […]
Kas see on tõesti Kristjan Laas, mu vana pokkerimuusa? :D:D
See tõesti on 😀
AMAZEBALLS! 😀
Minu sõbraks on minu ex elukaaslane. Teame üksteist
piisavalt,et nõu jagada.hea lihtne. Alati kui rääkida
vaja on olemas.üks sõber oli veel,kes nüüdseks puhkab
pilvedel.
Minu kogemustest v6ib 6elda, et saavad kyll mehed ja naised parimad s6brad olla. Aga samas oleneb ka inimestest, endal on kaks
head meessoost s6pra, kellest yhega suhtlen igap2evaselt. Samas pean ka tunnistama, et yhega neist olen kunagi mingil eluhetkel
purjusp2i suudelnud, tema algatusel. See k6ik toimus ammuses nooruses ning ajal mil olime vabad ja vallatud. Samas saime
kohe aru , et see oleks suur viga ning rikuks s6pruse t2ielikult. Praeguseks olen yhega neist s6ber olnud 11 aastat ja teisega 9. Sel
suvel toimuvad minul pulmad ning nad m6lemad on oma elukaaslastega kutsutud. Minu tulevane abikaasa armukade pole ning ka
minu arust on see normaalne, et temal on ka mitu head s6brannat. Arvan, et igayhel v6iks olla vastassoost s6ber, lihtsalt saad
teistsugust n6u kui s6brannadelt, jututeemad on ausalt 6eldes huvitavamad ja praktilisemad. Minul iskilikult on meestega
lihtsam suhelda.
Ma üldse ei taha norida, aga mind hirmsasti huvitab, et mis on need müstilised ja praktilised jututeemad millest meestega saab
rääkida ja naistega ei saa? 😀 Sest ma pole absoluutselt enda kogemuste põhjal täheldanud seda erinevust, et meestega saaks
midagi justkui rohkem rääkida kui naistega. Äkki sa oled endale lihtsalt nii pinnapealsed sõbrannad siis valinud ? Ma olen päris
kindel, et asi ei ole naistes vaid asi on konkreetsetes isikutes, et sa ei saa nendega rääkida huvitavatel ja praktiliselt teemadel(mis
iganes need siis ka ei oleks) . Sest mõtle loogiliselt, sina siis oled üks see eriline naine kellega saab rääkida nendel teemadel millest
tavaliselt mehed räägivad, aga naistega ei saa rääkida. Kusjuures päris põnev oleks panna KÕIK need naised kokku kes on öelnud
täpselt sama mida sina siin kommentaaris, et meestega on huvitavam , ma usun et neid naisi on pääris palju 😀 sest päris paljud
räägivad seda sama juttu mida sina 😀
Minul on sõprusega sellised lood, et alates viiendast klassist on mul elu kõige parim sõbranna kellele ma võin usaldada oma elu
ja absoluutselt kõik saladused(paljud naised kindlasti imestavad selle üle, kuna nemad arvavad ju et naised kõik ussid ja ainult
mehi saab usalda, aga näed minul nii ei ole ÕNNEKS) Ma usaldan teda 110 prossa. Tema kõrval on aga ka mõned niisama väga
väga head sõbrannad kes samuti lapsepõlvest ja need ongi olnud need raudkaljud kes on siiani jäänud(olen 26 a) ja olen
rohkem kui kindel, et jäävad kogu eluks. Kuid hilisemalt on tulnud juurde mõned sellised hilisema ea sõbrannad 😀 Ei oska
muud moodi nimetada, paar sellist kes tunduvad ka, et on nagu minu inimesed ja naljalt meid miski teineteist unustama ei
pane. Palju palju on selliseid sõbrannasid olnud kes tulevad ja lähevad, saanud lihtsalt pidu mõnda aega panna ja kogu moos,
siis on jälle mingi tuul minema viinud neid või siis mind . See oli siis naiste koha pealt. Aga meessoost sõpradega on selline lugu,
