Nagu te aru saate, olen ma poolearulisel moel ainult mingisugustelt kolimistest ja remontimistest mõelnud. Et nagu hing ei saa kuidagi rahu, pidevalt tahaks midagi teha, kuhugi tormata, midagi “parandada”, aga tegelikult sahmin ringi nagu peata kana. Eriti õudne on just õhtuti, et und ei tule ja siis mõtled mingisuguseid asju välja ja hakkadki orgunnima. Näiteks üks õhtu ma jälle ei saanud magada, lugesin Olavi “Minu Tenerifet” ja siis sündis plaan, et tavai, lähme ka. Nagu te aru saate, siis paari…
