Mul on puru silmas. Oh jah, täna andsin verd. Esiteks ma ootasin seal kuus aastat sest mingid vanaeided nahhaalselt trügisid must ette ja ei lasknud mul minna ja anda oma armast verd. Lõpuks olin ma sunnitud TORMAMA uksest sisse, niipea kui keegi väljus. Õujea. Siis ma käärisin käised üles, ja ta võttis mult hullupilguga kaks ämbritäit verd ära. Tegelt need olid mingid plastikust asjad, aga suured. Kui ta oli lõpetanud, selle rahuldustpakkuva teoga, siis mul käsi veritses hullumoodi. Ta vaid naeratas, ja ütles ” paneme plaaster peal:) ” Oh teda. Ma ei saanud kätt liigutada ja olin nagu invaliid. Ma istusin siis nõutult maha.Minu kõrvale istus mingi üüüratu tädi koos oma neegrist taandarenenud tütrega. Niimoodi kujutan ma Prissyt ette. Aint et see plika oli kolmene ja ei osand rääkida ja ta keel oli kogueg väljas ja ta oli nagu puudega, a oh hell knows. Igatahes, kooli ma jõudsin. Bioloogias arutasime raukade ja seniilsuse üle. Füüsikas küsis õpetaja meelalt, kas ma olen terveks saanud. Ja matemaatikas olin ma väga änksi täis, ja lahendasin ülesandeid nobedalt nagu rott, kes jookseb kassi eest pakku. Oh jah, isegi vahetunnis lahendasin. Ja noh, mingi..muusikas istusime kõik ukse taga terve tunni, sest õpetaja togis Kasparit jalaga ja kaspar togis vastu ja lubas ta peale kuseda vms. Oh joy. Me olime siis Liisiga peegli ees ja harjutasime nägusid. Nii igaks elujuhtumiks. Mu veen valutab ja ma peaks varsti liikuma hakkama, da. Ma lähen Triinuga teed jooma. Da Vinchisse vms;D Ma saan taga kell kuus kokku, siis me tsätime, ja siis ma lähen näitekasse, ja siis koju ja õpin keemiat. Aga vb ei õpi ka, aga ikkagi peaks. Kohe kindlasti peaksin ää. Äminavä. Ja ma kavatsen süüa endale laupäeval sisse 300g lagritsat.ma nüüd lahkun, baibai
Kommentaarid puuduvad