Alustasin tänast hommikut sellega, et tegin hunniku tööd. Seejärel otsustasin diivanile pikali visata ja lugeda läbi Jaanika raamatu, millele Hooandjas ka hoogu andsin. Nüüd tunnen end nii halvasti, et ma TEAN, et selle raamatu kirja panemine oli ta elu unistus ja puha. Aga no ei suuda mina seda sadat lehte läbi lugeda. Ma vihkan, kui raamat pooleli jääb, seega aeg-ajalt võtan ta kätte, loen paar lehte ja no… EI SUUDA. Ajajärjestused on sassis, tekst ei ole eriti ladus ja ainuke põhjus, miks ma selle läbi loen, on see, et ma loen ta blogi iidamast-aadamast ja noh… Ma ei saa ju raamatut pooleli jätta. Tõesti, mul endal ka nadi seda kirjutada, seega lõpetame positiivse noodiga, et äkki teine pool raamatust on VÄGA hea ja ma saan oma sõnad tagasi võtta, haha.
Aga ega ma tahtsin muidugi jälle endast rääkida. Täpsemalt sellest, et ma olen idioot.
*Sisesta siia rahvamasside dramaatiline ja imestav ohe*
Esiteks sattus mulle eile näppu purk kriidivärvi ja mu aju oli nagu: “Oh, Mallu, unusta kõik oma muud tegevused ja värvi see pruun kummut valgeks. See on mega easy!”
Ütleme nii, et KOHE kui ma aru sain, et see ei ole mega lihtne (mis oli umbes viie sekundiga), loobusin ma sellest tegevusest. Peitsin värvirulli kuskile prügikoti põhja ja teesklesin, et ma ei ole seda kappi iial puudutanud. Kahjuks tuli maaler just toa värvimist lõpetama ja mul oli reaalselt tema ees NII piinlik. Kartsin, et ta tuleb ja küsib, et mis roppust ma selle vaese kummutiga teinud olen. Nii et kohe kui ta tuppa astus, ütlesin ma, et ma pean poodi minema ja jooksin kodust ära nagu iga täiemõistuslik täiskasvanud inimene seda teeks.
Tõele au andes mõtlesin ma juba enne, et “tahaks midagi head”. See aga on teadupärast kõige valem mõte, millega poodi sisse astuda. Nii ka seekord. Poest väljusin ma 90 euri vaesemana ning ma pole isegi kindel, miks ma mida üldse ostsin. Aga näitan kohe ette, mis see “midagi head” siis oli:
- Kahes suuruses prügikotte, sest mul ei ole iial meeles, mitmeliitrine mu prügikast on. Samas prügikotte ikka kulub, seega päris maha visatud see raha ei ole.
- Hunnik maitseaineid, mida mul on mõne retsepti juures mingi hetk vaja olnud, aga kodust otsas oli, seega ka vajalikud asjad.
- See Santa Maria crispy chiken on Bellu soovitatud kraam, mis on tõesti MEGA hea! Praed selles kana kintsutükke ja paned näiteks wrapi vahele. Mitte et mul oleks plaanis lähiajal wrappi teha, aga kui see tuhin kunagi tuleb, siis on kenasti olemas.
- Kaks suvalist köögirätikut, sest olemasolev on kogu aeg pesus.
- Tupla ja sefiirikoogid on tõesti midagi head, mille järgi ma umbes poodi läksingi #fitlife
- Vutimunad Tiidule.
- Masrapoedjne? Maskrapone? Mascrapone? juust, sest ma ükskord lugesin ühte retsepti ja mõtlesin, et näed, teeks, aga seda pole. Mis retsept see oli – fck I know -, aga nüüd on vähemalt see kodus olemas, kui jälle kunagi seitsme aasta pärast sarnase retsepti otsa koperdan.
- Marineeritud seened, sest ma pole IKKA veel metsa jõudnud.
- Kollased tomatid, sest need on peaaegu the best. The best on Membo paki tomatid, aga need said kodust otsa.
- Köömnetega tofu, kuigi ma pole elusees tofut kasutanud ja mul pole õrna aimu ka, mis ma sellest teha hakata kavatsesin.
- Värsked soolakurgid sest why not.
