0
Uncategorized

kõhna inimese raske elu

5. veebruar 2014

Jah, ma tean, et see jutt on tüsedamatele inimestele “solvav” aga noh, samamoodi on spordiblogid käte ja jalgateta inimeste jaoks solvavad. Mis seal ikka.

Ühesõnaga liiga kõhna olla sucks. Kardo koguaeg vingub, et kuhu mu kumerused kaovad, kuigi mulle tundub, et need kumerused tulevad just praegu välja. Aga võibolla on need mu ribid ja roided, mis välja tulevad. Kes teab…

Ma tegelikult olen terve elu imelikult peenikeste käte-jalgadega olnud. Aga selle suurimad miinused olid/on.

  • Minu kohta öeldi alati “Nagu kaks konti ja kusehais”. Miks sellist asja öeldakse? Ma ei haisenud ju nagu kusi 🙁
  • Mul ei kasvanud tisse. Te võite endale ette kujutada, kui väga tahab üks pubekast tüdruk endale tisse. No ikka väga…
  • Mul ei olnud päevi, kuni ma mingi 16 olin. Imelikul kombel tahtsin ma täiega päevi ka. Tundus nagu uhke värk. Ja KÕIGIL ju oli!
  • Kõik riided lötendavad seljas. Näiteks ei saa ma kanda kõrge säärega saapaid, sest need on mulle alati nii kohutavalt laiad. Või siis teksad, mis alt parajad, on ülevalt megaväiksed.
  • MU PÕLVED ON SINIKAID TÄIS! See oligi tegelt see põhjus, miks ma siia praegu kirjutama tulin, sest mu põlved valutavad:( Kui ma öösiti külili magan, siis põlvekondid puutuvad kokku ja lõpuks olen ma sinikajalg556.
  • Nii palju olen ma elus kuulnud lauset: “Appi, sa näed välja nagu näljahädaline!”.
  • “Kas sul on anoreksia?”

Mingi paar aastat ma olin küll natukene…raskem. Kaalusin  vist mingi 60 kilo ja kuigi seda ei ole palju, siis minul kogunes see pekk kõik näkku. Noh, kõhtu kah muidugi. Aussis läksin ma eriti…punnpõseks.22641_228275264910_6690606_n-300x225-3022665

65939_450290749910_1805391_n-300x200-6525104

                         you know what i’m sayin’..

Sünnitus on mind VEEL kõhnemaks teinud, kui ma iial olnud olen. Ainult selle vahega, et mul on suuremad tissid, kui iial varem. Ma hea meelega ütleks, et palju ma kaalun ka, aga kuna mu kaal täna suri, siis see info jääb meile kõigile kättesaamatuks.

Aga Kardo ütleb ikka, et ma võiks ikka rahus juurde võtta, aga kuidas ma võtan, kui ma niigi ainult maiustustest ja junkfoodist toitun. Ei tea, kas Kardo üritabki mind nuumata, aga praegu tuli ta koju kräsupeakoogi ja sõõrikutega 😀

 

Loe ka neid postitusi!

64 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Dinryan 7. veebruar 2014 at 14:44

    Ma olen paks, aga postitus solvava küll ei ole. Eks iga äärmuses oleva kehakujuga on probleemid. Ma olen aga alati ennast hulluks imestanud soovituste üle, et kle paks, hakka JALUTAMA ja kilod kaovad kui imeväel. No ei kao! Ma käin jala tööl, mul on 2 suurt koera, kellega on ka vaja jalutada ning ühega neist ma käin ca 3 korda nädalas treeningul. St ma ei istu telku ees ega söö krõpsu! Eelistan kodus süüa teha või teeb mees ning me sööme tavaliselt üsna ühepalju (no mina üritan ennast piirata ja vähem süüa tegelikult). Samas oleme peaaegu ühepikkused. Tal kaalu juurde ei tule (võiks), aga mulle küll tuleb, kuigi füüsiliselt olen ma 3 korda aktiivsem. Kaalu sain mingil määral alla, kui sain eraldi toitumis- ja treeningkava. Lisaks koeratreeningutele hakkasin 3-4 korda nädalas jooksmas käima (eri distanstid, eri pulsivahemikud, pikkused jne) ning minimaalselt 2 korda nädalas lihastrennis. Toitumises oli süsivesik absoluutselt keelatud. Liikuda olen ma alati ka oma ülekilodega jaksanud ning üle poole aasta ma seda tralli ei jätkanud mehe tungival soovil, kuna mul ei jäänud mitte millekski muuks sisuliselt aega. Nüüd olen paks edasi, kuigi 3 korda nädalas liigutan ainult ise-ennast kuskil treeningsaalis vms ning jälgida üritan ikka, mida näost sisse ajada, aga see kaalulangus ei olnud nii meeletut tööd ja ajapanustamist väärt.