et ühe selle õige sõbra olen ma alles saanud hiljuti, varem on olnud väga väga palju mehi kellega on saanud mingil ajajärgul
suheldud või lihtsalt ühises seltskonnas regulaarselt oldud, teismelisena ja natukene aega peale seda sai palju läbi käidud
meessoost seltskonnaga, millegipärast tüdrukuid seal peaaegu ei olnudki või siis oli vahest väga harva, nüüd mõtlen, et huvitav
miks see nii oli. Alati on minu parimaks sõbraks aga minu kallim, praegu mul seda ei ole, aga kui olen olnud suhtes, siis minu üks
soov ja must have on alati see , et kallim on ka sõbra eest kellega saan kõike rääkida ja kõike teha mis pähe tuleb. Viimase kahe
suhtega on see ka mul nii olnud. Nii et loodan, et minu ellu on varsti või vähemalt kunagigi oodata siis seda parimat sõpra ehk
minu meest 🙂
Minulgi on üks super lahe sõber kes kahjuks ei ela
Eestis.Kui ta oma praeguse naisega aastaid tagasi
tutvus sain ikka sellised sõimu kirjad mille peale me
mõlemad naersime.Mõned inimesed ei saa aru,et vot
ongi sõber mitte armuke;P
See küll väga terve suhe ei tundu, ei
su “sõbral” oma naisega ega ka teil
kahel omavahel. Seljataga naerda
sõbra väljavalitut, kes on olukorrast
nii ebakindlaks muudetud, et haigeid
sõimukirju saadab? Paistab, et ta
kahtlustel on alust. Õige mees oma
naist nii ei alanda ja õige sõbranna
oma sõpra sellisesse olukorda ei pane.
Arvan täpselt sama. Ise ei ütle isegi tere
kui näen oma tuttavat koos naisega .
Mehed üldse ei ole mingid päris sõbrad
kunagi vaid ikka potentsiaalsed kavalerid
vms . Ja need kes väidavad et naised on
ussid siis pole ime kui kõigi meestega
sõber tahad olla.
Üldiselt on mul äärmiselt väike sõprusringkond, enamusi võiks pigem headeks tuttavateks nimetada, aga paar tükki on selliseid
tõsiselt häid sõpru ka ja üks nendest on ka vastasoost ja üks parimatest. Alati saame üksteisele oma muresid kurta ja juttu jätkub
alati 😀 Kuna aga me eri linnades ja mul ajaga kogu aeg hirmus kitsas, siis pole teda tegelikult juba üle aasta näinud. Aga facebook
hoiab meid ikka tihedalt kontaktis. Kõige naljakam on alati see, et nii kui ma jõuan mõelda, et nüüd kirjutan talle, siis hopsi on ta
mulle just sel hetkel kirjutanud 😀 nagu loeks mu mõtteid. Ja seda sõprust on jagunud meil juba lausa neljaks aastat. Alustasime
töökaaslastena ja välja kujunes üks parimaid sõpru, ma ei teagi, mis ma ilma temata peale hakkaks 😀
Mul pole kahjuks üldse väga sõpru.
Paar sõbrannat on, kellega nädalas
korra-paar veidi juttu puhun aga
südamesõbrannasid mitte. Kui noorem
olin, siis suhtlesin peamiselt ainult
poistega aga teismeliseikka jõudes
kadusid nad kõik silmapiirilt ära ja
nüüd polegi kedagi peale ühe sugulase
jäänud, kellega sagedasti suhtleks.
Mehe sõbrad on mehe sõbrad ja
sõbrannade mehed sama moodi, oma
sõbraks neid ei loe, kuna meie
suhtlus sõltub ju otseselt teistest
inimestest.
Üks lapsepõlvesõber oli küll, kellega
meil selline kassi-koera suhe titest
saadik oli olnud, sündisime
paaripäevase vahega ja kasvasime koos
üles. Kaklesime, leppisime ja
üldiselt oli päris tore aga polnud ka
mingid hingesugulased, kes
teineteisele südant puistaksid.
