LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

tõeliselt head lapsevanemad ostavad lapsele korteri ja auto!

21. aprill 2015
how could I say no to this face?

Minult hakati ükspäev uurima, et kas ma ikka Marile juba raha kogun. Ütlen ausalt, et ei kogu ma midagi. Ma tean, et raha väärtus paraku kahaneb ajaga nii ehk naa, seega isegi kui ma iga kuu paneksin 100 eurot kõrvale (mis on ju suur raha), võib 17-aasta pärast olla nii tühine summa, et sellel ajal saab Mari heal juhul sõpradele ühe korraliku peo pidada ja asi ants.

Ma vist isegi julgesin ennast niimoodi väljendada, et ma usun, et ma olen piisavalt võimekas inimene, et suudan oma last majanduslikult aidata ka ilma raha kogumata. “Ahsoo, et sa siis suudad oma lapsele ilma kogumata auto ja korteri osta, kui ta seda täisealisena soovib?” uuriti minult.

Ei, seda ma küll ei arva, aga päris ausalt ma ei arva, et ma seda ka tegema peaks. Muidugi oleks tore, et kui ma olen selleks ajaks oma eluga sealmaal, et oman piisavalt suuri sissetulekuid, et oma lapsele seda võimaldada, kuid kui ma elan ütleme näiteks sama elu, mis praegu, siis ma ei leia küll, et see kuidagi väga vale oleks, et ma oma lapsele korterit ja autot ei osta. Kas noored seda ise tegema ei peaks? Ei saa ju ometi igalt lapsevanemalt eeldada, et hea vanema tunnuseks on võsukesele ostetud elamine, või mis?

Minu vanemad mulle ka korterit ei kinkinud. Jah, nad ostsid korteri, kus ma võisin üüriraha maksmata sees elada, kuid korter on ikkagi nende oma, mitte minu. Minu meelest oleks kummaline eeldada, et kui nad saavad, peavad nad selle mulle ostma. Ma olen ju täiskasvanud inimene ja kui ma tahan endale oma elamist, tunduks normaalne ise selle suunas püüelda ja see ise ära teha. Vanemate töö on ikka oma lapsi kasvatada, mitte neile kõik asjad eluks ette osta.

Veidi kahepalgeline muidugi, sest kui Mari tuppa astuda, näeb see välja nagu keskmise suurusega mänguasjapood – seal on mitu kiikhobust, mänguköögid, nukumajad, kotsihunnikud, tõukerattad, jooksurattad, telgid, pallimered ja jumal teab, mida kõike veel lastele välja mõeldud on – see tema toas eksisteerib. Ma lihtsalt tunnen, et ma tahaks talle KÕIKE osta. Loodame siis, et see kunagi üle läheb, sest tegelikult tahaks siiski, et laps oskaks oma asju hinnata ja väärtustada, mitte ei eeldaks, et emme ja issi talle kõik kuldkandikul ette kannavad.

how could I say no to this face?

Ma ei tea, kuidas ma peaksin sellele näole ei ütlema?

People on ask.fm asked me if I am saving up money for Mari. Well I am not. I guess it seems kinda pointless, knowing that the value of money decreases every day. Yeah, I spend money on random stuff, tho, but this is my money and I can do whatever I want to with it. Or not? I replied that I’m pretty sure, that I can buy Mari whatever she wants, without saving any money.

So this person asked me, if I really have enough money to buy her her own place and a car. Oh dear god, WHY would I even do that (unless I would be rich as Madonna or something). Being a good parent doesn’t mean that I have to buy her stuff she needs in her future. I can buy her nice clothes and shoes and….a lot of pets(?), but I really hope she makes something of herself, so she could buy her own freaking car and a house. Or she can just wait until we die and she will get ours :D

I have to admit. Right now I feel the urge to buy Mari EVERYTHING she wants and even the things she doesn’t want. You should see her room – it looks like a freaking toy store. Lets just hope, that I can teach her the value of money and how to keep her stuff nicely. If I can’t, but I’m sure if I can’t, Kardo can!

Aga kuidas teil on? Kas korjate lapsele raha?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

81 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply laura 23. aprill 2015 at 10:42

    Ka minu perekond pole kogunud minule raha. Pigem
    on toetatud nii nagu on saadud. Milleskist ma ilma
    pole kunagi jäänud,kõik mida vaja läinud olen saanud.
    Pean silmas selliseid tavalisi kulutusi. Sügisest saab
    kaks aastat kus olen elanud oma elu peal,esimesed
    pool aastat toetas mind isa. Peale seda leidsin endale
    täiskohaga töö,normaalse palgaga ja tulen ise toime.
    Isalt olen saanud 95 aasta opeli, tänu sellele,et soetas
    endale uue. Olen selle eest tänulil ja selle eest et
    hooldab mu autot. Endal veel lapsi pole ja ei kujuta
    ette kas teen neile hoiused v mitte.

  • Reply Liisi 23. aprill 2015 at 00:12

    Maja või korterit mulle vanemate
    poolt kingitud ei ole ja ma ei ole
    seda kunagi arvanud ka, et peaksin
    saama. Mingit hoiust mul ka ei ole
    kunagi olnud. Autosid olen küll 3
    saanud aga need hoopiski
    vanavanematelt ja ma olen selle eest
    neile väga tänulik. Samuti maksid
    nemad mul koolis käimise kinni ja
    andsid sel ajal raha elamiseks (
    suvel käisin ise ka tööl aga kooli
    kõrvalt võin ausalt öelda, et olin
    vist jah liiga laisk ja ei viitsinud
    seda teha kui vajadust ei olnud). Mul
    päris paljudel sõpradel-sõbrannadel
    on esimene auto vanemate
    kingitud…maja- korterit muidu tean
    kolmel tuttaval, kes vanematelt
    saanud on need kingituseks. Kui
    võimalus on siis miks mitte ja
    kindlasti aitaksin ka oma lapsi ja
    lapselapsi aga kui ei ole võimalust
    siis lihtsalt ei ole. Raha ma
    kuskile arvele lapse jaoks ei kogu,
    see raha väärtus langeb nii palju, et
    selle eest 20 a pärast ei saa seda,
    mida praegu. Pigem siis kui see aeg
    käes küll siis ka aitame-toetame.
    Muidugi kui võimalus oleks tahaks
    kõigile lastele ju osta oma kodu ja
    auto agatundub uskumatu kuidas mõned
    inimesed kohe päriselt arvavad, et
    see on umbes kohustuslik ja muidu
    pole vaja lapsi tehagi…hetkel on
    mul 1 laps ja see ei oleks jah nii
    utoopia aga vaevalt ta ainukeseks
    lapseks jääb ja kui nt lapsi peaks
    juba kokku 3 tulema siis peaks enne
    viking lotoga võitma vist :D

  • Reply Killi 22. aprill 2015 at 22:42

    Õnneks pärinen ka just sellisest perest, kus vanemad
    olid nõus nii korteriga kui autoga aitama. Tõsi küll,
    korterit ma ei kasutanud, v.a paar esimest kuud kui
    otsustasime mehega kokku kolida ja mustamäe
    kahetoaline korter ei tulnud asukoha tõttu kõnealla,
    kuigi oli uue remondiga ja üldiselt enamus oleks väga
    rahul olnud. Ja autoga oli mul samuti valida kas valin
    odavama välja või saan kuskilt ühe vanemate autodest
    ostmiseks pool raha, kuna ema oli parasjagu uue auto
    otsingul ja vana müügis, valisime mehega samuti
    viimase variandi, kuna olin esimese variandi jaoks liiga
    edev tol ajal, ja auto oli tõesti võimas, ka praeguses
    mõistes. ka enda lastele proovin kindlasti 18-20ks
    aastaks korteri ja auto alustavaks eluks kindlustada.
    Tean omast käest kui tähtis on, kui pole selliseid
    probleeme vaid saab ikka noorust nautida. Ei tunne et
    oleks kuidagi ära hellitatud, kogu minu
    suhtlusringkonnas oli nii, koigil olid autod ja korterid ja
    see on normaalne.

