LAPSE ÜLES KASVATAMINE LASTEASJAD MARI JOHANNA

esimene amps ja hullusärk

19. jaanuar 2014

beebipost

Jah, täna ma murdusin ja andsime Marile lusikatäie porgandimahla. Noh, riivisime ära ja pigistasime sealt mahla välja ja suskasime Marile suhu. Kaks korda, sest esimese korra ajal ei taibanud pilti teha.

Ma isegi ei tea, miks. Ma ei kavatse talle veel midagi lisaks anda, lihtsalt tahtsime näha, mis näo ta teeb. Tegi sellist nägu:

PicMonkey CollageporgandimehuNagu näha, siis väga talle see ei meeldinud. Oli hoopis sellise näga, et WTF mulle just suhu topiti. Kuna me pigistasime porgandimahla suurele lusikale, siis ülejäägi neelasin ise alla. Ei olnud jah nii magus, kui need poemehud. Aga noh, ega siin elus kõik ei saa ka magus olla. Ja muidugi ei hakka ma talle nüüd seda kogu aeg andma. Lihtsalt ühe korra enda lõbustamiseks tehtud värk. Vähemalt ei andnud talle kohukest :D

Ühtlasi tahtsin teile rääkida, et ma iga kord mõtlen, et Mari on nagu väike hullumeelne, keda hullusärki mässida tuleb, kui ma teda teki sisse mähin. Lastetutele infoks, et miskipärast meeldib lastele “kinni seotud” olla ja nõnda jääb Mari kohe magama, kui ma ta niimoodi sisse pakin. Ainult natuke naljakas näeb see välja küll :D

unnamed (1)

             Väike reptiilike iluund nautimas

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

34 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply kaija 20. jaanuar 2014 at 22:52

    Isssand jumal, Mallukas, KUIDAS sa kúll julged oma lapsele lisatoitu anda? Ja temast veel pilti ka teha, kui vaesel lapsel on plekiline pluus seljas. Lastekaitse tuleks su uksetaha saata. Ennekuulmatu!

    • Reply Mallukas 20. jaanuar 2014 at 23:12

      ootan lastekaitset :(

  • Reply Helena 20. jaanuar 2014 at 10:41

    Kõike tulebki mõistusega võtta.
    Mina näiteks oma kolmega olen kasutanud ikka ka seda, millal beebil endal huvi tekib, siis on valmis. Enam vähem kuni 5 elukuuni on neil täiesti ükskõik olnud mida keegi teine sööb, sa võid tal kasvõi tema nina all süüa ja ta ei huvitu sellest, sest tal on tiss ja ta on sellega rahul. Ühel hetkel aga tekib huvi, mida siis ikka pistetakse endale suhu ja miks ja mis maitsega, siis olengi hakanud harjutama. Aga oi kui naljakas neid hapusid nägusid näha. Esimesed köögiviljad ja puuviljad jne. Väldin ise esimesel eluaastal soola, suhkrut ja piimatooteid ja valmistoite. Ise möksin. VA puuviljapüreed, neid ikka ostan või saab niisama õuna, pirni jne. Kasutusel vajausel RPA, muidu rinnapiim. Kolmas oli oma püreedega rahul kuni 11 kuuni, kuna oli ka hambutu, kuid kohe, kui kasvatas 2 esimest hammast, tõusis huvi ka kõige muu vastu, mida ema-isa-õde-vend söövad. Oma püree virutati laias kaares minema. Ega ma ka nüüd kohe talle suurteinimeste toitu ei anna, kuid püree tegin tükiliseks. Iga toidukord sisaldab ka kõvasti näputoitu nagu kamapallid ja leivatükikesed jne. Ja vaikselt harjutamise mõttes anname siit, sealt ka teiste toite maitsta, nagu suurte laste puder, keedukartul, millele on ka soola pandud keetmise ajal. Ehk sis vaikselt tutvustan ka soolaga. Suhkruga asju pole siiani pidanud vajalikuks anda. Kuna kui teha näiteks pastinaagi-maapirini püreed on see nii magus, et mis suhkrust siin enam rääkida:) Igatahes on ka meil nüüd üleminekufaas ülejäänud peretoidule, kuna meil on ca 1a see piir, kus võõrutan rinnast ja laps läheb sujuvalt perega samasse toidulauda. Loomulikult ka siis väldin liigsoolasied-vürtsikaid toite, valmistoite jne. Piimatooted vastavalt sellele ega allergiat välja ei löö. Esimene sõi vabaltpeale 1 aastaseks saamist jogurteid, teine seevastu oli algul piima vastu allergiline ja tarbis ka kuni 2seks saamiseni vaid RPA-d.
    Ühesõnaga KÕIK on erinev, lapsed ja nende valmisolek.

