Panen just Mari magama, nagu ülejäänud 80% oma elu ajast ja nagu ikka, vaatan 9gagis ringi. Ühel hetkel kargas mulle ette selline pilt, nagu ülalpool näete ja see pani mind mõtlema. Mida minu kodus tehti, mida ma enam ei tee ja imelikuks pean.
Esimese hooga meenub mulle see, et teekotte pidi mitu korda kasutama. Minu meelest juba teine tassitäis sama kotiga maitses natsa imelikult, eriti kui see niiske kotike vahepeal niisama alustassil mōnda aega vedelenud oli.
Kui ma üksi kodus olin, siis ikka “priiskasin” ja vōtsin alati uue koti, aga ma ei saanud kunagi aru selle kotikese taaskasutamise vajadusest. Me ei olnud ju nii vaesed, et polnud uue teepaki jaoks raha :D? Või olime?
Praegu kodus külas käies pole ma igatahes seda tüütut “teekotihoidmistdrikut” märganud, aga kui ma hästi meenutan, siis ma vast olingi pere ainus teejoodik ja säästurežiim ehk otseselt vaid mulle suunatud, kes teab 😀
Lisaks oli mu emal komme väikevennale anda mahla veega pooleks. Omal ajal ma mõtlesin küll, et küll mu ema on ikka üks kooner, et miks ma lapsele veega mahla andma peaks. Jällegi, kui vennaga omapäi olime, siis andsin niisama. Praegu ma mõtlen, et ehk oli see pigem seetõttu, et pakimahlad on nii suhkrurikkad ja ebatervislikud, et kui neid üldse lapsele joota, siis olekski mõistlikum seda veega pooleks teha? Toona ma igatahes seda teguviisi ei mõistnud ja pidasin jube kummaliseks.
Võeh, kui ebamugav on telefoniga blogida, rääkige mulle parem oma perekonna kiiksudest, et mul vähem igav Mari und oodata oleks 😀
163 kommentaari
Minu vanavanaemal oli laual yks piimaklaas kus tal piim sees oli, lonksas sealt ja vahel jõi tyhjaks aga ära ei pesnud. Ykskord
pakkus mulle sealt ka piima. Klaasil oli tohutult palju piimarante juba, nii jäle. Kysisin, et mis kuupäevaga piim on..igaksjuhuks..ja
oli vaid nädal tagasi kuupäeva yletanud. Imekombel, ei olnud hapuks läinud. Jube jäle oli NII mustast klaasist NII vana piima
juua..aga noh, viisakas laps..
kiiksud on móned eriti haiged, ta nt kàib vetsus nii, et
uks lahti ja tuli ei pòle ja pissi peale vett ei tòmba..
fairyt lahjendab, teekoti vàrk on ka, pesemas kàib, siis
alati peseb aluspùksid duši all ára ja paneb kuivama.
pasteedi saia tehes paneb alati vóid ka pasteedi alla.
kui teeb soolatud lóhe, siis hoiab seda megakaua
kapis, et see juba vastik ja soiub, et soolatud kalaga ei
juhtu midagi.
vanaema òde tegi ykskord oma synnipáeva járgsel
hommikul kylalistele seljanka nii, et viskas sinna
rosolje ja râimed tomatis ka sisse – ööökkkk
Minu vanaema tegi vanadest Lehmakommidest magusat jooki. Kui kommid olid kauemaks seisma j22nud ja k6vemapoolsed siis
kaks tykki kruusi ja kuum vesi peale. Talle maitses, mulle… eriti mitte. :/
Kuuma moosivett pidin jooma kui olin kylmetada saanud. Seda paksu mis sinna p6hja j2i keeldusin ma 2ra soomast.
Mul ema teeb samamoodi, et lahjendab poe mahlasid veega. Mina sellest aru ei saa ja ma eriti ei taha neid juua, no ainult siis joon
kui olla kusagil väljas ja muud pole juua ja see lahjendatud mahl on kaasas. Mu arust poe mahl pakis on täpselt IDEAALNE ja
tundub nii veider sinna vett panna. Kuidagi ei ole enam see sama maitse, nagu lurr oleks 😀
Mina lahendan ka veega poe oma on jube magus
minumeelest, samas pole sellepeale tulnudki, et see
kiis on.
Meie lapsepölve üks magustoite oli hapupiima sisse
tükeldatud must leib ja suhkruga ära segada 🙂 sai ikka
pidevalt söödud nii ja oodatud kuni piim hapuks
🙂
Loomulikult sai ka munakollast vahustatud päris tihti
ohtra suhkruga, et nii hea oli sel ajal 😀
Teekotikestega oli meil sama teema, et kasutati ühte
mitu korda ja aegajalt ikka möni jäi taldrikule seisma ja
jöudis ära kuivada.
Moosivett tehti ka pidevalt.
Mäletan kui kasuisa tegi kooli väljasöidule mulle vöikusi
kaasa ja selleks oli sai vöi ja meega, et saiapeale esimese
kihina vöid määritud ja siis mett peale.
Vanaisaga lehmalaudas sooja piima otse udarast tassi
lüpsmas sai ka tihti käidud ning hiljem sellest nn külma
vannist sai hiljem värsket piima vöetud nöust, mis oli
juba kenasti jahedaks läinud seal külmavee vannis 🙂
Mäletan veel et ema kodus pidime ikka köik tuled ära
kustutama kui toast välja läksime.
Siiani mees ka ütleb, et ära kustutaksin tule kui iSe toas
ei ole v koridoris, aga minule ei meeldi kui köik toad
pimedad on, kuidagi köle on, seega jätangi vähemalt ühe
tule kuSagil koridori löpus vms pölema meelega 🙂
Issand, meesaiale võid alla:D Kuidas nii saab teha, kes teeb nii 😀 Ma ise ei suuda kujutada ette või ja meega saia. ainult mesi peab
olemas:D
Mina sain ta kunstiteosest alles siis teada kui
löunapaki avasin, aga sel hetkel oli täitsa okei 😀
see om sama et kunagi suhkrusaia tegime nii, et
vöid alla ja siis puistasime suhkruga üle.
Aa ja selga küpsiseid söime meie nii,et määrisime
vöid peale 😀
Praegu ei kujuta ettegi, et midagi sellist sööks 😀
Minul sõi vanaisa võileiba nii, et määris korraga võid
ainult ühele ampsule. Peale söömist puhastas ta alati
taldriku leivatükiga. See mulle ka külge jäänud.
Väiksena arvasin, et nii tehaksegi, hiljem keegi
külapeal ütles, et mis nühid selle leivaga. Jätsin selle
nn koduseks harjumuseks siis ? Vanaisa sõi näiteks
suppi ka nii, et pudistas supi sisse paar viilu leiba. Ja
mina söön siiani borši suppi nii, et leivatükkidest laon
alguses kuhja peale ????
