Minu eilse hala peale, kuidas ma tahaks öökida lugedes roosamannalisi beebiblogisid, on selgunud nii mõnigi elu tõsiasi:
- Inimesed, kes on võtnud vaevaks mulle kirjutada, ankeedi saada ja parooli küsida ei ole vist enne mu blogi lugenud, sest nad vist ei ole ikka veel mu huumorist aru saanud. Jah, ma võin olla veidi musta huumoriga, kas te seda siis enne tähele pole pannud? Tuleb see kuidagi üllatusena? Ja kuna te ankeedis ema-isa surma nimel vandusite, et te ei ole idioodid, aga näed, on ka neid, siis palun väga…you know what’s gonna happen…
- Võib-olla ma lihtsalt ei teagi, misasi on ÕELUS? Sest omast arust ma õel küll ei olnud, pigem lihtsalt rantisin teemal, mis mind ärritas. Vaba maa, kas pole? Kui keegi kirjutaks minust naljaka sissekande, kuidas ma aina halisen ja endal pimesi alakeha raseerin ja kogemata enda sokke täis kusen (ma vist sellest polegi siin rääkinud:D) siis andke aga takka. Ma ei tea, võib-olla olen ma lihtsalt haardkoorim eit?
- INIMESED ON ERINEVAD. Jumal, ma ei keelagi kellelgi olla positiivne. Mu jutu point ei ole, et keegi oma blogi kinni paneks, kodus patja nutaks või veene lõikuma hakkaks. Ma ei ole hingetu inimene ja ma ei taha, et keegi minu pärast kuskil nurgas masetseks. Võib-olla ei ole ma kõige taktitundelisem inimene, aga las ma siis olen selline “õel sindrinahk”. Ma lugesin nüüd Katre enda blogi ka, kus ta kirjutab, et tema hing on nüüd haige. Eks ta kurb ole jah, et inimene nüüd kodus kassib selle pärast, mida ma kirjutasin. Päriselt. Ma ei taha kedagi kurvastada. Aga samas ajab jälle närvi see, et ma oleks selle postituse järgi nagu keegi, kes talle ennast külje alla parimaks sõbrannaks pressinud on ja nüüd teda salaja kuskil mõnitan. Olgem ausad, ma pole teda isegi näinud ja raseduse alguses tõepoolest hakkasime hoogsalt suhtlema, kuni see vaibus. Eks Katre teab ise ka, MIKS see vaibus, aga võib vast öelda, et ma mõistsin, et me pole ühte masti inimesed. Närvi ajab ka see, et mina olen nüüd õelaks kolliks tembeldatud, samal ajal kui kõik nunnut ja siirast Katret kallistada tahavad ja talle lutipudelist kummeliteed joota soovivad. Just for the sake of it, on Katre ka mulle väga nõmedasti ja halvasti öelnud (also the point, miks ma enam suhtlusaldis ei olnud). Ometi on mu padjad pisarakuivad. Samuti ei arvanud ma ometi päriselt, et ta seda postitust ei näe iial 😀 Tegelikult kah.
Vastuseks tema küsimustele blogis, et mis selle point oli? Rääkisin ära, mis hingel on, see point oligi. Mis muud pointi mul ENDA BLOGISSE kirjutamisel veel olema peaks?
Ei, ma ei taha, et sa blogimist lõpetaksid. Miks sa üldse peaksid tegema midagi, mida MINA tahan? Kas sa kujutad ette, kui paljud leiavad, et ma peaks ka oma blogi kinni panema? Oi, neid inimesi on palju. Kas ma teen seda? Ei. Miks? Sest mind ei huvita, mida teised inimesed arvavad. Kui sind teeb õnnelikuks see blogi, anna aga takka. Miks see sinu elukest peaks kõigutama, mida üks suvakas Mallukas rasedushormoode all olles märatseb?
Minu suust ei ole see tulnud, et Katre jutt oleks mõeldud nina alla hõõrumisega. See tuli juba minu kommentaariumist ja ei olnud minu sõnad. Ma ei arva Katrest nii halvasti, et usuks, et ta päriselt inimestele, kellel jubedam sünnitus on olnud, midagi nina alla tahaks hõõruda. Seega ei ole ka see päris minu rida. Mulle käis pigem pinda see “mõtle positiivselt ja kõik ongi võluväel positiivne”, sest see on pullisitt. Tegelikult kah.
Ja üldse tahaks öelda, et kuradi MINU HING ON KA HAIGE, et on olemas inimesi, kes päriselt nuiavad mu parooli ja ronivad mulle otsapidi perse, et seda saada ja siis teevad esimese parooliga postituse lahti ja minestavad, sest MALLUKAS ON NII ÕEL! Palun, minge arenege kuskil 😀 Kohe täitsa tegelikult kah!
70 kommentaari
I like the helpful info you provide in your articles.
