Kummaline kuidas inimeste ütlused või arvamused võivad nii tihti tõeks minna, ilma et ma seda alguses usuksin. Tegelt tuleb meelde praegu kaks konkreetset näidet. Mõlemad on seotud sama asjaga, kuid nii erineva ajavahega. Esimene oli nii positiivne, teine on niii negatiivne. Üldse ei taha et see nõnda oleks ja teesklen elulõpuni, et ei ole ka. Saan hakkama.
Täitsa lõpp kuidas ma olen muutunud. Vanasti ma käisin ringi ja pralletasin ja tegin mis ma tahan. Noh, ma ei ütle et ma praegu rahul pole, muidugi olen. Aga kohati on nagu et, mismõttttttttttttttttteeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeesssssssssssssssssssssssssssss
mu need kohati mõtted võiksid ära kaduda. Lihtsalt ma olen koguaeg nii terrified. Ei oska isegi seletada miks. Tegelt oskan, aga ei taha sellele mõelda ja ei mõtle ka.
Kuni hetkeni kuni tuleb jälle keegi ja ütleb mulle seda, siis on küll nagu.. “vitt”
Kommentaarid puuduvad