Mul on viimasel ajal olnud selline tunne, et mul pole õrna aimugi, mida ma oma eluga täpselt teen. Jaa, ma tean, ma alles hiljaaegu kirjutasin ka sellest, aga no andke andeks, et mu identiteedikriis ei ole päevaga otsa lõppenud, vaid elab rahulikult oma elu edasi. Selline tunne on sees, et ma olen ennast vist jälle liiga palju teistega võrdlema hakanud ja see ei tõota kunagi head.
15 kommentaari
Ma valiks just pigem mingi kontoritöö kui ettevõtluse. Mu ema, isa ja onu on kõik ettevõtjad ja minu arvates pole see sugugi lihtne elu. Saavad ka puid ja hagu alla klientidelt, teistel ettevõtetelt, et konkurentsi pakuvad jne. Samuti oled 100protsendiliselt kõige eest ise vastutav. Jah nad saavad oma aega ise planeerida, aga ma vist sellist stressi ikkagi ei tahaks. Eks stressi ole kontoritöös ka, aga mulle tundub, et ettevõtjana on rohkem.
Minu arust on inimene kõige õnnelikum ikka siis kui ta saab jääda iseendaks ja teha neid asju, mida ta parasjagu teha tahab: kas siis laksida Baltas õlli, käia palgatööl, teha oma firma jne jne. Teiste arvamus ja mingid ühiskondlikult aktsepteeritavad elunormid ei peaks üldse korda minema. Ja kes on öelnud, et elu nö tõusujoones peab kulgema. Ise ju ka muutud ning soovid ja tahtmised muutuvad, teed oma firma ja äkki mõne aja pärast on kopp ees ja tahad palgatööle. Kui ennast armastad, lähed ju, mitte ei pusserda vägisi oma firmat edasi, sest nii on kombeks. Ja ikka võrdled ennast teistega, aga kui ise oled seal punktis, kus sulle meeldib olla, siis ju ei kadesta teisi? Minul näiteks pole autot, enamusel minuvanustel on. Kas ma tunnen ennast kuidagi alaväärsena? Ei, ma tunnen rõõmu, et ma ei pea tegelema autoremondiga, mulle ei sõida keegi lambist tagant sisse jne. Ja kui teised arvavad, et ma olen haletsusväärne kuna mul autot ei ole, siis palun, see on nende arvamus. Ja ettenägeliku inimesena olen ma muretsenud mehe, kellel ON auto 😀Ja kui sulle ei meeldi seal punktis olla, kus hetkel oled, siis tasuks midagi ette võtta. Elad ju iseendale, mitte teistele. Ja Mallu, ma tahaks siit blogist küll pigem lugeda, kuidas sa potte katki kukud, mitte kui viisakas vallatöötaja ja väljapeetud daam sa oled, sest see on palju inimlikum ja südantsoojendavam 😀
Ole ikka sina ise, täpselt nii nagu sa oled ja olla tahad. Tippspetsialist ja ettevõtjast suva Mallu 😀 Tundub, et sulle niimoodi ju tegelikult sobib ja meeldib? Ei? Ja see,mida kõik teised ümberringi arvavad, on täiesti pohhui. Aga sellest va WC-poti juhtumist võid vabalt pikemalt kirjutada, naerda oleks vaja 😀Kuigi ega ei ole ilus teiste õnnetuste üle naerda, aga oh well…😀
Ma kirjutaks rohkem, kui ma…mäletaks rohkem 😀 minul oli hommikul ainult muhk peas meenutuseks, aga vot sündmusest oskasid mulle ainult teised rääkida, ise sain vist mälukaotuse 😀
Vahel on need mälukaotused niiiiiii tänuväärt sest mäletada oleks 3628285 korda hullem 😀
Õnneks olin omade seltsis, linnas sellises konditsioonis olla väga ei tahaks. Ja kui oleks, siis 10/10st ei sooviks mäletada 😀