- Henry blogis reklaamitud hummus, sest hummus mulle meeldib ja kui see hästi ei maitse saab alati Henrylt raha tagasi küsida.
- Stevia, sest Pille kiitis, kuidas ta kuu ilma suhkruta oli ja poes mulle tundus, et this could be me, aga nüüdseks olen ma aru saanud, et see…ilmselt ei ole mina. Ma olen tegelikult kunagi steviat kasutanud, seega ma siis nüüd üritan sellega hommikukohvi juua ja vaatan, kas on mingi maitseerinevus kah või mitte. Kui ei siis naiss, sest #fitlife
- Pakk riisi, sest ükskord mul ei olnud riisi.
- Pakk himaalaja soola, sest mulle vist tõesti tundus poes, et ma mingi health guru.
- Purk borši lastele, sest ükskõik kaua mina suppi ei vaarita, söövad nad alati 100x parema meelega poe omi. Tänamatud kaabakad.
- Coca Zero, sest seda ma ostan alati, kui poes käin.
- Kapsas ja lillkapsas, sest #fitlife ja mul oli plaanis teha kapsa-hakklihahautist. Kahjuks hakkliha osta ei taibanud.
- Kuskil seal vahel on purk kalamarja, mida ma sõin täna koos lõhekreemiga pannkoogi vahel ja ta oli amazing, seega läks ka sinna “midagi head” kategooriasse.
- Purk BBQ kastet, sest mulle meenus poes “mingi hea Orgu retsept, kus seda vaja oli”, aga mis retsept – jällegi teab vaid jeesus.
- Uus salatikauss koos segamisriistadega – kindlasti midagi head.
- Hunnik kastmeid, näiteks austrikaste ja kalakaste ja rohelise karri pasta ja tom kha pasta. Kas ma olen midagi neist elus kasutanud? Ei. Kas ma olen elus lugenud retsepte, kus neid on kasutatud? Jah. Miks ma need siis ostsin? MA EI TEA!
- Purk ingverit – kulub ikka marjaks kui poke bowli teha.
- Purk kappareid – kulub marjaks, kui ise “krõpse” teha. Ehk siis see suur õhuke lavašilatakas ahjuplaadile, peale riivjuustu ja kappareid, ahju. Pärast käte vahel pudistad “krõpsudeks”.
Et siis selline tagasihoidlik poeskäik lihtsalt selle nimel, et mitte pidada maalriga maha vestlust teemal “mida kuradit sa selle kapiga teha üritasid”. Ja nagu te arvata võite, siis minu naastes oli ta ikka siin ja küsis mu käest, et “mida kuradit sa selle kapiga muidu teha üritasid?”
Palun öelge mulle, et te ka ostate mõnikord poest lambiasju, millega pole õrna aimu ka, mida teha!? Ma ei taha ainuke imelik olla.
38 kommentaari
Vastakad tunded:
1. hea, kui naisterahval on nii palju raha, et lihtsalt kulutab mõttetuste peale.
2. tore, et ta kuusissetulek ja maksud on nii suured, et ta lihtsalt kulutab mõttetuste peale
3. hea, et tema lapsed on alati kaetud rohkem kui esmatarbekaupade, kvaliteetse toidu, enesearengu võimalustega
Teised tunded:
1. Kas ta on eeskujuks teistele emmedele?
2. kas ta on kulutades õnne tipul?
3. kas tema lapsed on õnnelikud kui ema selle lauatäie nänniga koju tuleb?
Ma vabandan siiralt, et teenin piisavalt, et saan endale ette planeerimata osta kalakastet ja salatikausi. Lapsed oleksid olnud kindlasti väga õnnetud, aga õnneks neid polnud kodus.
Ah, kapil pole häda midagi, eriti esimese korra kohta. Ma voin oma kogemusest öelda, et kriidivärvi tuleb vähemalt kolm kihti panna, siis hakkab looma. Esimene, eriti tumedal pinnal ongi selline, nagu siin. Iseasi on see, et kas liivapaberiga karestasid, see võiks mõistlik olla.