Gümnaasiumisse läksin teise linna ja
ei näinud teda mõned aastad. Siis
saime ühise sõbra sünnipäevapeol
kokku, hea sõbra taasnägemisrõõm oli
nii suur, jutt jooksis, alkoholi
voolas ja hommikul ärkasime üksteise
kaisus 🙂 Riides küll aga ega
sellisest seisust enam platoonilist
sõprust uuesti ei elusta.
No minu parim sõber on ka meessoost. Oleme ühe
tänava noored. Väiksena üldse ei sallinud teda aga siis
mingi hetk hakkasime suhtlema ning meist said
parimad sõbrad. Nutsime üksteise õlul, et miks mingid
suhted välja ei tule. Lõpuks aga avastasime et meil
üksteise vastu tunded ja augustis saab 3 a täis ka.
Mina olin oma klassist esimene, kes hakkas poistega
suhtlema. Mingi aja suhtlesingi ma ainult poistega, aga
mingi hetk tuli paar tüdrukut ka ja nüüd ongi meil üks
grupp, kus kõik hoolivad kõigist 😀 .
Minu noormees on minu parim sõber 🙂 🙂
Ma olen alles nii noor, aga minulgi on
vastassoost sõpru rohkem. Poistel/meestel on
tavaliselt savi kui on mitu nn parimat sõpra.
Aga tüdrukutel/naistel peab olema üks kindel
parim sõbranna. Sellepärast pole mul ühtegi
parimat sõbrannat, noh muidugi suhtlen ja nad
on head sõbrannad, aga ei ole parimad.
Mul on ka oma parim sõber, ja ta on olnud seda juba titest saadik põhimõtteliselt. Käisime koos nii lasteaias kui põhikoolis, nüüd
keskkooli ajal on koolid küll erinevad, aga siiski meie sõprus pole karvavõrdki muutunud ja õnneks elame ka väga lähestikku.
Mulle meeldibki parima sõbra puhul see, et me oleme üksteise suhtes niivõrd ausad, me teeme üksteise kulul nalja, räägime
kõigest jne. Parim sõbranna on mul samuti, aga nad on väga erinevad inimesed ja see teebki selle kõige minu jaoks nii eriliseks 😀
Kunagi arvasin, et on võimalik. Olime parimad
sõbrad, tema sebis teisi, oli mul pohhui, aga
kui mina, siis ta keelas ja muutus
teistsuguseks. Ma arvan, et mul olid algusest
peale tunded, aga ei mõelnud sellele, sest oli
teine silmapiiril, aga nüüdseks olen selle sama
parima sõbraga üle 5a koos elanud 🙂
Võin vist öelda, et minu parim sõber on meessoost ja kindlasti pole meil kummalgi mingeid nn erilisi tundeid teineteise vastu, isegi
sellele mõtlemine kõlab kuidagi eriti valesti 🙂
Ja tegelikult saan ma üldse meestega paremini läbi, meeste seltskonnas pole silma jäänud sellist tavapärast ´ussitamist´, mis nt,
eriti suurema seltskonna, naiste puhul silma torkab 🙂
Minul on elu jooksul ka palju selliseid söpru olnd. Aga
nüüdseks on välja kujunenud üks ja ainus 🙂
Iga kord kui koos oleme siis lollitame ,kiusame
,naerame,taidleme ja köike muud,annab alati parimat
nöu kui elus keerdkäigud on.
Kunagi oli ka selline ,kes löpuks must oli sissr võetud
,aga tegin talle rahulikult asja selgeks ,et meil nkn ei
toimiks see ja nende tunnetega ei tasu meie söprust
rikkuda ja ei rikkunudki aga suhtlus jäi lihtsalt
harvemaks ,vahel ikka trehvame ja suhtleme,aga no
usun et enam tal neid tundeid ka nkn pole ,ma ise olen
juba 3 aastat ka suhtes olnd.