  • Reply mammmu 22. aprill 2015 at 16:56

    Minule ostis ka isa esimese auto ja ka teise auto kui esimesest enam asja polnud kuid mõlemad siiski vanad autod kuid korralikud
    ! Lubade tegemiseks raha tuli ka isalt. Nüüd teen ise tööd ja näen kui raskelt raha tuleb aga ei ütle et oleksin ära hellitatud nüüd
    aitan ma juba ka teda rahadega kui selleks vajadus tekib. Asi on ainult kasvatuses ! :)

  • Reply Teisitimõtleja 22. aprill 2015 at 08:08

    Kui vanematel võimalused puuduvad, siis oleks lapsest kohatu selliseid kinke vastu võtta. Kui pere on heal järjel, siis on
    minumeelest elementaarne, et last aidatakse. Ma olen täiesti veendunud, et lapsi pole võimalik pelgalt armastuse ja asjadega ära
    hellitada. Hellitatud lapsed sünnivad valede väärtushinnangute õpetamisest.
    Mina igatahes hellitan enda lapsi nagu vähegi suudan, kasvatan neid vaimus, et ükski unistus pole liiga suur, pakkudes samal ajal
    neile õigeid tõekspidamisi.
    Ega inimene pelgalt sellepärast parem inimene pole, et ta kõik enda elus ainult iseenda pingutusi silmas pidades teeninud on. Tihti
    on sellised inimesed (teatud eranditega) hoopis väga kadedad. Kui mina saan kuidagi enda laste elu lihtsamaks teha (kasvõi
    sellevõrra, et nad ülikooli ajal ei peaks rahale ja elukohale mõtlema) ning saaksid 100% õppimisele ja seltskondlikule elule
    keskenduda, siis seda ma ka igal juhul teen. Lisaks enda lastele kavatsen ka enda lapselapsed ära hellitada :P
    PS! ma ei ole rikkast perest pärit aga paljud mu sõbrad on, kes tänaseks on väga edukad inimesed.

  • Reply Gerly 21. aprill 2015 at 21:54

    “Minult hakati ükspäev uurima, et kas ma ikka Marile juba raha kogun.” Kaota enne koma ET ära ja jäta ainult KAS, siis on hea
    lugeda ja eelkõige korrektne. Et kas, et mida, et kus jne…on ainult KOMA ja küsisõna. Ps. ma ei õienda. :D
    Ja muidugi nõustun, mis kirjutad! (:

  • Reply T. 21. aprill 2015 at 21:13

    Kui ma kuskilt lapsepõlvest õigesti mäletan, siis mu vanemad vist kogusid mulle ja mu õele mingit nö pulmaraha – mille saame
    kumbki kätte siis, kui abiellume (ja nö oma elu peale läheme, mis siis paarieluks vaja soetada, vb juba tulevastele lastele midagi
    vms). Hetkel ei tea ma nendest hoiustest enam midagi, mõelmad õega tublisti kahekümnendates, ülikoolid läbi ja abielus pole
    veel kumbki. Samas, ma tean, et meil pole kunagi olnud raha niimoodi ülearu, et oh – mis see kuu teeks? A paneks kõrvale? Tihti
    on vaja olnud kas maja remontida või mõned muud suuremad ootamatud väljaminekud. Seega ka ei mingeid autosid. Et
    mõlemale lapsele autojuhiload kinni maksta, võttis isa kaks korda pangast väikelaenu (see oli veel krooni ajal, kuskil 10 000
    näo pealt). Nüüdseks kõik tasutud ja olen megatänulik, et mul see lubade omamise eeliski on, kas või tulevase töö seisukohalt
    näitek. Eelistan praegu ise hakkama saada, samas on hea teada, et kui kuskilt tuge vaja, siis vanemad on valmis aitama või kas
    või laenama. Eks kes vähegi elus on pidanud asju välja teenima, oskab neid ka paremini hinnata. Töötan praegu sellise koha
    peal, kus puutun iga päev selliste lastega kokku, kel kõik ette-taha o s t e t u d. Kui juba isa on sellise suhtumisega, et “elus saab
    kõike, pead ainult piisavalt palju raha maksma”, siis pole ka imestada. Vastik lausa.

  • Reply LM 21. aprill 2015 at 18:04

    Mina sain oma esimese auto kingitusena, kui sain 18 ja olin tublisti load kätte saanud. Küll aga ei ole see mingi uus auto, nii et
    vanemad said selle ilusti välja osta ja mingeid liisinguid me/mina ei maksa. Vennale, kes ka nüüd kohe load saab, ostis isa vana
    lada, mida siis nüüd nad koos putitama hakkavad. Hetkel maksab isa minu bensiini kinni, kuid kui vend ka sõitma hakkab, lubasin
    oma kütuse ise kinni hakata maksama. Samuti elan ka veel kodus ja ei leiagi, et mulle peaksid vanemad praegu oma korteri ostma,
    sest meil on suur maja ja elan teistest üsna eraldatult teisel pool maja. Mina leian, et auto võiks vanemad kuidagi siiski oma
    lapsele, kellel on load tehtud, siiski lubada, kas siis täitsa enda oma või siis lastakse vanemate autoga sõita. Korter ja oma elamine,
    peaks siiski laps ise soetama.

  • Reply Anu 21. aprill 2015 at 16:59

    tra kui rikkad vanemad siin kõigil on:D Ma elan ikka täiesti teises maailmas, inu sõprusringkonnas ei ole mitte kedagi, kellele oleks
    VANEMAD auto või korteri ostnud. Kõik on ikka ise pidanud hakkama saama. Aga ei väga tore, ega ma ka kätt ette ei paneks, kui
    keegi mulle uut autot või elamist osta sooviks:D

  • Reply terts 21. aprill 2015 at 16:53

    Mina olen üks nendest poolõnnelikest(?:D) inimestest, nimelt ei saanud ma päris tervet autot aga sissemakse, talve rehvid ja
    aastane kindlustus tuli vanematelt ja vanemalt vennalt, nüüd autoliisingut maksan küll igakuu ise aga kui mind salongi viidi ja
    käisin “proovisõitu” tegemas oli vinge tunne küll, siis läksime salongi sisse ema pani allkirja alla ja saingi võtmed kätte. Ma pole
    elus tänulikum või önnelikum olnud..ulgusin salongis mis kole:D:D:D…..ma siiralt loodan et mul on ükspäev samasugune võimalus,
    sest noh auto sissemakse ja kõik need esmased kulutused ei ole mitte odav löbu seega olen rahul, et hetkel ainult liisingut
    maksma pean ja kütust autosse ostma. ja jöle uhke tunne on ikka 2015a pilliga söita, kui ennem on need auto aasta nrid jäänd
    sinna 90nendatesse :D

    • Reply terts 21. aprill 2015 at 16:55

      PS! ma ei poolda seda kui emmed issid kõik kinni taovad, ma saan aru toetusest nagu mu auto puhul tehti aga mul oleks nt piinlik,
      et kolinkutiga korterisse mille ema ja isa mulle ostsid..nats võiks ikka ise ka vaeva näha, muidu arvataksegi, et kõik tuleb lihtsalt
      ilma suurema vaevata..

  • Reply Reeli 21. aprill 2015 at 16:05

    Mismoodi sa sellele näole ei ütled? Ummm ütleks, et lihtsalt???? Ärahellitatud jõmpsikass ee Mari sul juba, Muidu saab küll
    kõva mutti mängida, aga oma lapsele ei suuda ei õelda :DD. Ps: käi vahest lapse juuksed ka kammiga üle!

    • Reply Agnes. 21. aprill 2015 at 16:30

      Pliiis mine RAVI ENNAST !

    • Reply Malle 22. aprill 2015 at 22:22

      Tõesti, mine ravile.

  • Reply Eneli 21. aprill 2015 at 13:50

    Mina olen küll oma mõlemale lapsele
    kogumishoiuse teinud (üks laps 1a, teine 5a),
    kogub lisaks igakuisele maksele aastas 3%
    juurde. Saavad kätte, kui 19 saavad, vajadusel
    võib ka varem osa välja võtta.
    Tahan lastele mingigi kindluse jätta, lisaks on
    mul ja abikaasal elukindlustused. Jah, raha
    väärtus võib ajaga muutuda, aga vähemalt on
    neil midagigi kui oma elu peale lähevad.