  • Avatar
    Vasta Evelin 7. veebruar 2014 at 08:00

    Mul on ka põlved valusad! Eriti hull on siis kui ära lüüa, liiga pikalt kõhuli või niisama sundasendis olla ja siis veel külma ka saada. Huhh. Eelmine talv oli vahepeal nii, kus ma ei saanud trepistki käia. Ja elan neljandal korrusel.. lifti pole. Nojah, siis mees vahepeal tassis reaalselt seljas alla ja üles. 😀 Aga see talv hakkas millegipärast uuesti ja nüüd magangi padi jalgevahel. Mõtlesin, et oleks ehk mõistlik hankida ka mingit sorti põlvesoendajad, mis ühtlasi toimiks polstrina kukkumiste/komistamiste/niisama kohmakate möödaarvestuste puhul..
    Aga liiga kondiste jalgade puhul aitab väga hästi lihaste treenimine – näiteks jalgrattaga sõitmine “raske” käiguga, trepist käimine (valusate põlvede puhul ettevaatusega, siiski. Ja põlveside ei teeks ka paha..), kükid raskustega.. Ja siis palju valku süüa. Nt. kodujuust, rasvane jogurt, (kreeka või saare nt) munad, kanafilee, kalkunifilee, juust.. Samas tuleks ettevaatlik olla, et samal treeningkorral(päeval) ei treeniks ka kehaosi (nt kõhtu) mille ümbermõõtu soovid vähendada. Sest valgu söömine peale lihaste treeningut suurendab lihast, mis näiteks vöökohal võib tekitada sentimeetrite lisa, mida vast ükski naine ei soovi.. Käisin kunagi shapingus, kus arvestatakse välja iga inimese ideaalne keha ja siis protsent, mida sellest saavutanud oled. Ja kuigi näiteks kõhul oli mul liiga palju rasva (ja ka lihast! kusjuures) olid näiteks sääred lihase poolest miinuses.. Kuigi rasvaprotsent oli normis (0).

  • Avatar
    Vasta Maarja 7. veebruar 2014 at 01:05

    Kui Sa mingit jama, st junkfoodi ja maiustusi sööd ning jõutrenni ei tee, siis pole mingi ime, et kriips välja näed. Toiteväärtust 0, kuna kõik puhas süsivesik pmst. Kasulikke aineid 0. Organism toitub “vanast rasvast.”
    Raske elu? Aga ILUS ka (kondikubule sobivad ju kõik riided kui valatult:D) ? Mnjah.. Kui tervis kannatab, siis lase käia, sest ILU (maitseasi) nõuab ju ohvreid. Aga mõistlikum oleks muidugi trenni minna ja mitmekesiselt, tervislikult toituma hakata ..
    Aga eks Sa ise tead.

    (167, 55 )

  • Avatar
    Vasta Kätlin 6. veebruar 2014 at 22:45

    Ma arvasin, et ma ainuke friik, kes magamise ajal põlvedega pahuksis. 😀 Mul ka koguaeg sinised ja üldiselt enam ma magama ei jää, kui mul eraldi padi või paar kihti tekki põlvede vahel ei ole.

  • Avatar
    Vasta Maris 6. veebruar 2014 at 20:50

    Ma olen 169 cm pikk ja 49 kg. Kondi naljade peale ei krimpsuta enam isegi mitte kulmu kah. Sina annad lootust mulle, et kui kunagi ka lapsega hakkama saan, et siis saan suuremad tissid ! 😀

  • Avatar
    Vasta Veikko 6. veebruar 2014 at 18:08

    Et nagu onju eksju Kardost on nagu eksole ilgelt kahju eksole ta nagu seksiajal peab mingit ilget klobinat kuulama või nii eksole. See kusehaisu teema on ka huvitav sest inime kesju oma lõhna ise ei tunne või umbes nii et nagu eksole ise hinnata “et ma ju ei haise” on sama kui pubekas kes tuleb tuppa kus juures tal ei ole veel päevi ja ta on nagu ilgelt närvis selle pärast ja tegi just eksole votnii ühe suitsu ja arvas et vanemad ei saa teada.Aga võta näpust eksole kusjuures isa oli juba püksirihma soojaks tegemas kui tundis koridorus suitsuhaisu. vot nii on selle kusehaisu teemaga. nii et keda me eksole votnii usume.
    Nb: umbes sama jabur tunndus mulle see mida ma lugesin.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 6. veebruar 2014 at 18:55

      ma kahjuks ei saand midagi aru, mis sa räägid 😀

  • Avatar
    Vasta P. 6. veebruar 2014 at 11:00

    mulle tundub, et “paksu” probleeme on märksa kergem lahendada, kui peenikese. ses suhtes, et reeglina on alla võtta ikka lihtsam, kui juurde. ma mõtlen juhul, kui see peenike inimene sööb kõike ja ei näljuta ennast, vaid lihtsalt ongi selline. siis ei ole kasu ka vahukorrest ju! paks lõpetab õgimise ja liigutab ning reeglina siis kaal ka alla läheb. ma pole kunagi peenike olnud, paks aga küll. ja 15 kg alla võtta ei olnud väga keeruline 🙂
    ahjaa, põlvede osas soovitan mitte tekki nende vahele panna, vaid üks korralik padi. mina kasutasin nt “lambapatja”. noh, oled näinud selliseid lambakujulisi patju? vot see oli hea, püsis hästi põlvede vahel. nüüd püsib tekk ka enam-vähem.

