Ma ei tea, miks ma iseendale nii teen, aga mul on õudukatega selline värk, et ma kardan neid kabuhirmus, aga IKKA vaatan. Mis siis, et enamikku filmist vaatan ma tavaliselt läbi sõrmede piiludes, Kardo külge klammerdudes ja “nii õudne” õhates. Eile tegime sama pulli, ma otsustasin miskipärast, et ma tahan vaadata The Atticus Institute filmi. Film räägib siis mingist instituudist, mis uuris inimesi, kellel olid mingit sorti üleloomulikud võimed. Enamik ala tundsid kaarte ära jne, aga sinna toodi oma õe…