Ei taha küll julm olla või kellelegi liiga teha, kuid olen märganud sellist suhtumist just mitte kõige tervamate pliiatsite silmis. On levinud siis nö massiarvamus nende seas ja on suhtumine et kõuge õnnelikum oled siis kui oled tipus. Minu silmis jällegi väga vale suhtumine, ega need tipud just õnnelikud ka alati pole (muidugi ikka eranditega). Enda seisukohalt ütlen ausalt, et pole kunagi tahtnud olla juht, ega omada oma ettevõtet, olgugi et vastav haridus on olemas. Olen töötanud ka juhtival postisioonil ja no ei meeldinud. Kõige rohkem naudin kontoritööd, kus töö on mitmekesine ja oi kui õnnelikuks see mind teeb. Olengi leidnud selle töö mida armastan ja pean end väga õnnelikuks inimeseks ka seetõttu. Teine samas võib ju leida naudingu koristades. Tuleb teha seda mida naudid, elu liiga lühike. Kui pole rahul, muuda midagi. Küll aga paraku on komme ikka vinguda ja vinguda, et näe tal ikka parem aga samas ise ka midagi ära ei tehta. Positsioon ei loe absoluutselt, kui teed midagi mis annab elule mõtte
Tead, mul on täpselt sama asi! Et ma tunnen, et vähemalt hetkel ei ole mul mingit soovi olla kellegi JUHT. Kuigi jah, mul on enda firmas paar töötjat, aga suurem asi juht ma neile ei ole, pigem on nad tööl, sest ma ei saa iseendadagi hakkama, juhtmist minult ei tule 😀
Oh Mallu. Mina elan paljude arvates ka unistuste elu. Mu mehel ja minul oma omad ettevõtted, mis teenivad ilusti kasukit. Me saame reisida (praegugi puhkamas), me saame lastele palju lubada, meil ilus kodu ja minu unistuste auto, AGA alati on kuskil miskit ju veel paremat. Rohkemat. Inimestena ei oska me tihtipeae nautida seda mis meil on. Vahel vaatan neid, kellel raskem ja siis tõden, et kurja. Tegelikult elan ma mega head elu. Ja Mallu sul on ka super äge elu. Paljud vaatavad kõrvalt ja kadestavad.
No ma ei taha absull, et keegi kadestaks, sest mulle ausalt tundub, et kõik mis mul on, on tulnud puhtehtsa JOPPAMISE teel. Tundub, et see päris ja õige edu tuleb pingutades, aga noh, mulle tundub, et ma pingutan lihtsalt, et päris täiskasvanut mängida 😀
Elada tuleb iseendale! Mina olen lasknud lahti teiste arvamusest. Kui ma mõne jaoks ei ole piisavalt täiskasvanud, siis noh tema asi. Tema ei ela minu elu 😂 Ma arvan Mallu, et sa oled ikka tööd ka teinud selle nimel. Sul on annet blogimisel ja see on see, mis sulle edu toonud ja nime teinud. Mina seda teha ei oskaks 😂😂
See on mingi loll uue aja mõtteviis, et kontoriinimeste elu on NII-II väljakannatamatult jube ja ainus õige viis elada, on ikka oma aja peremees olla ja oma OÜ’d või FIE’t omada.
Ma olen heameelega 9-17.00 kontori (isegi kodukontori) inimene. See tähendab seda, et ma saan rahuliku südamega kell 5 arvuti kinni panna ja oma teist elu elama hakata. Mul ei olegi mingit ambitsiooni oma ettevõtet teha (kõik ei tahagi, ÜLLATUS). Lisaks ei ole huvi mul 24/7 tööd teha, minu jaoks nõme hussle kultuur on üle võtmas ja keegi kuidagi ei taha uskuda, et ka kontoriinimesed võivad väga rahul olla oma elu ja tööga. To each his own, ütleks mina.
Eks see vist oleneb ka, et MIS kontoris sa töötad ja mis tööd sa teed. Kui sa teed midagi, mis sulle absull ei meeldi, siis on ilmselt tõesti tööle minna jube ebameeldiv 😀
Jah, see teine lugu. Ma arutlesin pigem selle väite üle, et kontoriinimesed ei oska/suuda oma asja ajada. Ja et isiklikult ma ei TAHAGI. Kui tahaks, küllap siis ka ajaksin.
See on ka tõsi, sest ei ole väga üllatav, et kogu maailm ei…taha sama asja 😀