Ja oma mehele pole armukadedust ka tekitanud oma
heade söpradega ,olen alati vastassoo isikuga
paremini läbi saand. 🙂
Aa, krt ma vaatasin ju eile ühte filmi, kus seletas, et mehel ja naisel (kes ei ole paar, on sõbrad või what ever kes) on kahepeale
teatud arv jooke, pärast mida läheb ikkagi alati seksiks ära 😀 Filmis oli selleks kokku 11 pudelit õlut, nii kui see täis sai, siis… 😀
Kas see Sinu sõber oli Lottemaal jänku? Kas tema isa on üks Lottemaa omanikest? Huvi pärast küsin, sest käisime seal eelmine
aasta ja väga meeldis kogu Lottemaa ja eriti see jänes, kes esines ka etenduses ja siis keegi tuttav manis, et ta on tolle omaniku
poeg. Igatahes super lahe poiss oli see! (Kui ta nüüd on see sama :)).
Aga ma tahaks teada, et kas need mees soost sõbrad, kelle kohta öeldakse, et issand fuuuiiii, nagu oma vend ja oma vennaga ma ju
ometi midagi “sellist” ei teeks… Et kas need kutid (ja ka Sinu sõber) mõtlevad samamoodi oma naisterahvast sõbra peale, et
fuuuuuiiii, okseeee, elusees ei seksiks temaga 😀
Kusjuures ma olen jumala kindel, et kui naised seda mõtlevad, et iuu elusees ei seksiks ega teeks midagi siis mehed seda kohe
kindlasti ei mõtle 😀 Vähemalt ilusamate sõbrannade puhul küll. Ma muidugi ei mõtle absoluutselt KÕIKI meessoost sõpru
nende all, aga ma usun, et suurem osa kindlasti. Minul on meesoost sõpradega selline lugu, et parem sõber (tuttavast parem
siis kellega omavaheline suhtlus tihedam) on mul reeglina selline mees kes mulle mehena ei paku pinget, aga ta võib olla
iseloomult ülimalt lahe ja tore. Need kes mulle on mehena meeldinud, nendega mingist sõprusest juttu ei saa olla:D Ja
meeldivus on alati olnud vastastikune selles mõttes, et mingisugune huvi on alati olnud meeste poolt kes mulle ka meeldivad.
Mul on praegu üks väga hea sõber kes on tegelikult üli tore inimene ja ma täiega naudin tema seltskonda, tšillime koos ringi ja
usaldan ka teda üpris palju. Ühe korra on ta üritanud mind kaissu võtta kui me magasime öö ühes voodis, mina blokkisin
täielikult ära selle tegevuse ja tegin talle pärast selgeks, et ainult sõprus, ei muud. Peale seda me mõlemad oleme selle ära
unustanud(igatahes teemaks me seda ei tõsta) ja saame samamoodi läbi. Ja kusjuures üldse ei taha et miski temapoolsed
tunded võiks selle asja ära rikkuda, loodan et seda ei juhtu. Ja pole see mul esimene kord kus sõber üritab midagi…
Hei,
OT aga ma googeldasin ja ei leidnud kuskilt mingisugust tagasiside Warpaint valgendusele mida te proovisite?
Mul on täiesti olemas selline sõber, kes on mulle kallim kui elu ise. Kui kusagil koos väljas käime, arvavad kõik, et me oleme paar 😀
Aga mul on imelik mõeldagi sellise asja peale.
Nõme asi on aga see, et minu ämm on niivõrd kinni oma ma ei tea mis maailmas, kus vastassoost isikute vahel ei saa olla mitte
mingisugust sõprust. Küll olen saanud mina, küll on saanud minu abikaasa loengut selle kohta, et mina “lasen võõraste meestega
ringi”. Ükskord, kui mul täitsa kopa ette viskas, nähvasin ma vastu, et ta ei ole ju võõras, minu kõrval pikemalt olnud kui minu
abikaasa! Oleks sa ämma nägu selle peale näinud, ma mõtlesin, et ta minestab ära 😀
küsin (mitte üldse paha pärast) –
mida arvab su abikaasa sellest, et
oled põhimõtteliselt valmis surema
oma sõbra nimel?
Ma vist liigselt egoistlik, aga seda
ma küll ei tolereeriks, kui mu mees
nt sureks oma sõbranna nimel. See ju
tähendab põhimõtteliselt seda, et
sõbranna on tähtsam kui mina? Sest
kellegi nimel surres (isegi puht
teoreetiliselt) väärtustad sa selle
inimese elu rohkem kui enda elu ning
oma lähedaste inimeste tundeid, kelle
sa siia ilma maha jätad.