I’ll bookmark your weblog and check again here regularly.
I’m quite certain I’ll learn lots of new stuff right
here! Best of luck for the next!
No mina isiklikult olen ka selline halb inimene, kes niimoodi närvi läheb. Siiani olen vaikselt nö. “sahtlisse” kirjutanud sellised väljaelamised. Aitavad hästi. Kui rasedaks jäin, siis lubasin endale, et hakkan “heaks” inimeseks, aga võta näpust, sellest ei tulnud midagi välja. Mind lihtsalt ajavad igasugused närvi, kellel kõik niiiii hästi läheb jne. Seega on lohutav teada, et ma pole ainus, kes niimoodi närvi läheb 🙂
hahaha, lasteaed tegelt! Ehki mul parooli pole ja seega ei saa ma süvitsi minna. Fakt on see, et Malluka blogi on kordades huvitavam lugeda. See on intrigeeriv ja põnev ja no tsirkust peab ometi saama. Sellepärast mulle meeldibki. Mine tea, võib-olla kunagi küsin parooli kah.
Aga muide, lihtsalt remargi korras, sünnitamisel võib positiivsest suhtumisest kasu olla küll. Sünnitus toimub vähemalt 50% osas peas. Ehkki arstid seda muidugi ei tunnista.
Mle ka nii väga meeldib su blogi! Ja vahest ongi vaja märatseda, mitte enda sees hoida.
Ma olen igakord kadedusest ja valust roheline kui sõbranna oma kaksikutest jahub… Siis ma kodus märatsen, et kuhu minu teine pisike poiss jäi…? Ootasin kaksikuid… See siis minu valus kadedus. Aga sulle jõudu Mallu ja ära muuda oma blogis midagi! 🙂
Mulle meeldib seda blogi lugeda sellepärast, et see näib eemalt nagu mõne ebastabiilse hüsteerilise pidevalt rahulolematu kollast sappi pritsiva naisehakatise märkmikuna. Kõik kirjutatakse avalikult välja, mis sülg suhu toob, seda eelnevalt ajurakkudega kooskõlastamata ja läbi mõtlemata – ei mingeid piire ja taktitunnet. Mõned võivad seda tõesti aususeks ja siiruseks nimetada, musta huumori alla see sisu kahjuks ei kvalifitseeru, sest intelligentsed sarkastilised inimesed oskavad sarkastitseda ja iroonitseda kellegi nimesid ja isikuandmeid nimetamata, asju üldistades ja huumoriraami pannes. On hea, et sa oled kõikidest oma sugulastest ja teistest rasedatest peajagu kõrgemal ja parem!
Minu jaoks tundub siinne tekst pigem vaimse ebaküpsuse väljendusena, aga sõnavabandus on meil tõesti ehk võid ükskõik keda ükskõik, mis sõnadega oma isiklikul lehel solvata ja sõimata 🙂 Tunnen end alati paremini ja kindlamini, et niimoodi ei märatse ja närvid läbi pole, kui sinu väljaelamistest loen, kuigi endal ka keeruline lapsepõlv selja taga, mis oleks võinud vabalt neuroosi või mõnda muud sügavamat vanusega progresseeruvat psühhohaigust tekitada.
No aga mul on lihtsalt nii hea meel, et mingid tuuled sind siis siia sapikaussi alati tagasi toovad. Püüan ikka siis latti sama kõrgel hoida :))
Ma soovitan sul oma blogiga mõne kirjastuse poole pöörduda ja küsida, kas nad tahaksid sinu elutõed paberile sisse raiuda. Mõtle, kui kuulsaks sa siis saaksid! Ma järjekordselt toonitan, et ma loen sinu sapikaussi tõelise huviga ja kirega, suur kummardus ja aitäh, sest see ülestähendus meenutab oma sisult ja kvaliteedilt märkmeid/päevikut ravil oleva naise elust. Kui mul endal taolised sümptomid esineksid, oleksin juba ammu googeldanud bipolaarset isiksusehäiret + antisocial personality disorder. Internetis on hullult palju materjali.
Mul oli koolis kunagi üks tüdruk, teistest peajagu pikem ja tugevam, osava keelekasutusega, kes pidevalt mõnitas neid lapsi koolis, kes tulid õppeasutusse riided pesemata, mingi odava toidu (kilu) järgi lõhnates või kellel polnud korralikke pastakaid, pliiatseid ja vihikuid. Ta keskendus tihtipeale halbadest peredest pärit lastele, kellele oli saatus juba niigi liiga teinud.
