i’m back, bitches!

Mis siis, et Tallinn on vihmane ja jahe, siis olin ma nii õnnelik tagasi olla! Kohe-kohe toovad mu vanemad Marikese tagasi (st lunastan ta suveniiride vastu) ja siis ma saan lõpuks teda kallistada ja musitada. WOHHOO! Ma läksin reisu peal vahepeal täitsa õnnetuks, kui ma seal väikseid lapsi lustimas nägin ja lubasin endale, et järgmisele reisle tuleb Mari kaasa. Kindel laks!

Me tutvusime lahedate inimestega (tsau Maarja ja Küllo!), ma lugesin ühe väga laheda raamatu läbi (lugesin tegelikult rohkem, aga ainult üks oli väga lahe). Ma olen seda kunagi siin maininud ka, kui see mulle saadeti, aga alles reisu peal paadis loksudes lugesin selle läbi ja no…superhästi kirjutatud! “Aloha Hawaii”. No mega cool. Nii ladusalt ja informatiivselt kirjutatud (LINK). Ma pärast seda lugesin Minu Kambodžat ja no, megasitt. Sorri, aga ma oleks nagu lugenud kehva ekntsüklopeediat. Hawaii raamat pani mind aga tundma näiteks kahetsust ja kurbust, et mina ei saa elusees niisama pooleks aastaks Hawaiile minna ja seal…surfata. Oh seda noorust 😀 Igatahes, Kristel, sa oled väga hea raamatu kirjutanud ja aitäh, et sa selle mulle saatsid. Ka mu reisikaaslased lugesid ja kiitsid.

Igatahes, ma hakkan nüüd teed jooma ja Marikest koju ootama. IIIIK! Ma olen niii niii niiiiiiii õnnelik. Vahepalaks küsin, et kuidas ma endale nii hea mehe sain?*

*Hehe, veel väiksema vahepalana tuli mulle meelde, kuidas Kardo reisil kartis, et ta jääb haigeks ja selle ennetamiseks jõi ta pool pudelit rummi ära. Kuna ta muidu suur joogivend ei ole, siis võite arvata, kui “ülendatud” meeleolus ta oli. Vaatasime siis Big Bang Theoryt, kui Kardo mu õla pealt nahka nokkima hakkas ja selle SUHU PANI. “Mallu, sa oled nii maitsetu!” ütles ta vinguval toonil. “Eee okei…” ei saanud ma midagi aru. “Eiii, ma mõtlesin, et sa oled lihtsalt mage!” üritas purjus Kardo seletada. “Nojah, head mesinädalat sulle ka…”. 😀