    • Reply pia 21. aprill 2015 at 18:00

      Kust nii palju intresse antakse? Minu lapse hoiusele üle poole protsendi ei pakuta ;(

  • Reply Laura 21. aprill 2015 at 13:18

    Ma reaalselt arvasin, et see on vaid Ameerika traditsioon, et lastele antakse kindlasti auto, ilmselt ka eluase ja siis poputatakse
    neid veel, kuni nad on 45 :D
    Pean vist oma vanematega tõsise jutuajamise maha pidama, mina pole midagi saanud…

  • Reply LiaMia 21. aprill 2015 at 12:57

    Minu ema korjas/korjab peres kõigile lastele raha elukindlustusena ja ma teadsin seda ning esiteks andis
    seda mulle natuke kindlustunnet, et kui ma ülikooli lähen siis mu vanemad ei pea hakkama nii suurelt
    toetama ja lisaks see õpetas ka mind raha koguma. See andis teadmise kui hea on tegelikult natuke raha
    kõrvale panna ninh lõpuks saab nendest vãikestest kogumistest päris korraliku summa kokku. Ma tean,
    et see summa, ei mäletagi, mis summa eurodes arvele täpselt kanti, aga alati sai arvestatud, et summa on
    kroonides 18,000,mis ei ole tänapäeval enam suur summa, aga kui juba endal on ka natuke kõrvale
    pandud siis peaks ju ülikooli esimeseks aastaks jaguma. Mul oli ülikooli astudes 3 000eur kontol ja kõik
    oli tulnud enda kogumistest, kingitud rahadest ja siis sellest kindlustusest. Tänu sellele ma pole pidanud
    kordagi tööl käima (mul oli kodus väike õde, kellele ma vaheaegadel lapsehoidjaks olin nii, et mitte
    töölkäimine polnud laskusest). Mu väike õde, kes on minust 12a noorem peaks tulevikus saama juba üle
    10 000 eur (arvan, et iga kuu “maksab” ema 50 euri). Väike võrdlus siis.
    Lisaks on mu emal on elukindlustus ehk siis kui peaks midagi juhtuma (loodame loomulikult et mitte) siis
    maksab pank selle lõpliku kogutava summa lähedastele kui midagi ei juhtu siis saab ema teatud
    vanuses/kui summa on koos saab selle endale. Minu arust ka väga mõistlik. Kunagi teen endale ka selle.
    Ikkagi mingi kindlus endale ka, sest siis ei pea lähedased enda taskust minu matusekulusid kandma. Seda
    sama on ka nende laste elukindlustustega, ehk näiteks kui minuga oleks 1a midagi juhtunud siis oleks
    pank maksnud välja 18 000kr, mis sest, et ema oli tegelikult maksnud ainult 1000kr. Aga loomulikult ei
    tehtud neid kindlustusi selle mõttega, et midagi peaks juhtuma, vaid ikka selleks, et koguda.

  • Reply Anonüümne 21. aprill 2015 at 12:54

    Ma loen ja imestan. Okei, võib-olla näiteks 10 euro kaupa raha kogumine on tõesti mõttetu, aga kui
    inimene paneb näiteks 40 eurot kuus lapse kontole raha, siis see kohe kindlasti EI OLE mõttetu
    kulutus.

    Jah, inflatsioon sööb raha, aga ma tahaks teada, et mis on kõigi nende suurepäraste
    finantsspetsialistide lahendus (kes siin kooris kirjutavad) neile inimestele, kellel pole vanemate
    pärandust või maja/korterit oma elukoha tagatiseks panna ja kes peavad just kogumisega tegelema, et
    laenu sissemaksu kokku saada?

    Ja need, kes ütlevad, et oi, nemad küll ei kogu, nad panevad raha aktsiatesse. Igaüks meist ei ole
    finantsi alal väga haritud, mina sh samuti mitte. Ma ei saa ju panka kohale jalutada ning öelda, et palun
    väga siin on raha, pange see kasvama, et mu lapsel oleks 18a saades kullamägi.

    Mõelge ka natukene, igasugune raha on hea raha, on teda siis palju või vähe.

    Minule tegid vanemad omal ajal selle lapsefondi, sain 18a saades neilt 2500 eurot, mis pole just väga
    suur summa, aga parem kui mitte midagi. Kasutasin seda üsna kasinalt, kuna ülikoolis sain õppetoetust
    + ühika maksid kinni vanemad, seega oma raha kulutasin vaid söögile ja vähestele rõivastele, mida vaja
    oli. Kuna mul oli see 2500 eurot tagataskus, ei pidanud ma laenu võtma ning sain oma elu alustada
    puhtalt lehelt kui ükskord tööle läksin ning ülikooli selja taha jätsin.

    Praegu kogun raha korteri sissemaksu jaoks – samamoodi panen iga kuu raha kõrvale. Ma võiks ju
    sellega aktsiaturge proovida, aga et summa pole just väga suur (ma ei loeks 10 000 eurot suureks
    summaks, korteri sissemaksuks pole see just piisav), siis ei soovi ma riskida, et selle summa kaotan.

    • Reply Liina 21. aprill 2015 at 15:14

      nii palju kui on inimesi on ka erinevadi arvamusi. Rahaasjades on mul ainuke ütlus, et rahaga tuleb raha teha….jah, kõik seda ei
      oska, aga lihtsalt meie peres raha ei seisa vaid seda kasutatakse kapitali kasvatamiseks erinevate väljundite kaudu…..ja
      stardikapitaliks piisab alati ühe kuu palgast, et lumepall veerema hakkaks suure töö ja vaevaga ;)

      • Reply Anonüümne 21. aprill 2015 at 17:58

        Okei, huvi pärast siis küsin – kuidas endale see finantsmaailm selgeks teha? Minna panka ja lasta ära
        seletada, et mida ja kuidas? Või on teie pere inimesed lihtsalt finantsi peale hea peaga, et lihtsalt
        teate ja nii?

    • Reply Katri 21. aprill 2015 at 23:00

      Kirjutan omast REAALSEST kogemusest.
      Alustasin lapsele raha kogumist
      aastal 2003. Iga kuu panin oma lapse
      arvele 150 EEk-i, mis ei olnud tol
      ajal väga väike summa (hetkel ei
      hakka ma siin ennast ja oma sääste
      võrdlema auto või korteri ostnud
      lapsevanematega). Minu laps (hetkel
      siis 13) oleks 5 aasta pärast pidanud
      kätte saama 2000 €. Kaaludes kõiki
      asjaolusid, võtsin vastu otsuse,
      lõpetasin lepingu ja ostsin siiani
      kogutud raha eest meie perre hoopis
      kutsika (summa 860 €). Otsus ei
      tulnud niisama üleöö, vaid reaalselt
      kalkuleeritud tulemuste toel. Aastal
      2020 oleks laps kätte saanud 2000 €,
      ausõna ma leidsin ja leian ka siiani,
      et kutsikaost on kordi mõttekam kui
      maksta pankadele ja loota, et 2003
      aasta 30 000 krooni võrduks 2020
      2000€-ga. Niisiis kokkuvõte, soovitan
      investeerida, mitte koguda pankadele.

  • Reply Lessa 21. aprill 2015 at 12:32

    Kui viitsimist on, siis võib uurida erinevate pankade ja firmade lastefondivõimalusi. Kuigi nendega paljudest on see asi, et kui sa
    tahad, et raha kasvaks, siis pead investeerima riskifondi ning ise oma investeeringutega tegelema (ja selle jaoks on vaja
    kogemusi), enamik fondidest pakub paariprotsendilist kasvu, mis katab umbes täpselt keskmise inflatsiooni ära. Erinevalt
    tavalistest aktsifondidest ei kehti lastefondide tulule minu teada ka tulumaks.