Ja noh see suhkruleib oli väga teema ikka. Kahjuks on
aga sealt jäänud mulle selline kiiks, et too peab olema
tingimata selle päris õige viilutamata vormileivaga
tehtud, aga seda enam mu meelest vist saada pole?
pole märganud küll. Vot teiste leibadega lihtsalt ei
maitse.. no pole ju see õige asi ???
Kusjuures selle leivatükiga taldriku
puhastamise eestikeelne nimi on
hämmamine. 🙂 Kindlasti vaid
lokaalselt levinud sõnakasutus, aga
oi, me saime omal ajal naerda, kui
naabermaakonnast pärit inimene seda
sõna kasutas!
Mul näiteks vanaemale meelidib vortsivõileibu majoneesiga süüa, nii, et määrid vorstile majoneesi peale. Kui ta esimest korda
mulle ka pakkus siis olin ikka üliskeptiline selle suhtes ja peaaegu, et tundsin kuidas kett üles tuleb aga ära maitstes hakkas väga
meeldima. Soovitan soojat proovida 😉 Kuskilt on mulle endale veel söömise juures jäänud sellised kiiksud külge, et piima-
makaronisuppi söön suhkruga ja viinereid niisama süües meeldib need ilgelt enne jogurtisse kasta 😀
Meil oli maal vanatädi juures köögis solgiämber, kuhu
rändasid kõik toidujäänused ja lapsed võisid sinna
sisse pissida ka. Praegu tundub see kohe eriti võigas
?
haha. nii halb! meil oli maal vanaema juures samamoodi 😀 😀 jube mõelda, et ise lasin kunagi samamoodi sinna ämbrisse, iuu
Mul oli veel kodus 2012ndal aastal solgipang. Ise ei käinud pissimas sinna aga väikevendade pissipotte tyhjendasin kyll. Ykskord
ma hajameelselt viskasin ema ripsmeka sinna. Ema oli täiesti maruvihane ja käskis mul välja õngitseda see sealt..ma pidin ära
koolema..nii jäle.
Meil oli kodus reegel, et kui miskit ära sööd
külmkapist, annad teada (et söögitegija oskaks
arvestada)ning teiste pereliikmete asju ilma luba
küsimata ei tohtinud süüa. Kui mehega koos elama
hakkasin oli selline šokk, kui ta “salaja” mu asjad
pintslisse pani või veel hullem mõni ta sõber 😀 Nüüd
ta muidugi teab ning üldiselt juurutan seda reeglit ka
oma peres vb olen imelik, aga vähemalt on toidukraam
kontrolli all :’D
Mäletan oma vanaema kiiksu. Vanaena kartis
koguaeg, et võin ennast kuumade jookidega ära
kõrvetada ja niisiis, läksid teed või kohvid alati enne
minu joomist kraanikaussi veega täidetud kaussi
jahtuma või kiirkorras törts külma vett peale.
Hommikune kohv jahtus ka siis kausis kui ta oli enne
minu ärkamist 2 tundi varem tööle läinud 😀
Ja kusjuures tänks vanaema – ma ei suuda siiani juua
teed või kohvi kuumalt 😀
Ja loomulikult oli päeva kohustuseks pealelõunane
“leiva luusse laskmine”. Kuna mulle päeval magada ei
meeldinud, siis lõppes see alati sellega, et olin kindlalt
vanaema käte vahel kaisus ja ohhh neid lugematuid
tunde, mil pidin lage vahtima 😀
Mul vanaema oli eriti hull.Kuna oli suur pere ja ikka
jäeti lauale tasse milles olid mingid tilgad põhja jäänud
siis vanaema tuli kööki ja valas ühte tassi kõik
segamin-kohvi,tee,piima morsi ja siis jõi ära!Ise ütles
veel juurde :” Kõhus läheb kõik segamini!” Teine adi
mis tegi oli see,et ta alati tassis oma pojale süüa salaja
(Ei tea mida ta kartis,et teised teada ei saaks) oma
enda pissipotiga mida ta kasutas:D Eks ta oli selle ära
pestnud aga no hallooo:D Vanainimene ei jaksanud
öösel kuhugi kaugele minna ja siis oli pott toas.Alati
kui mingit hull sõi siis ütles “Täna kõht nii hirmasati
keerab!” Tõesti või!:D
Me tegime ka lastena nii, et sai kraani all märjaks ja siis
läraki suhkrukarpi. (See plekist mummuline) ema
muidugi rôômus pold, suhkur läks tükki ju.
Nôuka ajal kui oli see talongimajandus ja wc pber vist
defka värk oli, siis käis ka ajalehe rebimine peltasse.
Enne kasutamist siis käkerdasid pehmemaks.
Minu ema kiiks on siiamaani sama teekoti
mitmekordne kasutamine, kasutab seda 2-3 korda.
Väiksena pidin mina ka nii tegema aga see tee on juu
nii mõru kui teda mitu korda kasutada 😀
Vanemate kodus on ahjuküte. Lapsena alati
soojendasin enda patja ja tekki vastu ahju,
enne kui voodisse heitsin. Siiani meeldib nii
teha, kui ööbin kusagil, kus on soe ahi
käepärast ?
Mulle meenub, et talvel vanaema pani mu hommikused lasteaiariided radikale õhtul, et need hommikul soojad oleks 😀
Meil ei lubatud kodua vorsti, juustu, viinereid paljalt
süüa. Ikka leiva/saia peale ja viinerid toidu kõrvale.
Meil oli see vaesusest. Ja nüüd siiamaani vahel ma
ostan paki viinereid vms(õllepunnid juustuga on
lemmikud) selle eesmärgiga, et need lihtsalt paljalt ära
süüa 🙂
Ma mäletan, et kunagi mingi aeg oli hullult
populaarne šokolaadi maitseline või. Ja siis
me vendadega koguaeg tegime võisaia sellega
ning ükskord salaja võtsin seda lusikaga
endale. Ja järsku lõi või maitse šokolaadi
omast üle ja see oli rõve. Sellest ajast peale ei
salli või maitset. Enamasti teen võikut ainult
saia ja vorsti/juustuga aga vahel tuleb või
tunne peale ja siis panen hääästi õhukese kihi.
Ja veel meenub see, et väiksena kui olime
vanaema juures siis ta praadis
hommikusöögiks makarone porgandiga.
Ja ühe tädiga käisime koguaeg Jõhvi turul,
alati ta ostis sealt kanakoiba ja siis kodus
praadis seda ja sõime. Midagi kõrvale ei
võtnud, ainult praetud kanakoib oli.
Ja vanatädiga meenub see, et kuna ta
praktiliselt ei kõndinud, siis me pidime talle
koguaeg pudelisse vett tooma. See pudel oli
juba selline kollane ja nägi tõsiselt rõve välja ja
mulle ei meeldinud seda pudelit üldse
puutuda. Aga vanatädile sai alati vesi toodud,
ületasin oma hirmud.
