kergelt tulnud, kergelt läinud

Ma olen sellise saksapreili eluga harjunud, et ma ei raatsi peaaegu midagi osta. Alati mõtlen, et ah, ei ole ikka vaja raha raisata, eriti kui me räägime endale mõeldud asjadest. Aga no lasteasjadega on sama asi, sest tegelikult on meil riideid ju lastele küll ja veel ja eks neid ka kingituseks tulnud on, aga täna ma lõpuks mõtlesin, et kui ma ikka sada korda midagi vahtimas käinud olen ja ohates akna sulgenud, siis LÕPUKS võin ma ju ikkagi midagi ära osta kah, mida ma seda kummi venitan. 

Aga niiii kahju hakkas rahast, et ma mõtlesin, et ega ma enne ei osta, kui olen midagi eest ära müünud, et saaks rahuliku südamega uued asjad osta. Ja ei sentigi rohkem ei tohi ma maksta, kui ma lasteasjade müügiga instas teenin. Ega kaua aega ei läinud, sortisin paar asja ära, mis Martale väiksed või mida enam vaja pole. Nii usin olin, et käisin juba kenasti asju pakiautomaati ka panemas, et saaks ikka kõik tehtud ja asjatatud, et hiljem südamerahus oma paganama online shopingu ära teha.

Pakke oli päris mitu, seega võttis see üsna kaua aega seal neid ükshaaval sisse toksida, mistõttu nägin ma, kuidas üks vana onu poe ees seisis, dramaatiliselt veel uduvihma käes ja puha. Kardo läks poodi sisse, ma veel kohmitsesin midagi viimase pakiga ja kui ma sisse hakkasin minema, siis see habemega vanake pöördus minu poole ja küsis, et ega ma talle euro 30 anda ei saa. Nüüd mind huvitab, et miks nii täpne summa, või mis ta selle 1.3€ eest saada tahtis, aga mul, kurat, polnud sentigi sularaha. Pangakaart õnneks oli ja automaat oli ka sealsamas, seega mõtlesin, et võtan siis onule viieka välja.

Andmata ma jätta ei saanud, sest kui mul on üks nõrk külg, siis on need vanad mehed. Võite saata vana mehe mult ükskõik mida küsima ja ma annan. Ma füüsiliselt EI SAA vanale mehele ei öelda, sest ma alati mõtlen, et see on ju kellegi papa ja issand jumal, kui see oleks minu papa ja ta küsiks kellegi käest 1.3€, VIHMASAJUS, et dramaatilisem oleks ja keegi ei annaks, kui õudne see veel oleks. Seega kraamisin kenasti kaardi välja, aga vot automaadis viiekat polnud, andsin kümpsi. 

Onu oli niiiiiii õnnelik. Ütles alguses, et oi, teil on vale täht sattunud, ma ütlesin miskipärast hoopis “aitäh” ja põgenesin poodi. Mul on alati kuidagi nii kohmetu olla, et mis ma nüüd ütlema peaksin või tegema, seega ajuerroris “aitäh” kähisedes ma poodi plagasin.

Nägin onu muuseas poes ka ja piilusin ta korvi: seal oli purgisuppi ja leiba ja makarone ja noh, pudel jõuluõlle ka, aga ega inimene võib ju endale väikse jõuluõlle lubada, kui talle kümps sülle sadanud on, eksole.

Nüüd tulin koju, lahutasin oma tänastest tuludest kenasti selle kümpsi maha ja kukkusin kohemaid oma kauaigatsetud oste tegema. Okei, by “kauaigatsetud” on vist palju öeldud asjade kohta, mis ma alles hiljaaegu avastasin, aga no ikkagi. Ikka tore ju, kui ma midagi tahan ja siis mõtlen välja, kuidas ma selle saaksin ilma suuremaid kulutusi tegemata. Ma muidu olen ilge venitaja, aga täna oli vaja ja niks naks, tehtud, wohhoo.