Seda ma muidugi ei teinud haha
Aitäh arvamuse eest ? Täitsa vabalt võib olla, et ei meeldigi, see on arusaadav – maitsed ongi erinevad. Ajalise järjestuse kohta nii palju, et sellepärast on paigast kohati ära, et lähevad suhete järgi – ehk siis, kui olin kellegagi viis aastat hiljem suhtes, siis hüppabki lugu kohe viis aastat edasi. Et see oligi nii mõeldud ? Aga tõsi – võib ehk mulje jääda selline küll, et on nihkes.
Aga see on alati nii, et kõik raamatud ei saagi ega peagi meeldima. Muidu oleks üpris igav see eluke ?
Kes üldse kunagi oma prügikasti suurust teab? Alati ostan vale suuruse aga parem suurem kui väike ?
Tõsi, suurem on mõttekam ?
Jaanika raamatu osas tekitad küll huvi. Ei plaaninud seda osta ega isegi mitte lugeda. Sest minu jaoks suht lambikas…. Kellegi suhted ja eluke ja lisaks see klišeelik pealkiri… Instas nägi kiitvaid kommentaare jne. Ja nüüd sa annad hoopis vastupidist tagasisidet. Et hakka või lugema, kellel siis õigus on 😀 Väga huvitav.. Kas toimetaja või mistahes muu asjapulga töö ei olegi teksti paremaks/loetavamaks jne muuta?
No läbi ma ta nüüd lugesin ja noh, ma ei tea. Ma oleks eelistanud, kui ajaliselt oleks kõik jutti jooksnud. Kohati oli ikka päris segane värk. Ja no minu meelest see jutt ei olnud ka kuigi…põnev? Et blogipostitustena oli omal ajal huvitavam lugeda, aga kui praegu oleks see niisama kätte sattunud kui võhivõõra raamat, siis vist üle 20lk lugeda poleks viitsinud. Kohe halb endal ka niimoodi tänitada, teine rasket vaeva näinud. Aga lohutuseks, ma lugesin mingi aeg enda esimest raamatut ja see ei olnud ka nüüd mingi best thing, niiet essa kohta kabe ? kui tallinnas elad, võin sulle anda ka.
Ei ela tallinnas. Kui elaks, oleks vist juba ammu sul külas veinitamas käinud.
Aga pole hullu, laenutan ilmselt raamatukogust kunagi 😉 Aitäh pakkumast muidu 🙂
Ma pole raamatut lugenud aga see on olnud kogu ta blogi peamine miinus ka, et lihtsalt stiililiselt väga halvasti kirjutatud ja seetõttu raske lugeda. Ma kunagi hullult ammu hakkasin lugema ja jäin lugema aga no niimoodi diagonaalis veits, sest tohutult palju on heietusi ja kordusi ja kuidagi liiga pikaks venitatud mull aga sisu nagu vähe. Kordused ja heietused aga tüütud. Miskipärast arvasin, et raamatu jaoks keegi vaatab seda poolt ka.
Mu raamatu toimetaja on eesti keele õpetaja ja hariduselt eesti filoloog – nii et on toimetatud kõvasti – alguses oli teksti ja kordusi kõvasti rohkem ? Aga loomulikult, kui sisu ei meeldi, siis nii ongi – see on igati võimalik.
Tofu jumala heaasi ju. Mu lapsed igapäev sööks, kui ta aind nii kallis poleks osta :/
Ma teen nii. Lõikan kas viilud või kuubikud, õli pannile, pann kuumaks, tofud pannile. Praen ühe poole ära, kui ümber keeran sortsutan kõigile natuke sojakastet (või roheliste oliivide vedelikku, sest oliivipurk ka alati kapis). Praen, kuni vedelik aurustub ja näen, et krõbe on. Sul tofus juba köömned olemas, aga kui poleks, siis raputaks köömneid lihtsalt peale. omnomommm. Ülihea asi. Sojakastmega peab aind ettevaatlik olema, see nii soolane.
Aga lambika poeskäigu arve 90€ :[ Njaa… Sellise lambika laristamise vastu aitab vist lihtsalt siis, kui päriselt on rahaga kitsas käes ja tead, et kuskilt juurde ka pole saada. Mul nt kogu kuu toiduraha 250-300€, ei saa lubada üldse mingit suvalist priiskamist. Lihtsalt ei saagi osta asju, millega ei mõista midagi peale hakata.