  • Reply Ann 20. jaanuar 2014 at 10:13

    Ühesõnaga, arvesta nüüd sellega, et ükskõik mida, millal ja kui palju sa Marile süüa annad, hakkad sa nüüd vabariigi kangelasemade käest mats ja mats vastu päid ja jalgu saama. Eriti lõbusaks teeb asja see, et absoluutseid tõdesid on nii et silme eest läheb mustaks (näide: porgand on ERITI tugev allergeen, mida mingil juhul ei tohi beebile anda vs. porgand on hea ja magus näks, mida esimese toiduna proovida).

    Ma üritasin ka mingil määral lugeda ja “õigesti” teha, aga mingi aja pärast väsisin ära ja otsustasin, et ah minge te ka kõik… ja siis tegin ikka nii, nagu endale õige tundus. Laps saab kohe kolmeseks, siiani pole veel ruuduliseks muutunud ja karva maha ajama hakanud, nii et ju ma siis midagi õigesti olen teinud ka.

  • Reply Kadi 20. jaanuar 2014 at 09:21

    Minu laps magas ka alguses väga hästi, kui ta sisse mähkisin. Muidu ta ehmatas end ise enda liigutuste peale üles. Aga kui teki sisse ära mässisin, magas nagu nott,

    Ja mu lapsel oli neljandal kuul esimene lisaamps porgand ja kapsas. Keetsin läbi ja sealt vedelam värk läiks maitsmiseks. Pärast kuulsin ka, et porgand polegi just kõige parem kui tihti anda, sest laps võib kollaseks minna. Kõige parem oleks vist maitsetum asi, nagu nt suvikõrvits ja lillkapsas jne. Et küll varsti katsetama saad hakata juba ;) Algul neil on jah nii, et ei jõua toitu suhu andagi, kui karjuma pistab. Minu omale pidi sekundiga toidu suhu saama, muidu hakkas nutma, nagu poleks IIALDI süüa saanud ja nagu ei saaks ka enam IIAL.

  • Reply L 20. jaanuar 2014 at 08:51

    Mina hakkasin andma lisatoitu juba 4,5 kuu vanuselt,natukene,lusika kaupa siis.Ja teile kaagutajatele,arst meile ütleski,et võite vaikselt proovida.Rinnapiima lapsele öeldakse jah,et võib 6 kuu vanuselt andma hakata ja pakipiima lastele 4 kuu vanuselt.Aga point on see,miks alati see kõiki nii tigedaks ajab,mis ajal ema OMA lapsele maitsa annab midagi.Kuidas saab selline asi täiesti võõrast inimest nii endast välja viia ? :D :D
    Ja no vaevalt see väike tilk seda porgandimehu nüüd ta elu jäädavalt muudab :D

