Lugejad raiuvad nagu rauda, et valimata jätta ei tohi. Okei, palun jätke siis mulle kommentaaridesse inimese nimi, keda teie valite ja MIKS. Ma tahan reaalselt faktilist tõestust, et mida ta teinud ka on. Vahet pole, kas on minu valimispiirkonnas või mitte, ehk on ka teistele kasulik ja huvitav lugeda.
Ühtlasi tuli mul selline mõte – ehk on mõnel inimesel, kes rohkem ennast ilmaeluga kursis hoiab kui mina, meeles mõned täiesti katteta valimislubadusi eelmistest aastatest. Oleks ka huvitav näha, kes aasta-aastalt inimestele uue plakatiga näkku valetavad.
28 kommentaari
Tegelikult oleks võinud valida vabaerakonnast ükskõik keda, aga seekord ei valinudki kedagi. Praegu on alles kahju, et VE-le häält
ei andnud. Minu viga 😉
Ma soovitan kõigil proovida leida mõni naiskandidaat, kelle poolt ollakse nõus hääletama, sest meie parlamendis on liiga vähe naisi! Ja mida võrdsem seda parem kõigile 🙂
Mitmed on siin maininud, et tasuta kõrgharidus tehti hoopistükkis halvemaks, aga kas ma tohik teie käest küsida- kuidas? Sellest ma saan aru, et nüüd saab palju rohkem noori ülikooli edasi minna nii kaua kuni nad oma 30 punkti semestris kätte saavad, ja selle tulemusena võib tulla väga palju lihtsalt kõrgharidusega inimesi, kes oma kraadiga midagi tegema ei hakka. Kui see ongi see põhjus, siis kas on siiski halb? Kõikide nende inimeste silmaring areneb ju siiski tohutult ja see küll kuidagi halb ei ole…
Valik on tõesti veidi kesine. Eestis on liiga palju parempoolse maailmavaatega erakondi. Selleks, et riik areneks, peaks võimul olema nii vasak- kui ka parempoolseid, sellepärast on mul väga hea meel, et praeguses valitsuses on sotsid. Kõige huvitavam oleks, kui valitsused vahelduksid – kord oleks võim vasakpoolne, teinekord jälle parempoolne. Loomulikult ei tähenda see üksteisele vastutöötamist. Praeguste valitsuste viga on see, et mitte keegi ei jälgi pikaajalist perspektiivi, keskendutakse ikka ainult oma valitsusajale. See on suur arengu pidurdaja.
Viimastel aegadel on pea kõigi valimiste puhul paljud inimesed väitnud, et nemad hääletavad Keskerakonna vastu ja seega valivad Reformierakonna. See suhtumine ei ole meid mitte kuskile viinud. Muidugi, Reformierakond on teinud palju, kuid nende ideed hakkavad vaikselt otsa saama…Ei ole hea, kui võimul on pidevalt ühed ja samad inimesed – mõelge kasvõi Tallinna linnavalitsuse peale. Millegipärast olen kohanud palju ka suhtumist, kus inimesed tõesti siiralt arvavad, et kui nad Reformierakonda ei vali, siis vaba turumajandus praegusel kujul “kaob ära”, ettevõtjad surutakse nurka, võetakse neilt kogu raha ära jne. See on nii lihtsalt kohutavalt väär nägemus asjadest ja paneb mind alati peast kinni hoidma.
Minu tekstist ilmselt kumas läbi minu kergelt vasakule poole kalduv maailmavaade. Mingisuguseid äärmusi ma ei toeta ja seetõttu valin taaskord sotse, kes Eestis klassikalist sotsiaaldemokraatiat tegelikult ei esinda, nad asetsevad pigem kuskil keskel.
Mina valin kellegi üksikkandidaadi. Isegi ükskõik kelle, peaasi, et mitte Keskerakond. Ausalt öeldes ei taha ühtegi erakonda, kõik on ühe mütsiga löödud ja ajavad südame pahaks ammuilma. Valimata ei jäta kindlasti. Aga lubadusest meenudb muidugi kuldne reformikate kunagine lubadus, et “5 aastaga 5 rikkama Euroopa riigi hulka”. See 5 aastat on vist juba 2 korda ümber saanud ja ikka tammume samas paigas, rikkust paistab ainult Toompealt.