Ok need kes praegu söövad jätke see lugemine vahele
nüüd. Mu vanaema juures oli kuivkäimla ja vanaema
arvas, et kuna seda nagunii vaja aeg ajalt tühjendada
siis ga väärt kraami ära visata maksa ja kasutas seda
aiasaaduste väetisena. Ökkk ei pea vist ütlema, et
sügisel mõte kurkidest ja tomatitest väga ahvatlev ei
tundunud. Lisaks oli tal veel selline kiiks, et kui talle
midagi uut kingiti siis ei raatsinud ta neid asju
kasutusele võtta vaid pani kappi seisma ja kandis
rahumeeli lapitud riideid ja lõhkiseid jalanõusid edasi.
Söögiga seoses meenub, et kõik pidi olema alati super
rasvane, kartuleid praeti searasvas, pannkoogid
tilkusid rasvast, võileivale pandi pool pakki võid peale
jne.
Meil oli vanaema juures lehmad ja seega jõin
väiksena lehmapiima. Õhtusöögi kõrvale lubas
vanaema ainult üks tass piima juua kuna piim täitis
oluliselt kõhtu ja muidu poleks süüa enam
jaksanud. Ise siis teadsid kuidas selle tassitäie ära
jaotasid. Teiseks käisime vanaemaga alati laudas
kaasas ja seal jõime alati tassi täie ka värsket, alles
lûpstud lehmapiima. Enam ei suuda üldse
lehmapiima juua.
Meil peres tehti tee valmis ja kuna
see oli veel kuum, lasti kraanist
vett juurde, et kohe juua saaks. Enne
ei saadud aru ,et see imelik on, kuni
mu vendadest keegi külas oma teele
kraanist vett juurde lasi ja teise
pere lapsed seda hämmingus vaatasid
ja kommenteerisid. Siis lõppes see
nali meil kodus ka ära 😀
Üks asi, mis mind täiega närvi ajab,
kui sellele mõtlema jään, on see, et
mu ema kasvatas mind nagu poissi. Ma
ei tea, kas sellest, et enne mind
oligi ainult üks poistevägi. Või
sellest, et mu ema pidi ise ka suht
karm ja mehelik naine olema, sest
meest polnud kõrval. Või ta ei
osanudki ise ka eriti naiselik olla
või milles see asi oli… Igatahes ei
ole mind keegi õpetanud, kuidas olla
naiselik, kuidas igasuguste
naisteasjadega hakkama saada jms.
Meil pandi ka külmavett kuuma tee sisse aga sellepärast, et saaks teed kohe jooma hakata. Üks vanaema tahtis jahutada ka
nii, et valas ühest tassist teise ja tagasi aga see vöttis nii kaua aega ja külma veega maitses rohkem.
Minu arust on jumalast ok panna törts külma vette kraanist peale 😀 Ma hakkasin alles hiljuti nii tegema, sest mina ei suuda tulist
kohvi/teed juua+tahaks ju hommikul KOHE kohvi, mitte oodata kuni see jahtub. Keegi veel õnneks kommenteerinud pole 😀
Ma olen 26.aastane ja siiamaani lisan teele kraanist külma vett juurde kui jahtumist ära oodata ei jaksa.
Minul peiks sööb väikeseid pannkooke nii, et laob
kõik üksteise otsa, siis lõikab terve kuhja neljaks. Ajab
taldrikul laiali ja kallab moosiga üle nii, et pannukaid
pole nähagi. See oli ikka nii harjumatu alguses 😀
Minu kiiks on see, et ükskõik mida ma klaasist joon siis
põhjapeale jääb alati vähemalt üks lonks. Kunagi ei joo
klaasi täiesti tühjaks.
Enda lapsepõlvest meenub ka teepaki teema ja
mäletan, et vanaema juures olid koorega kartulid, mis
keedeti kanadele söögi tegemiseks maailma parimad.
Säästu hommikusöögiks, mida sai tavaliselt kuu lõpus
oli praesai kaneeli, muna ja suhkruga. Need olid
üllatavalt maitsvad.
Praesai kaneeli, muna ja suhkruga on french toast. Loomulikult on see maitsev.
Minu abikaasa jätab samamoodi iga tassi/klaasi põhja u cm jagu jooki alles. Vahet pole kas tee või vein:)
See muna-suhkru-kaneeliga praetud sai on ju klassikaline french toast. Imemaitsev moodus, kuidas
tahkele saiale eluvaim uuesti sisse puhuda. Meie kodus tehti samamoodi, ei tulnud mõttessegi, et kellegi
jaoks on see säästu hommikusöök.
Moosivee joomine oli tavaline. Kui moosipurk tühjaks sai, siis vesi sisse ja … sisuliselt jõime ju nagu nõudepesu vett 🙂
no nii hull asi polnud, aga kui mõtlema hakata, siis moosipurgipesuvesi see ju oli. No moosi jäi lõpuks põhja mingi suurem kogus
ja sellele siis vesi peale.
Teed teen ise ka mitu korda ühest pakist. Tavaliselt kaks korda. Kuna me lapsega mõlemad teejoodikud, siis teengi ühest pakist
kohe kaks tassi teed, siis viskan ära. Need teed seal pakis nii kanged, et saab vabalt kaks tassi teha. Tõsi on mingid valged teed
ja jasmiiniteed jms. neid saab ühe korra teha, teine kord on loputusvesi.
Lapsena oli tavaline, et peldikus oli ajaleht tagumiku pühkimiseks (olen ligi 50 aastane), ma ei mäleta, kas wc paber oli defka,
või mis värk oli, aga ajalehe tükid olid tavalised. Jumala eest, praegu ei kujuta ette, et seda teeks.
Ühel tuttaval oli ämm, kes pesi aluspesu nii, et ainult jalgevahe koha pesi puhtaks 🙂
Nu seda ma räägingi, et kui ma teen kohe kaks tassi teed, siis tõesti saab lebolt ühe kotiga. Aga seda kuskile päevadeks kopitama jätta tundub imelik 😀
Mul emaga seoses veidraid asju ei
meenu, aga mu vanaema oli selline, et
kui talle midagi meeldis/ei
meeldinud, siis ta eeldas, et kõik
teised on samasugused nagu tema.
Näiteks tõi ta mulle poest alati
jogurtit, kuigi ma tahtsin pudingit,
sest tema arvates oli puding rõveda
maitsega. Lisaks sellele pidin ma
jooma juba väiksena kohvi, sest ta
oli kohvisõltlane. Mis sellest, et
mulle ei maitsenud ja ma ütlesin, et
tahan hoopis teed. Ta ütles, et kui
ma suureks saan, siis ma saan aru.
Mulle siiani ei maitse kohv. Mu
kodust ei leia te kohvi ega
kohvimasinat, küll aga vähemalt 10
sorti erinevat teed. 🙂 Õnneks
teekotte meie peres kaks korda ei
kasutatud ja ma ise ka nii kooner ei ole.
Aga minu vanaemal oli kombeks oma dušši all
käimise vesi vanni jätta ja see siis ämbriga wc-sse
tassida. Vee kokkuhoid. Oi kuidas ma vihkasin
seda.