    Üldiselt aga kui võimalust on, siis pigem ikka tasub natuke koguda ka. Raskel ajal on suur vahe, kas sul pole üldse midagi varuks
    või on sul midagigi.

  • Reply ekku 21. aprill 2015 at 12:21

    Ma kogun küll kuid mitte pikaks ajaks. Pigem nii jooksvateks kuludeks…. (paar kuud kuni aasta)
    Ja pooldan seda mõtteviisi, et laps ei pea oma vanematelt saama. Mis kergelt tuleb see ka kergelt läheb….
    Ma hakkasin poole aasta eest katsetama oma erivajadustega lapsega et osaliselt aitab ka tema kodutöödes kaasa,selle eest saab
    kleepse ja vastava hulga kleepsude eest saab midagi head. :) Muidugi ei anna ma talle kätte raskeid kodutöid vaid vastavalt
    võimetele :) lillede kastmine põranda peseminelaua koristus tolmu võtmine…. ja selle kõige juures olen ise kõrval ja juhendan
    (ausat see väsitab rohkem kui isetegemine) kuid loodan et tulemus on hea :)

  • Reply Keidi 21. aprill 2015 at 11:59

    Minu vanemad kogusid mulle ka raha ja sain selle kätte kui astusin Ülikooli. Kui aus olla, siis oli sellest kasu küll mulle, vähemalt
    sain esimese ülikooli-aasta muretult elada ja maksin ise oma üüri ja kommunaale(terve kooliaasta, aga teise inimesega
    kahepeale). Auto sain ma ka vanematelt, aga seda lihtsalt sellepärast, et nemad ostsid uue. Ja siiski on ta ju nende oma, mina
    lihtsalt kasutan seda.
    Kindlasti kogun oma lapsele ka raha, isegi kui inflatsioon selle ära sööb, sest mul oli hea meel vähemalt raha kusagilt saada oma
    elu alustuseks! :D

  • Reply Liina 21. aprill 2015 at 11:41

    Need inimesed, kes raha koguvad peavad küll oma teenitud raha peale väga vihased olema….vastasel juhul ma EI SAA ARU,
    kuidas inimesed ei mõista et see täiesti mõtetu tegevus, sest inflatsioon sööb sellest rahast suure enamiku ära. Teine asi on
    muidugi investeerimine…..ja muidugi ma sooviks kõike oma lapsele (tulevasele) lubada, aga juhul kui laps oskab seda
    väärtustada……aga see on, siis minu asi kasvatada teda nii, et ta oskaks seda :) Minu vanemad pole mulle autot ostud, kugi neil
    on see võimalus……ja minul on vanemate poolt korter ostetud, mis on minu nimel, aga see on mu “plaan B “korter, et KUI mul
    mingil põhjusel peaks miskit elus nihu minema, siis on mul enda isiklik koht kuhu minna. Praegu elavad seal sees üürnikud ja
    üüritulu läheb vanematele :)

    • Reply Laura 21. aprill 2015 at 11:47

      Mina küll aru ei saa mis juttu ajavad inimesed, kes jauravad mingist inflatsioonist. Minu nooremale õele tegi ema 10a
      kogumisarve ja kandis sinna väikeseid summasid. Nüüd keskooli lõpupäeval sai ta endale 2000€ ja ostsin auto. Ei söönud see
      inflatsioon midagi ära :)

      • Reply Triin 21. aprill 2015 at 12:16

        aga 10 aastat tagasi oli 2000 eurot ikka väga suur raha. Oleks saanud ka korteri osta või uhke auto.
        Praegu ei saa sa 2000 euroga mitte midagi (va mingi odava kasutatud auto).

        • Reply Liina 21. aprill 2015 at 12:24

          Mõtle selle peale mida oli väärt kunagi 500 krooni ja mida on praegu väärt 32 eurot……MÕTLE!

          • Liina 21. aprill 2015 at 12:34

            10 aastat tagasi oleks su õde sõitnud uhke Audi A6-ga mida sai 30 tuhande eegu eest :D praegu saab sõita
            käsnaga……kas sinu arust ei ole toiumunud inflatsiooni?

        • Reply ... 21. aprill 2015 at 13:34

          2000 euroga ei saanud isegi 20 aastat tagasi tallinnasse korterit, 10 aastat tagasi oli keskmine kahetoaline 500k eeku.
          kuskile kapakohilasse saab praegugi 2000 eest korteri osta.

  • Reply kerli 21. aprill 2015 at 11:29

    Ok, vanemad ostavad auto… Kes kytuse sinna sisse
    ostab, rehvid jms kulud? Ma arvan, et tudeng ei peaks
    endale auto saama, sest “teistel ka on” või “mul on
    kopp ees bussiga sõitmisest” (jah, ma tean, kui tüütu
    on mitme bussiga sõita, et ühte kohta sõita. Kogen
    seda väga tihti). Võiks mõelda ka sellele, et see on suur
    lisakulu vanematele… Loomulikult, kui vanematel raha
    pole, siis nad ei ostagi enda lapsele kohe autot.. Aga
    mõni lapsevanem on nõus kõigeks, et enda lapsel hea
    oleks.

    • Reply Gerli 21. aprill 2015 at 13:32

      Minu vanemad ostsid mulle auto, sain load mais, lõpetasin kooli juunis ja saingi kingituseks auto. Kõik autoga seotud kulud olen
      aga ise katnud, kütuse, ülevaatused, rehvid, parandused, õlid jnejnejne. Kui raha ei olnud, ei sõitnud ka. Nii lihtne oligi. Olgugi, et
      ma 4a hiljem ostsin endale juba ise auto, tean, et mul poleks olnud sel hetkel kuskilt seda raha võtta ja mul on väga hea meel, et
      mu vanemad selle kulutuse tegid. Nii, et ei ole mõtet öelda, et tudeng ei peaks autot saama, sest teistel on. Tudeng peaks auto
      saama, sest see teeb elamise inimlikuks (eriti, kui elukoht on linnast väljas).

  • Reply meow 21. aprill 2015 at 11:25

    Mul üks tuttav investeerib oma laste tulevikku – üllatus, üllatus – kullaga! Jah, just nimelt. Kuna ka tema sõnad olid need, et raha
    väärtus pidevalt devalveerub, siis peab see olema midagi püsivamat. Ma ausalt ei usu, et ta iga kuu ühe kullakangi endale seifi
    paneb, aga kuidagimoodi see tal välja näeb. Ilmselt kuldmüntides, mida müüb nt Tavid. Kulla väärtus muidugi ka kasvab ja
    kahaneb, aga päris väärtusetuks ta kindlasti ei muutu.

  • Reply Maarja 21. aprill 2015 at 11:25

    Mina pole ka emalt omale maja/korterit ega autot saanud. Teismelisena hakkasin saama selle 300 kr oma kätte ja seda siis
    kogusin ja ostsin ise endale vajaminevaid asju. Siis ei saanud ema öelda et kas sul on seda v toda ikka vaja. Ülikooli õppemaksu
    kogusin ka ise ja käisin samal ajal ka tööl. Viimasel aasta sügisel küsisin emalt, kas ta on nõus mulle käendajaks hakkama, sest
    olin vahepeal pool aastat töötu olnud ja ei olnud kuskil 14 000 välja võtta, aga ema andis selle summa mulle, et ikka kooli
    läbitud saaksin (kahjuks hetkel veel pooleli). Auto ostsime ka mehega ise, ilma vanemate abita. Maja sissemaksul saime 10%
    mu ema ja vanaema käest. Vanaemale on tema antud summa tagasi makstud (see oli tema kogutud matusertaha, et lapsed ei
    peaks tulevikus muretsema kust raha saada matuste korraldamiseks) ja emale hakkame nüüd augustist igakuiselt tagasi
    maksma. Pidime juba varem, aga kuna maja korrastamine vajas rahalist panust, siis polnud kohe võimalik seda teha. Aga
    lapsele on kogumishoius tehtud. Hetkel küll pole olnud võimalik sinna raha panustada, aga kui nüüd laenud ja järelmaksud
    lõppevad mis majja kolides võetud said sest polnud võimalik asju kohe välja osta siis saab ka sinna panustama hakata. Eks ta
    siis tulevikus vaatab ise kas ja mida selle rahaga teeb. Vähemalt oleme meie omalt poolt üritanud aidata

  • Reply Glacier 21. aprill 2015 at 11:23

    Meie oleme pannud kõrvale kõik lapsetoetuse, kuna meil õnneks on võimalik seda teha. Otse ei plaani seda hoida ta 18nda
    sünnani, pigem oli see mõttega, et me hetkel jaksame teda üleval pidada ka ilma selleta. Ise pigem kaalume investeerimise mõttes
    nt korteri ostmist ja siis vbla on seda raha vaja sissemaksuks vms. Minu ema on mind palju aidanud, ilma temata ei oleks mu
    korteriost võimalik olnud, sest sissemaksuraha ei oleks olnud tol hetkel – seega üritaks sama pakkuda oma lapsele. Mitte anda
    korterit, vaid võimaluse see ise soetada.