  • Reply L 19. jaanuar 2014 at 23:42

    Ohjah. See lisatoit on alati teema mis paanikat tekitab. Minu omad said esimesed ampsud 2.5 ja 3 kuuselt. Üks banaani, teine kõrvitsat. Sain ka hullu peapesu et mida ma ette kujutan. Enneaegsetele ja lisatoitu NIII vara. Sain ka peapesu kui andsin 4 kuustele lisa, kuna nad enneaegsed, teadmata et enneaegsetele hakataksegi varem lisatoitu andma kuna nad on ema kõhus vähem olnud, seega on ka vajalike aineid neil vähem. Tegelikus oli see et igapäevaselt on lapsed saanud mul lisa 5. kuust alates. Ja paljud kaagutajad hakkasid hoopis varem lisa andma ja väga suurtes kogustes. Porgand on väga ok esimeseks toiduks- allergeen v mitte aga nii pisikese koguse peale ei juhtu mitte midagi. Ja kuna porgandis soola sees pole v suhkurut siis ei löö see ka hiljem välja- kui lööb siis kohe :).

  • Reply Marianne 19. jaanuar 2014 at 23:32

    Mina olen ka oma 5-kuusele paar korda lusikatäie värskelt pressitud porgandimahla andnud, mis on üks tema esimesi lisatoite. Ja minu teada on samuti porgand üks esimesi köögivilju mida lisatoiduna anda :).

  • Reply gertu 19. jaanuar 2014 at 21:06

    See on minu meelest iga vanema enda asi mida ta lapsele annab. Kui sina ei anna porgandit shit happens ja nagu Mallukas ütles sai Mari seda päris vähe ja ta ei plaani seda talle nüüd iga päev anda. Minul on laps 10 kuune ja hakkasin lisa andma kui laps sai nelja kuuseks. Küsisin ennem arstilt mida v6iks anda ja ka porgand oli seal nimekirjas. Iga asi v6ib allergiat tekitada, kui ei anna ei saa sa ju teadagi mille vastu tal alleriga on kui üldse on. Paar aastat tagasi nägin kuidas üks kauge tuttav andis aastasele lapsele coca colat juua, vot siis oli küll what the fuck nagu. Aga noh pole meie asi v66rastele öelda mida nende lapsed süüa ja juua tohivad.

  • Reply Sookiva 19. jaanuar 2014 at 18:07

    Minu lapse esimeseks ampsuks oli puruks litsutud metsmaasikas, kui ta oli umbes 2 kuune. Ma ise poleks julgend talle midagi anda, laps alles nii väike ju, aga ämm ütles, et ega see pisike metsmaasikas ei tee talle midagi. Ja kui on loodusest võtta selline asi, siis tuleb ometi võimalus ära kasutada. Ja nii ta selle nahka pistiski ja polnud tõesti sellest midagi hullu. Paar nädalat hiljem pistis ühe pehme tükkideks tehtud muraka samamoodi pintslisse. Matsutas küll sellise näoga, et mis jama te mulle suhu topite, aga samas suust välja ka ei ajand vaid neelas ilusti alla.

  • Reply Olga 19. jaanuar 2014 at 17:54

    Meietame?

    • Reply Kadri 19. jaanuar 2014 at 18:07

      Üldiselt jah kasutatakse -me vormi, kui kellegagi millegi koos tegemisest räägitakse. Või mille puhul sina seda kasutad?

    • Reply Mallukas 19. jaanuar 2014 at 23:16

      No ME – mina ja Kardo ikka.

  • Reply K 19. jaanuar 2014 at 17:20

    Sellest ‘sissemähkimise’ võlust olen isegi mina, va lastetu kuulnud. Mul endal tuleb parim uni siis kui magan magamiskotis…seega teen seda iga öö :)

  • Reply Svea 19. jaanuar 2014 at 16:43

    Küll natukene vist teemaväline kommentaar, aga minu meelest põed sa nende beebi teemaliste blogipostituste kohapealt liiga palju. Mina, kes ma pole ema ja veel niipea ei plaanigi emaks aada, loen neid näiteks huviga, eks ilmselt tuleviku mõttes ka, et mis ees võib oodata :D Teiseks, nagu Sa Mariann hästi tead, siis nii palju, kui on inimesi, on ka eriarvamusi – ealeski ei saa kõigile meelejärele olla. Kui mõni sapiprits hoogu satub kuskil, siis tema probeem – ilmselgelt pole endal elu, et teiste oma elama vaja hakata. Seega, kellele ikka ei meeldi, siis ärgu lugegu, kerimise võimalus ju on :)
    Keep going Mallukas!!!