Ma surema siiski ei hakkaks, sest mul on lapsed 😀 Seega ta peab kahjuks kõngema 😀
Kui ma esimest korda üle-eelmisel suvel
Lottemaal käisin, siis ma armusin tema
karakterisse ja eelmisel suvel naersin jälle nii et
tilgad püksis. ÜLIVINGE jänes Adalbert!!!
Mina senimaani pole enda elus sedasorti
sõprust kohanud kahjuks. Mul on isegi olemas
mõned meestuttavad keda ma sõpradeks
nimetan, aga sisemas tean, et nii kui ma
võimaluse annaks siis ka kohe juhtuks midagi.
Ja ilmselgelt on sõpruse testimine ilgelt nõme
tegevus, aga kes tahab kindel olla selles oma
vastassugupoole sõpruses siis lükake esimene
käik sisse ja kui see tagasi lükatakse siis
järelikult sõprus toimib ilma igasugu lisadeta.
Mul on kah parim meessõber juba 25 aastat. Fui fui
fuiii selle peale, et me peaks KOOS olema. Sama nagu
oma vennaga.
Mul on siukseid sõpru lausa 2, kes on mulle kui vennad 🙂 Ja pole iial olnud midagi muud. Ühega neist ei suhelnud me 1,5 aastat,
sest ta oli koos tüdrukuga, kes oli mega armukade kõigi teiste naiste suhtes, aga pärast nende lahkuminekut ta lubas, et nii rumal
pole ta enam kunagi :).Nii et 8 aastat sõprust ühega ja 6 aastat teisega (millest 3 aastat on ta juba välismaal elanud, aga kui teda
näen, pole sellist tunnet ka, et ta oleks ära olnud 🙂 )
No kui suhtes on milleks sinu või teiste
naistega vaja enam suhelda . Kas sul endal
üldse on ka suhteid või oled kõigi sõber ainult
?:)
Mul on suhe juba 6 aastat ja ka tema oli enne seda väga hea sõber 🙂
Minul oli ka terve kooliaja selline sõber, kellega sai
igas olukorras ja kõigest lobisetud ja no oligi nii oma
inimene. Kõik teised ümberringi keeldusid uskumast,
et meie vahel midagi pole ja pole olnudki.. koos
naersime nende väidete üle. Kuni selle päevani, mil ta
mulle ütles et tal on vaja minuga näost näkku vestelda
(mingil ajahetkel kolisin antud kodukohast kaugemale
ja siis ei puutunud nii tihti temaga nö laivis kokku) ja
ma jutu käigus kuidagi tundsin, et see kõlab nii
kahtlaselt. Muidugi lõpuks pinnisin ma selle “tõe”
interneti vahendusel välja, sest ma ausalt ei oleks
osanud kuidagi näost näkku seda asja lahendada nii, et
see inimesele haiget ei teeks ja no akwardddd. Lõpuks
tuligi välja, et kõik need pikad aastad on ta tegelikult
alati mind tahtnud ja nüüd lõpuks (nüüdseks juba
mitmeid aastaid tagasi) võttis julguse kokku ja palus
võimalust. Uhhh ma ei suuda väljendadagi, kui
ebameeldiv selline olukord on sest mina tõesõna
võtsin inimest sõbrana ja eluski ei mõelnud selle peale,
et ta midagi enamat olla võiks. Pärast seda meie
suhtlus vaikselt vaibus ja nüüdseks on meil mõlemal
oma inimene kõrval.. aga kahju on siiski, et selline hea
sõber elust kadunud on nii rumala juhuse tõttu.
Oh sinu Kikut olen minagi Lottemaal näinud, väga
ägedalt ja elavalt mängis oma rolli välja. Nii äge!!
