Eelmisel kuul tegin ma Nipiraamatusse väikse loo Kritist, kes meisterdab imeilusaid unenäopüüdjaid (LINK). Muidugi oli mul superhea meel, kui fotograaf mulle eile lauale kotikese asetas ja ütles, et oli unustanud selle mulle tuua – nimelt saatis Kriti mulle kingituseks kaks unenägudepüüdjat. Esiti mõtlesin ma need magamistuppa panna, aga täitsa ootamatult tundsin ma, et neile kõige sobivam koht on hoopis meie koeramaali kõrval. Mis siis ikka, trell pihku, augud seina ja püüdjad omale kohale. No tõesti ilusad on!…