    • Avatar
      Vasta konkreete 6. veebruar 2014 at 12:27

      No oleneb ikka ka veits mis kaalust alates alla hakata võtma. Kui kaaluda 120kg siis läheb 10kg suht iisilt, võib isegi nädalaga kaduda. Mu elukaaslane on 95-100kg ja tal kõigub kaal nädalati 5kg (ta on 2 meetrine ka ja mingit kõhtu ees ei ole). Kui 55kg kaalud, siis nädalaga ikka 45 peale ei saa… Lisaks võib mõni “paks” ennast soodaks näljutada, aga kaal ei lange. Sama siis nendega, kes lihtsalt ei võta juurde nö.
      Mu isa muidu oli ka juba surma nägu mingil hetkel ja arst käskis kohupiima sööma hakata. Vitsutas seda siis tublisti ja võttis juurde, kuigi igapäevane grillkana ei aidanud näiteks üldse.

  • Avatar
    Vasta Jana 6. veebruar 2014 at 10:40

    Mina soovitan Sul just vastupidi hakata tervislikult sööma ja pöörama tähelepanu sellele, mida sa sööd. Ma olen ka samamoodi terve elu olnud liiiga kõhna ja kaalunud jube vähe.. Aga aasta tagasi otsustasin, et aitab (kuna miski ei aidanud, et kaalust juurde võtta) ja hakkasin pmst taimetoitlaseks (pmst kuna kala söön). Selle kauni aastaga olen ma kenasti 5 kg juurde võtnud 🙂 Niiet eksperimenteeri ja avasta uusi maitseid 😉

  • Avatar
    Vasta Airike 6. veebruar 2014 at 09:51

    Olen ka lapsest saati kõhn olnud, et alati, kui sugulastele külla läksime, ohkasid kõik, kui peenike ma olen ja sundisid mind vastu tahtmist sööma. Siis kunagi pubeka ajal ma võtsin juurde, olen 14 aastaselt sama pikk olnud kui sina. No ja kuni 20 aastaseks saamine kõikus mu kaal 55-60 vahel, jumala normaalne kaal. Pole end kunagi paksuks pidanud, aga noh salamisi ikka unistasin peenikestest jalgadest. Nüüd olen 50-52kg vahel, mega kondine tegelikult, aga ainuke, mis kaalu juurde annab, on minu sääred ja no nui neljaks ei saa ma sealt seda massi ära. Ja seelikuid ei julge ma ka kanda, kuna mul on parakad, et mul on ilgelt koledad ja ebaproportsionaalsed jalad, sest kintsuosa on jumala timm ja siis tuleb selline kole säär, õhh. Ja siis vaatan sinu jalgu, ja lähen kadedusest lõhki (okei, tegelt mitte, aga komplimendid) ja siis mõtlen, et kas peaks ka kontsakingi hakkama igapäevaselt kandma, et jalga vormida? 😀

  • Avatar
    Vasta Edith 6. veebruar 2014 at 09:51

    Sa peaks ikka trenni tegema, sul pole üldse lihaseid. Natuke peale ka ja isu kasvab 😀

  • Avatar
    Vasta konkreete 6. veebruar 2014 at 08:55

    Keegi raudselt juba kirjutas ka, aga see ongi kehatüüp. Me oleme pmst samad va asjaolu et ma normaalolekus kaalungi u. 60 kilo ja tissid on ka. Samas ongi peale tisside aint lõualotid ja magu ees, mingist persest või peenikesest pihast võin aint unistada. Haardkoor õun :/ ma annaks ei tea mida et 50kg kaaluda, siis oleks vähemalt ühtlaselt sale.

  • Avatar
    Vasta b 6. veebruar 2014 at 08:25

    Appi, jaa! I feel you! “Kaks konti ja kusehais” on nii normaalne öelda teistele, see on ju ainult nali, hähää. Aga samas vähe tüsedamatele inimestel selliseid “nalju” teha ei või, sest see on solvav!
    Ühesõnaga olin ka mina 18 aastat oma elust täiesti sile ja peenike igast otsast ja see oli jube! Siis hakkasin käima jõusaalis, sain omale ass-i ja olen eluga rahul lõpuks! 😀

  • Avatar
    Vasta Pisike Mammu 6. veebruar 2014 at 08:11

    25 aastane 160cm pikk ja hetkel kaal 43kg. päevad hakkasid. 9 aastasena ja kõiguvad jubedal kord on kord pole. Kunagi pole ma suutnud 50kg lähedalegi saanud. Lasteosakond on koht kust leian endale riideid 😉
    Seega pesulauale pole pakkuda eestis mitte midagi naiselikku 😛 XXXS on raske leida 😀
    Tihti lugu mõtlen, et oleks pidanud õmblejaks õppima..