Aga vot mina olen see bitch, kes kunagi lõhkus üli suure
sõpruse, mis kestis pea 15-18a 😀
Ja kuidas ma lõhkusin? Nimelt kui mehega asi tõsisemaks
läks, siis KEELASIN tal oma parimate sõbrannadega
suhtlemise..praegu nad isegi pole tal fbki sõbralistis 😀
Tegelikult oli asi selles,et need inglikesed lihtsalt läksid
pöördesse, kui tuli kuskilt x kohast minu sugune ja võttis
nende parima sõbra ära.. Nende jaoks oli see täielik
paanika, et mu mees võttis endale naise hoopis teisest
seltskonnast, see tähendas ka seda, et mu mees keskendus
minule rohkem ja nende jaoks oli vähe aega… Oi kuidas
üritati minust lahti saada, mind mõnitati, saadeti mehele
igasuguseid smse, kui teda nähti, siis hypati kaela ja isegi
sylle..ise minule otsa vaadates ja irvitades. Muidugi mu
mees arvas, et kujutan endale kõikke ette, et nad väga
toredad inimesed, tema parimad sõbrannad, kes ei tee iial
kellegile liiga 🙂 aga vot yhel hetkel ta sai minust aru, et mis
sõbrannad need on, kes ei austa tema naist.. 🙂
See kõlab nagu mingi imelik pubekamaailm, kus ma õnneks ei ole ega pole olnud ka minevikus 😀
Mul on sugulane neiu. Nojah Ma tunnen et ta on
sündinud valesti et oleks pidanud sündima mu õena.
Meil niipalju ühiseid asju ja ta ongi nagu parim igas
mõttes ja kuna ta on ka sugulane siis teangi et ta ei
reeda mind kunagi. Ta koguaeg olemas ja valmis kaasa
minema kõikide mu segaste mõtetega. Igatahes ta on
parim 🙂
Paraku olen mina see vaene, kellel sellist sõprust
pole. No mul on parim sõber ja see mu enda abikaasa,
kuid kui lihtsalt parimat sõpra/ sõbrannat pole.
Peale laste sündi on üldse paraku see sõprusering
väikseks jäänud. Põhi-ja keskkooli ajal oli mul parim
sõbranna. Paraku natukeseks ajaks meie sõprus
katkes, kuna tema ja mu tolleaegne kutt hakkasid
minu silme all liini ajama ja veetsid ka öö koos.
Andestasin pika peale selle neile mõlemaile siiski ning
vandusin, et kui midagi sellist peaks mu elus veel
juhtuma, siis ma enam ei andesta. Ja nii juhtuski.
Minu teine parim sõbranna, kui Tartus elasin, siis
minu tolleaegse elukaaslasega hakkad samamoodi
liini ajama. Hakkasid näkki valetamsed mu partneri
poolt jne jne kuni lõpuks tunnistas mu partner üles , et
jah, neil on mu sõbranna suhe minu selja taga. Ei ole
neile kummalegi andestanud. Peale kõike seda olen
ma hakanud inimesi suurem osa umbudaldama
paraku ning kardan väga kedagi endale lähedale lasta
sõoradest.
Vigu tuli sisse, vast lased silmadega nendest üle, et
neid ei märkagi:D
Selline sõprus on kindlasti võimalik 🙂 On
minulgi selline sõber, just hea on arutada
probleeme ja teistmoodi nõu saada
meesterahvalt 😀
Ja asjad võivad ka totaalselt muutuda, minu
lapsepõlve parim sõber, kellega ma vahepeal ei
suhelnud 15 aastat on nüüdseks minu
elukaaslane ja oktoobris sündiva tütre isa 😀
Ta on kahjuks lootusetult armunud sinusse ega
ta lambist sinu ümber ei tiirleks. 🙂 Mina jätsin ja
mees samamoodi ära sellised lollused kuna
tõesti soovime koos olla ega vaja muid “sõpru”.
Issand, mul on tõesti kahju sinust ja su mehest, aga noh, igaüks elab oma elu nii nagu soovib.
Jep. Ja Aussi läks ka kindlasti selleks, et
kohutavast Malluka kaotamise armuvalust
vabaneda 😀 Muhhahhahahaaa!