Ja suppi keetis suva asjadest ja ma ei saanud
kunagi kodus boršši või seljankat. See ajas ka
närvi.
Noorena mul oli kombeks makarone enne
keetmist praadida.
Ja kurki sõin lihaüldmaitseainega.
Mäletan, et vanaema juures ma armastasin moosisaia aga ma vihkasin seda, et ta toppis saia ja moosi vahele paksult võid. Ma
kunagi ei mõistnud miks seda võid veel sinna vaja on 😀 Koguaeg tegin salaja, sest ma ei sallinud, et või seal vahel on 😀 Ja siis kui
tulid igasugused nussad ja shokolaadi kreemid, siis ta kas pani ka võid sinna vahele, või siis määris seda shokolaadi kreemi vastu
saia nii, et sai paistis ja shokolaadi maitset polnud tunda 😀
Mu vanaema oli samasugune ja ma ka
jälestasin seda. Minu jaoks või ja
moos küll käsikäes ei käinud. Lisaks
sellele määris mu vanaema alati
leivale hästi paksu kihi võid,
selline tunne, et sööks puhast võid.
Ma pidin talle alati ütlema, et pane
mulle õhuke kiht võid, sest ta
unustas igakord ära, mismoodi ma oma
võileibu tahan. Tänu vanaemale ma ei
söö enam üldse võid. 😀 Lapsepõlvetrauma.
Ma armastasin ja vist armastan siiamaani ketsupisaia süüa.
Lihtsalt panedki ketsupit saia peale ja sööd. Oh kui hea! ?
Teiseks, ma panin kruusi hapukoort, kakaod ja suhkurt ja ka see
oli niii hea, soovitan seda ka teistel proovida. ?
See teepaki asi oli ka meil. Tundub, et see suht levinud teema.
Mhmh, hapukoor kakao ja suhkruga on parim 🙂
Ka mulle meeldis süüa tassis kakaod kos
hapukoore ja suhkruga. Teen seda siiamaani.
Me ka lapsena panime tassi hapukoort,kakaod ja
suhkrut-mmm 🙂 aga seda pidi küll salaja
tegema,defka värk see kõik oli tollal 🙂
Haha jaa..sama lugu, et salaja pidi tegema seda
??
Mina sõin ka lapsena seda magustoitu,
kuid lisaks hapukoorele, kakaole ja
suhkrule lisasin Kalevi küpsiste
tükid. Niiii hea..
Kuidas see hapukooremaiuse retsept nii paljudel on..ma mäletan et leiutasin selle väiksena kui parasjagu head polnud ja
magusaisu hakkas tapma juba. Aga mina panin kaneeli ka sinna hulka.
Ja nüüd tuli veel meelde ka see, et kui
vanaema kartuleid kooris, siis ma alati sõin ja
söön siiani toorest kartulit. Vahepeal söön
niisama aga mõnikord kastan kartuli otsa
suhkrutoosi, see on ka hea. Ja vanaema maja
juures on välikäimla, kus tavaliselt tavalist wc-
paberit ei olnud, vaid pidime kasutama
mingeid imelikke pabereid, mida siis
kortsutasin pehmemaks ?
Ema on rääkinud, et tema vanaisa (kes
suri enne minu sündi, nii et ise ma
pealt pole näinud) jõi teed niimoodi,
et suhkru tassi panemise asemel pani
suhkrutüki põske, lonksas teed peale,
siis võttis suhkrutüki suust välja ja
lutsutas järgmine teejoomine seda
edasi 😀 Muid imelikke asju oma pere
kohta nagu meelde ei tulegi, aga see
on küll kõige naljakam asi, mida ma
kuulnud olen :D. Lapsepõlvest mäletan
sõbrannade peredest imelikke reegleid
küll, näiteks kui ühel sõbrannal
söögiaeg oli, pidin ma alati koju
minema või teises toas ootama, kuigi
tema ise marssis küll alati meie pool
söögilauda kui ma sööma hakkasin.
Tean, et see probleem on mõnel
lapsevanemal siiani, et miks ma
võõrale lapsele süüa pean andma, aga
mina ei näe küll probleemi, kui
vaesust majas pole ja oma lapsele ka
külas süüa antakse. Samuti oli paar
sõbrannat (juba algklassides, kus
pole enam mingid tited) kes ei võinud
maja eest kaugemale minna, poodi
näiteks. Mul oli küll väga hoolitsev
ema, aga paar tänavat edasi minek ei
olnud tema jaoks küll mingi probleem.
Tead, mulle meenub ka praegu mingi olukord, kui ma olin lapsena kellelgi külas ja siis öeldi, et *** peab nüüd sööma tulema, sa oota siin. Ma ei kujuta ette, et ma oma lapse külalisele süüa ei raatsiks anda 😀
Mõnedes islamimaades juuakse teed niimoodi. Eriti Iraanis, aga ka Türgis mõnes spetsiifilises regioonis.
Nad kas ampsavad suhkrutükist ja siis joovad teed peale või on neil teistsugused suhkrutükid, mis ei sula
suus ära ja nad hoiavad seda teed juues suus. Eesti on osalenud paljudes Vene-Türgi sõdades ja kes teab,
äkki su ema vanaisa komme oli mõne vana sõjaga kaasa toodud perre või tema sõpruskonda. Huvitavad
kombed võivad päris kaua kesta ning mõned ei teagi kuidas see nendeni on jõudnud, kuid see on täiesti
võimalik variant.
Minu lapsepõlv on hetkel poole peal, kuid on
siiski asju, mis mulle on selle aja jooksul
meelde jäänud. Üks, mida mu vanaema teeb,
on see, et tal on alati üks kindel kruus, kuhu ta
valab siirupit, kuuma, vett vōi morssi juurde,
joob natuke ja paneb siis selle kuhugi kaane
alla seisma… Mōne aja pärast valab jälle
midagi. Kahtlane värk, sest mulle on jäänud
mulje, et ta kunagi lõpuni ei joo, vaid valab
koguaeg juurde midagi ? Siis mulle on
meelde jäänud.. või tegelt ikka veel vanaema
juures joon lüpsisooja lehmapiima, teen
piimapudi (soe piim+ saia tükid) suhkruleib
(suhkur + tavaline võiku).. Kõige parem asi on
lapsepõlvest kaneelisaiad, mida tädi tegi ja
vanaema tehtud praekartulid (miskipärast
jäävad puuküttega pliidil tehtud toidud
maitsvamad). Väiksena sõin ma hästi palju
võid.. Seda otse pakist lusikaga, seepärast ma
nüüd vist võid saiale ei panegi ? Samamoodi
sõin hapukoort, lusikaga ja palju! Teepakikese
asjaga olen ka mina kokku puutunud. Sõin veel
väiksena majoneesi saia ja selga
vanilliküpsisele panin paksu lastevorsti viilu
peale ja vot see oli hea magustoit ? Selliseid
enda käitumisega/eelistustega seotud asju on
nagu rohkem meeles kui
vanavanemate/vanemate omi.. Eks neid
imelikke harjumusi tuleb veel juurde, sest elu
on veel noor ???