    • Avatar
      Vasta Svea 6. veebruar 2014 at 13:31

      Ma olen lühem ja kaalun sama palju aga ausalt, kordagi pole pidanud ostma riideid lasteosakonnast :O

  • Avatar
    Vasta G. 6. veebruar 2014 at 08:05

    Aaarghh, Sul on nii kadestamisväärt keha, eriti need jalad! 😀

  • Avatar
    Vasta kaisa 6. veebruar 2014 at 05:34

    trenni ei tahaks teha? 😀 saaks ilusad kumerused ja kõhul ei lotendaks ka midagi…

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 6. veebruar 2014 at 09:52

      Ei viitsi 🙁 Ma niigi nii võrratu

      • Avatar
        Vasta Lii 6. veebruar 2014 at 10:16

        ja kui ei viitsi, siis lepi sellega, mis on, kui enam ei viitsi leppida, siis teed trenni 😀

      • Avatar
        Vasta Agnes 6. veebruar 2014 at 12:00

        Eks laiskus on iga inimese suurim vaenlane. 🙂 Mina leian ikka, et kui inimene pole rahul ja tahab muutuda, siis ta teeb midagi, et rahuolu kasvaks. Kui ei viitsi, siis ei ole mõtet viriseda ka. 🙂

        P.S. pole paha pärast öeldud, lihtsalt ausalt ja otse.

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 6. veebruar 2014 at 12:06

          mu rahulolu võimatu kasvada. ma nii rahul oma voltidega 😀 I can keep my stuff in them!

  • Avatar
    Vasta Sigrid 6. veebruar 2014 at 01:22

    Mina olen trullakas aga küll ei tunne selle blogipostituse pärast ennast kuidagi halvemini. Pigem tahan öelda, et mõistan seda sinikate teemat hästi. Olin aastaid 70kg kandis ja olin rahul. Ei olnud just paks ja oli suur ring ja täitsa okei pepu. Aga siis kolisin koplis ühte korterisse, kus mul läks tervis väga käest ära ja kaal langes seal mõne kuuga 15kg. See oli KOHUTAV. Võisin ju parem välja näha aga nagu kusagile vastu kogemata end ära lõid, olid sinikad järel. Ma olin nagu dalmaatsiakoer kohati üleni plekiline. Ja see kurat oli valus! Alles pea aasta hiljem avastasin, mis põhjusel tervis käest ära läks. Suures toas terve kapi tagune hallitas ja see mõjus mu tervisele nii rängalt. Ja kuna olin kodune ja enamus aega selle sees siis.. Peale seda kolisime ära ja siis muidugi tulid kilod ka kolinal tagasi ning pealegi.. Aga ütlen ausalt, olen pigem trulla kui elan läbi sama mis seal korteris ning need sinikad ja see valu.. not my thing. Osad peavadki paksukesed olema ja ma olen hetkel rahul.

    Rasedusest rääkida, siis sellega võtsin alguses alla 5kg. Lõpuks juurde 8kg, millest enne sünnitama minekut võtsin uuesti 2kg alla. Nii et sünnitama läksin põhimõtteliselt ühe ülekiloga. Ja sünnitusmajast välja tulin 7kg kergemalt, kui enne rasedust. Hetkel on kaal suhteliselt samaks jäänud. Ainus millest tahaks tõesti lahti saada on see lötu kõht, ehk kõhulihaste treening vast aitab. Ma paisusin nii hiiglaslikuks, nii etpole imestada siis, et kõht nii aeglaselt tagasi tõmbub..

    • Avatar
      Vasta Sigrid 6. veebruar 2014 at 01:23

      Aga tahtsin mainida, et sa näed tõesti fantastiline välja! Eriti arvestades seda, et sa alles kolm kuud tagasi olid õhupall ning pressisid endast pisikese Mari välja. 🙂

  • Avatar
    Vasta v 6. veebruar 2014 at 00:56

    Füüsiline aktiivsus + korralik toitumine.
    Üldiselt olen samasugune, 176cm, viimati 43kg, laps 7k, rasedana ei jõudnudki vist 60kg ni. Plusspool oli see, et olin moditud liivakell vahepeal – 80-60-80. Aga riided…. oeh.
    Kommentaarid… veel suurem oeh.
    äkki kui kevad tuleb ja poja lisatoitu rohkem sööma hakkab, õnnestub ka kaalu vähe tervislikumaks süüa

  • Avatar
    Vasta Triin V 6. veebruar 2014 at 00:11

    See kondi ja kusehaisu kommentaar on ka mulle tuttav:( Kolm kuud peale lapse sündi olin ikka kriipsujuku. Sõbrannad muidugi ahhetasid, et näeks nemadki peale rasedust nii head välja, aga no minu jaoks oli mu keha ikka liiga ühevormine ehk siis kondine 😀 Praeguseks olen juurde võtnud, aga 5 kilo liiga palju 😐 No ei käi ju enam päevas kilomeetreid maha nagu varem, kui beebi toas never ei maganud. Ilmselt sulle soovitan trenni, mis lihasmassi tekitaks ja eridieeti:)

  • Avatar
    Vasta D 6. veebruar 2014 at 00:11

    Ma ei tea küll miks,aga kõik lähevad aussis punnpõseks,kaasaarvatud mina! See oleks nagu mingi needus mis kimbutama hakkab peale piiri ületades. Vahepeal oli mu nägu nagu maakera.