Puuetega inimeste esindaja, nende eest võitleja/eeskõneleja ja reaalselt ka nii tubli naine, kes ise jäi peale autoavariid invaliidiks, kuid on lõpetanud nii ülikooli, pidanud kõrgeid ametikohti kui ka üles kasvatanud kaks last: http://www.irl.ee/tiia-sihver
Kui teda googeldad saad rohkemgi infot! Kui ta vaid kandideeriks minu ringkonnas, valiksin just tema! 🙂
Ma ei tahaks hakata hommikul oma närve raiskama sellel teemal aga…..
Kogu see süsteem on praegu mäda ja valima ei tohiks minna juba sellepärast, et siis sa tõestad milline lammas sa oled ja usud üldse, et see süsteem võib paremaks minna.
Nad kõik on seal eesotsas ainult sellepärast, et saavad head raha aga kedagi ei huvita kui hea meil rahval on !!!
plz mine arene.
No sellist lambajuttu pole ammu lugenud. Sul püksis juba habe kasvab ikka vä? Või elad emme, issi pepu taga ja siis vahepeal pistad nina välja ja piiksud midagi.
Üldiselt olen Malluga nõus. Seltskond, kes praegu meie asjade üle Riigikogus otsustavad ajavad pehmelt öeldes südame pahaks. Suurparteide omavahelised jagelemiste hind tuleb lihtrahval kinni maksta.
Kahjuks ei ole meil kuskilt võtta 101 uut ja värsket õilsat hinge. Seega ma näen ainukese võimalusena asja parandamiseks olukorda, et riigikokku satub lihtsalt rohkem erakondi. Uued näod ja hääletajad saalis teevad vanadel peerudel oma tahtmise läbisurumise raskemaks. Kõrini on , et noored reformierakonna broilerid naudivad kõrgepalgalist poliitikutööd ilma , et nad ühtegi asjalikku tegu oleks oma elu jooksul korda saatnud.
Seega jääb 2 varianti: Vabaerakond ja EKRE. Kuna EKRE on selgelt tagurlik , enda sõnul “rahvuskonservatiivne” (a la tuld kooseluseadusele), siis jääb vabaerakond. Ojulandi partei ei tundu tõsiseltvõetav.
http://vabaerakond.ee/2015-valimiste-uldnimekiri Enamik suhteliselt tundmatud nimed, nö lihtsad ehk tavalised inimesed. Kui guugeldada oma ringkonna kandidaate, siis mõne sümpaatse inimese ikka leiab. Ilmselt valiksin pigem endaga sarnase inimese, st kui olen ise üleõpilane siis pigem valiksin ka mõne üliõpilase. EMana valiksin mõne teise ema. Nii on kõige suurem tõenäosus et minu kandidaat just minu huvide eest seisaks.
aus inimene on Aleksei Turovski ning tema oli ka see, kes kilukvootide teemal paar sõna ütles, nii et idiootsus tegemata jäi.
aga miks tema riigikokku? sest seal on nii palju parasiite, et üks parasitoloog kulub hädasti ära 😛 ta on ääretult aus ja samal ajal tark inimene. paraku sa vist nõmmel ei saa teda valida?
Ei hääleta kellegi poolt vaid hääletan Keskerakonna vastu. Kuna Reformierakond on see, kes neile vastu saab siis hääletan Reformierakonda. Kandidaate pole isegi vaadanud.
Lisaks mina siit omaltpoolt seda, et Kaili Kuusikul on täiesti õigus ning lisaks sellele, et ei ole kohustust võtta koht vastu, arvutatakse partei ridadesse kuuluvate üksikkandidaatide hääled sujuvalt kokku ja lisatakse parteile. Seega võin mina öelda, et ükskõik kui sümpaatsed on inimesed, kellele hääli anda – sellest ei ole kasu, hääl kaob kuskile masside hulka. See on ka põhjus, mis ei tasuks näiteks Reformierakonna poolt hääletada. Lubasid kaitsta Eestit ja Eesti rahvast “halbade ideede” eest? Pigem kõlab nagu ilusasti öeldud sõnavabaduse piiramisena. Ei, aitäh. Südame alt võtab õõnsaks, et peaminister ka Reformlane on.
