Mind tegelikult kummitab see Nimelaulude plaadi ärkamislaul, aga see selleks. Ma olen nädalaid ärganud selle peale, et keegi väike suslik küünistab mind näost (küünekäärid on kadunud), kisub mu silmalauge, kriiskab peenikese häälega kõrva, topib oma miniatuurseid näppe mulle ninna, näpistab mind põsest, kisub mind juustest, paneb oma käsi mulle suhu ja lõpetuseks lööb jalaga näkku. Ja kujutage pilti – seda kõike teeb Kardo meie lapse silme all! Ok, ok nali, see on siiski ilmselgelt Mari, kes varahommikust piinamistundi läbi viib.…