Ka mul on selline sõber. Minu vanaema ja tema ema on naabrid. Kõik suved olime koos. Ta elab Tartus ja näeme küll vähe, kuid
helistame ja kõned on nii u tunniajased. Kui Pärnusse kolisin helistas ka mulle ja tundis muret, kui jälle mingi jolleri otsa sattusin.
Meie sõprus on kestnud nüüdseks siis juba…22 aastat. Olime 8 aastased, kui suhtlema hakkasime. Jõhker värk. Vahepeal isegi
olime pruut ja peigmees, kuid saime aru kiiresti, et see ei lähe kohe mitte. Nüüd on meil mõlemal omad pered 🙂
Minu arust ei ole see teps mitte veider, kui mees ja naine on sõbrad 🙂 Nii lahe just, kui on ka muust rääkida, kui kunstripsmetest,
küüntest ja lastest 😀
Mul OLI kunagi selline sõber. Siiamaani eksisteerib muidugi, mitte minu elus ainult. Pea 8 aastat kestis see kõik. Tegelikult tekkisid
temal tunded.. Ja mina friendzone’sin ta. Ja siis hakkas järjest ülelaskmisi tulema. Ja nüüd migni 2 aastat tagasi mõtlesin mina, et
võiks nagu nüüd. Temal oli selle ajaga aga rong läinud. Ei imesta ka.. Lõppes asi sellega, et osutusin talle mängukanniks lõpuks, et a
la tagasi teha mulle kõige eest. Ja siis lõpetasime suhtlemise ära ja tänaseks on mul kohe-kohe 2 aastat kestnud kokku-lahku suhe.
Minu ”ameerika mägede” pärast. Elu keerdkäigud. Segased ajad, mistõttu tunded möllavad ja ..no kerge melanhoolsus.. aga üle
poole aasta on meil stabiilselt norm olnud. Võtan minagi end kokku lõpuks ometi ja pingutan selle nimel, mis mul SELLE inimesega
on. Seega.. emma-kummal tekivad tunded nagunii. Usun, et kui Sinul poleks Kardot tekkinud, võib-olla .. noh, ei taha nüüd rahmaki
öelda, aga oleksid ehk ”Kikuga”? Aga mina olen õnnelik. =)
…Muidugi ma ei teagi nüüd ju, kaua Sa oled Kardoga koos olnud 😀 seega vabandan, kui midagi väga võssa minupoolselt öeldult
läheb.
Eks elusid ole erinevaid, sinu toodud stsenaarium siiski kindlasti ei ole meie oma 😀
Nii tore on kuulda lugeda et nad ikka sealt Aussist tagasi tulevad, õde on juba pool aastat ära olnud seal ehk juulis tuleb
korraks koju ja siis jälle tagasi.
Ka minul oli selline imeline sõber olemas. Tunnen
teda juba 19 aastat. Tutvusime kohalikus laagris
kui olin 7 ja sealt meie sõprus ka alguse sai.
Mingi hetk läks ka tema Austraaliasse, aga meie
suhtlus ei katkenud. Oli tema mulle alati toeks ja
mina talle. Imeline inimene – ausalt!
Siis aga leidis omale näitsiku, kes mind
silmaotsaski ei salli (väikelinna võlud) ja sealt sai
alguse see.. et meie sõprus purustati tuhandeks
killuks. 19 aastat oli lihtsalt jalge alla tallatud ja
mina ilma fantastilisest sõbrast. Neiu keelas meil
täielikult suhtluse … kuigi ma olin eeldanud et
sõprus on ja jääb, siis ilmselgelt eksisin. Kurb..
Mina olen õnneks Kiku prutadega alati hästi läbi saanud, aga ma ei kujuta ette, et sellise asja pärast sõprus katki läheks..
