See vend, kes ütles, et rasedus on õnnis aeg, oli ilmselgelt mees, kellel polnud õrna aimugi, mida see tegelikult tähendab. Mina aga olen iga päevaga aina rohkem hämmingus, et KUI HAIGE on olla rase:
- Mu parem tiss on suurem kui vasak. Oleks siis, et ainult tiss, aga lähemal spekuleerimisel selgus, et suurem on ka parem nibu. NÄHTAVALT suurem. Vasak tiss, miks sina kasvada ei taha?!
- Mu emakas tuikab, kogu faking aeg.
- Kui ma hommikul esimese 4 sekundiga süüa ei saa, siis läheb süda pahaks.
- Kõht on kogu aeg nii tühi, et tahaks surra.
- Endiselt tahaks nutta kogu aeg, eriti kui inimesed mind meganärvi ajavad.
- Kõik ajab meganärvi.
- Eile ütles arst, et üli normaalne on, kui raseduse jooksul tekib sulle TUPESEEN. Et ma hoiaksin silmad lahti märkide suhtes. No tule jumal mulle appi, mis moodi on elu kõige ilusamad 9 kuud seotud TUPESEENEGA??!!
- Pidevalt on üüratu uni.
Muidugi on ka häid asju:
- Kõik, kes külla tulevad, toovad midagi head (Ok, nende arust head, minu arust vb ei ole, aga mõte on see, mis loeb.)
- Ma võin aina vinguda, sest noh, vaadake seda listi ülalpool ja öelge, kas teie EI vinguks?
Kahjuks rohkem häid asju ei suutnud meelde tuletada.
Kommentaarid puuduvad