Ma ka väiksena sõin seda lehmapildiga taluvõid lusikaga :D!
Mul oli ka nii, et vanaema mingi plekist kruus ja
kallas sinna mingi moosivett või midagi ja
rüüpas aegajalt ja siis pani mingi kaane peale ja
nii päevast päeva ja mulle pakkus ka lonksu
koguaeg ?????
toast lahkudes tule kustutamine, vaevalt väga paljud seda enam teevad.
Mina teen 😀 Kui nt. lähen mgamistoast või misiganes toast ära, keegi teine sinna ei jää ja tean, et kohe tagasi ei tule, siis
loomulikult kustutan. Isegi mitte niivõrd kokkuhoiu pärast vaid mind isegi häirib, kui näen uksevahelt, et tuli põleb ja kedagi seal
ju ei ole. Mida ta raisk seal üksi põleb 😀
Haha, kuidas julgeb seal üksi põleda?!
Ma lähen jällegi nii närvi kui keegi mu
elamises tuld kustutab, mul põleb wc ja
köögis 24/7 tuli ( mitte laelambid vaid need
teised pikad?) ja kui keegi kysib kust tuli
kustu käib siis me mehega alati vastane, et ei
käigi? Vahest ämm käib siin kui meid pole
ja kui ma koju tulen õhtul on isegi õuetuled
kustutatud, no siis ta saab kyll mu h22lepaelu
tunda sest ma olen miljon korda öelnud, et
sina arveid ei maksa ja see on hea pättide
eemalepeletus. A vannitoas põleb ka, sest
pimedas ma ei julge yle mitme toa sinna
minma?
Kasva suureks ja näe asja suuremas
pildis, täielik ressurssiraiskaja.
minu kiiks väiksena oli see, et ma närisin padjanurki, nagu enne magamajäämist närisin ja lutsutasin neid 😀 nüüd täiskasvanuna
olen maalt leidnud mõne vana padjapüüri, millel kõik otsad katkised 😀 ma ei tea kas on veel keegi selline??
Minu vend jäi alati magama nii, et üks lina nurk oli
pihus ja siis sellega hõõrus nina all kuni magama jäi.
Ja mu lapsel on üks lamba padi-tekk, voodisse minnes
paitab siis seda lamba peakest kuni magama jääb..
Haha, mu tütar teeb ka nii. Tal on ma
kaisupadi (kõlbab vaid see üks ja
ainus padi, ning kindel padja nurk!),
ning sellega nühib siis nina nii kaua
kuni uinub. Ma ei saa aru mis teema
tal sellega on. 😀
Mul elukaaslase poeg teeb seda siiamaani. Ta on 19. Kõik
padjapüürid ja tekikotid on katki juba. Ma olen nii palju
vihastanud selle peale. Mingi aeg oli veel nii, et kui nurgad olid
räbalad, keerutas keset tekikotti tuti ja hakkas seda närima.
Tuttav laps keerutas uinudes sõrmede vahel teki või padja lipikut ja imes teise käe pöialt samal ajal. Kui neid polnud käepärast siis
otsis särgi lipiku üles ja tegi samamoodi.
mul peale suhkrusaia midagi meelde ei tulegi 🙂
aga kiiksudest rääkides, mul üks imelik kiiks on ka 😀 .. Kui mina praekartuleid teen, peavad need olema KUUBIKUD, sellised
armsad pisikesed kuubikud, .. ja muud moodi lõigatuna ma neid ei söö 😀 .. ära küsi miks, ma ei tea isegi miks mul selline imelik
kiiks on 😀 😀 😀
Appi, mulle meenub koguaeg midagi. 😀
Kunagi väiksena sai söödud hästi
palju koogel-moogelit, oii kui hea
see siis oli, aga enam ma ei kujutaks
ette, et peaks seda sööma, ei maitse
enam. Muidugi polegi seda tegelt juba
aaaaaastaid teinud, aga tean, et enam
see hea ei maitseks. Ja saianukkidega
tegin alati nii, et sisu välja,
ketšupit sisse ja see sisu uuesti
peale ja oi kui hea see maitses. Küll
see lapsepõlv oli ilus ja tore aeg. 😀
Ma olen 33, aga saianukkidega teen ikka nii 🙂 Ketšupi
asemel läheb siiski moos.
Meile tehti maal vanaema juures piimapudi 😀 Piim,
saia tükid, suhkur ja valmis..maailma parim magustoit
😀 Praegu ma küll ei kujuta ette, mis näo mu lapsed
teeks, kui ma sellise magustoidu nendele ette laoks.
Seda tehti meie lapsepõlves, aga saiapudi nime all. Ükspäev alles mõtlesin, et peaks proovima… 🙂
Meie teeme leivaga 😀
Mul oli väga kaua komme süüa asjadelt kõigepealt
“ääred” ja siis sisu?? Jäätisel, kohukestel, kommidel
jne šokolaadiasuur; saial,leival ääred; pelmeenidel see
taigna osa jnejne?
Ma siiani sööön mõnikord paljalt leiba-saia, ikka nii, et sisu enne ja ääred peale 😀
Teen siiamaani (27. eluaastani) sama ja ilmselt ka edaspidi 😀
Oskan seda seletada ainult sellega, et enamus maitseid ja tekstuure lihtsalt tunduvad eraldi paremad, kui
segamini hammustatuna.
Ma teen siiani seda jäätisega, pulgajäätisel glasuur ümbert ära ja saab jäätist nautima hakata.. ma ei tea kus kohast see komme
külge jäänud aga eelkõige ilmselt mugavuse pärast, sest mäletan, et mulle kukkusid koguaeg need shokolaadised glasuuritükid
sülle ja sellep pidi need enne ära sööma 😀 kohukesel teen ka vahest nii ja mõnikord saial ka, oleneb mis saiaga tegu on 😀
Imelikud kombed ja reeglid olid meil just
vanaisa ja vanaema juures.
Kui vanaisa ja vanaema juurde veega wc
tuli siis wc – paberit võis võtta vaid ühe
tüki ?? ajalehti võis kasutada nii palju
kui ise tahtsid.Mäletan et peitsimine õega
pehmet wc – paberit 🙂 mul tulid sõrmed
sealt alati läbi?? vot nii pehme oli..
Samas tädi juures maal oli kuivkäimla ja
sinna tohtis vaid seda paksemat häda
teha, kõik vedelam tuli väljas teha..
No see teekoti teema oli meilgi 😀
Nõud pidi peale sööki ära loputama ja
paksem sodi tuli kallata wc-potti.
Peale lõunasööki tuli alati leiba – luusse
lasta 😀
Kui 3l lehmapiima suvel köögilauale
unustasid siis see tuli ka hiljem ära juua
??? õde pääses sellest alati.Ma ei
viitsinud laua ääres passida ja kulistasin
täiega selle alla.
Kui vanaema praadis päeval liha siis õhtul
sõime praetud leiba selles õlis.Ja see oli
nii nämma..?