Ta ei kulutanud energiat omavanuseliste või – suuruste peale, alati noris väiksemaid ja nõrgemaid, ja tal oli uskumatult suur järgijate ja austajate seltskond. Enamjaolt seetõttu, et väiksemad(nooremad) ja rumalamad kartsid, et kui nad selle bully tüdruku sõbrad ei ole, siis osutuvad ise tema mõnitusohvriks. Sellepärast ümbritses seda inimest alati suur võlts austajaskond, kes kõik kiitsid teiste mõnitamist ja kiusamist takka. Nii kui tüdruk selja pööras või koolist puudus, oli iga tema järgija suuteline talle kirve või midagi suuremat selga lööma.
Tänan selle eest, et vaevusid minu hingepiinasid ära kuulama.
Tere taas, Kristi.
Ma pean nentima, et sümptomite netis googeldamine pole just parim idee. Viimati kui seda tegin, kartsin ma pool aastat, et mul on maovähk 🙁
Aga muidu kena, et sa jälle siia eepost kirjutama tulid, muuseas raamatut ma juba kirjutan, niiet üsna pea peaksid sa saama ka lisaks igapäevasele blogipostituse nautimisele raha kulutada “ravil oleva naise” päevikule. Noh, sest ravil ma ju veel ei käi.
Loe siis mind ikka usinalt (muidu saad peksa ja hakkan mõnitama!)
Mallu.
Kristi, panid selle kirja täpselt nii, nagu see asi on! Nõustun sinuga 110%, samal põhjusel loen ka mina Malluka blogi.
Siis on ju ainult hästi, halleluuja
Mulle ka isegi meeldib sinu blogi rohkem lugeda, kuna siin on nagu ausalt kõike kirjutatud 🙂
Nagu, mu jutu point ei olnudki ju tegelikult see, et kõik hakkaksid teda täiega maha tegema ja mulle rääkima, kui hurmavalt aus ma olen. Nahui küll, iga inimene lugegu seda, mis rohkem mokkamööda. Mina lihtsalt lähen vahepeal närvi ära 😀
Olen vanem inimene, sünnitasin juba ammu-ammu ja ka üsna kergelt, valude algamisest ja haiglasse minekust oli ainult neli tundi möödunud. Aga lahkliha lõigati ja pärast ei saanud kuu aega istuda, võisin vaid lamada või püsti olla. Nii et iga kergus on suhteline. Meelde on jäänud rohkem head kui halba.
Ausalt öeldes mulle meeldib väga, et “Heleda valguse” blogi on niisugune optimistlik ja helge, või õigupoolest tasakaalukas ja ma ei imesta sugugi, et tal kõik hästi laabus.
Sind on huvitav lugeda ja Sa äratad kaastunnet, aga samas oled suur meister omaenese elu keerukaks tegemisel ja paraku ei arvesta Sa peaaegu üldse teiste inimeste tunnetega – ehk siis, mida rohkem sitta, seda parem… Ja see mulle tegelikult ei meeldi. Seepärast ei hakka ma kunagi ka Su parooli küsima ja tõenäoliselt mõne aja pärast loobun selle blogi lugemisest üldse. Heale keskendumine on mõistlikum kui halvale, aga selle mõistmiseks tuleb enne pikk elu ära elada.
Ja ära nii palju närvitse, küllap saad Sinagi ilusti hakkama!
Usu mind, ma ükskord keskendusin ka ainult heale. Järgmine hetk olin rase… Seda viga veel vaja teha!
Ma tean küll miks tal nii roosamanna sünnitus oli, sellepärast et ta ei lõiganud endale enne sünnitust tukka ette 😀
See on ausõna minu esimene kommentaar selles ja üleüldse üheski blogis, aga ma ei saa lihtsalt ütlemata jätta, et you rock! Ma lugesin seda little miss perfect postitust ja mind tabas tõeline äratundmisrõõm või -kurbus, sest sa kirjutasid seda, mida ilmselt paljud mõtlevad, aga välja öelda ei julge. Ma ei pea silmas seda konkreetset blogijat (kuigi lugesin tagantjärgi tema blogi ka).
Mul endal on selline sõbranna, kelle sünnitus ja laps ja mees ja üleüldse kõik on nii pöörfi ja ta ei ole kitsi sellest rääkimast ja ma tahaks endale iga kord kurki oksendada. Aga kuna mul ei ole blogi, kus end välja elada ja me oleme tõesti väga kaua sõbrad olnud, siis ma lihtsalt kannatan ära, naeratan ja kirun kodus mehele 🙂
Aga keep it up ja kirjuta ikka samas stiilis edasi, sest ilmselgelt on palju neid, kes sinu huumorist ja mõttemaailmast aru saavad.
