Teate, mul on üks sõber. Mul on neid tegelikult veel, mitte ainult see üks. Ütleme selline käputäis inimesi, keda ma väga-väga armastan ja keda kõiki ma nendest rääkides nimetan “minu parim sõber” sest vähem oleks imelik öelda, sest nad on kõik mingitpidi parimad. Ja nagu te aru võite saada, on nad kõik hästi toredad, leplikud, kannatlikud ja kõike muud sellist, sest nad on ju mind aastaid talunud ja täitsa edukalt kah veel. Seega on nende kõigi ühine joon see, et…