Lol ma ka ostsin just tilliga tofut, kuigi lapsepõlvest on sellest valus öäkk mälestus :’D nüüd seisab külmikus ja hingitseb viimaseid säilivuskuupäevi.. ei teagi, mida nüüd sellega peale hakata, aga teha nagu ka midagi ei oska xD ja ära visata on nagu ka kahju
Of course, kõik ostavad vahest asju, mida reaalselt vaja ei ole või mis ei sobi kuhugi. Ma ostsin just Ikeast kappi pesu jaoks sorteerimis karbid, aga no ei olnud ju taipu enne mõõta, mis mõõdud mul kappi mahuvad. No ei mahtunud ju.
Aga see stevia on väga OK. ma kasutan seda juba paar aastat, Kokkuvõttes ei julge ütelda, kas ma seetõttu olen saledam või mitte, aga minu meelest ei ole sellel mingit kõrvalmaitset.
Stevia kõrvalmaitse on kahjuks selline, mida mõned inimesed tunnevad ja mõned mitte, sest me saame juba geneetiliselt kaasa erineva komplekti haistmisretseptoreid (ja peenemad maitsed sünnivad just haistmismeele ning keelenäsade koostöös). Kui välja arvata mõned eluohtlikest olukordadest teada andvad lõhnad (tõrva ja suitsu lõhn, roisulõhn), mida tunnevad kõik, siis inimesed päriselt ka tajuvad lõhnu – ja seega maitseid – erinevalt. Üks kuulus näide on koriander. Mõne jaoks on see parim maitse üldse, mõne jaoks pidi maitsema nagu seep.
Ma maitsesin täna kohvi sees ja ei tunne ?♀️
Hehe, loen ja mõtlen, et thank god, et ma pole ainus, kes mäletab, et mingi jube awesome retsept oli ja ostab siis ainult ÜHE asja, mis retseptist meelde jäi, ise mõeldes, et no kindlasti teen seda, sest nüüd mul ju see ÜKS asi olemas ??
umbes saja poeskäiguga saab äkki kõik asjad kokku 😀
Mul mees arvab alati kui ma poest tulen, et olen terve poe tühjaks ostnud 😀 seal sees on alati asju mille kohta ma ise ka ei tea miks ma neid ostsin 😀
Tõmbasin omale äpi Lifesum. Väga mugav kui tahad fitlife olla. Skännid pakendi triipkoodi ja ta ütleb mitu kcal sul on viilus, tükis jne. Vahel lubab lahkelt rohkem süüa.
Proovi ka. Kaob isu üldse midagi osta (kalorid) .
Võib kaduda ka eluisu (aga alles kolmandal päeval).
Appi kui hea kommentaar ???
Ojaa.Laupäeval ostis mees mulle varstolmuimeja, sest seda oli mul hullult vaja.Ja täna arvasin, et ee tegelt ma ikka tahan robotit ja tellisin selle omale hoopis ja ma ei hakka ütlema et mul kodus on ennem kaks suurt Kärcherit.Niiet oujaa.Ma olen vist segane oma 4 tolmuimekaha nüüd.
Mina siis, kui nimekirjata lähen ja raha nagu tundub, et on palju 🙂 makstes muidugi mõtlen, et tulejumalappi.. ma ostan just eri juustusid kokku ja teine asi on snäkid lastele. Ah ja kolmas see et “hakkan igal hommikul smuutit tegema”. Kahjuks banaanid on pmst nagu avokaado et järgmisel päeval on viimane aeg ära süüa ja see münt ja spinat jm roheline ei säili ka väga. Või on mul mingi kehv külmik. Või ma ei tea kuidas neid värskena hoida. Nimekirja ma teen tihti valmis ja siis unustan koju. Õnneks on see nagu koolis oli spikrite tegemine – ei kasuta, aga midagi nagu on mälusse jäänud kirjapildilt 🙂 ma olen väga kehv poodleja. Tom kha pasta abiga saab kodus ise teha tegelikult ülihea Tom kha supi, olen teinud ja see on üks väheseid selliseid natuke uhkemaid toite, mis mul hästi välja tuleb! Ja lihtne ka.
Nii banaani kui ka avokaadot võib sügavkülma panna – banaan tervelt ning avokaado kuubikuteks lõigatuna.