Hahahahaaa… mäletan ka, kui te enam-vähem ühel ajal rasedusest blogima hakkasite ja seda oli mägede taga näha, et selliseks kismaks veel läheb. Loll on see, kes ei usu, et te algusest peale teineteisega konkureerinud olete. Katre vist on rohkem tagaajaja rollis olnud. Kogu raseduse ajal olid teie postitused blog.tr.ee esilehe tipus ja seni, kuni mõlemad võrdselt kannatasid, oli rahu majas. Aga siis juhtus see, et üks sünnitas ära ja, oh issand, tal oli kerge sünnitus ja loomulikult ta ei jätnud võimalust kasutamata, et sellest kõigile nina alla hõõruda. Või vähemalt sellise mulje ta tahab ilmtingimata jätta. Selliseid nähtud küll, kes lihtsalt PEAVAD oma elust võimalikult HEA mulje jätma, failure is not an option. See on tema viis õelutsemiseks. Ja siis loomulikult Mallu, kellel elus kõik nii ideaalselt välja ei kuku, pidi suurest kadedusest kohe äratõusnud kaasstaarblogijale oma humoorika sarkasmi taha peitudes vastulaksu andma, et mida ta ärpleb siin. Siis tuleb Katre ja paneb postituse, kuidas kõik talle liiga teevad ja tema on selline kukununnu, kes kärbselegi liiga ei teeks.
Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad, ühesõnaga. Mõlemad olete õelad, aga peidate selle erineva maski taha. Aga mis see blogimaailm ilma teieta oleks. Sünnitate ära mõlemad ja rahunete maha, Seni kakelge, meil on lõbus.:D
Ma ei saa aru, mis see blog.tr.ee mingis topis olemine minu (või Katre) kohta ütlema peaks? 😀 Ma oma ankeete lugedes võin ühe käe sõrmedelt kokku lugeda, kes sedakaudu mu blogisse üldse jõudnud on ja ma arvan, et me ei osale “rasedusblogide” konkursil 😀
See on jah irooniline, et inimesed küsivad Su parooli teades, et sa postitad seal pisut teravamat juttu… Kas need Katrini kaitsjad on siis ise nii kukununnud inglikesed, et ei kadesta kunagi kedagi ja kõik inimesed on nende arvates nii ilusad ja head. Võtke mõistus pähe! kui te ei saa Malluka huumorist aru, siis lihtsalt ÄRGE LUGEGE seda blogi, keegi ei käse ju revolver meelekohal lugeda ja kommenteerida 🙂
Igatahes, Mariann, minule meeldid Sa jätkuvalt (või on mul lihtsalt Sinuga sarnane huumorimeel)
Edu ja jaksu igatahes, hang in there!
Esiteks – olen ka Sinu blogi jälgijaks jäänud vaid seetõttu, et oled lihtsalt nii aus kõige igapäevasemate asjade vastu! Olen kahe käega sellise suhtumise poolt.
Teiseks niisama huvi pärast uurin, et kas Sa silmast silma olukorras väljendad end samamoodi nagu blogis – oled aus ja otsekohene ning kartmatu? Küsimus ei ole kuidagi etteheitev või negatiivne! Lihtsalt olen ise loendamatu arvu kordi leidnud end reaalses elus mingi pseudodraama keskelt, sest inimesed ei mõista ausust, sarkasmi, must huumorit jne. Lõpuks ei tea, kas naerda või nutta – nii absurne olukord lihtsalt, aga kõik teised on surmani solvunud…
Seega, kuidas Sul on – skandaali jäävad blogisse või tulevad nö päris ellu ka kaasa?
Ma julgen arvata, et kirjutan täpselt nii, nagu olen. Eks see teinekord võib väikseid konflikte kaasa tuua küll endaga jah 😀
Minule meeldib ka su blogi seetõttu, et oled lihtsalt halastamatult aus. Ei mingit ilustamist, kui pole midagi ilusat öelda. Samas kui on ja seda ütled, siis on see siiras.
Neid, kes oma elu ja igat hetke muudkui spetsiaalselt teiste jaoks idealiseerivad, neid ongi liiga palju. Ja see ajabki oksele!! Nagu keegi söödaks vägisi sefiiri sisse.
Pole see elu nagu Hollywoodi armastusfilmis.
Nii, et mina kallistaks küll hoopis sind 🙂
Nii uskumatu ja rõve kui ka ei ole siis tead mõne elu ongi selline idüll et mis teha:D Ei tähenda kohe et inimene siis siiras ei oleks. Aga eks meil siin muidugi intriigid müüvad
Ja kui sisimas märatseja olla ei saagi loota et yksik positiivne mõte kuhugi viiks. Sa Mallu pole kunagi arvanud et su elu niisugune kapriisne just selle tõttu on et sa ise teed ta ikkagi selliseks. Tegelt ju raseduse üle ka tore vinguda. Vingudes saab alati rohkema tähelepanu:D
Igatahes laske mõlemad omi ridu edasi. Natuke idiootne küll juba et sa iga asja blogis arutad mis teiste inimestega seostub. Sõnavabadus jah, aga kas su elus midagi muud ei olegi peale teiste häirivate inimeste viimasel ajal?:) See on lihsalt ülimalt inetu ja üleolev suhtumine võtta endale õigus teistest mingit jama ajada. Mis siis et rahvale meeldib.
