Kuna paljud on uurinud, et kust tuleb selline omapärane kassinimi nagu Kurg, siis saan nüüd avaldada selle, et see nimi pärineb ühest vanast heast muinasloost nimega “Joosep, Teele ja kurg”. Kuna see lugu on rariteet, siis ma ei viitsi praegu seda siia üleni kirja panna, aga vol 2 järgneb üsna pea.
Joosep, Teele ja kurg
Joosep ja Teele olid rahulikud inimesed. Mõlemad hea südamega, armastasid loodust, loomi ja ilusat ilma. Nad olid ka hiljaaegu abiellunud, kuigi kurameerimine juba pikemat aega toimunud oli. Lõpuks võttis Joosep endal südame rindu ja tegi Teelele ettepaneku leivad ühte kappi tõsta. Põhiliselt selle pärast, et kuna Joosep ise leiba küpsetada osanud, siis tal enamasti leiba kodus polnudki. Teele ikka teinekord tõi. Muidu seisis Joosepi leivakapp kurvalt tühi ja just see oligi see, miks Joosep lõpuks selle kosimise ära pidi tegema. Leib talle meeldis.
Joosepi ja Teele talus elas üsna palju loomi. Mõned olid seal juba ammusest ajast – üks härg näiteks oli olnud juba Joosepi vanavanaisa oma. Aga kes seda ikka nii täpselt teadis. „Las ta elab rahulikult kui tahab,“ rehmas Joosep tavaliselt lepilikut käega. Mõned loomad olid noorte poolt ka leitud. Need kaks kassi kuuri all olid leitud näiteks kohalikust kõrtsust. Olid teised seal pidevalt tüli norimas ja ringi taidlemas, pärast tuli välja, et kassidel oli lihtsalt masendus peal olnud, sest elada polevat kuskil – stressi värk, elasid oma frustratsiooni teiste peal välja. „Las elavad teised seal siis kuuri all kui tahavad, peaasi et küla peal ei taidle ja pahandusi kaasa too,“ ei lasknud Joosep ennast ka sellest häirida.
Seetõttu ei olnud ka imeks panna seda, et ühel päeval lendas taluõuele kodu otsiv kurg ja maandus bravuurikalt kaevu kõrvale. Kurel esialgu probleeme ei olnud, aga need tekkisid ikka õige kiiresti. Võiks lausa öelda, et enne kui päike tol õhtul metsa taha loojus, vihkasid kurge siiralt ja iga keharakuga kõik talu loomad. Kurg ise endal süüd ei näinud. „Mina pole MITTE MIDAGI valesti teinud,“ kurtis ta maasikaid rohivale Teelele. Et oma lugu tõepärasemaks teha plagistas ta veidikene ka kurblikult nokaga. „Kõikidel paistab midagi minu vastu olevat, ma lihtsalt ei saa aru,“ käis ta nagu paha hais Joosepile isegi saunalaval kurtmas, kui mees tülpinult vähekene vihelda soovis.
Ei Teele ega Joosep suhtunud ühegisse loomasse eelarvamusega, kuid nad pidid mõlemad nentima, et selle kurega oli pidevalt mingisugune kammajaa. Kord läks kaduma vikat, mida viimati kasutas lammaste sõnul just kurg. Kurel oli naljakas komme eitamise ajal oma meetrised tiivad ehmunult laiali ajada ja teisi süüdistades puhelvil minema kõndida. „Nojah, mina võin sama moodi öelda, et just lammas viimati seda vikatit kasutas, ma võin ju ka muidugi seda öelda,“ kobises ta omaette eemaldudes. Muidugi leiti vikat kolm päeva hiljem just kure aseme juurest. Kui Teele kurel hoolikam palus olla läks kurg ikka megahüsteeriasse ja süüdistas koheselt kõiki endale lõksu seadmises. „Vaata, mis näoga need lambad mind vahivad! Sa ainult vaata mis viha sealt peegeldub!“ möirgas kurg ja läks rehetoa taha mossitama. Ega ta ju ei teadnud, et üks lammastest, Üllar, väga hella hingega oli ja kure kommentaari sügavalt hinge võttis. Lausa nädalaid käis Üllar kurvalt jõe ääres enda pilgust kurjust otsimas, kuni lõpuks leppis, et ju siis on see ta tavaline nägu.