Praegu ei tule päris kõik meelde aga neid
asju oli kindlasti veel..
Meenus veel see, et kui on vetsu
minek, siis alati enne potile
istumist panen wc paberi kõigepealt
ja alles siis istun. 😀 Nii olen
teinud väiksest peale, kui oli
kuivkäimla ja hiljem, kui sai
normaalse wc, siis ikka tegin edasi
nii ja kuni tänase päevani. 😀 Kui
elaks üksi, siis ei teeks nii, aga
kuna ei ela üksi ja üleüldse on suvel
palju inimesi maal majas siin, siis
muudmoodi ma ei saa, lihtsalt pean
enne paberi potile laotama ja siis
saan rahus istuda ja omi asju ajada.
😀 Lihtsalt ma olen puhtusefriik ja
see on minu jaoks kuidagi nii
ebahügieeniline, nii et teisiti ma ei
saa. 😀
Mina elasin vanavanematega 90ndatel ja kiiksud siis nende käest pärit. Üks näiteks see, et meil olid kommid alati külmkapis.
Ma ei tea miks, aga hoian ise ka komme külmkapis. Palju paremad, maitse säilib palju rohkem. Võib arvata et on liiga kõvad
hammustamiseks, aga ei ole, väga nostalgiline minu jaoks 😀
Mahlu ei joonud, magus jook oli vesi + marjad (tegelikult polnud üldse magus)
Siis ka see, et nad olid ikka sõjaaja inimesed ja vaesusega harjunud. Hiljem kui olid pigem keskmisest jõukamad säilisid ikka
mingid kokkuhoidlikud kombed – nt. vanaisa sõi ära kurgi, mandariini ja apelsini koored, isegi vist banaani omad, koogi
kõrbenud ääred ja valestiläinud taigna. Peaks mainima, et söögist puudust polnud.
Iga päev pidi lõunauinakut tegema – 20 minutit. Iga jumala päev pärastlõunal pidi kogu pere 20 minutit magama, ei rohkem
ega vähem, aga pidi selle “vaikse aja” võtma. See lastele siiamaani sisse jäänud kõigile.
Viimastel aastatel vanaema silmanägemine oli juba päris halb, aga talle meeldis seebikaid vaadata k.a. vapraid ja ilusaid,
ainuke, millel pealelugemise asemel subtiitrid olid. Vanaema ei näinud neid lugeda ja vanaisa luges talle reaalselt vähemalt
10 aastat iga jumala õhtu seebikateksti ette. Kutsus seda seebikat “vaprad ja tõprad”, nii vihkas seda, aga igal õhtul oli teleka
ees ja luges ette 🙂
See vanaisa ettelugemime on kõige armsam asi, mida
ma pikka aega kuulnud olen ?
Jaaa! True love!:D
Vaprad ja tõprad:D
Nii armas:D
Naersin südamest:)
Me kutsusime seda seriaali vahepeal “arad ja
koledad”samas käis ka see vaprad ja tôprad läbi
Moosist morsi tegemist mäletan mina vanaemal väga hästi 😀 just maasikamoosiga:D.. Ning punaseid sõstraid söön ma
suhkruga:D
Üks kiiks on veel , mida ma ise kõige rohkem naeran. Kui ikka on palavad ilmad ja ööd ka ikka väga soojad. Magan ma sokkidega:D
Seal 9gagis on varem ka sarnane teema olnud ja päris
huvitav on lugeda. Mõni vanem on oma lastele
rääkinud näiteks et auto ei lähe enne käima kui vöö on
peal. Ja et kui jäätiseautost muusikat lastakse kõvasti
siis on jäätis otsas.(Ameerikas)
Aga enda lapsepõlvest vist midagi sellist ei meenugi
mis oleks imelik olnud.
Teepakke siiani kasutab ema nö mitu korda kui nt 2
tassi teed teeb, siis paneb algul ühte ja siis veits aja
pärast teise, sest muidu tuleb liiga nö kange see tee
tema meelest. Nii et kuskile kuivama jätab selle paki,
seda ei tee.
Ja paljud mahlad on ka liiga magusad nö puhtalt ja
võiks jah vabalt veega lahjendada, kuigi ma seda ei tee.
Maal ämma-äia juures on alati see teetupsu
säilitamine aga ma üldiselt viskan alati neid vedelevad
tupse ära. Ämm juba peidab neid kappi eest ära. Seni
viskasin kuni ükskord oligi ainult paar teekotikest
kodus ja neid siis hoidsime kampas sest pood asub
kaugel.
Enda kodust kiikse ei mäletagi. Pigem praegu ämma
juures need imelikud asjad. Ja tal veel komme et
sibulat ära ei viska kui kõik ära ei kulu ja siis see
minumeelest haiseb jubedalt. Mõnikord pandud
kuskile nõudekappi ja kui ukse lahti teed siis jube hais.
Ja noo sibulaid maal nii palju et ei saa aru miks neid
poolikud alles peab hoidma.
Sibul läheb seistes mürgiseks. Hakkab igast baktereid
külge koguma
Midagi nii rumalat pole enne kuulnud!
Ja ma ei saa ka sellest aru, miks peakski toitu ära
viskama…sibulat ju kulub iga päev. Anna parem
ämmale nõu, et poolik sibul pangu külmikusse
plastkarbi või fooliumi sisse, siis ei anna muule
toidule maitset ja lõhna.
Morsi tegemine moosist. Mulle ei meeldi see moosi soga. Morss peab olema puhas.
Meil ka ûhe teepaki kasutamine mitu korda. Ûhest korrast vist môeldud, et tee on kangema poolsem.
Mina aga ei lase nii kaua teepakil tassis olla, et sellest piisaks ainult ûheks korraks.
Lapse söötmine nii, et mälud toidu enda suus, siis see luskale ja annan lapsele. Kohutav. Oma lastel ma ei
lase kasutada kellegi teise söögiriistasidki. Rââkimata enda näritud toidu söömine.
Koorega kartul. Ma ei kannata seda mulla maitset. Kartulit keetes on kohe tunda, kui kartulid on halvasti
pestud. Koorin alati kartulid, kui nendest sûûa teen.
Tahaks natsa ropsida, aga miks on vaja lapse söööki ise ära mäluda :D??
Tean ka mina sellist “kommet” oma tuttaval 🙁
nimelt vanaema mälub lapselapsele toitu ette, sest
nii pidavat kiiremini saama… (Ja seda tehtakse
kohati siiani, kui laps juba 5,5a).
Misasja??? KUHU saab nii kiire olla, et laps ise närida ei jõua :D???
Appi, kui haige ???
Kusjuures sellel lapsel on hetkel päris
tõsised toitumishäired. Sõõb enamasti
ainult purustatud toitu ja putru. Nagu
mõni suurem tükk suhu läheb siis
öögib… ? Lasteaias selle pärast pm ei
söögi, et seal ei tehta asju nii puruks ?