Kui sa hästi hoolikalt vaatad, siis häirivate inimeste vahepeale meisterdan kummuteid ja saunamaju, niiet võiks öelda, et ikka leidub muud tegevust kah- ära muretse :))
Mallu – las koerad hauguvad.. ole Sina nii nagu oled.. Sa ju tead ja mina kah et Sa ei taha, et ma hakkan ütlema, et mõttetu närveldamine… blablabla
Ole lissalt häpi praegu ja nii imelik, kui see ka ei tundu – naudi viimaseid raseduse päevi 😉
tahad ma joodan sulle ka kummeliteed läbi lutipudeli?? 😀 😀 😀
Jõhker draamablogi on Sul 😀 Aga noh, draama müüb 😀
kahju, et ma siis midagi ei müü 😀
Word! 😀 Minu arvamus selle konkreetse juhtumi kohta ja ka paljude enda eraelul põhinevate juhtumite puhul on see, et …. INIMESED ON LOLLID JA ET SELLEST VEEL VÄHE OLEKS, ON NEIL RUMALATEL VEEL IGAV KA O.o Kõige hullem kooslus ever. Kui ei taha, et sinust räägitakse või midagi kommenteeritakse ja see nii jubedalt hinge läheb, et kogu maailm tundub kokku kukkuvat, siis ei ole mõtet oma elu maailmale kuulutada. Minu blogi näiteks on täiesti lukus 7 erineva luku taga. Just sp, et ma ei ole valmis veel maailma halvakspanu taluma. 😀 Ja ega ma seal eriti aktiivne ka ei ole. Õhkuminev soovitus kõigile paanitsejatele, hangiku endale huumorisoon või vähemalt common sense või midagi. Oehjah, su blogi teeb ikka tuju alati nii heaks. 😀
Mulle meeldivad väga kõik Sinu “õelad” postitused. Võiks vist öelda, et oma arvamuse julge väljaütlemine on minu unistus – tahaks väga, et mul oleks närvi teiste inimestega “õel” olla. Paljud oleksid sellisel juhul minu “õelust” tunda juba saanud. Kahjuks olen jänes ja mulle meeldivad inimesed, kes seda ei ole! Loodetavasti oled edaspidigi rasvase rinnaga julge hunt! 🙂
Kõik tema “jüngrid” kukkusid kaagutama seal postituse all kui halb sa ikka oled ja kuidas see on eestlaslik kadedus… minuarust oli sul küll täiesti õigus. No ei saa olla üks sünnitus nii ilus ja roosiline ju! Okei, ma pole küll ise sünnitanud kunagi, aga kahtlen et see nii lupsti ja lupsti ja tore ja ilus on.
Ja see pole õelus vaid reaalsus. Või on ka äkki õelus ja ma olen lihtsalt liiga õel inimene, vot ei teagi.
Samas ma pole kadedust kordagi välistanud. Tulemus on lihtsalt see, et ma lähen närvi 😀
No miks ei saa ? Minu emal läks ka väga kiiresti ja valutult. Ütles veel, et tunne pidi sarnanema suuremat sorti kõhukinnisusega 😀 Ei tasuks nüüd teist niimoodi maha ka teha, labaseks muutub see asi. Mallukast ma saan aru, et talle käivad pinda kõik õnnelikud rasedad, kui ise oled igalt poolt paistes ja Mari kõhus trallitab. Rasedatel flippabki vahepeal ära, tuleb ära harjuda 😀 Aga Mallukal ja Katrel on mõlemal õigus OMA blogis avaldada asju nii nagu nad ise tahavad. Kui ei meeldi, siis ei pea ju lugema.
Aga jah, üliäge blogi on. Ja nii tore, et sa kodune oled ja su elus nii palju juhtub, sest muidu poleks ju midagi lugeda. 😀 Igatahes, ma soovin sulle samasugust ”roosamannat” ja positiivsust täis tulvil sünnitust ! 😀 Ja palun ära kunagi oma kirjutamise stiili muuda, lase samas vaimus edasi !