  • Reply Helen 21. aprill 2015 at 11:18

    Kui mina olin väike, tegi minu ema
    minu jaoks hoiuse kuhu raha pani, et
    mul oleks noore täiskasvanuna mingi
    stardikapital olemas. Tema pani sinna
    iga kuu riigilt saadava lastetoetuse
    (tollal oli see 150kr), ka vanaisa
    tegi sinna aegajalt kandeid. Kui
    alustasin 18-aastaselt ülikooliteed,
    siis ostsin selle raha eest endale
    läpaka, ülejäänud raha panime
    väärtpaberitesse. Otsustasin raha
    välja võtta kui ostsime endale
    elukaaslasega ühise korteri. Korteri
    hinnaga võrreldes oli see muidugi
    taskuraha, kuid siiski abiks.
    Nüüd kogume enda lapsele samamoodi
    väikese summa igal kuul ja kätte
    peaks ta selle saama 19-aastaseks
    saades. Panga poolt läheb ka pisike
    protsent lisa juurde. Selline asi sai
    tehtud taas minu ema soovil, muidugi
    ei olnud mul selle vastu absoluutselt
    midagi. Mina nägin, et minu puhul oli
    see hea väike stardikapital ja usun,
    et ka minu tütar saab sellest väikse
    abi alustamaks enda iseseisvat elu.
    NB! Keegi pole mulle ei autot ega
    korterit ostnud

  • Reply Elis 21. aprill 2015 at 11:18

    Minu ema pani eraldi pangakontole peaaegu 16 aastat iga kuu lasteraha kõrvale ja kui ma 19 sain ja ülikooli astusin sain
    selle raha kätte. Alustuseks on väga hea kui sul mingisugune raha on olemas. Kui mul vanemad esimesed pool ülikooli aastat
    toetasid siis ei pidanud nad täislaksu maksma(ühika üür + toiduraha +riided jne). ühika üüri maksis ema ära ülejäänud ostsin
    kõik ise. Pluss sain siis ülikoolis uue arvuti osta(mul enda oma polnud enne). Nüüd siiani on mingi raha kõrval. Käin nüüd juba
    küll 1,5 aastat tööl.
    See lasteraha pole nii suur iga kuu kõrvale panna aga 16 aastaga annab siiski päris suure summa, isegi siis kui raha väärtus
    langes vahepeal.
    Aga eks igal ühel on oma arvamus aga mina olen küll väga tänulik et mu ema seda tegi, muidu ma ei tea kuidas ma oleksin
    hakkama saanud esimene pool aastat ilma tööta ja praegugi. Korraga sellist summat on ikka julm välja käija.

  • Reply käta 21. aprill 2015 at 11:17

    Kui on 4 last siis pead köigile korteri ja auto ostma?

  • Reply Caro 21. aprill 2015 at 11:14

    Me paneme küll iga kuu lapsele raha kõrvale,
    kanname ta enda arvele. Aga mitte plaaniga, et
    suureks saab, siis saab kätte, vaid pigem
    jooksvateks suuremateks ostudeks, et ei lööks
    auku rahakotti. Kergkäru, jalgratas, talveriided,
    mobiiltelefon, reis või mis iganes suuremaid
    väljaminekuid tulema hakkab. Meile nii sobib.

  • Reply Liina 21. aprill 2015 at 11:07

    Ma arvan, et see on tore, kui vanemad oma lapsi toetavad, aga seda ei peaks võtma iseenesestmõistetavalt. Täiskasvanud
    inimene peaks ise enda elu ja rahakotiga hakkama saama. Raha väärtust hakatakse alles siis mõistma, kui elu käib täielikult
    enda rahakoti pealt ja kuu lõpus veeretatakse viimaseid sente peos, sest kogu raha on ära kulutatud :D Seni kuni vanemad
    regulaarselt toetavad, ei teki õiget arusaamist või vastutustunnet raha suhtes. Sama käib ka korteri/auto ostu kohta. Ühest
    küljest on tore, kui vanemad saavad aidata, aga tegelikkuses on ju palju uhkem tunne, kui oled elus nii palju ise saavutanud, et
    saad endale lubada korteri või auto ostmist!

    • Reply Liina 21. aprill 2015 at 11:13

      Unustasin veel ka seda lisada, et vanemate töö on minu meelest lapsele õpetada, kuidas elus edukas olla ning aidata tal näha
      enda potentsiaalseid tugevaid külgi ning sisendada lapsele enesekindlust ja toetada/julgustada seal kus vaja. See on üks osa
      lapsevanema tööst ja selle tegematajätmisel võivadki olla sellised kurvad tagajärjed, et peate elu lõpuni oma last ise üleval
      pidama.

      • Reply Helen 21. aprill 2015 at 11:16

        +1.

  • Reply H. 21. aprill 2015 at 11:03

    Mul oli paar kuud tagasi vestlus ühe tuttavaga, kes küsis tõsiselt imestades minult: ” Miks su vanemad sulle autot ega korterit
    ostnud ei ole? Esimese korteri ja auto peaks ikka vanemad ostma.” Ma sõna otseses mõttes pidin saama infarkti peale sellise
    asja kuulmist, sest noh ma eeldan, et kui ma olen otsustanud juba kord kolida kodust välja, siis miks peaksin ma lootma
    vanemate abile ja nõudma neilt veel sisse auto ja korteri? Ma niigi elasin nende juures 19 aastat ilma, et ma oleks pidanud
    maksma üüri, telefoniarvet vms. Olen 15 aastasest saadik käinud tööl, esialgu ainult suviti, peale Tallinnasse kolimist koguaeg.
    Leian,et kui inimene ikkagi on ühel hetkel otsustanud saada täiskasvanuks ja kolinud vanemate kaitsva tiivalt alt ära, siis võiks
    ikkagi saada ise hakkama ja säästa oma vanemate rahakotti.
    Muidugi on erandeid, aga suht kurb on tegelikult lähiringkonnas omada tuttavaid, kes reaalselt on veendunud, et vanemad
    peavad neid elulõpuni üleval pidama.

  • Reply Mann 21. aprill 2015 at 10:58

    Mina ostsin oma esimesed autod ise. Mingid vanad ja rääbakad, aga sõitsid ja ajasid asja ära. Kui saime päranduseks veidi
    varandust, siis tõesti ema ostis mulle päris uue odavamapoolse auto ja muidugi tagamõttega, et ma olen tal alati autojuhiks,
    sest tal endal lube pole. Ja ma tõesti ka alati sõidutan teda igale poole kui vaja on. Esimese kodu sain ma päranduseks, kuid
    hetkel on see üürile antud, sest vahetasin linna, kus elada tahan. Hetkel on rahalised seisud sellised, et kui tahaks oma elamist
    osta, siis sissemaks ja natuke rohkemgi oleks mul endal täiesti olemas (olen kogunud alates 8. eluaastast), kuid mõte panga ori
    olla kohe üldse ei tõmba. Seega ma hoopis investeerin ja elan järgnevad aastad kellegi teise kodus, et siis osta endale päris
    isiklik kodu ja nii, et ma ei maksa pangale 40% 40 aastaga peale (need numbrid on suvalised, ma päriselt ei tea, palju peab
    intressi peale maksma nt 100 000 maksva elamispinna pealt).
    Kui mu plaanid lähevad nii nagu ma tahan, siis 18-20 aasta pärast annan lapsele ühe oma korteritest, mida ta kas kasutab ise
    elamiseks või üürib välja. Esimesed autod võib ta endale ise osta, kuid vajadusel toetan osaliselt. Tahan oma last kasvatada nii,
    et ta teaks, et selleks, et midagi suuremat saada, peab nägema vaeva. Kui ta läheb ikka käest ära, õpitulemused on halvad ja
    suuremana veedab suved toas arvuti taga ja mitte tööl/laagrites/midagi muud kasulikku tehes, siis võib ta oma suu puhtaks
    pühkida sellest korterist :) Sel juhul saab ta selle alles siis, kui mõistus on pähe tulnud, haridus on käes ning ronimine
    karjääriredelil on alanud. Otseloomulikult annan ma endast kõik, et laps päris pätiks ei läheks, vaid väärtushinnangud oleks
    juba varakult paigas.

