Kuna mul on silmas praegu neli gallonit tuimestavaid silmatilku, siis saan teile natukene lähemalt oma Riiareisist rääkida. Eelmised korrad olen ainult halanud, et nii hirmus valus ja kohutav on, aga tegelikult läheb olukord päev-päevalt ainult paremaks. Nagu öeldakse: no pain, no gain.
Ühesõnaga, kuna mulle on kirjutanud inimesed, kes tahavad ka just Riiga Dr. Solomatini silmakeskusesse opile minna, siis ma räägin natuke lähemalt, kuidas need asjad seal käisid. Igatahes, maksad raha ära ja selle sees on sulle bussipiletid ja hotellikoht taastumise ajaks sees. Sulle tullakse bussipeatusesse vastu, juhatatakse hotelli ja seejärel saad minna kliinikusse silmateste tegema, et selgitada välja, kas sa üldse oled Lasik operatsiooniks sobiv. Kogu aja on juures tõlk, juhuks kui inimene ei oska vene või inglise keelt. Kõik arstid said ka igatahes inglise keeles suheldud.
Mina näiteks kahjuks ei olnud sobiv, sest mingisugune…kiht mu silmas on liiga õhuke ja seega oleks Lasik mulle ebasobiv olnud. Arstid otsustasid siis mulle teha hoopis PRK ehk pinnapealse laserkorrektsiooni, mis oli ainuke võimalik meetod minu silmade puhul.
Arstid hoiatasid mind, et minule tehtav operatsioon on siiski pikema paranemisprotsessiga kui tavaline Lasik, aga see olevat ainus viis mind prillivabaks teha. Mis seal ikka, olin nõus ja mõtlesin, et kui ma juba sünnitusega hakkama sain, küllap saan siis sellegagi.
Järgmisel päeval läksimegi kliinikusse ja saime oma operatsioonid kätte. Protseduur ise võttis mingi 10 min, aga oli päris hirmutav. Ei midagi valusat, vaid lihtsalt on ebameeldiv silmi lahti hoida, kui keegi seal sees ringi asjatab. Ma olin väga üllatunud, kui saalist välja astudes ei olnudki ma sootuks pime, nagu ma eeldanud olin. Vastupidi, ma nägin paremini kui kunagi varem. Siinkohal tegingi ma oma esimese vea ja läksin liiga julgeks.
Kuigi mulle öeldi, et ma heidaks magama ja ostaks endale valuvaigisteid, tundus see nii mõttetu, sest mul ju polnud und ega valus. Seega läksime me Eveliisiga hoopis lõunatama ja veinitama ja linna peale jalutama. Tuule ja külma mõjuna olid mul kaitseläätsed paigast nihkunud ja seetõttu oli mul üks hirmus-hirmus öö. Ei olnud valuvaigisteid ega miskit. Ma arvasin, et ma ei suudagi enam iial silmi lahti teha ja helistasin isegi hommikul kell 7 oma arstile (kes reaalselt siis ka telefonile vastas ja mu maha rahustas).
Kella 10st läksin tagasi kliinikusse (st mind talutasid pimesi sinna need, kes olid Lasiku saanud ja juba kullipilguga). Seal vaadati mind üle, avastati kaitseläätsede kadumine, pandi uued ja mu piin ja valu olid läbi! Ma sain silmad lahti teha! Ma ei pidanudki uueks Vangaks hakkama! Sellegipoolest otsustati mind veel üheks ööks Riiga jätta, et arstid saaksid mind ka järgmine päev igaks juhuks kontrollida.
No jessake, mis teenindus seal kliinikus oli. Arst saatis mu ise hotelli tagasi, helistas päeva jooksul veel mitu korda ja uuris, kuidas mu enesetunne on. Igav oli, aga silmad läksid aina paremaks. Pühapäeva õhtul vaatasin oma silmadega esimese filmi, milleks sai Beverly Hillsi Chiuaua 😀 Väga kultuurne eks!.
Esmaspäeval käisin kontrollis, kinnitati, et paranen jõudsalt ja mind lubatigi koju. Kahe nädala pärast pean veel Riiga minema silmi näitama, niikaua saan lasta silmakestel kosuda.
Kuigi silmad on kergelt roosakad ja paistes, siis on silmanägemine üsna hea. Ma ütleks, et mu vasak silm näeb praegu sama hästi kui enne prillidega. Parem silm oli nõrgem ja see on praegu vähekene udusem. Kasutan usinalt oma geele ja tilku ja ootan. kuni silmad paranevad.
Keegi küsis, et mis tunne on siis see valu. Põhimõtteliselt kujuta ette, kuidas sa kloorises ujulas silmad vee all lahti teed. Selline kiputus ja sügelemine on silmas. Samas kui tuimestavaid tilku panna, siis ei tunne üldse mitte mingit ebamugavust. Pimedas on ebamugava olla kui valguse käes ja ööd on veel üsna ebamugavad.