..aga mina sain parooli üldse sõbranna käest. Vaevalt ma nüüd esimene või viimane oleks, kes parooli sedasi välja nuhkis. 🙂
Ega jah, juhtub kindlasti ka seda. Aga konkreetne inimene, kes eepose kirjutas Katre postituse alla pidi olema minuga ühest oktoobrikate grupist, et ta oleks saanud neid nimesid üldse teada. Eeldatavasti ta ikka ise kirjutas mulle 😀
Einoh, see, kes üldse vaevaks võttis sinna teise blogisse kituma joosta, tahtis ilmselt mõlemile, nii sul, kui sellel teisel päeva ära rikkuda. ( No sina vihastad, et jagasid parooli mingile erilisele pelmeenile, kes lubas maad ja ilmad kokku, et ei hakka hinge sittuma, ja see teine solvub ja puhkeb nutma, kui seda sinu postitust näeb.) Ma ei mõista, mis selle asja mõte üldse olema peaks? Kas tõesti on mõne inimese elu nii igav, et peab igal pool, nagu mingi vanamutt mõnest seebikast, mingeid idiootseid intriige punuma? Aga tegelikult…selliseid, kes igaühe nina ees head nägu teevad, ja siis, kui võimalus avaneb, mingi ilge pasa kokku keeravad, on hirmus palju.
Mina tegelikult arvan, et ei olnud see postitus midagi nii hirmus- aga noh, et seda mõista, peab natukenegi naljast aru saama. Ka iseenda üle peab naerda oskama ( ka siis, kui keegi teine väheke nalja viskab.), ja ilmselgelt mõnel see võime puudub, kui iga väiksema asja pärast maailmalõpp käes, ja hing haige on.( Mis siis veel saaks, kui inimesed suudaks teiste mõtteid lugeda- oleks vist suurematsorti enekate laine. 😀 ) Sina ei saa sinna mitte midagi teha, kui mõnel see võime puudub.
Ja ikkagi- ma ei saa aru, MIKS oli vaja sinu käest üldse seda parooli nuruda, kui kohe, kui võimalus avanes, oli vaja mingi jama kokku keerata? ( Arvatavasti ei suuda ei mina, sina ega ka paljud teised siin kommenteerijad seda iial mõista. )
Aga…mis olnud, see olnud, aega tagasi ei keera ja lollidele mõistust pähe ei pane, niiet ära lase ennast eriti loksutada sellest- see ei muuda nagunii enam midagi.
Ja…mina loeks ka hea meelega seda sokilugu! 🙂
Hämmastav, kuidas viitsitakse täiesti tühjast asjast hull skandaal üles kerida jälle.
Mina olen suht “roheline” blogimaailmas, st Malluka blogi on ausalt esimene ja seni ka ainus mida loen. Ja seda just tema musta huumori pärast. Lugesin nüüd lihtsalt huvi pärast korra ka Katre blogi. Tore noor ema, aga sain jälle kinnitust miks ma teisi blogisid ei loe, lihtsalt minujaoks on need igavad. Kurb on nüüd see, et postitus mille Mallukas lihtsalt väljaelamiseks kirjutas nüüd sellised vastasleerid põhjustab. Minu lemmikud ongi kusjuures Mallukas märatseb sissekanded. Vaadake filmi “What to expect when you’re expecting.” Seal sama “vastasseis” isa ja poja naiste lasteootuse vahel 🙂
Aga sünnitused ongi väga erinevad ja siinkohal peale kolme suht lihtsat ja loomulikku sünnitust võin Katele sekundeerida, et sünnitusel on ka päris palju mõtlemises ja kindlasti õiges “tehnikas” kinni. Ja seda võivad ka ämmakad kinnitada. Ja kindlasti on aeg peale esimest sünnitust väga emotsionaalne aeg. Ka mina lahistasin nutta koguaeg ilma mingi põhjuseta.
Seda ma suudan küll uskuda, et ehk võib olla küll hormoonidest tingituna teinekord kurb meel peal. On endalgi olnud.
Huvitav, kuidas just sündinud tupsununnukese kõrvalt on aega pisaraid valada ühe niiöelda õela blogipostituse peale? Miks see üldse peaks teda torkima kui tal kõik nii hästi on. 🙂
Mis mõttes roosamanna beebiblogid ajavad öökima ? Rasedus ongi kena aeg, isegi öökimine, mulle näiteks ei meeldi rasedad kes kõiki vi***u saadavad järgimööda. See sul siin suht naljakas ja ok blogi muidu, kuna teemat ei tea siis ei arva ka midagi. Ei maksa kõiki maha tampida ka.
Krissu, Sul vist trussik keerdus. Keegi pole siin kedagi kuskile saatnud ning maha ka kedagi ei tambita. Pealegi, see postitus oli salastatud, ehk siis, Mariann ei tahtnudki, et see teise tüdrukuni jõuaks. Samas ei kõla see klatšimisena, pigem ikka teise inimese säästmisega, kuid seejuures enda närvi rahustamisega.
