Ma meisterdan siin vaikselt midagi Kardole, sest 14.dal on meil mingit sorti aastapäev tulemas, mil meie megaromantiline stoori alguse sai. Ok, tegelikult see pole üldse megaromantiline stoori ja võib-olla ma kunagi parooli all julgen selle kirja panna ka, sest ega see just kõige..eee…harilikum tutvumine ei olnud, või kuidas üldse peaks ütlema.
Ühesõnaga – ma meisterdan.
Ja ma tahaks blogis kurta, et nii raske on ja teile pilte näidata ja nii, aga ei saa, sest Kardo vana sindrinahk ju loeb mu blogi. Ühtlasi teab ta selle blogi parooli.
Niiet sorri, kallid põdrad, minu käed on seotud kuni 12dani.
Aga natukene teisel teemal: mul on tegelt miljon asja, mida ma tahaksin siin blogis kirjutada. Kui ma juba meisterdamise lainel olin, siis meisterdasin valmis ühe listi kah. Ikka teemadest, millest kirjutada.
Kuna aga töö nõuab oma ja Kardo ka oma ja üldse remont ja elu ja sõbrad, siis ei ole mul kogu aeg mõtteid (sest ma olen rase ja unustan kõik oma mõtted kohe ära). Isegi kui on mõtted, pole aega.
Seega ma panen oma tulevased postituseteemad siia kirja ja te võite mulle teada anda siin aeg-ajalt, et millest ma siis kirjutada võiks. Noh, mitte, et ma nagunii ei kirjutaks siia ka igasugust hala, mis mitte kedagi ei huvita. Aga see on selle “vaba maa” juures parim asi. Lihtsalt ma mõtlen kogu aeg, et ma kohe kohe kirjutan sellest või tollest. Aga siis on intekas ja siis ma vedelen kaisus ja siis ma kallistan kasse ja siis ma loen teiste blogisid ja siis ma meisterdan enda sees last. Kiire on, ma ütlen!
- remondist
- rõdust
- furminaatorist
- kuidas mind bussipeatuses narriti (jep, that happened!)
- lapse nimest
- kirjutamisest (ma olin juba lapsena hull kirjutaja, leidsin pärnust enda vanu luuletusi ja “anekdoote”. päris suur huumorivend olin juba varajases eas, i must say :D)
- Kardo reisule minek
- minu lasteaiast
- viienda raseduskuu möödumisest ja kuuenda algusest
- raamatutest
Oeh, ei suuda praegu rohkem mõelda, aga kui te näeksite mu töölisti, siis mõistaksite, et see on rohkem kui küll.
Ja üldse, jälle on pool ööd käes ja mina ei maga. Kohemaid utsitan ennast arvutist minema, ainult naaa-aa-aatukene veel. Sest ma pole üldse mitte unine, oh ei
8 kommentaari
Kuidas ma parooli saaksin? Koguaeg olen kurb kui parooliga kaitstud postitus jälle 🙁
kirjuta mulle mariannkaasik@gmail.com
Ma tahaks ka seda tutvumislugu lugeda, parooli all ikka. Kõlab kõige huvitavamalt! Ja raamatutest ka oleks tegelt huvitav lugeda, et mida sa loed 😀 Possibly beebiraamatuid küll praegu, or no?
Nii, paluks seda narrimise lugu. Mind kutsus mingi kooliekskursioonil viibiv bande raseduse lõpupoole jääkaruks (valge fliisist pusa tõttu ilmselt?). Ootan huviga!
Mind pole kunagi elus kiusatud, seega ma ei osanud eriti reageerida ka. Aga eks ma siis pääle tööd panen kirja, kuidas ma bussipeatuses sõimu sain 😀
(Ps. mu kasuisa hüüdnimi on My, seega ma ei saanud alguses üldse aru, kes sa oled. Vist mitte mu kasuisa, sest ta pole rase olnud :D)
Ma ootan kommentaare furminaatori kohta ka – kust leidsid ja kas töötab 🙂
tegin ära!
Ma ootan seda pikkisilmi teie tutvumisloo avaldamist:)