  • Avatar
    Vasta Mia 5. veebruar 2014 at 23:52

    Ma olen ka terve elu olnud jube peenike, ei jaksa kokku lugedagi igasuguseid kaks konti ja kusehais kommentaare või murelike küsimusi et issand kas mulle kodus ikka süüa antakse jnejne 😀
    Vahepeal üritasin süüa ka rohkem, lausa kaloreid lugesin et iga päev mingi 3000 saaks söödud. Kolm kuud jaksasin niimoodi ja juurde tuli ainult ÜKS KILO 😀 Nagu mõnitamine noh. Mul ema ka muidu siiamaani hästi peenike ja vanaema oli ka nooremas eas samasugune nii et mul see täiesti geenides.
    Kuigi ma ikkagi kavatsen selle söömise ette võtta millalgi ja veel proovida, ma oleks õnnes kui mul 5 kilogi juurde tuleks.

  • Avatar
    Vasta Meeri 5. veebruar 2014 at 23:29

    Oeh, kui palju olen oma elu jooksul saanud kommentaare, nagu see kahe kondi ja kusehaisu oma. Kui kellelegi räägin, et ei tahaks olla nii kõhn ja tahaks juurde võtta, siis need pilgud ja õelad ütlused, mis selle peale lendavad… Olen käinud ka toitumisspetsialisti juures ja tema ütleski, et paljudel kõhnadel inimestel on raskem juurde võtta, kui suurema kaaluga inimesel alla võtta.
    Pubekana olid mul ikka megalt kompleksid, kui teistel kõigil hakkasid kumerused tekkima ja mina olin nagu väike poiss. :/ Olen alati imetlusega vaadanud neid liivakella kehaga naisi ja unistanud, et tahaks ka sellist keha. Ema küll lohutas, et temal oli sama probleem, aga peale esimest last muutus keha naiselikumaks. Fingers crossed siis, et minul sama juhtub 😀 Nüüd oleks tarvis ainult rasedaks jääda… 🙂

  • Avatar
    Vasta Jane 5. veebruar 2014 at 22:50

    Mul ka üks selline sõbranna nagu sina, peale sünnitust kohe ekstra peenike 🙂 ma muidugi julmalt kade, kuna ei saa ise kuidagi oma tite kilodest lahti :D, aga teda ma norin, et beebs lihtsalt imeb sul elujõu välja, küll ükskord kui tissitamine lõppeb tuleb ka veidi kaalu juurde ning saate veidi volüümikamaks, nagu meestele meeldib 😉

  • Avatar
    Vasta Siisu 5. veebruar 2014 at 22:07

    Anna ikka meile ka teada kui palju su ellu ärganud kaal siis näitab 😉

  • Avatar
    Vasta reet 5. veebruar 2014 at 21:59

    Tuttav teema. Minul on juba palju aastaid võimatu leida seelikut, mis oleks paras nii vöökohast kui puusast, sest erinevalt paljudest naistest tänapäeval on minul nii talje kui puusad, üks peenike, teised laiapoolsed. Kaaluga olen hirmus hädas, sest see kaob süüdimatult iga kõhuviiruse või muidu stressiga (kolm väikest last, täiskohaga töö ja suur losakil talupidamine – viruseid ja stressi tuleb kohinal). Umbes aasta tagasi sain olukorra tõsidusest aru, kui panin hommikul seeliku selga, haagid kinni, tõmbluku kinni … ja lasin seelikust lahti. Seelik langes diskreetse sahinaga minu jalgade ümber hunnikusse. Selle peale hakkas mees söötma mulle vahukoort – kohvi peale ja muidu ka, kõigis vormides, mida ma kannatasin. Augustiks kaal normaliseerus, siis sai puhkus läbi, keskmine poeg läks kooli, lapsed tõid viiruseid …

    Aga vahukoor ja käntsakate viisi võisöömine aitavad kalu tõsta küll. Mina panen sooja kodusaia peale vähemalt neljamillimeetrise kihi külma võid, just nimelt päris võid, mitte margariini ega mingit või-taimeõlimääret. Maitseb hea. Ühtlasi pidavat korralik võisöömine (söötmine?) aitama väikelaste jonni vastu, mõjuvat kuidagi ajule, nii et laps on rõõmsam ja rahulikum. Noorimaga katsetasin, kui ta pisike oli, tundus, et isegi töötas. Loodetavasti Sul seda teadmist siiski vaja ei lähe ja Mari saab olema mittejonniv paariaastane – räägitakse, et selliseid on olemas.

  • Avatar
    Vasta Ave 5. veebruar 2014 at 21:55

    mul jalad nagu kepid kuid laiad õlad ja rind suur. nagu endine ujuja kes on rinnaopi teinud.. rinna poole pealt annaks küll kellelegi kes endale juurde vajaks.. 😀

  • Avatar
    Vasta J. 5. veebruar 2014 at 21:33

    Kui palju sa enne rasestumist kaalusid?
    Ma sinuga sama pikk ja olen ka alakaaluline, proovin rasestuda aga siiani ei ole õnnestunud. Kardan, et just seepärast et selline kont olen :/

    • Avatar
      Vasta v 6. veebruar 2014 at 00:47

      Rasestumine tuleb siis kui tuleb. Ma 176cm ja enne rasedust olin 46kg (umbes). Vahepeal mõtlesin juba viljakuse uuringutele. Kui päevad on, siis vast ikka jääb….