    • Reply Mann 21. aprill 2015 at 11:08

      Issand, nüüd jääb tunne, et nagu oleks me mingid hullud rikkurid :D Ei ole, ausõna. Kuidagi on pärandustega vedanud lihtsalt ja me
      oleme ka supermajandajad. Pole probleemi kuus söögi peale nt 100 euri kulutada nii, et ei ela ainult kapsasupist ja makaronidest.
      Ma olen ise õppinud end väga osavalt majandama ja õpetan seda ka lapsele. Ja nii see varandus koguneb lihtsalt… Mu laps võib
      ainult unistada toatäiest mänguasjadest ja seda mitte selle pärast, et neid ei oleks võimalik osta, vaid selle pärast, et ma leian, et
      tal pole vaja nii palju neid. Ka “elluastumisfondi” olen ma talle teinud, kuid mitte pangakonto ega hoiuse näol, vaid aktsiate näol.
      Usaldan neid oluliselt rohkem kui rahapatakat, mille inflatsioon ära sööb.

      • Reply Sume 21. aprill 2015 at 18:23

        Oleneb muidugi tingimustest, aga just arvutasin city24.ee-s SEB kalkulaatoriga: 100000 ja 30 aastat =161640, nii et
        olukord on palju hullem :D 60000 eurot pangale maksta on ikka jubeee. Eks igaüks ise arvutab, kui kaua ta üürikorteris
        plaanib olla ja kui palju ta selle aja jooksul investeerida jne saab. Nt kui kahe peale maksta korteri üüri (nt 150-200 eurot
        kuus mõlema poolt), siis paistab küll kasulikum seda üüri maksta ja samal ajal raha koguda-investeerida ja nt 10 aasta pärast
        päris oma kodu osta. 20000 üür vs 60000 intressid+aastate jooksul tehtud remont, sh ka esimese 10 aasta jooksul läheks
        pangale suurem osa intressidena, sest intressi summa on ju on laenujäägi pealt, st alguses kõrgem, siis madalam, seega oleks
        ka tulude-kulude mõttes üsna kaheldava väärtusega see korter pangaga osta ja nt 10ne aasta pärast müüa, et mingit “tulu”
        saada. Aga ma siin poolenisti lambist kirjutan, äkki pole päris nii või on ikka hullem :D

    • Reply Laura 21. aprill 2015 at 11:44

      See loogika sul lonkab nelja jalga. Panga ori ei taha olla aga kellegi teise korteriomaniku ori oled nõus olema? kujutad ka ette
      mitu(sada) korda rohkem intresse sa kuumakse näol temale iga kuu tühja korstnasse maksad?

      • Reply Mann 22. aprill 2015 at 09:27

        Ma ei ütleks, et ma just oma ema ori olen, sest temaga koos ma hetkel just elan (kellegi teise kodus ei tähenda automaatselt
        üürikat!). Ja mingit kuumakset ma ka talle ei maksa, vaid lihtsalt ostan süüa ja maksan mõningad kommunaalkulutused – ehk
        siis täpselt sama, mis ma eraldi elades teeksin.

  • Reply neiu 21. aprill 2015 at 10:57

    Minu vanemad kogusid mulle raha, sain äsja 18 ja raha
    kätte. Olen väga tänulik, et nüüd mul on iseseisva elu
    alustamiseks mingisugunegi stardiraha olemas.

  • Reply Anontsik 21. aprill 2015 at 10:56

    Samas Kardo ema ju on Kardole andnud kodu, kus praegu elate. Seega ei imestaks, kui Kardo ka Marile kodu hankimise peale
    mõtlema hakkab.

    • Reply Mallukas 21. aprill 2015 at 11:20

      Ta ei ole seda talle lihtsalt andnud ju.

  • Reply Kaisa M 21. aprill 2015 at 10:56

    Ma imestasin 18 aastaselt kui ma emalt 10 eurigi sain.. Küll mõnel on elus vedanud aga kadedaks ei ajagi. Ennast tuleb ise
    ikka üles töötada.. Muidugi tore kui mingi abi kuskilt kõrvalt tulemas.. Aga korter ja auto osta? Mina igatahes ei kingiks isegi
    siis, kui mul see tulevikus võimalik on – kuna nii palju kui mina tean siis ega need lapsed eriti meeldiva iseloomuga pole( on
    muidugi ka erandeid)

  • Reply Liisu 21. aprill 2015 at 10:56

    Mulle ka ei kogutud ei korteri, ei auto jaoks. Ei pea seda imelikuks, kuigi jah, oleks olnud muidugi tore. Minu arvates see on veidi
    nagu rohkem USAkate teema. Aga kellel sellised võimalused, miks mitte :)

  • Reply mari 21. aprill 2015 at 10:55

    Mm, ma pole ka vanematelt suurt toetust saanud. Ei
    maja/kodu ega autot. Juhiload tegin oma rahast aga
    auto aitab õde osta.. Olen õnnelik ja tänulik õele küll,
    et saan auto ja nii ka lihtsam :)
    Lastele natuke kogun aga nad tahavad ka vahel ikka
    OMA raha raisata.. See mis emme käest saab pole ju
    see sama mis ikka OMA raha.. Plikal hambahaldjaraha
    ei lähe kunagi kogumisse, selle eest ikka ostab asju..
    Eelmine kord ostis ta endale suure kapsapea :D Laps
    tahtis oma raha eest kapsast :D

    Aga mina arvan ka, et minu vanemad on niigi palju
    trinud sellega, et nad minust normaalse inimese
    kasvatasid ja väikene abi on tore aga ei PEA nad
    midagi mulle ostma..

    Ise teenitud raha on palju väärtuslikum ja endale selle
    eest millegi ostmine on hea.. Sest sa ise oled vaeva
    näinud selleks, et saaksid seda endale lubada :)

  • Reply Gätlin 21. aprill 2015 at 10:54

    Ma ei plaani oma lapsele küll korterit või maja osta, ma tahaks, et mul endal oleks kodu olemas, et mulle jääks kätte rohkem
    raha, et vajadusel siiski lapsele raskel hetkel abikäsi ulatada kui ta on jäänud oma maksetega hätta (nt murdis jala ei saa mõnda
    aega tööl käia). Ma õpetan talle endale, kuidas rahaliselt paremini toime tulla. Näiteks kui ta soovib omale autot, siis ta peab
    enne ostmis teadma selle väljaminekuid ja endale kõigepealt siiski töö leidma.
    Minul ema toetas mind kui esimest aastat ülikoolis käisin kuni ühel hetkel ütles, et enam ei saa…seda ta muidugi ei öelnud, et
    ma võiks töö otsida ja täiskohaga päevaõppes oleks see üsna keeruline olnud. Olin lihtne maaplika, kes elas väiksemas linna
    üksinda. Ma isegi ei teadnu, kuidas tööd ostida!! Lihtsalt tõmmati pind jalge alt ja olen sellest ajast alates pidevalt raskustes
    olnud…Nüüd olen muidugi targem, oskan väärtustada tööd ja raha, kuid paraku sellest vahel ei piisa. Lapsed jäävad oma
    vanematele alati lasteks, ka siis kui nad suured on.