äkki polegi trussikuid jalas, lahedam ;D
Oimaivõi :D…. Sa oled lihtsalt kõrgem pilotaaž! Mulle lihtsalt nii meeldib su blogi ja su stiil!
http://24.media.tumblr.com/c2bc6de109c9f829cf92c0be11e9294b/tumblr_mr7nm4dlGa1qhnszoo1_400.gif
just to cheer everybody up! 😀
Haha, väga hea. Ma hindasin kõrgelt seda gifi 😀
Hea blogi on Sul. Lugesin seda teist ka ja tõesti – roosamanna jah! Isegi mul hakkas natuke keerama… 🙂 Mulle ikka meeldivad sellised realistlikumad lugemismaterjalid. Roosamanna-blogist jäi mulje küll, nagu oleks ta tõesti pikas kleidis ja naeratus huulil ilma igasuguse vereplekita sünnitanud. Ega seal ülevalpool olles ei saa arugi, mis allpool toimub või tehakse, peale teist sünnitust ütles abikaasa, kes mul kõrval “kätt hoidis”, et vahepeal olla ikka päris palju verd tulnud ja arstki sellepärast kohale kutsutud. Ma ei tea sellest kõigest muidugi midagi, sest naerugaas on üks ütlemata tore asi 🙂
Nii et ära põe, kõigil tuleb laps koos k**s, s**a ja verega (Pardon my French), ka roosamanna-tibuemmedel. Ma arvan, nad lihtsalt ignoorivad seda. Eitusfaas! 🙂
Jõudu ja jaksu!
Mina ka kirjutasin sulle ja sain parooli. Ja ainult sellepärast, et su blogi on teistsugusem. Just nagu sa ütlesid, et need roosamannased beebiblogid ajavad öökima – mind ka! Jumal tänatud, et sa olemas oled, muidu mul kaos viimnegi titeisu nende teiste pärast ära 😀 sa oled aus, realist ja kirjutad väga lõbusalt. Ole nummi edasi!
Ma ei ole üldse avalikult kommentaare jagav inimene, aga no ei saand seekord mitte oma tavapärast “mõtetes kommenteerimist” praktiseerida. Inimesed on nii erinevad, kes kuidas ennast väljenda, sina Mallukas (näpud püsti) oled üks väheseid, kes räägib kõigest otse, ausalt ja mõnusa, vürtsika huumoriga. Thank god, et sa olemas oled ja blogida viitsid ka peale kõikide naiivsete ja õelate inimeste kiuste. U go girl ! 🙂
Pealegi igaüks on omamoodi õel aegajalt seega milleks põdeda :))
😀 ükskõik mida sa ka ei kirjutaks ma ainult muhelen.. pealegi, ma leiam et sa oled kõige leidlikum ja positiivsem naine keda tean :Dchill
Ootan postitust sellest, kuidas sa oma sokid täis kusesid! 😀
No küll on need “roosamannavahu” inimesed nõrgakesed. Ei tohi nüüd ühtki märkust teha, kui neil juba hing haige ja istub nurgas ja kassib (ei räägi siinkohal kellestki konkreetselt, vaid üldistan). On igal inimesel oma arvamus ja õigus seda rahulikult välja öelda, lihtsalt vähesed seda otsekoheselt ka teevad, nagu Mallukas. Kahjuks peab “roosamannavahulisi” nagu sitta pilpa peal hoidma. Just seetõttu peaks nõrgad ja huumorimeeleta inimesed siit blogist eemale hoidma, et jumala eest kellelgi masendus peale ei tuleks siin lugedes ja end kuskil mingit pidi puudutatuna ei tunneks. Aga Mallukas, tubli oled, jätka samas vaimus, minul igatahes iga postitusega hea tuju garanteeritud 🙂
Ilmselt on nii,et sõnad,mis “paberil” ,kipuvad oma elu elama. Kes tahab näha seal irooniat,kes õelust,kes musta huumorit jne. Ja kui siis seda sõnadepalli hakkab veeretama suurem punt (nais :-)inimesi,võib sellest paras hais üles kerida.
Nagu öeldakse “Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi”
Ma vist olen ka üks õel ja paha inimene, kuna minu meelest oli su juttu üsna hea ja värskendav lugeda. Mitte et ma arvaks, et sa oled paha ja õel aga nii paljud vist arvavad 😀
Ära muutu ja lase samas vaimus edasi. Otse ja ausalt!
JAKSU SULLE!!!
Pidid olema magnettormid ja sellepärast ongi osa tundlikumaid haavatavad. Mitu korda olen täna juba kogenud, et keegi leiab täiesti tühjast reavahest mingi tagamõtte või solvangu. Mulle meeldib su stiil ja otsekohesus – hea ja värske lugeda ja tõdeda, et oleks ise julgem siis ütleks kah.