See aga pani teised loomad kurge veelgi rohkem põlastama, sest hella hingega Üllar käis nüüd mööda talu ringi ja otsis kiitust. „Eksju mul ei ole kole nägu?“ uuris ta aovalgel esimese kana käest, kes ennast privaatselt loigus pesta soovis. „Kas sa vihkad mind?“ küsis ta dramaatiliselt Teelelt, kes rahulikult pesu pesta üritas. Kuigi teised loomad pidevalt Üllarile kinnitasid, et ta nägu on igati aktsepteeritav, käis selline haletsushoog ikka üsna pinda. Välja arvatud kurele, kes üsna arusaadavalt oma salvava kommentaari üle uhkust tundis ja aina ülbemaks muutus.
Lõpuks oli kurg juba täiesti väljakannatamatu. Hommikul esimese asjana lendas kööki ja nõudis Cesari salatit. Ei Joosepil ega Teelel polnud õrna aimugi, mis imeasi see Cesari salat olema peaks, nõnda proovisid nad nädalaid midagi kure maitsele vastavat valmistada. Kurg muidugi ei teadnud ise ka, mis Cesari salatis olla võiks, aga see ei takistanud teda taidlemast. Peale tundi toidu üle irisemist läks ta tavaliselt Teele kuivavat pesu kontrollima. Kohe kui mingi pleki leidis, läks seda Teele nina alla hõõruma. „Hea, et mul riideid ei ole, nii räpasena ma küll ringi käia ei julgeks!“ ahastas ta kord pesunöööri ääres ja sellest päevast sai alguse ka virin, et miks Teele talle juba riideid õmmelnud ei ole. „Mis ma olen mingisugune väärtusetu sitt, et mulle riideid teha ei maksa? Pean ALASTI ringi jooksma?“ hüsteeritses ta lõpuks igal pesupäeval. Asi polnud üldse selles, et vaene Teele laisk oleks ja ei viitsiks kurele riideid õmmelda, aga paganama raske oli, sest kurel olid üpris suured nõudmised. Kui esialgu soovis ta vaid särki, siis hiljem hakkas midagi frakist sokkima. Korra torkas Teele kurge rõivaproovimisel nõelaga ja andestust paludes ja haige koha peale puhudes mõistis ta, et kurele veidikene haiget teha tundus päris hea.
„Mul on tunne, et see kurg mind hirmsaks inimeseloomaks muudab,“ sosistas Teele ühel päeval Joosepile voodis. „Ma suskasin täna teda nõelaga ja pane tähele, see ei olnud teps mitte paha tunne,“ tunnistas ta Joosepile kiirelt oma patu üles. „Jah, ma tahtsin sulle ka rääkida, et üleeile kui ma siin ringi kõplasin kõndis kurg mul järel ja rääkis, kuidas ma kindlasti oma sangadega midagi ette peaksin võtma, sest mind olevat tal juba halb vaadata. Siis ma kogemata lõin teda kõblaga vastu pead. Noh hakkasin komistama ja lõin ja…“ kohmetus Joosep ja lisas tasamisi: „Aga mõnus oli – mis ta siis kurat käib ja norib kogu aeg?“
Nõnda jätkus Joosepi ja Teele arutelu kure draamade üle kuni esimese kukekiremiseni, millele järgnes kure hele kiunumine: „No mine põrgu, kas sa veits vaiksemalt ei või oma hommikusi röökimisi teha?“. Kurg oli juba enda joogamati maja ette laotanud ja võttis seal selliseid tuntud poose nagu lamav kurg ja seisev kurg ja tavaline kurg. Matiks oli kurg võtnud lapsevoodi madratsi, mis Teelel ja Joosepil alles hiljaaegu valminud oli. Alles eile oli Teele lõpetanud sinna peale lillekeste tikkimise, et lapsel ikka kohe, kui ta tulla tahab, helluse ja hoolega valmistatud ase olemas oleks. Ja nüüd tegi kurg seal peal kükke.
Kommentaarid puuduvad