    • Reply Lily 22. aprill 2015 at 02:02

      No ma arvan, seal on vahe, kas ta
      lihtsalt otsusras sind enam mitte
      toetada või ta tõepoolest ei saanud,
      sest tal polnud. Muidugi on nii
      raske, aga tõsi ta on, et sa olid
      täisealine ju, ja alati on olemas
      õppelaen, muud toetused ja ikkagi
      mingi osalise ajaga töö.

  • Reply Helena 21. aprill 2015 at 10:52

    me tegime lapsele kogumishoiuse pangas, kuhu läheb iga kuu 10 euri. kätte saab ta selle alles siis, kui 18. sünnipäev kukub. see
    summa ei ole selleks ajaks teab mis suur, aga vähemalt saab endale ehk auto või korteri sissemaksu vms, et natukenegi alguses
    aidata :) ei ole minu vanemad ega ka mehe vanemad meile kodu ostnud, ise maksame oma laenu palgale. muidugi nad aitavad, kui
    vaja on, endal aga imelik minna raha küsima neilt. kui on tulnud mingeid ootamatuid suuremaid väljaminekuid, siis oleme jah
    küsinud autokütuse raha natuke juurde :)

    • Reply Helena 21. aprill 2015 at 10:53

      st pangale maksame ikka oma laenu

    • Reply H 21. aprill 2015 at 11:20

      Tõsiselt ka kogute sellise summa “näiteks kodu sissemaksuks”? 10x12x18 kokku koguneb 2160 eur vb lisaks intress no
      maksimum 200 ( ilmselt tugeva liialdusena ) eur. Inflatsioon sööb selle raha lihtsalt ära. 18 aasta pärast on selle raha väärtus
      kordi ja kordi langenud. Koguge parem iga aasta see 120 eur ja oste selle eest kulda vms mille väärtus ajas ei vähene.

      • Reply Helena 21. aprill 2015 at 11:47

        no tal on siis mingigi seeme olemas. kulda me küll ostma ei hakka :D saab 18, siis ise otsustab, mis teeb sellega. mul oli
        vendadel sama kogumiskonto ja nüüd just üks neist ostis omale selle raha eest auto. vanemad muidugi panid sinna veidi
        rohkem raha kuus, kui 10 euri, lisaks veel said nad tunnistuse hinnete eest raha ja siis ise valisid, kas panevad selle ka sinna
        kontole või raiskavad kohe ära. see “kodu sissemaks” on lihtsalt näide, sest meie ise ostsime oma kodu nii, et ei pidanudki
        midagi sisse maksma.

        • Reply H 21. aprill 2015 at 16:35

          Ärge kulda jah ostke. 18 aasta pärast on 2000 eur arvatavasti 1,5 või 1 miinimumpalk. Las siis vaatab kas ostab endale
          auto või kasutab eluaseme sissemaksuks :D :D :D

  • Reply Mummuke 21. aprill 2015 at 10:51

    Ja mind hämmastab see ,et tänapäeval lapsed eeldavadki seda. Olen oma tutvusringkonnas nii palju kuulnud, kuidas lapsed
    süüdistavad vanemaid, et nood PEAVAD ostma korteri lapsele. Üks julges isegi väita oma emale, et enne tuleb lastele korter
    osta ja elu kindlustada ja siis hakata alles endale mõtlema. Absurd minumeelest! Üks asi on toetada korteri/auto ostmist,
    kasvõi sissemaksuga aidata aga edasi saagu ise hakkama arvan ma. Ise kogun ka raha lapsele aga tean juba ette ära, et selle
    summa väärtus on nii 10 aasta pärast hoopis midagi muud aga las olla, ega see summa teab mis suur ka pole ja mind vaesemaks
    ei tee (25 eurot) ja noh see muudetud mul kuidagi nii, et inflatsiooni muutusega muutub ka sissemaksu summa veidi, küll mitte
    väga oluliselt. Aa ja panga poolt ka mingi kindel intress vms. Noh, autot ta vaevalt sellega ostma läheb aga mingi alustusraha
    ikka ,kasvõi korteri üüri sissemakseks tulevikus. Äkki teeksid ka midagi sellist? Näiteks lasterahad paned iga kuu eraldi Mari
    hoiusesse. Mul mingi kindla intressiga elukindlustus vms. et siis kui 18 saab, saab raha välja võtta.

  • Reply k 21. aprill 2015 at 10:48

    hei, lihtsalt niisama et ma olen pikemat aega môelnud,
    et keda sa mulle meenutad ja Chrissy Teigenit :D põsed
    on sarnased :)

    • Reply Mallukas 21. aprill 2015 at 10:48

      kes see on :D

      • Reply k 21. aprill 2015 at 10:50

        googelda, üks modell :)

        • Reply Mallukas 21. aprill 2015 at 10:53

          jeesus, ma küll sarnasust ei näe :D aga suured tänud muidugi komplimendi eest, ta on vägggaaa ilus!

  • Reply Siku 21. aprill 2015 at 10:45

    Minu pere on mind väga palju rahaliselt aidanud, aga…ma kohati tunnen end isegi halvasti seepärast. Muidugi olen ma veel
    noor ja õpin ülikoolis, seega põhimõtteliselt polegi endal sissetulekut, aga nt auto on olemas. Edaspidi on plaan mulle korter
    osta, aga see on selline asi, et kindlasti ei lase ma teistel tuimalt kinni plekkida, vaid panen ise ka raha sise. Aga see on muidugi
    mitme aasta pärast ja südamest loodan, et siis juba töötan ja olen sissetulekuga noor naine.

    Ühesõnaga ma arvan, et see, kas ja kui palju vanemad lapsi rahaliselt toetavad, on nende asi. Seda võib teha, aga ei pea.
    Tihtipeale ei ole jah noortel suurt summat võtta, et mingi sissemaks vms teha, ja siis on toetamine minu meelest ok. Aga et ma
    olen 27 ja lasen endale korteri osta ja ise ei pane sentigi sinna, on minu meelest liig. Seepärast nagu eelpool öeldud, tahangi
    panna ise ka raha korteriostu.

    Vot. Ja praegu raha kõrvale panemine on sellisel kujul jah mõttetu, et 100 eurot kõrvale. Mõelge korra, mida saab 5a tagasi
    1600 krooni eest ja mida nüüd 100 euro eest. Pigem oleks targem raha kuidagi nö kasvama panna, investeerida praegu
    kinnisvarasse vms ja kallimalt maha müüa. Võimalusi on, aga selline sahtlisse kogumine on kahjuks isegi raharaiskamine.

  • Reply Kaire 21. aprill 2015 at 10:44

    Meie kogume ainult seda kindlustus raha. Muu
    tuleb ikka ise kunagi välja teenida.

  • Reply Triin 21. aprill 2015 at 10:44

    Mina mäletan, et mingi 7-8 aastat tagasi helistas isa mulle tööjuurde kontorisse tavatelefonile (mida ta elusees ei ole teinud) ja
    küsis kohe täiesti lambiküsimuse: “Kuule, kas sa tahad, ma annan sulle 100 000 krooni, et sa saaksid selle korteri
    sissemaksuks panna?”. Ää. ei? :D Muidugi ma vastasin jaaaaaa, aga me ei olnud sellest mitte kunagi rääkinud ja ma ise polnud
    isegi kaalunud veel oma kodu ostmist. Isalt ma seda aga ei eeldanud küll, olin super üllatunud. Isa on mind toetanud nii palju, et
    maksis minu ülikooli ja samal ajal, kui ülikoolis käisin, “maksis” ta mulle nö miinimumpalka. Elasin sellega 3 aastat ja 4ndal
    aastal läksin ise tööle. 1 aasta olingi nii, et ülikool + töö ja siis enam isalt raha ei võtnud. Pärast seda olen saanud elus ÕNNEKS
    superhästi hakkama, ei ole midaginud kunagi kelleltki raha küsima ega laenama. Isa kunagi naljatades ütles, et kui rikkaks
    saad, võid selle raha mulle ju tagasi anda, aga ega ta sea ei oota :) Mul on õde ka, aga temal on läinud elu kuidagi teistmoodi,
    elab Belgias oma mehega ja käib tööl ka ja isa on tema jaoks ka veidi raha investeerinud, aga mitte suure summa.