Appi, mul ämm ka rääkis kuidas ta ise toidu
peeneks näris ja siis lapsele andis süüa, niiiiiii
rōve ?
AGA MIKS JEESUS KÜLL :D?
Beebi-püree a la eelmine sajand 😀
Vanavanaema tegi üle-küla pähklikringleid.
Arva, kuidas ta pähkleid purustas sinna 😀
No blenderi vm vahendite puudumine pole küll mingi vabandus sellistele rõvedustele. Püreesid tehti vanasti läbi
sõela surudes ning pähkleid sai purustada käsikohviveskiga või kasvõi hakkides ja (liha)haamriga tampides.
Phahahhahahaaaa.
Naeran Südamest!
Pole päris teemasse, aga minu vanaisa tegi mulle aeg-
ajalt suhkruleiba – leivaviil kraani all niiskeks ja suhkur
peale 😀 Imelik värk 😀
Haha, issand jumal kui armas tundub leivaviilu niisutav vanaisa :D:D
Suhkur ei püsinud niisama peal 😀
superarmas sellegipoolest 😀
Ma söin nii suhkursaia 🙂 enam ma ei kujutaks ettegi sellist suhkru söômist. Ja pannkoogid olid ka
suhkruga paremad, kui moosiga 🙂
Ma mäletan suhkrusaia nii, et saiale määriti võid
ja kasteti suhkru sisse. Maitses hea! Praegu ajab
öökima mõte sellisest saiast.
Mu vanaisa tegi kaaa mulle sellist saia kui
lasteaiast koju tulin. Ja hiljem suuremana
kui külla tulime siia tegi kaa. Ilmselt on
siiani maitsev.. aga eriti nagu ei tõmba küll..
😀 või ja suhkur.. hmm.
Ja vôi kiht oli veel paks 🙂 mida rohkem vôid, seda rohkem jäi suhkrut saia kûlge 🙂
Me tegime väiksena suhkrusaia ning meeleiba. Tihti
söön seda praegugi, eriti siis kui ilge magusa isu on ja
poodi ei viitsi minna ?
Minu vanaisast ka mälestus, kuidas lõikas leiva
kuubikutesks, lisas suhkru ja vee ja siis sõi
mõnuga:) mulle ka maitses…aga praegu küll ei
tahaks:D
Täiesti normaalne 🙂 Lapsena sõin kA niimoodi
suhkruleiba.
Tegelikult sa tõlkisid seda pildi sõnumit natuke valesti.
Seal on mõeldud ikla nii, et mis olid lapsepõlves need
asjad, mis tol ajal imelikud ei tundunud, aga nüüd
täiskasvanuna tunduvad. Aga see selleks ? .
Ei ma sain aru küll, mismoodi pildil mõeldud oli, aga mul endal mõte läks teisiti rändama 😀
Mul peeti synnipäevi haruharva ning
kui peetigi siis ema tarvitas alati
alkoholi….minu arust ei käi laste
synnipäevad ja alkohol kokku ja
õnneks minu lapsed ei pea selliseid
sünnipäevasid nägema 😀
Arvestades, et mu kasuisa on muusik ja enamik meie peresõpru haarkoor rokkarid ja ma ei tea misasjad, siis mina ei pilgutanud silmagi, kui ma algklassidest koju tulles korteritäie magavaid inimesi eest leidsin, osad tugevamad veel köögis pralletamas 😀 Ma ei oleks selle peale tulnudki, et see imelik on, kuni ma sõbrannale külla läksin essas klassis ja ta ema a) ärkvel oli b) kooki tegi 😀
Ma arvasin, et sellised asjad juhtuvad ainult filmides 😀
😀
Minu peres ka ikka minu sünnipäevadel vanemad
natuke jõid, ei mõista siiani mis selles nii hullu on.
Mu sugulased nt neil sai tütar nüüd 18 ja isegi
sampust ei pakitud, põhjendus lapse sünnipäeval
ei jooda 😀
Mul eksi ema õpetas, et kui kõrvas vesi, et siis hüpata ühe jala peal ja nina kinni hoida. Minu meelest
hüpoamine kindlasti aitab, aga küll nina kinni hoima ei pea, nüüd on suurt meest naljakas vaadata nii nina
kinni hoides hüppama.
Ja ta uskus, et kui nuga hoida kraanikausi kõrval, mitte noa hoidjas, siis see läheb nüriks seal metalli
vastas. See oli ka tal kodust tulnud uskumus.
Enda asju ei oska välja tuua, teiste puhul paneb paremini tähele ma arvan.
Mul oli ka see teekoti harjumus vanasti nii kodus kui ka
vanavanemate pool? ja kui vanaema pool jäätist tahtsid süüa,
siis ta sulatas seda alati pliidi peal soojaks?minujaoks oli see
väiksena väga veider kuna kodus polnud nii?
Mul vanematekodus peab iga uks koguaeg lukus olema. Lähed korra vetsu/õue oma hoovi, siis pead panema köögiukse lukku.
Tuled ülevalt korruselt ära, tuleb panna ülemise korruse koridoriuks lukku, kuigi ise oled nt majas all korrusel.. 😀 Mu emal mingi
paranoia vist..
Ja õues kus terrass on meil, siis IGAKORD kui natuke tuuline ilm on, võetakse sealt pealt see riidest katus maha. IGA JUMALA
KORD. Pmts ülepäeva 😀 no hull point edasi-tagasi solgutada seda..
Kardol oli ka vanasti komme oma toa ust lukku panna. See oli mulle jube imelik, et ala läksin korra aeda, siis tahtsin toast midgai võtta – uks lukus 😀
Eee, mina näiteks närisin ühte nätsu mintu
päeva…? Kusjuures mäletan täpselt et
säilitasin oma juba näritud, maitseta nätsu
kirjutuslaual laualambi küljes…? JUBE
MEENUTADA…?Aga mis sa teed kui nätsu
sai nii harva aga nätsutada oli ikka nii mõnus…
Issand, kui vana sa siis oled, et see näts selline rariteet oli :D?
…?…32 olen
Minul oli kapi peal koht, kuhu nätsu ööseks panin ?
Meil lasteaias oli nii, et kui kellelgi oli
nätsu, siis ta andis enda suust teistele ka
killukesi. Vahel mingi 5-6 last närisid ühte
nätsu. Mäletan, et ilgelt tibatillukeseks
jäid need tükid mida rohkem tahtjaid oli :-
D 😀
Meil oli ka see teekoti korduvkasutamime,õnneks on
nüüdseks vanematel see komme ära kadunud,muud
imelikku nagu polegi vist.
Tundub, et see teekoti säilitamine on kõigi
lapsepõlvest läbi käinud. Mäletan ka sama asja 😀 Aga
see komme ilmselt tekkis, kuna vanasti vast polnud
teepakke väga saada ja siis tuli kokku hoida.
Oma 2a lapsele andsin ka veega pooleks. Mitte, et mul
mahlast kahju oleks. 3a annan tavalist mahla.
Enamasti joob siiski vett.
