jõulutunne ja ASJAD (jälle)

Ma võtsin ennast nii palju kokku, et elutoa tegin korda, tellisin kuuse ja ehtisime seda Mariga eila õhtul. Mulle meenus, et osad teevad detsembrikuus vlogmasi (iga päev dets mingi video) ja ma ei saa garanteerida, et ma seda teha viitsin ja jõuan, aga õhtul veits filmisin küll seda tohuvabpohu mis siin majas toimus. Üks pidev nutt ja naer ja jonn ja jaur, vana hea! Ei kandideerigi siin mingiks vlogijaks, aga endal ehk kunagi tore vaadata suvalisi klippe meie argipäevadest.

Tahtsin tegelikult täna veits lapsi pildistada, aga siis meenus, et mul on ju kaamera paranduses ja pole siin midagi pildistada. Mis siis ikka, proovin selle võrra mõned videoklipid rohkem teha ja asi ants. Üldse ma viimasel ajal rohkem instas tegusam, sest mul lihtsalt kogu aeg taob peas, et krt korista ja sorteeri see maja ükskord ära ja siis saan ma mingisuguse kauaigatsetud rahu. Vähemalt elutuba on nüüd korras, aga tegelikult ikka kibeleb see, et tahaks asjadest lahti saada, mitte mõelda, et ooo jõulud ja mida kinkida jne.

Mul on aint ühele sõbrannale kink olemas, seda juba mingi pool aastat ? Lihtsalt jäi kunagi silma, et talle meeldiks ja ostsin ära, muu suhtes pole nagu hetkel üldse tahtmist mõelda. Aa, Marile ostsime Prismast ühe barbie ka, alguses mõtlesin, et kingin siis kui Marta koju tuleb, aga ei olndki nagu vaja, Marta tundus piisavalt huvitav ja nõnda rändas nukk kapi otsa jõule ootama. Mari aga räägib, et ta tahab jõuludeks “hai kaisukat” ja saate aru, seda EI eksisteeri. Tal on lemmikmultikas, Zig&Sharko, aga see pole nii popp vist, et neid kaisukaid müüdaks ja ma ei teagi, kust see välja võluda. Ehk mõni käsitööga sina peal inimene saaks hakkama? Kui on mõtteid, siis võite mulle kirjutada! Hai ise on selline: ja ma mõtlen JUST SEDA haid, mitte suva haid, mis vedelema jääb ja ei ole kellegi jõulusoov. Ise oleks ka pettunud, kui tahad ala konkreetse firma käekotti, aga saad hoopis kõhukoti, sest kott on kott..

Lendele ostsin ühe paarieurise Peppa raamatu, aga laias laastus ei ole vahet, ta ausalt ei saaks enivei väga aru, ma arvan, kogu sellest jõuluvärgist ja ta hindab igasuguseid suvalisi asju. Üldse mõlemad lapsed hindavad, mis on tore. Nagu te teate, siis nad asjadega suht ära hellitatud – minu enda “tahan lapsele seda ja toda!” pluss sajad kingitused, mida nad firmadelt pidevalt saavad. Õnneks tulemuseks ei ole (veel) vinguvad jõmpsikad, kellele midagi ei sobi. Poes ei nõua Mari midagi ja lepib vabalt, kui ei öelda. Ja päkapikud toovad see aasta ainult asju, mis meil juba olemas on. Ma tahtsin näha, kas nad saavad aru, või on pettunud, aga absoluutselt mitte. Ja igast suva pudi meil jätkub küll ja veel, seega ei ole meil mingit “issand mul pole sussi sisse midagi panna”. Lendel on tegelt ka pudist suva, piisab kommikesestki, neid meil on nagunii majas siin-seal.

Eile tõi päkapikk Marile poniajakirja, ma mingi hetk sain terve portsu neid (vist vanad numbrid, aga no ega Mari ei huvita :D)

Lende sai eile lepatriinuklambrid

Täna tõi päkapikk mõlemale oravakese kommi ja snoopy mänguasja – need on suvest saadik Kardo sahtlis vedelenud, kunagi mäkis lasteeinetega sai ja jäid vedelema. No näed, nüüd oli kohe hea välja võtta ja päkapikukraam olemas.

Homme saavad mõlemad väikse topsi plastiliini ja edasi saab jooksvalt vaadata. Ehk ma viitsin vahepeal koristada, leiaks vabalt hunniku asju. Ühesõnaga – kui on kodu sama paksult jama ja pudi täis nagu meil, siis ei nõua päkapikuaeg üldse ekstrakulutusi ja lisasodi ostmist. Ja õnneks lapsed nii väiksed ka, et ei ole seda, et lasteaias keegi hakkaks, et issand see ju mäki mänguasi vms, ega nad neid kaasa ei tassi ja omavahel vist nii detailselt ei aruta ka. Mari vastaks lihtsalt, et päkapikk tõi “kutsu” ja kõik, nii et ma selle üle ka ei muretse, et nad nüüd jube palju kehvemad oleks või ennast nii tundma peaks.

Mina ise muuseas ei taha jõuludeks mitte kui midagi. Reaalselt nagu vaja pole midagi ja niisama stuffi toob töö nagunii pidevalt. Pingsalt mõtlesin, aga no VAJA pole midagi. Isegi parima tahtmise juures ei mõtleks välja midagi… Oh ei, tegelikult mõtlen küll! Villasokke tahaks ?

Aga ok, ma lähen nüüd ja üritan kasulik olla. Kui kunagi koristamiseks läheb, siis mõtlesin, et teen uuesti instamüügi, nagu ükskord. Nii hea oli asjadest lahti saada, eriti kuna enamik tulid ise järele, siis oli kohe eriti mugav see värk. Aga eks näis, mis päeval ma ennast nii palju kätte võtan, äkki saame homme suuremad röövikud aeda viia, Lende nohu on juba pmst taandunud, aga… jumal teab!

Jeesus, mis suva lobajutt jälle kirja pandud sai, aga mis seal ikka, mõnikord võib nii ka!

Aaa ja ERITI iroonilisel kombel olin ma kahevahel, et kas ma kirjutan seda, või jagan teiega kollaaži ägedatest lasteasjadest ja riietest, mis mulle viimasel ajal silma jäänud on, mida idee poolest tahaks nagu OSTA, ehk siis eriti seinast seina mõtted siinpool 😀 Aga ma olen täheldanud, et mõnikord ma netis ka mega pikalt “window shoppin” ja lõpuks mõtlen, et ah pekki, ei ole mul vaja seda mega armast kassidega body osta, on neid titeriideid juba küll ja veel. Ja ei osta ka! #proud

Lõpetuseks nautige siis meie eilse õhtu videoklippi ja ootan siis hulganesti anonüümseid kommentaare teemal, kui kasvatamatud ja vägivaldsed mu lapsed on ?✌️