üllatan iseennastki
Kes mulle veel hommiku eest medalit ei andnud, siis nüüd võite küll teele panna. Mu ennused pidasid paika, et TÄNA ei viitsi ma küll absull koristada, seega on mul hea meel, et eilne Mallu enamiku ära tegi. Küll aga suutsin ma Martaga terapeudi juures ära käia, kes talle seda kognitiivse arengu testi tegi. Või peaks ma ütlema “hakkas tegema”, sest juba päris alguses sai ta aru, et pole mõtet edasi teha. Marta sai kõigest aru, tegi kõike mis paluti ja ühesõnaga võib öelda, et selles vallas tal miskit häda pole. Silmaarst on uuel nädalal, siis saab selle ka tehtud ja ühele poole.
Peale seda, kui lapsed üle andsin, tulin koju ja vastasin blogikommidele ja instas kirjadele ja stooritasin nagu homset poleks. Aeg läks nii kiiresti ja ühel hetkel sain aru, et ma pean kohe ennast püsti ajama ja trenni minema. Päris ausalt mu kehas oli 0% viitsimist. Uni oli niiiii suur ja väsimus oli lihtsalt tappev, seega mõtlesin ma oma peas välja umbes 464466480383 vabandust, kuidas ma trenni üle lasta saaks. Kahjuks ei tundnud üksi neist eriti usutav. Kuigi teoreetiliselt oleksin ma küll võinud lampi enda kõik jalaluud murda või miskit. Õnnetusi ikka juhtub. Sellegipoolest sundisin ma ennast esiteks autosse istuma. Kui ma juba sõitma hakkasin, siis oleks imelik ots tagasi pöörata olnud, seega läksin ikka kohale.
Nüüd on muidugi max hea meel, et kohale ronisin, sest tehtud sai, aga NII raske oli. Liisa täna ikka ei halastanud. Kuidagi läbi häda elasin trenni üle ja tormasin koju sööma. Mul oli päev läbi nii kiire olnud, et nälg hakkas juba silmanägemist ära võtma.
Hetkel vedelen diivanil, vaatan Manifesti, kõht on täis ja elu on ilus. JA MA KÄISIN TRENNIS ÄRA, KUIGI MA ÜDSE EI VIITSINUD!
Autos just mõtlesin enne, et üldiselt vireleks ma oma praeguses situatsioonis täielikus enesehaletsuses ja tahaks kaissu või midagi, aga praegu on lihtsalt… hea? Ma pole kunagi niimoodi vaba olnud, et ma parasjagu MEGA KURB ei oleks, seega täitsa huvitav vaheldus. Lihtsalt elan ja teen ja ei kassi, ega muretse mitte millegi üle. Ei mäletanudki, et selline elu võimalik on, aga kae nalja.
Vaatame, millega ma veel ennast üllatan, võib-olla ühel kaunil päeval suudan nii ka trennis käia, et peale seda kõiki kohti ei valuta, ega üle kere väriseksin.
Avapildiks ei osanud ma midagi targemat panna, vaadake parem mu ilusat uut vannitoapuud 😀
Liisukas
January 12, 2022Tõeline tegija!
Ma olen ka tubli, lähen tunni aja pärast kõndima. See on ainuke sport, mida harrastan. No ja tänane ilm vist enam-vähem soosib. Tõmbasin jupp aega tagasi ühe äpi, kus sammude eest võib auhindasid võita, aga no krt, ilmad ei soosi ju õues jalutamist ja ma ei saa ühegi võistluse samme täis ????
Ja su vannituba on tõesti täiega kaif, eriti selle puuga!
Mallu
January 12, 2022mis äpp see selline on? ma ei tea, miks ma küsin, endal 7 sammu päevas 😀
vannituba tõesti kohe lust vaadata 😀
Liisukas
January 12, 2022FitShpere.
Kiivikas on vist selle üks eestvedaja.
Mul sai eriti tubli ring tehtud, 11000 sammu ????
Mallu
January 12, 2022eriti tubliii! mis need auhinnad siis ka on 😀
Liisukas
January 12, 2022Auhinnad vahelduva eduga, keda parasjagu toetajateks saadakse. Erinevad spordiklubide pakkumised, spordijoogid ja -batoonid. On olnud igasugu kõrvaklappe ja kõlareid. Hetkel veel kehasalongi rullmassaasid. Sammude eest saad lisaks veel punkte ja punktide eest saad osta erinevate pakkujate sooduskoode. (need on muidugi üsna kehvad, sellised -15% kuni -30%) Iseenesest võiks nagu olla hea motivaator, aga no tõesti, iga ilmaga ikka välja ei lähe. Soojemal perioodil on neid samme ikka tunduvalt lihtsam täis teha.
Mallu
January 13, 2022Päris tuus!
Birgit
January 12, 2022Ära muretse, küll see tuhin varsti jälle üle läheb 😀
Mallu
January 12, 2022selles asi ongi, et mul POLE tuhinat 😀 lihtsalt teen väevõimuga 😀
nopainnogain
January 12, 2022Jaa, see meeletu lihasvalu läheb peale paari korda õnneks üle ja enam nii tugevalt tagasi ei tule.. kui just jälle pikk vahe sisse ei jää. 😀
Mallu
January 12, 2022Täna tõesti isegi niiii valus pole. Aga eks vaatame, mis juttu ma homme räägin????
Joan
January 12, 2022Keep at it.
Ma mäletan esimene aasta trennis on ikka räme kui sa lihtsalt ei jaksa. Jah, mul võttis aasta aega sest vein meeldis kohati rohkem ja ei viitsinud nii tihti teha. Siis võtsin kokku ja hakkasin 6 päeva nädalas tegema raskeid joogasid oma keharaskusega. See fiiling on nii mega kui su keha hakkab lihtsalt jõudma kõike teha – samad sequencid kus enne surid on nüüd köki-möki.
Sa jõuad sinna. Find what feels good seniks.
Mallu
January 12, 2022Aasta pingutada ja vastu tahtmist midagi teha tundub KILLER, aga samas nagu elu näidanud, siis aasta läheb kiiresti mööda 😀
Nimi
January 13, 2022Sul on ATH, nii et mingi aasta schmaasta ongi ebamäärane ja katastroofiline ja no lihtsalt ei ole mõeldav, sest pole praegu kohe. Aga kui väikesteks mikrovõitudeks asi lahti harutada, siis võib juhtuda, et aasta pärast avastad, et krt, oled kogemata harjumuse kujundanud. Ära mõtle üle, proovi lihtsalt järgmine samm teha.
Mallu
January 13, 2022Jah, ma alles eile mõtlesin, et nii palju asju on juhtunud, mille kohta ma alati mõtlesin, et need on võimalikud SAJA AASTA PÄRAST 😀 Aga nagu naksti sai sada aastat läbi 😀
Vaike
January 13, 2022Ma jälestasin trenni esimesed kaks aastat, aga tahtejõud ongi mu ainuke voorus. ????
Mallu
January 13, 2022kahjuks see ei kuulu mu vooruste hulka absull. Samas…mis kuuluks 😀