Täna kui ma täiesti ratsionaalsel ajal ärgata otsustasin, avastasin ma, et kell on 15.30 ja korter näeb välja nagu VÄHEMALT tuumasõda oleks siit üle käinud. Haarasin kinni Eva ebakaine peaga tehtud pakkumisest, et ta võib mind kolimisel aidata ja kae nalja, tuli ja aitaski!
Nagu naised ikka käis terve kolimine kilkamise, kihistamise ja segaduse tähe all. Tassisime asju väiksesse Aurisesse ja muudkui hädaldasime, et kuhu küll kõik mehed said, kui nats tassida vaja on. Loomulikult tegime me umbes iga 6 minuti tagant väljateenitud tunnise puhkepausi.
Kui eile ma pakkisin veel asju nii, et teipisin lausa kottide peale silte, et kus mis on, siis täna pressisin asju suvalt prügikottidesse ja viskasin autosse. Lausa kaks tiiru käisime nii ära ja nüüd on enamus asju uues kodus.
Muidugi tuleb siinkohal mängu nüüd see random pakkimine. Mõtlesin mussi kuulata – kõlarid Kaeras. Mõtlesin teed keeta – tee Kaeras. Hea, et ma vähemalt teki taipasin endale jätta. Muidu oleks nats ebameeldiv magada olnud.
Aga homme saab olema killer päev. Juba kell pool 10 pean ma olema valmis mööblit kolima ja see tähendab, et täna pean veel lisaks sektsioonile lahti harutama ka enda voodi. Ja kui läbi MINGI IME saaksin homseks selle tehtud, siis pean veel hiljem siin korteris koristustöid alustama. Oh no!
A ja tore on ka see, et olen esmasp-neljap jumala kodutu. Muidu oleks pohhui, aga mul niiiiiii palju kasse. St Diiler ja Kurg. Joosep naudib endiselt kuskil mujal elu. Aga kes mind ikka kahe kassiga tahab. Eriti kuna KÕIKIDEL mu sõpradel on juba kassid. Sellised kassifännid oleme kõik, et lausa paha hakkab natuke.
Samas olen ma kindel, et küllap kõik laabub ka suurema muretsemiseta. Seega istun ma rahumeeli edasi ja vaatan mingit romantilist tsikkflikki, samal ajal energiajooki juues.
Oh kes idioot leiutas kolimise, see on ikka ainult tuska tekitav. Ainuke, kes selle suutis talutavaks teha oli kallis Eva, kes mulle ikkagi appi tuli. Mmm.. Eva..
Kommentaarid puuduvad