IRL-i kõrharidusreform oli ka tõesti põlve peal meisterdatud, mis tähendab, et ega neist ka suuremat oodata ei ole; Sotsid lihtsalt tavaliselt võimu ei saa, mis on loomulikult kurb ning ega lõppkokkuvõttes ongi ainuke vahe hääle andmisel see, et sa saad ette kujutada ja loota, et on piisavalt mõistlikke inimesi, kes ei usu katteta lubadusi ja valivad vähemalt partei, mis on enam-vähem vinks-vonks ja kooskõlas nende endi maailmavaadetega, juhtub see milline tahes olema. Peaasi, et ise lõpuks ei vingu, et näed jälle halvasti. Sest, kurat, on jah jälle halvasti! Nii kaua on halvasti, kuni pukki ei satu kedagi, kes mõtleks läbi, mis teeb.
Blogiposti ja kommentaarde lugedes jääb mulje, et suurem osa inimestest ei tee vahet isegi kohaliku omavalituse ja riigikogu valimistel. 2 aastat tagasi toimusid KOV valimised, sel aastal riigikogu. Lasnamäe venelastel ei ole sellist osakaalu riigikogu valimistel nagu KOV valimistel. Ja Savisaar Savisaareks, tema ei ole riigis võimul olnudki, vaid hoopis teisi asju ajanud.
Näiteks Ene Ergma. Pensioniealiseks saades annetas ta oma pensioni ühele üksi lapselast kasvatavale vanaemale. See tegu on sügavalt inimlik ja ta ei ole seda kunagi kusagil ajakirjanduses rõhutanud või valimiskampaanias ära kasutanud.
Mõni aeg tagasi oli kuulda, kuidas ta oma nime ja staatust kasutades võimaldas ravile saada ühel täiesti võõral väikesel lapsel. Ise kommenteeris, et see on ainus kord, kui ta oma võimu “kuritarvitanud” on.
Ene Ergma on alati olnud nende riigikogu liikmete hulgas, kes kõige vähem kuluhüvitisi kasutanud on.
Kuigi ma IRLi toetaja ei ole ja minu hääl ka seekord neile või Ergmale ei lähe, pean Ene Ergmast lugu kui südamega ja arenenud sisemise õiglustundega inimesest. Hea teadlane on ta ka omal alal. Väheseid (või isegi ainus?) naisakadeemikuid Eestis.
Ometi oli tema see, kes ykskord nuttis, et saab nii vähe palka, et ei jaksa banaanigi osta…
Valimislubadusi peaks vaatama võimul oleva erakonna järgi. Ega need teised ei saa oma lubadusi täita, kui piisavalt hääli ja kohti ei saanud. Ja samuti pole inimese järgi väga mõtet valida, peab vaatama tema erakonna poliitikat ja programmi, et mis suunas liiguvad. Inimene võib olla iseenesest meeldiv, aga kui erakonna poliitika on ikka väga mööda, siis pole sellest mingit kasu. Üksi ei tee see inimene midagi ära. Seetõttu ei vali ma ka sotse, kelle poliitikaga ma üldse ei nõustu, kuigi seal on paar inimest, kes tunduvad meeldivad.
http://toomasjyrgenstein.blogspot.com
Kandideerib Tartus.
Mainisin teda su eelmise postituse all ka.
Miks see inimene? Ta on aus, ta on heasüdamlik, soe ja ülimalt tark. Filosoofia- ja religiooniõpetaja, kellel on ka bioloogiaharidus ning seetõttu väga lai silmaring. Õpetajana kindlasti kõigi õpilaste lemmik – räägib huvitavalt, läheneb omamoodi, kutsub üles mõistmisele ja mõistab ise ka – kui sulle ikka see film ei meeldi, siis tuku tunnis. Naeris ka nende naljade üle, mis väga naljakad ei olnud. Mäletan, et tema viimases tunnis tuli pisar silma – nii kahju oli, et läbi said need tunnid temaga.