  • Avatar
    Vasta Ann 5. veebruar 2014 at 21:31

    Ise olen ülekaaluline (kuid mitte jube palju).. Niiet kui kaalust rääkida, ei ole ma küll suurem asi nõuandja 😀
    Aga kui rääkida kõhnast, kes juurde ei võta, siis leian mina, et asja võiks lahendada trenn (mitte dieet ja aeroobika, vaid lihtsalt kerge lihastreening, mis keha vormib) 🙂
    Ja kaks konti ja kusehais on tõesti õudne väljend ! 😀

  • Avatar
    Vasta Mirjam 5. veebruar 2014 at 21:30

    Enne lapse sündi olin täitsa normaalne, rinnad olid, pepu ka 🙂 Juba raseduse ajal hakkasin alla võtma ja tagasi ei tulegi kilod enam. Kõik minu naiselikud kumerused kadusid. Rinnad, pepu, mulle tekkisid isegi kõhulihased(selle vastu pole mul muidugi midagi ) 😀 ja usud v mitte, isegi mu jala number langes kaks numbrit. Ja prillid, mis enne püsisid ilusti paigal, tahavad nüüd iga liigutuse peale maha kukkuda.
    Ja põlvevalu 😀 Mina isiklikult mõtlen juba pikemat aega põlvekaitsmete peale, sest mu kohe kolmeseks saav tütreke on otsustanud, et ma olen jube hea hobune ja nüüd tahab ta päevast päeva mu seljas istuda ja mööda põrandat ratsutada 😀 Vb Mari otsustab, et Kardo on parem hobune kui sina , siis sul on vedanud 😉

  • Avatar
    Vasta Sandra 5. veebruar 2014 at 21:29

    Tavaliselt on nagu naistel häda, et nad on paksud, vastupidist varianti pole kuulnud eriti. 😀
    Olen terve elu sale olnud, vist alles 10. klassis tõusis kaal 50kg peale ja püsis aastaid 51-52. Umbes aasta tagasi tõusis 53 ja 54 peale, vahepeal oli isegi 55. Suhteliselt suur draama minu jaoks, koguaeg tundub, et ma olen paks ja jäme ja taljet ei ole, ehkki seelik, mida ma kandsin 5. klassis, läheb nüüd ülikooli 3. kursal ikka vabalt selga. Tahaks taljet 60cm peale saada, aga mitte kuidagi ei saa. Ehkki tegelikult ma ei ole paks ja elukaaslane korrutab pidevalt, et ma olen veel liiga kõhn ja mõned kilod võiks vabalt juures olla. Rinnad on ka eluaeg tillukesed olnud, B korv. Mingi aeg hakkas aga mees rääkima, et kuule, sul on rinnad suuremaks läinud, pesu kõik väike ja puha. Ma ise ei saanud midagi aru, ei uskunud. Kuniks mingi hetk ma taipasin ise ka, et osad vanad pesud kisuvad ikka väga vastikult ja ei istu noh. Poes proovisin siis C korvi ja olin täiesti hämmastunud, kui see istus nagu valatult selga. Nüüdseks on pea kogu pesu välja vahetatud. Ja nii imelik kui see ka ei ole, see kaalutõus tekkis siis, kui ma armusin ja see läks vist puhtalt rindadesse, sest taljesse pole kusagile juurde tulnud, kõik riided istuvad nagu enne. Ma ei tea, ma ei oska seda seletada, kas hormoonid või mis, aga nii ta tundub olevat. 😀

  • Avatar
    Vasta Getu 5. veebruar 2014 at 21:25

    Sama jama, võin süüa ükskõik kui palju ja ükskõik mida aga ikka paksemaks ei lähe. Kõik läheb mulle näkku 😀 Tahaks kaalus juurde võtta aga midagi ei tule 🙁 Rind oli enne lapse saamist just selline paras, ei suur ega väike aga mulle isiklikult tundub, et nüüd on palju väiksemad. Ja muidugi tahaks kena tagumenti ka, mis on ka peaaegu olematu 🙁 Väiksena olin alakaalus, ega praegugi parem ei ole 44kg ja ma olen 19a. Raske on ka see peenikeste elu, mitte ainult trullakatel 😀

  • Avatar
    Vasta annika 5. veebruar 2014 at 21:24

    Ma kaalusin 2009 ja 2010 enne rasedaks jäämist 52 kg.Olin niii ilus et siiamaani valus pilte vaatada.Peale last kaalusin 65 ja sis voilaa, tuli kahe aastaga juurde pea 20 kg. 2013 jaanuar oli minu kõrg hetk kui kaalusin pea 90 kg.Nüüd olen jälle nii 65-70 kg, ja tee mis tahad, seda kaalu mis mul enne oli ei saa tagasi. Sama suur kõht on ka ikka ees nagu kuu peale sünnitust. Julmalt fun! Peegleid vihkan, end vihkan ja vanu pilte vaadata ei saa ilma nutmata. Ema ja isa on piitspeenikesed ja õde ka,mina see pere must lammas kes uuesti peeneks ei saa. Nüüd aga varsti tulemas teine laps ja kardan et üle saja lähen vabalt:( Ja ometigi , no junkfuud.Trenni teen ka kui terbis lubab. Niiet , ma annaks kõik et sama peenike olla kui sina.Ausalt ka.

