kuidas ma Kardo eest pikendusi peitsin

Pikemaaegsed lugejad mäletavad raudselt, kuidas ma olen vähemalt 100x vandunud, et iial enam ma pikendusi ei pane. Nojah, sellega läks nüüd nii, et krt, ikka panin. Tähendab, enne seda, kui pulma läksime, rääkis Kristina, et ta läheb pikenduste hoolitsusse ja et ta leidis mega hea koha ja on nii rahul enda juustega ja enne kui ma isegi aru sain, tuli mu suust juba välja küsimus, et oo, kus, kes paneb, millal aega saaks ?‍♀️ (siin panin).

Ma ei saanud Kardole rääkida. Sest noh, tema oli see, kes eelmine kord neid pikendusi mul näpitsatega peast ära vägistas mitu tundi, et noh, ma juba teadsin ta suhtumist ette, arusaadavalt. Seega ütlesin ma lihtsalt, et ma lähen juuksurisse ja kustutasin oma instagrammi ta telefonist ära, et ta sealt ei näeks, kus ma olen. Vana hea.

Kui ma koju tulin, ütles ta ainult “nice sonx” ja muud midagi.  Ma reaalselt eeldasin VIIS PÄEVA, et ta ei saa aru, et mul pikendused peas on. Selles suhtes, et mul on clip in’id ka olemas, et noh, vabalt võiks ta ala ühe päeva arvata, et ma neid kannan, aga et viiiiiis. Noh, jah ?

Pulmas ma lõpuks ei suutnud enam vait olla ja küsisin, et kas sa päriselt ka ei saa aru, et mul pikendused on või. Ta oli max segaduses, et mismõttes ei saa aru, ega ma pime pole.

“Aga miks sa siis midagi ei öelnud?”

-“Ma ütlesin ju, et kena soeng.”

“Ma arvasin, et sa ei saanud aru, sest sa ei öelnud kordagi, et ISSAND, sa lasid jällllle pikendused panna??!?!?!??!?!”

-“Ma mõtlesin seda, aga ei viitsind öelda?‍♀️”

Igatahes ma alguses mõtlesin, et ma lasengi aint nn korraks panna, et enam hooldust ei teegi, vaid lasen kohe ära võtta, siis nüüd krt juba hoolduses käidud ja üldse ei raatsi loobuda enam nendest. Maigret värvis nad mul veel niiiii ilusaks ka, et no äkki paar kuud ikka veel kannan ja siis vaatab edasi ?