Soovitan tema blogi lugeda 🙂 Usun, et sulle, Mallukas, meeldiks ta 🙂
Sellest inimesest kiirgab lihtsalt nii tohutult palju soojust ja headust!
Unustasin mainida, et kui ta muidu huvi ei ärata, siis tema “poliitiline nõunik” on tema kass 🙂 Mees, kes armastab kasse, armastab ka teisi loomi ja inimesi 🙂
Nii kurb on, et just väiksemad tegijad poliitikas jäävad tähelepanu ja vajaliku toetusetta, sest suured ninamehed haaravad kogu fookuse. Mulle meeldib väga näiteks Anneli Kannus. Ta on hetkel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor. Ma tean teda veidi ka isiklikul tasandil ja seda enam olen saanud tema tegemisi ka kõrvalt jälgida. Hiljuti ütles mulle üks tuttav, et ainult loll poliitik usub, et saab midagi muuta. Minu meelest peaks ikka iga poliitik 100% uskuma, et ta saab midagi muuta ning selle nimel pingutama ja võitlema. Iseasi palju tal tõesti reaalsuses seda võimalust on. Anneli Kannuse silmades on selline sära oma sõnavõttuses ja ta tõesti tahab midagi korda saata. Ning see tahe ei kao sellel hetkel kui ta kodu uksest sisse astub. Ta usub kogu aeg. Eriti pädev on ta muidugi tervishoiu kohapealt ja võitleb just sellel rindel. Igatahes väga asjalik ja kahe jalaga maa peal naisterahvas. Tal on ka veebileht http://www.annelikannus.ee. Vaatasin ka igaks juhuks valimisnumbri, mitte et mu eesmärk oleks siin promo teha, aga lihtsalt minu meelest on riigikokku selliseid inimesi vaja ja jutu kokkuvõteks tundub justkui paslik. Number on 484.
Nõus. Miks meile Aunasted ja Nooled, kui on reaalseid inimesi, kes on pädevad mingis valdkonnas, neil on visioon ja missioonitunne. Kannust valiks ise ka aga ta pole kahjuks minu valimisringkonnas.
Mina hääletan Sotsiaaldemokraatide poolt. Esiteks mulle meeldib nende esimees(?) Sven Mikser ja teiseks nad suutsid lasteraha summat tõsta, mis siis, et vähe aga siiski. Irl, kesk- või reformierakond pole ennast minu meelest tõestanud! Am, ja olemas on ka Vabaerakond. Võid ise nendega liituda kui soovid ja võid nende poolt hääletada 😀 just sain nende käest erakonna sisseastumis ankeedi 😀
See aeg on ammu möödas, kus tark oli valida seda, kes meeldis või kelle maailmavaade / lubadused / teod enda omadega ühtisid. Juba aastaid teen oma valikuid ainult ühele strateegiale toetudes. Kahjuks.
Ma ei poolda ühtegi poliitikut nii tulihingeliselt, kui väga ma ühte vihkan. Ma arvan, et üleüldse vihkangi ma ainult ühte inimest oma elus ja see on seesama poliitik, kes ajab mul südame iga silmapilgutusega pahaks ning kelle nime öeldes tõusevad mu ihukarvad püsti, oksemaik tuleb suhu ja vihast hakkab keha värisema. Et aga selle ühe valijaskond on stabiilsem, ustavam, kui ühegi minu silmis normaalse poliitiku oma, siis tahes või tahtmata pean iseenda põhimõtetele vastu astuma ja valima seda, keda usun, et suudab sellele eelnimetatule kõige rohkem konkurentsi pakkuda. Igaüks on pukis etem, kui tema. Nii kaalungi iga valimise eel, et kellele avaldatakse eestlaste poolt tõenäoliselt kõige rohkem toetust ning kirjutan valimislipikule tema numbri. Nii lihtne ongi.
Tallinnas on see tegelikult keeruline, aga lootus sureb viimasena. Loodan ikka, et ehk ühel päeval tekib minusuguseid “vastuvõitlejaid” piisavalt ning saabub ometi päikesevalgus, mis selle ühe sealt pukist maha lükkab. Ehk kunagi.