  • Avatar
    Vasta Zippy 5. veebruar 2014 at 21:08

    Mul on ka kou aeg sama jama olnud, aga puusadega on mind küll õnnistatud. teksaseid ostes on tüüpiline, et puusast kitsad, mujalt laiad. Siis käingi kleitidega pigem. Aga trenni tehes läksin “paksuks” või noh, normaalsemaks siis, tuli nii lihast kui pekki juurde, sest toiduisu oli suurem ja sõin korralikumalt.

  • Avatar
    Vasta Kärt 5. veebruar 2014 at 21:06

    Parem peenike ilma tissideta, kui paks ilma tissideta 😀 Minu kohta kehtib see teine osa lausest 😀 Pole kumerusi, mis kaalu tõustes asjagi positiivsemaks teeks 😀

  • Avatar
    Vasta Maris 5. veebruar 2014 at 21:02

    Mul täpselt sama jama – kohe kui juurde võtan olen näost nagu täiskuu 😀 Siis edasi tulevad juba kõht, tagumik jne.. ja kui midagi veel peaks üle jääma, siis läheb vb natuke tissidesse ka. Ja kui jälle alla võtan, siis hakkab kõik vastupidises järjekorras pihta – Kõigepealt kaob ära see vähegi, mis läks tissidesse ja siis ülejäänud.. 🙁

  • Avatar
    Vasta Svea 5. veebruar 2014 at 20:57

    Uku 😀

  • Avatar
    Vasta Lin 5. veebruar 2014 at 20:55

    Ära vingu 😀 Ma olen 141 pikk ja avastasin hiljuti, et kaalus alla ka võtnud. Kõigest 40 kg…Pisike peenike. Lisaks sellele esimesele märkusele kaks konti ja kuse hais…noh mulle on öeldu, et mul pikad jalad ja pea ainult…
    Jala number on 34…Kui kingi tahan saadetakse laste osakonda 🙁
    Enamus riided on mulle kas liiga väiksed või liiga laiad….Püksid on kõik pikad. Pean alati endale õmbleja otsima, kes püksid lühemaks teeb.

  • Avatar
    Vasta K. 5. veebruar 2014 at 20:54

    Ütleme nii, et ma tean, mida sa tunned….
    Mina olin enne rasedust, normaalkaalus, 164cm ja 52-53kg. Paks ei ole ma kunagi olnud, pehme ka mitte, kuigi mingil ajahetekl olen ma oma elus vbl 2-3kg rohkem kaalunud, kui võiks või noh, tegelikult näen ma tagant järele, et asi oli rohkem väheses trennis ja minu laiskuses. Igatahes, enne rasedust olin ma selleks ajaks 2 aastat kõvasti trenni teinud, ja olin suhteliselt trimmis. Rasedusega palju juurde ei tulnud, u 9kg ja sünnitusmajast koju jõudes kaalusin 55kg. Nüüd, kui laps on 6 kuune ja kaalusin tänase hommiku seisuga 48kg… kõik mu prepregnancy riided, eriti püksid, on mulle suured – lötendavad ja ei istu enam (mulle tundub, et mu kehakuju on ka muutunud)..
    Kui ma tuttavaid kohtan – kes pole mind väga ammu näinud, või , kes pole mind peale sünnitust näinud, küsitavad peaaegu alati: “Sa oled veel väiksem, kui enne rasedust jah?!”, ja noh, ma pean nõustuma, aga ega ma ei ole häppi selle üle. Peput ei ole, käed ja õla piirkond on nagu näljahädalisel….
    Ainus positiivne asi on see, et enne mind piinas tselluliit siis see on ka selle imetamisega ära “põlenud” 😀

  • Avatar
    Vasta Kätriin 5. veebruar 2014 at 20:53

    Ma juba lootsin, et põlvede valu samasugune nagu mul aga tutkit. Millegipärast on viimasel ajal põlved valusad ning põlve tagant veidike paistes ka. Ei ole eriti tore tunne.
    Riiete sobivusest parem ära räägi, see on kohutav teema minu jaoks. Shoppan tihti laste osakonnas aga pluuse sealt eriti ei saa, sest noored teismelised pole veel nii rinnakad ju. 🙂
    Kord leidsin ilusa noorte kleidi 15-17a sildikesega, ma uppusin sinna ära aga väiksem vanus oli jälle liiga lühike. 😀
    Tihti kuulen ka, et miks ma nii kõhn, kas juurde ei tahaks võtta, aga no ei tule. Söön kõike (mis peaks paksuks tegema 😀 ) aga tulemust eriti pole siiani. Lootusetu juhtum juba. 😀

  • Avatar
    Vasta Katrin 5. veebruar 2014 at 20:50

    Mina olen ka hästi peenike aga mul on tiss mega suur 😀 Rind oli suur juba enne lapse sündi aga pärast lapse sündi läks veel erii suureks. Käed-jalad-keha on hästi peenikesed aga rind on 75F ja no krt nii suurte rindadega kondisele inimesele vist nagu väga ei tehtagi rinnahoidjaid… 😀
    Päevad hakkasid minul natuke enne 17 aastaseks saamist aga ilgelt ootasin neid muidugi…ka hirmsasti tahtsin 😀
    Muidu ma kaalusin umbes 55kg, vahel ka vähem aga nüüd olen ime kombel hakanud natuke juurde võtma, kaal on juba 58.
    Mind muidu eriti ei häiri, et ma nii peenike olen aga mind häirib see, et kui natukenegi juba juurde võtan, siis on mul vastik punnkõht ees aga see vist ongi kõhnade inimeste viga 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 5. veebruar 2014 at 20:53