Päris mõtlematud ostud need siiski ei olnud, sest mõlemad ostud sooritasin ma naabritelt – Läti disain! Esiteks Rock&Mouse e-poest. Nendega ma tutvusin nii, et nad ise kirjutasid mulle instasse ja saatsid Marile, Lendele ja Martale väiksed kingitused ja ma olin kohe müüdud. Eriti meeldis mulle Lende kleit (näe see). Selline paks ja kvaliteetne materjal, soe ja mõnus sügiseks ja talveks. Lasteaeda idekas. Mari kleit (see) on ka megailus, aga mulle meeldib Lende kleidi lõige lihtsalt rohkem. 

Rock&Mouse brändi lõi üks äge Läti ema siis, kui ta oma esimese lapse sai, aga nüüd on tal sama seis nagu meil – kolm tütart! Mõni ime, et ta siis nii ägedaid asju teeb, just tüdrukutele (poistele ka).

Eks seda mustrit võiks kanda nii poiss kui tüdruk, aga mina võtsin Marile selle lühikese varrukaga kleidi (LINK), sest tema on ju meil “pintsess” ja ta armastab igasuguseid kleite. Ma juba mõtlesin välja, et selle toob mõni päev päkapikk, seega ma rikkusin oma reeglit, et ma päkapikukraami ei osta. Aga no ma ei taha niisama kätte anda ja kuuse alla ma panen talle ainult selle ÜHE kingi, mida ta täiega tahtis (see haikala sealt multikast), et mitte vähendada kingirõõmu, kui korraga posu sülle sajab. Martale siis matchiv body (LINK) ja peapael (LINK), Lendele klambrike (LINK) ja t-särk (LINK).

Kolme tütre rõõmud, sest kunagi päranduvad Lende ja Mari asjad ikka Martale – need tunduvad juba nii kvaliteetsed, et ma ei kahtlegi, et nad nii kaua vastu ei peaks. Nii ma ennast vähemalt lohutan selle eest, et ma nõnda priiskasin. Upssss. Õnneks tegi olukorda paremaks see ka, et nad andsid mulle sooduskoodi “mallukaz15”, seega säästsin oma ostukorvilt mingi 15 euri, woohoo. Te võite ka seda koodi kasutada, ma ei keela, aga ma rõhutan ära, et see postitus ei ole neilt tellitud vms ja oma asjad tellisingi endale ise, omal tahtel ja soovil. Sest noh, nii ilusad ju 🙂 (see kehtib kuni jaanuari lõpuni, nii et andke aga hagu!)

Teiseks oli mulle silma jäänud jälle Läti pood nimega HEBE. Nordic Bebe müüb ka nende kraami, aga keegi hea inimene kirjutas mulle, et neil praegu enda kodukal ka aled ja neid ära kasutades tegingi ma tüdrukutele teise tellimuse veel. 

Lendele lasteaeda kassiprindiga kleidi, millel on kaelus ka, ehk siis hea soe vähemalt, lisaks megaägedale mustrile. Marta sai seekord kõige rohkem, lausa kaks kassidega hõlmikbody (see ja see) ja püksid. Pükste puhul meeldib mulle lasteriietel väga see lai värvel, eriti beebidel, et ei hakkaks vatsa soonima. Marile sedapuhku üks uhke kassiseelik. 

Vat, nüüd on kõik raha ära kulutatud, aga summade poolest olen samas seisus, mis hommikul, nii et väga halvasti ennast ei tunne ja ehk on kellelgi teisel ka tolku sellest postist ja saate enda pudinatele ka midagi ägedat soetada. 

Aga homme kirjutan ma juba riidest mähkemest, riidest sidemetest (iuuu omg kui hipi!) ja riidest rinnapatjadest. Saab alles intrigeeriv olema. Ma kavatsen pealkirja “mallukas” ka panna, et rohkem klikke saada ?

Kui mina siin juba “pattu jagasin”, siis südamelt ära – mis teie viimane netiost oli? Plz god, et keegi ütleks, et meetrine must dildo vms ?