    • Reply Mallukas 19. jaanuar 2014 at 16:51

      Ma ei tea, kas ma põen isegi. Niisama…hoiatan :D

  • Reply Liisa 19. jaanuar 2014 at 16:40

    Porgand on päris tugev allergeen ja seda üldiselt esimeseks asjaks ei soovitata.

    • Reply Mallukas 19. jaanuar 2014 at 16:50

      yolo

      • Reply Ruth Maria 19. jaanuar 2014 at 19:10

        http://www.mallukas.com/2013/12/26/aga-midagi-ju-ei-juhtunud/ Äkki tolle postituse näited mõtlesid ka, et yolo :P

        • Reply Stine 19. jaanuar 2014 at 19:14

          Täpselt. Jälle sa räägid oma varasemale jutule vastu. Teisi oled esimene kritiseerima ja kui ise samamoodi teed siis on yolo :D

          • Stine 19. jaanuar 2014 at 19:18

            Ja naljakas on see, et siin postituses http://www.mallukas.com/2013/12/26/aga-midagi-ju-ei-juhtunud/ kaagutasid kommentaariumis kõik kaasa, et oii jaa kui jube hirmus lugu see ikka on kui beebidele igasugu muud toitu antakse kasvõi ühe lusika täie. Ja nüüd siin kiidavad kõik takka ja kommenteerivad mida kõike nad oma beebile proovida on andnud :D Saaa siis aru.

          • Kea 19. jaanuar 2014 at 19:38

            Puruks litsutud porgandi mahl 3 kuusele vs banaan 2 päevasele ?
            Mõistus tule koju .

        • Reply Mallukas 19. jaanuar 2014 at 23:13

          Võib-olla tõesti :D Vot kui ma selle eelmise posti kirjutasin, siis Mari tundus veel nii väike, et lisatoidu aeg tundus niiiii kaugel. Eks ta ikka ole veel kaugel, aga no ma lihtsalt tahtsin proovida ja tegemist oli niiii tillukese kogusega, et ma ei võrdleks ikka seda 2 päevasele banaani andmisega.

          • Pihel 20. jaanuar 2014 at 11:07

            Kas pole nii, et allergeenide puhul see “mitte midagi ei juhtunud” argument on isegi suht pädev? St ega kõik lapsed ju allergilised pole kõigile asjadele ja sellepärast, et teistel lastel erinevad allergiad on, ei pea kõigi laste toidulauda vaesemaks muutma. Nii et tulebki vähehaaval ja üks toiduaine korraga proovida. Kui midagi ei juhtu, siis ongi OK. Aga muidugi ei käi see soola jms lapsele muil põhjustel sobimatute toiduainete kohta.

          • Liisa 20. jaanuar 2014 at 12:55

            Pihel, vastuseks sulle: alla pooleaastase beebi toidulauda ei muuda kuidagi vaesemaks, kui talle ei anta porgandimahla. Selles vanuses beebi ei vajagi mitte midagi muud peale piima.
            Kui talle aga sel ajal anda porgandit, ükskõik, mis kujul, püree või mahlana või mis iganes, ja tal selle vastu allergia tekib, siis on see visa taanduma ja porgand tuleb tõenäoliselt päris pikaks ajaks menüüst välja lülitada, st seda tuleb vältida ka siis, kui ta seda juba ammuilma süüa võiks. Ja vot see teeb küll toidulaua vaesemaks.
            Esimesel poolel eluaastal on lapsed ülitundlikud ja allergiad löövad välja väga kergesti, hiljem on organism tugevam ja reaktsioonid ei avaldu nii kergesti või ei avaldugi üldse.
            Need piirangud, millal lapsele midagi söögiks anda, on ikka põhjusega paika pandud.
            Aga kui yolo-põhimõttel last kasvatada ja toita, siis jah, pole mul tõesti midagi öelda, andke tuld.