Olen 24 aastat vana j pole veel siiani valimas käinud ja ega lähe ka. Sest mind jätab ausalt öeldes see kõik külmaks, kes mida paremat lubab. Saab võimule see kes saab, ega ma sellest rikkamaks ega vaesemaks saa.
Noh, Ansip lubas ikka päris ammu Eesti viie rikkaima riigi hulka. Ma ei mäleta küll kas viie või kümne aastaga, aga noh suht mõlemad ajad on täis ja viie seas me ilmselgelt pole 😀 tegelt neid valesid on kogu aeg. Nt küttekulud alla, lubaa vist IRL kunagi, aga küte ja elekter on pidevas hinnatõusus. Üks asi siis vist sai ka tõeks – tõsteti lapsetoetusi.
Ansip lubas seda teha 15 aastaga. Ja kui õigesti mäletan, siis 7aastat on veel arga. Mis ei tähenda, et see tehtav oleks. Lihtsalt fakti mõttes lisasin.
kui sa juhuslikult pole aastast 2007 elanud kivi all või koopas, siis sa ehk tead ka, mis ajad vahepeal ülemaailmselt olid ja ehk oled kursis ka sellega, et majandus ei ole siiamaani nii heas seisus. 2006-2007 oli plaan reaalne, aga ilmselgelt ei osanud ansip krahhi ette kujutada.
No andke Malluka lugejad mulle nüüd andeks, aga kas keegi TÕESTI ka uskus seda 5-aasta jama??! Ilmselgelt oli see “lubadus” jaburus ning ainult lubadusena mõeldudki. Üleüldse ei tuleks tõsiselt võtta valimislubadusi, mida meie poliitikud ilmselgelt garanteerida ei suuda, näiteks “kodukulud alla”. Mille arvelt need kodukulud alla peaksid minema, kui elekter, õli, gaas ja nafta aasta-aastalt (kuni selle aastani vähemalt) ainult tõusid? Aga toit, mille arvelt toit siis odavnema peaks kui see kogu maailmas hinna poolest ainult tõuseb? Kas inimeste tõesti arvavad, et Eesti on nagu üksik saar keset merd, mida muu maailm ja selle hinnapoliitika ei mõjuta, et toitu kasvatame me vaid ise ning kusagilt mujalt ei impordi? Või näiteks riided – on jah meeletult kallid, isegi ostan välismaalt, aga no tulge maa peale tagasi, Eesti ei saagi iialgi endale lubada Saksamaa hindu, võrrelge turu suurust ning sisseostuhindu (ehk siis: kui Saksamaa H&M ostab sisse 100 000 sinist T-särki ja saab need särgid kätte alghinnaga 1,5 eurot/tükk, siis Eesti H&M ostab samu särke ehk 1000? ja maksab tükihinnana 3,5 eurot tükk (sest hiinast tellijad näevad ju ise ka, et kui tellid 10 asja maksad 5 dollarit, tellid 1000 maksad 3 dollarit), siis ongi siin rõivastel kallimad hinnad.).
Aga valimislubadused:
* lastetoetuste kasv 96 euroni järgmise valitsuse ajal (2011 lubasid 60 eurot 19 asemel, 4a hiljem 2014 on ikka see summa 19..)
* tasuta kõrgharidus (tehti sitemaks)
* kodukulud alla (mõttetu lubadus, sest valitus seda mõjutada ei saa)
* 15 aastaga Euroopa 5 hulka (taaskord, poliitikuhärrad unustasid vist ära, et sisuliselt oleks me pidanud sellisel juhul nö. Ukrainast arenema Dubaiks ja seda 35 aastaga. Ei tea kus küll meie naftapuurtornid jäid?)
* Lasnamäe tramm (IGAKORDNE valimislubadus)
* emapension
* toidukaupade hindade külmutamine (taaskord, valitsus ei saa seda teha, ilma et sisuliselt kehtiks riigimonopol a’la Valgevene)
* sotsiaalsed töökohad (a’la bussides reisisaatjad)
* suurendatakse KÕIKI toetusi ja pensione
jne.