See ongi inimeste üks vigadest, et kui neile midagi ei meeldi, siis nad millegipärast ei lähe ära, vaid tulevad aina tagasi… et öelda, et neile ei meeldi midagi. Ma olen lihtne inimene, kui mulle keegi ei meeldi, siis ma ei räägi temaga. Kui mulle midagi lugeda ei meeldi, siis ma ei loe. Ma iga kord natuke suren sisemuses, kui Elu24 Facebooki lehel IGA JUMALA POSTITUSE ALL on keegi blondiin, kes kirjutab “keda kotib naq ää” või “kirjutage midagi normaalselt”.või “keda kotib see Justin Bieber”. Kas nad ei taipa, et nad on ise seda lehte laikinud… ja IMESTAVAD justkui, et kurat, miks see leht, mis kirjutab mõttetuid uudiseid… kirjutab mõttetuid uudiseid! Lugege päevalehte, noh.
Ühesõnaga… ära üldse tunne ennast puudutatuna, sest inimesed on idikad.
Ja see, et ta pisara poetas ja et nüüd kurb on, sellest ma saan tegelikult aru, sest pärast sünnitust on hormoonid eriti paigast ära (minul olid ja ma täitsa saan aru, miks mõnel inimesel deprekas tekib). Noh ma hakkasin ka iga asja peale nutma, käisin dushi all ja nutsin, lapse jätsin emaga ja läksin jalutama, ise samal ajal nutsin ja keegi ei öelnud mulle midagi halvasti .. ma lihtsalt nutsin. Et see võib päris loomulik olla, et talle see eriti hinge läks.
🙂
Mulle meeldib ka su blogi lugeda… ja naeran ka kõva häälega selle üle mida sa kirjutad. Ilmselt põlen ka mina igaveses põrgutules, tõenäoliselt süttin kirikusse sisse astudes ja püha vesi kõrvetab naha maha… oh well.
See on tõesti nõme, et keegi näeb vaeva, täidab ankeedi, saadab sulle meilile ja siis hakkab räigelt mölisema, et appi kui nõme sa oled ja issand kas sul häbi ei ole .. Inimene, miks sa näed nii palju vaeva, et kedagi halvustada, oh miks?
Igatahes, jälgin mõlemaid blogisid, hea võrrelda, kuidas keegi oma asjadega toime tuleb, sina räägid kõigest, tema räägib vaid heast. Nii ongi, kes on avameelsem, kes mitte. Sina räägid nendest asjadest, mida mina raseduse ajal julgesin vaid mehele rääkida 😀 (tupeseen, krooksud ja igasugused muud hädad) ja see mulle meeldibki, ma loeks nagu enda mõtteid, mis raseduse ajal peas keerlesid.
No ta ei saa ju soki lugu kirjutada,kui siin selliseid p**dreid on,kes kohe kuulutama ja jagama kõike lähevad 😀 Väga haige ikka..
Mulle meeldib su blogi, järelikult olen ma samasugune nn: õelus nagu sina 😀
“talle lutipudelist kummeliteed joota soovivad” naersin südamest 😀
ja, tahaks tõesti soki lugu lugeda
Well, mul ka joppas raseduse ajal ja ma ei ropsinud oma sisikonda välja, aga seda kindlasti mitte sp, et ma mõtlesin ilgelt positiivselt ja lihtsalt EI VIITSINUD ropsida… Paisumise ja muude rasedarõõmude kõrvalt polnud aega mõtlemisekski. Ja seda blogi lugeda ei saa nii, et kordagi ei jääks mõtlema ‘wtf see nüüd on siis?!’. Ma päris otsapidi Sulle perse ei roninud, aga järjekordselt nõustun selle ‘hormoonmäratsemisega’.
Ehh, hull asi kah, millest sellist suurt teemat tekitada, solvuda ja pisaraid kuskile nurka poetada. Mulle kah paljud lollid inimesed ei meeldi, aga ma ei eelda sellepärast, et nad kõik ennast minu nimel maha tapma peaksid hakkama. Ehk siis ärge võtke teiste arvamust nii südamesse; kas raske pole elada nii?
Sellepärast ma seda blogi armastangi – armutu reaalse elu kajastamine. Mannavaht tekitab nt minus enesehaletsemist 😀 Igasugused trolliröötsud ja kusesed sokid tekitavad aga äratundmisrõõmu ja jumal tänatud, et keegi ka neist räägib, Elu muutub ilusamaks, humoorikamaks ja halleluuja – värvikamaks.
Südamesse aga ei tohiks siin keegi midagi võtta, see peaks selle blogi pikaajalisel lugejal ammu selge olema. Kitukatest ei oskagi midagi arvata…..
Mina naudin su blogilugemist sajaga! Vähemalt olen leidnud inimese, kel samasugune huumor ja mõttemaail ja oskab seda kirja panna 🙂
soki juttu küll tahaks kuulda 😛
No kurat tõesti! Minge arenema või ümber nu*******le 😉
Rahune Mariann 🙂 täitsa igaüks arvab kuidas ise tahab 🙂 tösiselt vaba maa! Ja puhtalt mnu arvamus- ma pigem mõtlen vähe sitemalt, pole kõrgelt kukkuda ( sünnitust pean eelkõige silmas).