    • Reply Kätlin 21. aprill 2015 at 12:16

      Mina sain oma esimese auto emalt ( tema
      vana) ning esimese korteri pool rahast andis
      isa. Ka minu õele ostsid vanemad korteri …aga
      see polnud kuidagi meie “nõudmine” vaid
      asjade loomulik käik. Jusiis tahtsid nad meid
      kodust ära :)))
      Praegu olen 34 ning isa annab teinekord
      niisama raha , öeldes et osta lastele midagi.
      Võtan alati vastu, kuigi veidi punnin :)
      Mul on 2 last ning alates mõlema sünnist
      oleme mehega raha pannud laste koolifondi ,
      40 EUR /laps. Ja see raha ongi mõeldud pigem
      hariduse toetamiseks kui korteri/auto
      ostmiseks.

  • Reply K. 21. aprill 2015 at 10:44

    Minu meelest pole paremat tunnet kui ISE teenitud raha eest omale asjade ostmine, isegi kui see päris oma kodu tuleb sellepärast
    paar aastat hiljem kui “kuldlusikas suus” sündinud lastel, niikaua pole ka üürikorteris elamisel midagi viga (saab õppida kuidas
    võõrast vara hoidma peab ja sellega kaasnevat vastutust). See on päriselt ka uhke tunne. Kogemused on näidanud, et inimesed,
    kellele vanemad kõik ka täiskasvanueas ära ostavad, nii et nad pingutama ei pea, ei pruugi osata enam raha hinnata ja ei oska tihti
    näha asju nende inimeste vaatenurgast, kes peavad ise ennast ülal pidama (Näide; “Mismõttes sa ei saa kohe praegu päevase
    etteteatamisega mitmesajaeurosele reisile tulla???? – “No kui ainus arve mida ma 25-aastasena oma palgast ise peaks maksma,
    oleks mobiiliarve, siis saaks küll jah. :D” Oma lapsi võib muidugi aidata, aga mingid piirid võiks ikka olla.

    • Reply K 21. aprill 2015 at 11:41

      Minu meelest on ka mega hea tunne, kui oma raha eest midagi suurt osta saad. Lapsele me kuhugi hoiukontole raha ei kogu,
      aga säästud meil muidugi on. Lisaks kogume eraldi arvele oma kodu sissemaksuks raha ja järgmise aasta alguses tahaks juba
      korteri ka ära osta. Seda korterit võib siis ka vaadata kui lapse tulevikku investeerimist, kuna plaanime kodu osta Tallinna
      kesklinnale üpris lähedale. Kanti, kus kinnisvara hinnad ühtlases tempos tõusevad hetkel. ja kui kinnisvaraturul peakski midagi
      juhtuma, et ta selle korteri müügist/välja üürimisest tulevikus kasu ei saa, on vähemalt koht olemas, kus elada.
      Vanematelt ma rahalist tuge saanud ei ole, kuna emal on endal toimetulemisega raskusi ning seetõttu läksin 18-aastaselt juba
      tööle. Oma esimese nutitelefoni, läpaka jne ostsin oma raha eest, riietest ja muust rääkimata. Mees on samamoodi kõik oma
      autod (hetkel neljas) ise ostnud, ilma liisinguta ja kõik muu samuti. Tema vanemad küll on pakkunud mingeid kallimaid
      “kingitusi” ja vanaisa ka korteri ostuks raha, aga me ei ole seda vastu võtnud, kuna oleme end piisavalt üles töötanud
      praeguseks, et pole enam vaja. Samuti on see meie jaoks natuke uhkuse asi, et saame 100% ise hakkama.

  • Reply Sandra 21. aprill 2015 at 10:43

    Meie raha ei korja lapsele,vaid mees kogub
    oma mündialbumisse münte,mille väärtus on
    juba 500€ ja lisandub sinna neid münte
    veelgi.Kui laps saab täiskasvanuks,saab see
    album temale antud.Nagu teada,siis vanade
    müntide väärtus kasvab veelgi ja kui tal tekib
    vajadus see kunagi maha müüa,saaks ta selle
    eest ilusa summa,aga loodame,et ta ei müü
    seda :D

  • Reply s 21. aprill 2015 at 10:43

    Whatever miks peaks vanemad lapsele auto ostma.
    Ma olen 24 ja alates 18 aastaselt end ise üleval
    pidanud. 19 aastasena ostsime kahepeale emaga
    auto,aga ma pole sellega peaaegu üldse sõitnud. See
    oli rohkem nagu emale auto ostu toetamine. sai
    ülikool ära käidud oma raha eest ilma oppelaenudeta
    ja siis tuli plaan aussi tulla, mille jaoks ka mõned
    tuhanded eurod oli vaja. Sai ka need teiselpool lahte
    mõne kuuga teenitud, mitte vanematelt küsitud. Emps
    alati pakub küll, aga ma taiskasvanud inimene ja
    viimane asi mida tahan on tema raha. Lihtsalt mainin
    et hiljuti ostsin oma kolmanda auto (enda raha eest).
    Nii et nõustun sinuga mallu. muidugi emps vahest
    tahtis mulle nt Soojaid saapaid või mantlit osta, see on
    Okei, aga autot ja maja-midaiganes!

  • Reply Elen 21. aprill 2015 at 10:42

    Kogun mõlemale lapsele.. Sünnist saati kui tuli nö
    laste rahad, hakkasime kõrvale panema. Ise vaatavad
    kunagi hiljem mis nad selle rahaga teevad kui nii 18+
    saavad. Ise minu vanemad mulle raha, korterit ega
    autot ei ole ostnud..

  • Reply Katri-Helena 21. aprill 2015 at 10:33

    Minu vanemad mulle ka ei kinkinud
    korterit ega autot. Mul on suur maja
    (mis on nende oma), kus ma võin
    ilmselgelt elada kaua jaksan, AGA
    koos nendega. Samuti on meil maja ees
    auto, mida justkui nimetatakse “Katu
    auto” aga kui ma siit majast nüüd ära
    lähen siis ei võta ma kaasa seda
    autot ega ka müü oma tuba maha.
    Kusjuures ma arvan, et mu pere
    võimaldaks rahaliselt mulle mõlemit,
    kuid nii minu vanemad, kui ka ma ise
    arvan, et inimene koligu pesast välja
    siis, kui tal on selleks võimalus.
    Mingu tööle jne.

    Muidugi pole selles midagi halba, kui
    vanemad aitavad. Näiteks sissemaksu
    raha osas. Noortel lihtsalt ei ole
    sellist summat kohe võtta.

    • Reply Mallukas 21. aprill 2015 at 10:38

      Jah, absoluutselt leian ka mina, et kui vanematel on võimalik aidata, siis loomulikult on tore, kui nad seda teevad. Samas on minu meelest imelik eeldada, et seda PEAB tegema. Mõelda vaid kui palju on peresid, kus rahaga kitsas käes aga armastus maailmajagu. Ei saaks ju öelda, et küll on sitad vanemad, et raha ei korjanud või enne laste saamist paremale järjele ei suutnud ennast upitada. Ometi on selliseid, kes nii arvavad.

      • Reply Gätlin 21. aprill 2015 at 10:58

        Seaduse järgi näiteks PEAB oma last toetama ka siis kui ta on juba 18 täis aga näiteks õpib ülikoolis või kutsekas.

        • Reply Liis 21. aprill 2015 at 11:28

          Aga seadus ei ütle, et aitama peab korteri ja auto ostuga. Elamiseks tuleb jah raha anda, muud
          midagi.

        • Reply lol 21. aprill 2015 at 11:33

          Hehehee, see seaduse järgi toetamine tähendab siiski peavarju, toitmist ja riietega katmist. Korteri või auto ostmist
          küll ükski seadus ette ei näe. :D