Kardan, et see on minu süü, sest mulle öeldi, et ma kasutaks tiumestavaid tilku ainult paar korda päevas suurel vajadusel, et muidu silm harjub nendega ära. Mina eeldasin, et kui silm nendega harjub, siis need tilgad ei mõju lihtsalt, aga selgus, et kui silm nendega ära harjub, siis mu silmad hakkavad 15 mintaga kipitama ja justkui nõuavad uut doosi silmatilku. Nüüd tunnen ennast nagu silmatilganarkomaan, tahaks aina veel ja veel tuimestavaid silmatilku panna. Kas see on halb? Kas ma peaks lõpetama?
Loogilisem oleks need küsimused vist arstile esitada, aga kell on alles liiga vähe, et neid painata, kardan ma.
Ühesõnaga, mida mina soovitan, kui keegi peaks ka silmaopile minema:
- Maga, kui sulle öeldakse, et maga!
- Võta kaasa unerohtusid, et iga väiksem silma’rritus sind üles ei ajaks, sest siis on juba keerulisem magama jääda.
- Võta kaasa silmaklapid, või no see unemask. Ma igatsesin seda terve hotellis veedetud aja.
- Kui lähed üksi, tõmba endale audioraamatuid.
- Võta kaasa valuvaigisteid.
Vot nii siis. Kui kellelgi on küsimusi, siis andke tuld, eks ma üritan vastata, kui oskan 🙂
18 kommentaari
Tere , nüüd üksjagu aega möödas, kas tulemus on endiselt hea ja nägemine terav? ja kas valiksid ka täna sama kliiniku? Suur aitäh tagasiside eest! 🙂
Kas sul silmad valgusele ka tundlikud olid ja kuna sul läätsed välja võeti? Mul sama.opp ja õues üldse käia ei saa.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/latlased-meelitavad-eestlasi-vapustava-pakkumisega-iganenud-silmaoperatsioonile?id=77703700
Tervist Mariann!
Olen plaanimas ka just sinna samasse kliinikusse minekut. Mind huvitab kuidas sa nüüd tükk aega peale seda operatsiooni näed? Kas halvemaks ei ole nägemine üldse läinud?
Ma ise muretsen selle pärast, kuna mul on vaja pidevalt ekraani ees istuda. Äkki nägemine läheb sellegi poolest kiiresti kehvaks uuesti või ei pruugi ma kas saada teha arvuti taga tööd või siis ei taastu ma 100%.
Igasugused õpetussõnad ja informatsioon on teretulnud 🙂
Tere!
Lähen ka algul uuringutele ja pärast operatsioonile Tartu Ülikooli Kliinikimi seoses
kõõrdsilmusega, huvitav, kas keegi on kogenud operatsiooni? Ei tea täpselt, kuidas see
käib ja hirm on ka selle operatsiooni ees veidi.
Äkki keegi oskab mingeid vastuseid anda selle kohta?
Aitäh!
Kas Teil oli silmaoperatsiooni ajaks miinus seisma jäänud ?
Ei tea, polnud sada aastat kontrollis käinud
Üldse ei taha hirmutada, aga tissiopp on tunduvalt valusam 😛 😀
Esimene kaks päeva nutsin peale tissioppi valust, teine nädal ulgusin juba õnnest 🙂
Seega no pain no gain tõesti 😉
Mis dokumendid peavad seal kaasas olema? Kas siit Eesti silmaarstilt tuleb ka mingi tõend kaasa võtta?
Passi kontrolliti Riia piiril, aga siit ei tulnud midagi kaasa võtta.
Kas sul oli silma sarvkest liiga õhuke, et Lasikut teha ei saanud? Mul on sarvkest õhuke ja Refocus mulle kahjuks oppi ei pakkunud. See oli ka muidugi oma 3-4 aastat tagasi, et äkki sel ajal seda PRK’d polnud olemas veel.
Oli jah liiga õhuke 🙁
KSA-s antigi päikeseprillid ja silmaklapid ka kaasa – ilmselt ei oleks ka ise nende vajaduse peale tulnud. Aga muidu superluks, et nii hästi hoolitsetakse.
Minu mäletamist mööda ei soovitatud isegi niisutavate tilkadega liialdada peale oppi, et muidu harjub silm ära ja ei hakkagi ise tööle.
Oleneb, millised tuimestavad tilgad sul on- kui tegu on sõna otseses mõttes tuimestajatega (nt Alcain), siis neid palju ega kaua kasutada ei tohi-võib tekkida haavand sarvkestas (silma ühes nö kihis) ja tegelikult poleks arst tohtinud sulle neid kaasa kirjutadagi. Kui aga kaudsed (nt Mydiracyl, Cyclogyl), siis ei ole nii suurt probleemi.
Mul on jah Alcain. Ehk saan apteegist mingi lahjema kraami asemele osta? Kas need on käsimüügis?
Väga julge oled, ma ei julgeks never minna. Kardan kõiki arste. 😀 Ma oma prillidega väga rahul, vajadusel on läätsed ka, aga enamuses ikka prillid.
Palju sul see kõik kokku läks maksma? Hotellis+op+bussipiletid jne (eraldi) ma tahaks ka ühe pimeda sinna saata 😀
Praegu on vist kampaania, et hinnaks on 950 eurot. Selle sees siis kõik vajalik. Mina pidin ju kauemaks jääma ja isegi see lisapäev maksti hotellis kinni.