      Ma polegi selle peale mõelnud, et sellepärast see kõht kohe ees on, sest pinda, kuhu pekk mahutada, on ju väiksem kui suurematel 😀

  • Avatar
    Vasta neiu 5. veebruar 2014 at 20:49

    Minu elukaaslasele on seda küllaga öeldud, ta on veel eriti pikk ja kaal on…väike. Mina isiklikult pole teda kunagi sellise pilguga vaadanud. Küll aga ajab mind meeletult närvi, kui ta taaskord räägib, et keegi talle midagi halvasti sel teemal ütles ( tööl juhtub tal seda miskipärast eriti tihti – ei ta ei jookse töö juures retuusidega ringi ). Oi kuidas see mind vihale ajab. Ta ise ei oska kunagi midagi nendele inimestele vastu kosta, kuna ütlejad on enamasti alati olnud soliidses eas, kogukamad ”daamid”. Ja nagu tema ütleb : ,, Mu keel ei väändu ütlema kõrgemas eas naisterahvale, et ta võiks ise vaheludseks peeglisse vaadata.” Mees ise teeb mul korralikult trenni, pahedega ei tegele ning süüa saab kodus vaat et nagu vanaemal külas käies aga no mida pole, on kaalutõus. Küll aga on tal jõudu ja seda meeletult.

    Ma kujutan ette, et kui üks kord, keegi peaks minu juuresolekul midagigi moka otsast mainima lendaksin ma nagu emalõvi sellele kodanikule kõri kallale. Mats jääb matsiks.

    Punnpõskne või mitte, oled sina, Mallu, ikkagi hurmavalt kaunis 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 5. veebruar 2014 at 20:54

      meestel võib jaa raskem olla “kleenukesem” 🙁

    • Avatar
      Vasta merilin 6. veebruar 2014 at 11:54

      Ju ta ei tee siis korralikult trenni. Treening- ja toitumiskavaga (eeldusel, et neid korralikult järgida) saab lihase kasvama küll ju.

  • Avatar
    Vasta Hannela 5. veebruar 2014 at 20:47

    Pane magades padi põlvede vahele, põlved ei tohiks enam valutada ja toetab rühti ka 😉

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 5. veebruar 2014 at 20:49

      ma tavaliselt üritangi sinna tekki panna, aga see läbi une kaob ära

  • Avatar
    Vasta K 5. veebruar 2014 at 20:47

    sa vähemalt lühike, ma nagu spagett 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 5. veebruar 2014 at 20:49

      Ma ei ole üldse nii lühike ju 😀 168 cm

      • Avatar
        Vasta k 5. veebruar 2014 at 23:47

        … mitte 177 cm ja 54 kg 😀

  • Avatar
    Vasta Pisi 5. veebruar 2014 at 20:45

    Ma olin ka kondine kuni 16a saamiseni. Siis tulid mul laiad puusad ja paksud kintsud. Mul jålle raske leida pükse, mis oleksid ka vöökohast parajad. Siiani on nii,met kui tagumik sisse mahub, siis vöökoht on lai.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 5. veebruar 2014 at 20:45

      ma tahaks ka endale rohkem assi 🙁

      • Avatar
        Vasta Lii 6. veebruar 2014 at 10:02

        Tee trenni oma assile (kükke) kohe nii, et tundub, et enam ei jaksa, küll sealt ka natuke kumerusi tuleb, rindu küll nii soovitada ei saa 😀 Põlvedega on mul hetkelgi sama lugu, et kui magan küljeli, siis panen teki põlvede vahele, ei ole valus…. Ega mul ju pekki vähe ole, kuid põlved on küll viimane koht, kuhu pekki saab… 😀

  • Avatar
    Vasta Krista 5. veebruar 2014 at 20:42

    Sa näed tõesti hea välja, arvestades seda et oled hiljuti lapse sünnitanud. Ma just enne tšekkisin neid pilte, kus sa kaltsukast ostetud riideid demonstreerisid ja ma vaatasin, et wuaaaaao, nii peenike. Tahaks ka natuke kaalus alla võtta, no mõned kilodki, lihtsalt niisama, lambist.. 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 5. veebruar 2014 at 20:46

      no mul mu ustav sõber korsett ka, mis voldid kokku tõmbab siledaks 😀

      • Avatar
        Vasta Annika 7. veebruar 2014 at 13:15

        Seda ma kahtlustasin. Käed jalad on loomupoolest trimmis ja kõhu puhul aitab korsett. Ütle, mis elul niimoodi viga on 😀

  • Avatar
    Vasta Mari 5. veebruar 2014 at 20:38

    See väljend “kaks konti ja kusehais” olen ise ka kuulnud sitaks.. ja muidugi oleksid võinud olla rinnad 🙁