Mina ei usu sõprust mehe ja naise
vahel, kui mõlemad heterod ning ei
ole sugulased. Varem või hiljem
tekivad emmal-kummal tunded, see on
vaid aja küsimus 🙂 kuigi teine pool
ei pruugi kunagi teada saadagi
nendest tunnetest ning arvab ikka
naiivselt edasi, et nad on lihtsalt
parimad sõbrad, a la vend ja õde 🙂
Sorry, see lihtsalt minu arvamus
ning tähelepanek sellest, mida olen
näinud oma elatud 30 ja poole aasta
jooksul 😀
Ju siis sul pole lihtsalt sellist sõpra olnud 😀 Ma arvan, et nii mina kui Kiku paneks mõttestki KOOS olla, lihtsalt tuimalt ketti 😀
mul on küll vastassoost parim sõber,
aga ta on minu abikaasa 😀
No Kardo on ka minu hea sõber, aga erinevus on see, et meil on omavahel muudki tunded, peale sõpruse 😀
no näed siis 😀
aga oled sa üldse kindel, et Kristjan
pole sinust kuidagi sellel moel
mõelnud ega fantaseerinud? 😀 On tal
endal teie sõpruse ajal tõsiseid
suhteid olnud? On tal kallim?
see vist nii pikk teema, et peame
foorumisse ümber kolima 😀
Ma olen selles ausalt 100% kindel 😀 Mul on endal kunagi selline “ülihea parim sõber!” ka olnud ja ma teadsin, et ma tegelikult meeldin talle 😀 Aga meie suhtluse ajal on Kikul üks väga pikk ja tõsine suhe, mina olen ka kogu aeg suhtes olnud ja no… Ma ütlen ausalt, et ma nõustun – enamasti kellelgi tunded tekivad, aga ju siis me mõlemad nii rõvedad, et teineteise suhtes pole tekkinud 😀
Mul parimat sõpra kui sellist pole. Mul kn palju
meessoost sõpru küll aga parim on ikkagi sõbranna.
Temaga on samamoodi, et isegi kui kaua ei näe on
kokku saades ikka siuke olukord nagu oleks just
eelmine päev näinud. Ja alati kui meie elus miskit uut
on/juhtub kohe helistame yksteisele 🙂
Ma usun, et selline sõprus mehe ja naise vahel on
võimalik, aga ma tean, et kui mu enda kaaslasel selline
sõprus oleks siis ei suudaks ma seda tüdrukut
aksepteerida kui sõbrana vaid oleks kaitsepositsioonil
ja hirmul, et ehk ta ikkagi tahab rohkemat kui sõprust.
Aga sellises olukorras on muidugi väga selged
märgid.:)
Omast kogemusest tean küll et on võimalik. Kas just igaühega, aga võimalik on see küll.
Niiiiii kuradima armas on vaadata, kui kellegi elus on selline inimene,kellest niiii hästi kirjutab ja tema vastu siiirast
sõprusearmastust tunneb.. Mul on endal sõbranna,kes mulle kogu aeg selliseid armsaid romaane kirjutab ja see tekitab siiralt hea
tunde ( samamoodi muidu kirjutan mina talle kaa 🙂 ). Usun,et su sõbral on ka mõnuuus muie näol kui seda loeb ja on sulle tohutult
tänulik ka sinu olemasolu eest tema elus 🙂 Sa oled ju samamoodi võrratu inimene! 🙂 Hästiarmas 🙂
oh god, ma pean lihtsalt mainima, et ma mäletan teda superstaari saatest 😀 kui ma nüüd ei eksi.
Mullle tundus ka kuidagi tuttav!! 😀
Haha, ta on jah meil kunagine superstaarikristjan 😀
Mina olen sedasorti kes ei usu sellisesse soprusesse.
Ikka tekib kumbagi motetes et mis siis kui… Ja seda
juba tihti ei öelda. Viisakalt vaadatakse kõrvalt.
Minulgi üks sõber kes nagu vend ja vaatan kõrvalt ta
elu kulgu. Alati kõrval:)
Ma ei saa aru, ise ütled, et sul on ka selline sõber, kes on nagu vend ja siis samal ajal sa ei usu sellisesse sõprusesse?
Ta vist mõtles sellega, et temal on sõbra vastu
tunded. Et noh, peab alati see kõtvaltvaataja
sõbratsoonis olema mitte kaaslane 😉