          • Mallukas 20. jaanuar 2014 at 13:02

            …yoloo

          • Pihel 20. jaanuar 2014 at 21:53

            Mhmh, hea point muidugi. Ma ise toitsin last rahumeeli 6 kuud ainult piimaga, kui paar suvist aiamarjakese lakkumist välja arvata. Aga eks juba põnevus üht-teist proovida ikka tekkis. Pärast poole aasta sünnipäeva hakkasin suure vaimustusega igasugu asju pakkuma – nii toredaid ja põnevaid pudrumudrukesi on ju müügil -, aga laps ei olnud pooltki nii vaimustuses. Ja mitte üksnes poesöökidest, koduste putrude ja püreedega oli asi vaat et veel hullem. Nüüd, 4 kuud hiljem, oleme läbi valusate katsumuste ja stressi igasugu püreedega lõpparve teinud ja laps sööb üksnes näputoitu. Nii et ei maksa arvata, et kõik lapsed sellised teen-noka-pärani-lahti-andke-ainult-rohkem-püreed-peale linnupojad on. See hiljuti eestikeeles ilmunud Gill Rapley Näputoidu raamat oli mulle väga abiks ja toeks, kui juba probleemid olid tekkinud. Kahju, et seda enne lisatoiduga alustamist ei lugenud.

  • Reply Sirli Lump 19. jaanuar 2014 at 16:11

    Selle mähkimisega pidi vist see asi olema, et lapsel tekib alateadlikult sarnane tunne, et on ikka kaitsvalt seal kõhus veel. Seal ju ometigi oli kõik nii tihedalt ümber ja kaitstud jne. Olen mõnikord mõelnud, et kui ise ei suuda pikalt magama jääda siis lähen võtan ühe teki veel peale, et oleks selline suurem raskus ikka ja siis tuleb uni kohe palju paremini… :D
    Järsku on see samamoodi selline alateadlik värk, et keegi võiks mind ka sisse mässida soojalt. Kui keegi mind võrkkiiges samal ajal kiigutaks veel, siis ei ärkakski üles enam, nii hea oleks. :D

  • Reply Kaire 19. jaanuar 2014 at 15:15

    Eks iga esimese asjaga tuleb selline nägu. Tuleb ikka algul kindlaks teha, et mis jama siisn jagatakse. Magusa piimaga ju harjunud.
    Aga see mähkimine töötas meil ka väga hästi. Seni muidugi kui spetsialist enda ihuliikmed ja jõu avastas. :)

  • Reply Kea 19. jaanuar 2014 at 14:55

    Ega asi polegi selles et ei meeldiks, vaid maitse on võõras. Kui ta ära harjub erinevate maitsetega siis ei jõua nii ruttu suhu pista kui ta jõuab süüa :D

    • Reply Sigrid 19. jaanuar 2014 at 17:37

      Just. Meil püreega on see teema. Suu ammuli ja kui piisavalt kiirelt ei anna, siis tuleb kisa. :D

  • Reply mac 19. jaanuar 2014 at 14:53

    Hämmastav kuidas sõna reptiilike võib kõlada nii maailmaarmsalt :D umbes samasugune nunnu tüüpnimi nagu linnupoja ja tibuke jms :D Aga uhkelt eriline!

    • Reply Mallukas 19. jaanuar 2014 at 15:03

      mulle ka täitsa meeldib :D

  • Reply Kertu 19. jaanuar 2014 at 14:47

    Täitsa tõsi. Isegi minu laps jäi nii paremini magama, kui teki sisse kinni mässisin :D