Kartsin last ära rikkuda. Mõtlesin kui saab seda
magusat mahla, siis vett enam ei tahagi.
Noh, eks mu vend oli ka umbes samas vanuses, aga lihtsalt see tundus jube imelik SIIS 😀
Veel… kui kodus põrandaid pesti, siis pidid
lapsed seni oma toas passima kui põrandad
mujal ära kuivasid… ei tohtinud jalajälgi teha
😀
Ma mäletan ka nagu sellist asja 😀
Mu koer peab ka oma koha peal seni passima ja mees
samuti ühes kohas olema ? kui minna üle märja
põranda, eriti paljajalu, siis on minu jaoks
põrandapesu mõttetu, sest need jalakäljed jäävad kuni
järgmise pesuni sinna parketile ilutsema ?
Ja kui tahan vett juua, siis alati
kraanist lasen tassi vett täis,
kallan tassi tühjaks ja siis lasen
tassi uuesti vett täis ja alles siis
joon. Miks nii teen, ei tea isegi. 😀
haha, hea kiiiks 😀
Teen sama! 😀
Ma tegin ka kunagi nii, aga nüüd mõistan et
paraku nii paljudel inimestel ei ole reaalselt
joogivett ning selline teguviis ei tundunud enam
õige.. ning jah , ma tean et see et ma ise ei raiska,
ei muuda nende elu otseselt, aga ma ise hakkasin
seda kulutamise teemat natuke tõsisemalt
võtma 🙂
Mul on nii et kõik tassid lasen veega üle.. jube nõme
kiiks aga süda ei anna rahu ju 😀 ja mul mehe
vanemate juures on komme võitopsile nuga sisse jätta
ja ilma kaaneta külmkappi panna 😀 nii imelik ..
Mul sama! 😀 ja ma söön alati võileiva
ääred enne ära ja siis alles sisu
Ma teen sama. Torudes seisnud veel on halb maitse lihtsalt. Natuke kui vett kraanist joosta lasta, tuleb värske ja külm vesi selle
torudes seisnud sooja vee asemel.
Mina teen ka nii, sest siis tundub vesi külmem. 😀
Mõned lasevad lihtsalt kaua joosta veel.
Ma teen ka nii 😀
haha, sama!
Ema sundis mind kraanist veekeedukannu
vett sealt kannutilast? laskma…no sealt, kust
muidu kannust vee välja valad. Kaant ei
tohtinud avada ja otse sealt kaudu vett kannu
panna. Jube ebamugav oli :S
Ma ka panen vett veekeedukannu sealt tilast, sest ma lihtsalt ei viitsi seda kaant lahti teha, aga kui sa viitsisid, miks see su ema häiris :D?
Vot ei tea. Küsisin ja vastus oli, et tema
ütleb nii 😛
Mul ema alati käsib ka panna värske vee veekeedukannu, et ühte vett mitu korda ei keeda. Pidi parema
maitsega kohvi tulema. Ma võin südame rahus päevas kolm korda seda sama vett keeta, kuni kann
tühjaks saab.
Issand, ma ka ei pane iial uut vett sinna 😀
Lugesin kuskilt kunagi, et kui korduvalt
keeta ühte ja sama vett, siis pidi see
mürgiseks muutuma vms. Ühesõnaga see ei
olevat kasulik 😀
Kuidas saab vesi keetes mürgiseks minna :D?
Mul ka ema luges kusagilt, et kui
oled juba ühe korra vett keetnud,
siis teist korda pole seda hea üle
keeta, vaid ikka uus, värske vesi
sisse panna ja ise teen sellest ajast
alates ka nii. Ei kujuta enam ette,
et vett, mis on juba seisnud, hakata
uuesti keetma. 😀
Ma jälle ei kujuta ette, et ma valan kannutäie vett ära ja valan uue sisse 😀
http://m.ohtuleht.ee/683346/ara-kunagi-keeda-juba-keedetud-vett-see-on-
tervisele-ohtlik Lisaks veel palju ingliskeelset infot.
Tuleb kannu valada täpselt nii palju
vett, kui vaja. Omal oli ka komme
kann ikka vett täitsa täis panna, aga
nüüd ainult nii palju kui vaja läheb.
😀 Hea teema mida jälgida. 🙂
Lugesin artiklit et vee uuesti keetmine pidi
tervist kahjustama 😀
Aga jh mis ei kahjusta 😛
Päris mürgiseks see jah ei muutu, aga jääb
hapnikuvaeseks ja ei soovitata jah mitu korda
sama vett keeta aga ega see midagi ei tee ja
ilmselt maitse vahest ka enamus aru ei saa 😀
No ma lugesin ka kuskilt et korduv keetmine
kahjulik.. peale seda lapsele midagi tehes panen
ikka uue vee. Kes teab, äkki ongi kahjulik 😀
kõlab üsna jaburalt 😀 endale vett keedan, siis
kül uut ei viitsi panna 😛
Äkki ema arvas et kaas kulub ära 😀
Meil on üsna mitmel kannul kaas katki läinud.
Meil oli ka teekoti taaskasutus, vaesed ei olnud ka 😀
Ma vaatan, et see värk paljudel, polegi ainuke 😀 Äkki meie emade aegadel oli teekott haruldus :D?
Mina teen täpselt nende
teekotikestega nii, et kasutan 2-3
korda ühte ja sama. 😀 Ma ei lase
neil tavaliselt seista tee sees, nagu
pakil kirjas, et lase tõmmata nii ja
nii palju minuteid, vaid panen
kotikese tassi, vesi kohe peale ja
siis pmst võtan ka kohe välja ja seda
sama kasutan 2-3 korda veel. 😀 Miks?
Sest ühte teekotikest saab ju mitu
korda kasutada ja minu arust on see
raiskamine, võib imelik tunduda, aga
minu arust täiesti normaalne ja okei.
.D Ainult siis võtan uue, kui keegi
teine on ka kasutanud minu võetud
teekotikest, muidu mitte. Ja vahest
meeldib ka küpsiseid tee sisse kasta
ja siis süüa. 😀 Hetkel rohkem nagu
midagi ei meenugi.
Mina ka ei viitsi neid seal sada aastat leotada ja näiteks kui ma korraga kaks tassitäit teen, siis tundub mulle ka jumala tavaline need kaks tassi sama kotiga teha. Aga et ma nüüd selle kuskile eraldi taldrikule asetaks ja laseks niiskena kopitada, et ehk tahan homme ka teed, seda ma enam ei tee 😀
Just, ise teen ka ainult siis nii,
kui kohe joon järjest mitu tassi, et
ei aseta neid kuskile taldrikule
kopitama ja ootama järgmist tee
joomis korda. 😀
See oleks päris hea, et nädal aega vedeleb seal 😀
Meil tehti moosist morssi:)
Kas see on imelik? Mul vanaisa ka tegi ja vanaema teeb siiani 😀
Tegelt see on suht hea, aga no moos eraldi on ikka parem ja morss siirupist:)