siis kui süüa teha ei viitsi

Kui mitu korda olete teie tellinud kuskilt kulleriga süüa ja teile öeldakse: “läheb umbes tunnike”? Nii sa siis istud kodus ja nälgid, ootad pikisilmi oma toitu ja üritad mõtteid mujale saada. Mingi hetk vaatad, et tunnikene on möödas ja helistad uuesti. “Kuller varsti jõuab!”. No aga millal? Kas ma jõuan pesus ära käia? Või naabrile laenatud haamri tagasi viia? Või lapse magama panna? Millal ometi?!

Ah ei tea, võib-olla olen mina ainukene selline kannatamatu, aga mul on pea iga kord midagi tellides olnud see värk, et ma ikka üle helistan ja teada annan, et ma nälga suremas olen. Ma olin kuulnud, et nt Inglismaal on selline pitsa tellimise võimalus, et saad ise kaardilt näha, kusmaal su kuller on, aga ma arvasin, et selline nali jõuab meie maale ütleme siis, kui ma 50dat juubelit pean.

Vedas ja jõudis muuseas enne! Ma olin nii põnevil kui FoodHunt palus mul nende teenust testida, sest hallloo, söök ja ise lillegi liigutamata on mu kaks lemmik asja siin maailmas! Ega seal midagi keerulist ei olnud ka, pidin esiteks valima linna ja koha, kust sööki soovin. FoodHunt tegutseb praegu nii Pärnus kui ka Tallinnas. Kuigi Pärnu mulle väga südamelähedane on, valisin ma siiski Tallinna, mistõttu avanes mulle valik viie koha vahel: Boksipeatus, Staap, Uulits, Diner ja Krua restoran.

Valik oli mõneti keeruline, sest mulle meeldib väga Dineri kanasalat. Samas on Diner meile nii lähedal, et imelik oleks sealt ju toitu tellida. Staabiburksid on ka kuulsad, aga mulle jäi mingi aeg silma Lauri Instas pilt megasuurest burgerist, mis kindlasti Kardole meeldiks. Seega jäi valikuks Uulits. Ps! Ma loodan, et Lauri ei pahanda, et ma tema Instast praegu pildi röövin, et näidata seda hiiglaslikku burgerit. (Jälgi ka ise Laurit instas @lauripedaja).

Muuseas, paar päeva varem olin ma just Gerdaga Uulitsas käinud. Mina mekkisin sibulamoosiburksi ja tema vegeburgerit. Jäime mõlemad oma roaga rahule ja ausalt öeldes ei suutnud me seda isegi lõpuni süüa, vot nii suured portsud olid seal. Mitte küll nii suur, kui see Uulitsa kunn, aga no piisavalt, et täita kahe malbe naisterahva kõhud. Gerda küll ütles, et tema oskaks kodus parema vegeburksi teha, aga mina paremat (ega tegelikult ÜLDSE) sibulamoosi teha ei oska, seega olin impressed. Kõige lemmikum osa oli minule aga friikatega kaasa tulnud valge kaste, kus sees oli basiilikut ja…Issand, ma ei teagi, aga väga hea oli!

Ühesõnaga tegin ma kenasti tellimuse ära, mis oli paari kliki küsimus. Hoopis raskem oli mulle ja ämmale burksi valida. Ämm lõpuks tahtis kõige tavalisemat juustukat ja mina otsustasin ära mekkida steigiburgeri, mis tähendab, et minu burksi vahel oli konkreetselt mõnus mahlane steik, mitte kotlet.

Tegin siis kenasti tellimuse ära ja mulle tuli meilile link, kust ma sain jälgida täpselt, kus maal minu kallid burgerid parasjagu on. Ahjaa, seda teavitasid ka, et kas Uulits sai tellimuse kätte ja millal nad seda valmistama hakkasid jne. Nõnda oli mul kindel teadmine, millal me ükskord süüa saame ja ma hakkasin rahumeeli sarja vaatama. Enne kui ma jõudsin silmagi pilgutada, sain ma juba kõne, et toit on kohal. Eriti naljakas oli see, et nad lausa vabandasid, et nii kaua läks, samas ma polnud arugi saanud, et oleks väga kaua läinud. Ju siis sari neelas kogu tähelepanu :))

Kui Kardo enda burgerit nägi, siis oskas ta vaid öelda: “Mina vist küll su jäänused täna ära süüa ei jaksa…”. Kardo ema ennustas, et Kardo sööb enda oma mitu päeva, kuid Kardoffel arvas, et suure mehena saab ta sellest vabalt jagu. Ütleme nii, et pool pani ta pärast ikka külmikusse, et hiljem jätkata, vot nii suur oli see jurakas! Eriti võrreldes meie omadega, mis siin pildil kuidagi nirud tunduvad, aga tegelikult väga suured olid. Ka mina ei jõudnud enda burgerit lõpetada.

Ühesõnaga, kuidas see teenus mulle meeldis? Väga. Esiteks muidugi selle pärast, et ma ei pidanud tellimuse esitamiseks kuskile helistama. Mul on oma tööasjadega niigi iga päev nii palju helistamist, et mulle miskipärast ei meeldi tegelikult ÜLDSE kuskile helistada, telefonile vastata ja muud sellist asja teha, mis normaalne oleks. Sellepärast on nii mõnus lihtsalt netis tellimus sisse toksida ja ootama jääda. Teiseks juba eelnevalt mainitud osa, et sa saad iga kell ise netist vaadata, kus maal su tellimus on, mitte teadmatuses oodata või veel hullem, helistada ja uurida!

Kui ma peaksin mõne miinuse leidma, siis ehk see, et kohti on veel vähe. Samas on see alles Tallinnas oma tiibu sirutamas ja uusi kohti ilmub aina juurde. Näiteks siis, kui mina tellimuse tegin, valikus veel Krua restorani ei olnud ja möödas on alles nädalake. Seega tasub natukene anda aega atra seada ja küllap on ka FoodHunt’is varsti hunnik toidukohti, mis säärase uhke kulleriteenuse endale koostööpartneriks võtab.

Mina igatahes julgen soovitada :))

Kui tihti teie üldse koju süüa tellite ja mis teenust kasutate?