Spinatit eelistan ka külmutatuna osta just sellepärast, et muidu ei kesta kaua. Aga väga mugav nt toitudesse visata (nt smuutid, pastad jne).
Muidu austri-ja kalakaste on igasugustes Aasia(pärastes) toitudes hea kasutada! Lisab väga head maitset vokiroogadele nt.
Hahah ma vaatan ka just The Circle’it 😀
😀 nii tore, mina ostan ka selliseid asju, just teraapiana – midagi head. Hapukurk on tihti nimekirjas, aga ka küünlad, seep, mahl, lilled, küpsised jne
Minu arust tofu selles samas Santa Maria Crispy Chiken paneeringus on nii hea wrapi/burgeri vahel või poke bowli sees?
No vot. Proovin! Kas seda tofut peaks enne marineerima ka kuidagi?
Mina olen alguses tofut natuke kuivatanud (köögipaber alla, siis tofu ja köögipaber peale ning kergelt peale suruda) – nii saab liigse vee välja.
Seejärel tükeldan tofu, lisan ühe muna ja selle Crispy Chiken maitseaine – kõik ühte karpi ja raputan seni kuni kõik tükid maitseainega kaetud on (võib muidugi ühekaupa ka muna ja paneeringu sisse kasta aga väiksemate tükkide puhul lihtsalt ei näe vajadust) ?
No, see oli nüüd küll naljakas lugemine, sest turtsusin kohe paaril korral ?
Ütle palun, mis firma marineeritud kurgid ostsid või näita pilti lähemalt. Tahaks kaaaaaaa
Mina lambist oste eriti ei tee, sest olen säästlik tüüp ?
10000% mina poes käies. Mind ei lastagi väga poodi, sest kunagi sealt midagi head ei tule, vaid hunnik kraami millest vōiks kunagi midagi teha ja nänni ja alati ma ostan topelt mingeid asju, sest mul ei ole meeles kunagi kas mul on seda või ei, seega topelt ei kärise ?
Toidupoes käimine on minu jaoks tōesti maksimaalselt overwhelming ja ma olen nagu peata kana seal. Fun fact- mul on samuti ATH ja ma arvan, et see on üks pōhjusteks miks ma toidupoes super impulsiivseid oste alati teen ??
Mul on TÄPSELT sama asi 😀 Aju lihtsalt ütleb, et kle mäletad KUNAGI mõtlesid sellest asjast, parem osta! 😀
Telli e-poest. Emotsiooniostud jäävad tegemata.
Sa arvad must ikka maru hästi ?
Minul läheb just e-poest tellides täiega lappesse? terve päeva laon asju korvi mis meelde tulevad või kuskilt otsas?♀️?
Ka ATHlane. 😛
Elukaaslane niisamuti. Poes käime ainult nimekirjadega – muidu unustame, miks poodi läksime. Üldjuhul saame poes hakkama, üleliigset toidukraami ei osta, sest ei salli toidu raiskamist. Aga kui ikka suur kihk tuleb midagi osta, sest dopamiin yoyo, ostan mingeid kauasäilivaid asju. Kikerherned, kookospiim, oad, hjapukurgid jnejne. Maitseaineid on meil 4 kitsast riiulit täis. :’D Meeldib see optimism, et “kunagi hakkan Irmela Koseks”. Kunagi pole veel kätte jõudnud.
Aga üks trikk, mis muu shoppamise juures mul töötab, on e-poodides “mul on seda KOHE vaja” asjade puhul see, et panen nad ostukorvi ja siis vaatab leevike aknast mulle otsa, lähen leian kohvimasinast külma kohvi, hakkan vannituba koristama, telefonis uudistama ja unustan ära, mida mul NII väga vaja oli. Works.
Ja alan Rimi vms toidupoe e-poed… nendes peab ka nimekirjaga käima. Sest, kust ma tean, mida mul vaja on kui ma seda ei NÄE.
Ja nüüd võiks magama jääda, aga no, une-mati on täis mats, unustas mu jälle ära. Huvitav, kas ta üldse teab, et ma olemas olen?
Jaa, mul seda ikka esineb, sest tundub huvitav toode + alati maandub ka miskit “head” korvi ehk magusat (: