Tere Mallukas,
Loen tihti Su blogi ja hindan väga, et Sinu blogis kajastuvad asjad täpselt, selliselt nagu need on… et kui tuju on paha, siis ongi tuju paha ja kui kõik on hästi, siis ongi kõik hästi ja kui on meelepaha ja nurinat, siis nii ongi 😀 Mitte ei hakata ilustama, stiilist, et shitaks halb on olla, aga teeme näo, et kõik on hästi, sest avalikkusele ei meeldi vingus näod. Ja meeldivad ka ausad kommentaarid – igalühel on oma arvamus, ja neid juletakse ka kirja panna. Juletakse arutleda ja ka lahendusi püstitatud teemadele pakkuda. Mida muud ühelt lahedalt blogilt oodata enam – lihtsalt Super!
Aga pakuks teema arutluseks ka Sinu lugejatele välja – olen mitmendat aastat kimpus lastevanematega, kes paistavad arvavat, et mida kallim ja uhkem kingitus õpetajale (jõul,sünnipäev, lapse sünd, abielu, klassi lõpetamine) jätab klassi lapsed paremini meelde, kui lihtne ja südamest tulnud kingitus. Olen vist igavnenud arusaamade ja prioriteetidega lapsevanem, kes hindab seda, et õpetaja minu lapsi õpetab, kuid talle on selle töö eest ette nähtud ka palk, töötasu näol. Ja mina hindan oma laste õpetajat omal moel – ehk aastaringselt, mitte mingil konkreetsel päeval. Ja kingituseks – enamasti lilleõis, või midagi mis pakub emotsiooni – küpsetasime enne jõule lapsega piparkooke, kaunistasime paelaga, kirjutasime kaardile jõulusoovid ja viisime koos üle. Olengi seda, meelt, et tegelikkuses pakkuks õpetajale ju selline kink palju rohkem rõõmu, mis on südamega tehtud.
Meil ühes klassis on nii, et nüüd on tulemas algklasside lõpp ja klassijuhataja vahetub. Lapsevanemad, tahavad teha õpetajale 150 eurose spa kinkekaardi, koos erinevate hoolitsuste ja veekeskuse külastamisega. Mida arvate teie nii kallist kingist õpetajale?
Mina esmalt mõtlen oma ette, et kuna õpetaja on juba eakam, siis võib olla on tal mingi tervise probleem, mis ei luba tal mõnda hoolitsust nautida. Või hoopis, äkki ta ei käigi spades. Kahju, kui selline kink ka raisku läheks. Vastu võttes peab ju õpetaja ikka naerulsui olema ja naeratades rõõmu üles näitama. Ei saa ju öelda, et oi.
Jõulude ajal oli teises koolis teema, et lapsed said jõuluvanalt paki, kus oli sees tintenpen ja shokolaad, ( kokku u 6 euri pakk) ja õpetajale kingiti haapsalu sall ( tellitud. ja umbes 95 eurot). Ja tintenpeniga võis hakata kirjutama siis, kui käekiri lubas. Mõni laps siis peale jõuluvaheaega alles.
Ma ei ole kingituste tegemise vastane. Mina hindan pigem seda, et see oleks olnud südamest tänulikkust näitav kink, kui keegi lapsevanematest oleks selle salli valmis teinud.
Ja siis keegi julgeb oma arvamust välja öelda, saad sõimata, et kinkimine on tänulikkuse väljendamine ja see pole sunniviisiline. Enamasti on kujunenud nö ladvik, lapsevanemaid, kes kingitusi välja mõtleb, ja raha selleks kogub.
Meie peres on paraku tänulikkuse väljendamine… teistmoodi. Asjad on toredad. Aga asjad ei näita tänulikkust. Tänulikkust näitab emotsioon. Südamega klassi poolt tehtud ühtne läbimõeldud kingitus.
Samas, kas klassilõpu kingid ei peaks tulema klassi laste poolt? Aga kui lapsevanem otsustab mitte rahakogumise rallis osaleda, siis ei mainita ka lapsenime ära. Seega on see kinkimine muutunud, pigem vanematepoolseks pugemiseks. Minu arvamus. Aga mida Sina Mallukas arvad?
***
Mul muidugi pole kogemust kooliga, aga ma eeldan, et lasteaias on umbes sama, mis koolis. Mõni aktiivsem vanem pakub midagi välja ja teised nõustuvad. Vähemalt meil pole olnud mingit tüli. Samas mul ei tule praegu ühtegi kingitust meelde, issand, oleme ju ikka kinkinud? Minu meelest kunagi oli mingi kinkekaart…
Mina olen Mari kasvatajatega nii rahul, et võiks neile hunniku haapsalu salle kinkida, kui keegi ära orgunniks. Aga mis teie koolis/lasteaias kingitakse?
28 kommentaari
Naljakas vastuseis, nagu ikka, kõikide asjadega. Mina küll esialgsest postist välja ei lugenud, et ollakse kinkide vastane ollakse, vaid et mis oleks sobilik kink õpetajale.
Täna olen nõus, sellega, et keegi kingiks mulle ilusat, praktilist, kodust…mitte kinkekaarti. Olen õpetaja 🙂 aga sosinad on jõudnud minuni et plaanitakse juustuvaagnat ja kinkekaarti.
Ausalt eelistaks kasvõi seda 25 lapse eraldi toodud piparkooki
Sellel inimesel oleks nagu kahju või kadedus, et õpetaja väärtusliku kingi saab. Kui õpetaja teeb head tööd ja hoiab oma õpilasi, siis 5 euri nägu pole ju niii üüratu summa? Pole need palgad ju teab mis suured neil. Südamest tulnud kingitused on muidugi toredad, aga kui 30 last toob karbiga küpsiseid, siis kuhu õpetaja need kõik paneb?
Haapsalu sall – olen kindel, et nende kudujad panevad alati südame oma salli sisse, sest see on ikka ilge nikerdamine (olen üritanud) ja kui mõni lapsevanem oleks hoopis ise selle kudunud, kas see siis ei oleks olnud väärt 95 eurot? Et see lapsevanem oleks pidanud selle tasuta tegema ja kogu rühm oleks oma nime sinna alla kirjutanud? Miks ei teinud ise ettepaneku, et jou, säästame see 95 euri, ma koon ise selle salli tasuta valmis 😀 juudas küll
Tean seda lugu. Aga see lapsevanem tegigi selle ettepaneku, et kuna oskab ja võib teha, tasuta.
Selle peale öeldi, et kui soovib võib ta seda teha, et siis jääbki raha rohkem üle kommikarpide ja kinkekaartide jaoks.
Vaat, see oli see, ilmselt, mis oli Mallukale kirjutamise ajendiks.
Millegipärast leidsin selle psotituse alles nüüd aga teema on väga päevakohane.
Vanem laps läheb mul ka sügisel kõrgemasse kooliastmesse ning ühe teise lapsevanemaga arvasime, et oleks kena teha klassijuhatajale üks kingitus. Kuna poolsunniviisiliselt olen mina lastevanemate esindaja siis mina organiseerin. Kuna õpetaja on üsna külm ja kauge laste jaoks siis 19ne lapse vanematest reageeris 11. Summad olid päris pisikesed niiet midagi suurt selle eest ei saagi ja ega ei taheta ka.
Sünnipäeva ei teagi millal klassijuhatajal on. Jõuludeks oleme õnneks ikka enamvähem kõigi panuse saanud ja siis on kingitud raamatupoe kinkekaarte(ta suur raamatutehuviline) ja vist üks aasta sai ka personaalse tikandiga pehme pleedi. Viimaste jõulude ajal aga panin ise kokku suure kingikorvi(kohaliku mesiniku mesi, isetehtud küünlad, isetehtud magusad vürtsidega mandlid jne jne) mõeldes õpetaja peale personaalselt ja tundub, et see läks kõige paremini peale kuna sellist tänuavaldust klassile pole enne saanud.
Teise lapse klassijuhataja on hoopis teisest puust. Meeldiv, soe, empaatiline ning väga aktiivne. Ka lapsevanemad on palju aktiivsemad. Summad, mida lapsevanemad on nõus õpetaja kingitusteks panustama on 2x suuremad. Ja kõik kulutavad rõõmuga nii toreda klassijuhataja peale. Sest ta teeb niipalju rohkem kui lihtsalt klassijuhataja.
Tema sünnipäev on mul juba teist aastat kalendrisse ära märgitud 🙂 Siis ei tee küll klass midagi ühiselt aga vist iga laps viib kas lilleõie, kommikese või midagi isetehtut.
Olen ka õpetaja ja võin omalt poolt mõne sõna sekka öelda.
Olen nüüdseks oma käe alt lendu lasknud 2 algklasside lendu 1.-4. kl. Klassid olid väga erinevad.
Minu esimene lend oli täis aktiivseid ja mõnusaid vanemaid, kes justnimelt organiseerisid koos mulle imelise sünnipäeva. Terve kool oli täis pandud orienteerumise stiilis toredaid mõtteid ja soove mulle ja nii mind juhatati kodunduse klassi, kus ootasid mind ees minu klassi lapsed ja mõned vanemad. Nad olid mulle katnud laua, valmistanud ise tordi ja kingiti suur lillesülem. Ja sellistlaadi üllatused toimusid minu igal sünnipäeval 4 aastat jutti. Ma olin südamepõhjani liigutatud, et nad nägid vaeva ja lapsed ootasid õhinaga seda, kuidas ma esimese tordiamspu võtsin ja seda kiitsin.
Ka jõulude ajal peeti mind meeles, enamasti kingiti piletilevi või raamatupoodide kinkekaarte (ca 30-50 eurosed). 4. klassi lõpukink oli suur ja hinnaline, mida ma avalikustada ei soovi, kuid vanemad põhjendasid mulle ära, miks ma selle vääriline olen. Meil oli tõesti suurepärane koostöö ja parm klass kes olla sai.
Teine lend oli hoopis teistmoodi. Mind üllatas jõulude ajal saadav hinnaline kingitus, kuid sünnipäeval ei toodud lilleõitki. Minu jaoks on palju olulisem sünnipäeva lilled, kui jõulukingitus.
Kokkuvõtvalt, mis ma soovin öelda, on see, et ükski asi ega kinkekaart ei trumpa üle südamest tehtud üllatust, torti, ühislaulu… Mina julgustan rohkem panustama ajaga, mitte rahaga. Lilleõis on tihti palju parem variant, kui kommikarp.
NB! Mulle tuleb üllatusena, et kirjutatakse osalevate laste nimed kaardile… minule on alati kaardil olnud kirjas “Soovib 2.B klass”. Meil oli klassis 2 teisest usust last ning üks väga vaesest perest ja tean, et nende osalust ei olnud kunagi, nad enamsti ei tulnud kahjuks kohalegi üritustele, aga organiseerijad vanemad ei mõelnud kunagi, et jätame nüüd eksta nende laste nimed välja.
Minu kogemus küll mitte kingi näol, aga lapse sôimerühma ôpetajad tegid koosolekul otsuse Osta Vanemate Raha eest, milleks oli 10€ lapse pealt, rühma pimendavad rulood magamistuppa, kuna lapsed ei saavat magada kui päike paistab sisse. Alles kooli aasta alguses oli rühmas tehtud remont ja uued rulood ees, küll mitte pimendavad. Töötasin ise 6’a seal smas majas ja kôrval rühmas, said kôik lapsed magatud tavaliste ruloodega. Ja kui ma ei olnud nôus maksma, sest niigi maksan kohatasu jne, millest siis lasteaed peaks vôimaldama need rulood kui nii vajalikud on, siis hiljem pandi minu lapse kapi kohale suur ja punane tänukiri, kus siis polnud ei minu lapse nime ega minu nime? aga noh, ma ei lasknud ennast häirida, seal rühmas küsiti ka telefoni kôneaja laadimiseks raha, mis
ausalt oli enamus aja väljas kuna nad unustasid laadima panna?
Jah..nii ta on. Meie kooli ajal mõtlesime ise kinke välja. Nüüd kui olen lapsevanem, siis on see pigem meie teema. Ütlen ausalt, mina selles väljamõtlemises osa ei võta, kannan vaid raha üle. Üldjuhul on see jäänud alati 5 euro piiridesse. Aga see ei tähenda, et ma poleks nõus kingitava asjaga. Meie õpetajad (nii algkooli kui ka praegune põhikooli oma) on alati kõva häälega toonitanud, et neile midagi kinkida pole tarvis. Teadagi pole lapsevanemad sellega nõus ning oleme kinkinud nt Eesti Kontserdi kinkekaardi (hinnaks maks. 50 eur, meie algkooli õpetaja on suur muusika ja tetrifänn). Algkooli lõpetamisel kinkisime hoopis omatehtud suure klassialbumi, kuhu iga laps oma soovi või tänuavalduse kirjutas. Pilte oli palju..klassi ekskursioonid, matkad, klassiõhtud. Sellised kingid on toredad. Ja üldsegi mitte kallid.
Aga nt tean ühte noort õpetajat, kes on uhke oma õpilaste vanemate kingituste üle.. pandora käekett ja need pärlikesed.. et siis nüüd teavad, mida tähtpäevadeks kinkida.. neid charme aina juurde. Imelik.
Imelik on lugeda, et lapsevanemad mõtlevad kinke 🙂 me mõtlesime ise, samas ajad on muutunud. Tegime klassijuhatajale kingiks enda kirjutatud laulu 12.klassis. Ta oli mees ja hakkas nutma selle peale, oli liigutatud.
Samas, tegime ka algklassides ise kingitusi, vanemad ei teadnud midagi. Vahet polnud, kellel oli või ei olnud raha. Klappisime seal oma sente kamba peale ja kink oli kõigi eest.
Meie elame Saksamaal ja minu kõige suuremaks üllatuseks oli see, et õpetajatele naljalt üldse midagi ei kingita. Ja kui kingitakse, siis kogutakse õpilase kohta 3 eurot või mingi muu marginaalne summa. Ja siis ka küsitakse, kas see kõigile ikka sobib ning siis ka 25% vanemaid ei maksa. Siiani on see mulle võõrastav, aga elu on samas lihtsam. Kapitamism ruulib.
Mul poja klassis oli varasemalt ühe poisi ema, kes alati pidas meeles õpetaja sünnipäeva ning ka siis koolisaasta lõppu. Saatis lapsega kirja kooli ning palus tuua tema lapse kätte 1€. Klassis enamasti olnud 22-27 õpilast.
Viimastel aastatel olen selleks eestvedajaks olnud kuidagi mina. Oleme ostnud mõne raamatupoe kinkeka nt. Eelmine aasta ostsime Nominationi käeketi koos ühe nö vahelüli pildiga. Ilmselt see aasta täiendame seda Nominationi ketti mõne huvitava ja tähendusrikka lüliga. Hea meel oli näha koolis käies, et õpetaja kannabki meie klassi kingitud ketti käel. 🙂
Jõulupakiga oli nii, et õpetaja ise ütles, et tema tahab ka osaleda loosipakis ja talle eraldi palun mitte teha. Et kõik saaksid pakid ühes vääringus.
Õpetaja all pean silmas siis klassijuhatajat 🙂
Minu lapsel oli nii fantastiline klassijuhataja põhikoolis, et osalesin rõõmuga talle tehtud jõulukinkides ja organiseerisin ise 9.kl lõpus kingi. Küll tegime me seda vaid nelja perega, teised polnud huvitatud.
See on olnud tõesti meie sügavaim tänu, sest õpetaja on imeline, toetav, teeb kaugelt rohkem kui amet ette näeb. Teades tema kultuuri- ja lugemislembust, oleme kinkinud Piletilevi ja raamatupoe kinkekaarte. Lõpetamiseks lasime teha käsitööna õpetaja huvidest lähtuvat.
Lastel on olnud nii suur rõõm oma õpetajat siiralt tänada.
Elan välismaal ja alati imestan seda kuidas Eestis see lasteaia- ja kooliõpetajate kingituste asi nii keeruliseks ja stressirohkeks on aetud.
Siin saavad õpetajad kingitusi VAID jõulude ajal ja õppeaasta lõpus. Õpetajate kingiraha korjatakse kohe kooliaasta alguses klassiesindajate poolt kokku, seega jõulude ajal ei pea keegi enam midagi eraldi maksma hakkama. Raha andmine on vabatahtlik ja summaks on tavaliselt 23 eurot (£20) mis katab kõik õpetaja ja õpetaja abi kingitused. Klassiesindajad (kelleks on alati 2 vanemat, kes on ennast vabatahtlikult esindaja rolli pakkunud) küsivad alati eelnevalt õpetajalt (õpetajatelt) mis poe või asutuse kinkekaardi nad eelistavad, seega jääb ära kogu stress ja vaidlus mida kinkida ning vanematelt raha taga ajamine.
Kuna see on õpetajatele teada, et nad kingituse saavad, siis ei ole neil mingiks probleemiks oma lemmikpoe nime (või mis iganes nad soovivad) öelda, sest päeva lõpuks on ju see nii õpetajatele endile, kui ka vanematele kõige parem, kui kink asja ette läheb.
Lisaks kingile kingitakse kaart kuhu siis kõik oma nimed ja head soovid kirja saavad panna.
Need vanemad kes tunnevad et soovivad õpetajale veel klassikingile lisaks midagi isiklikult kinkida, need saavad seda siis eraldi teha ja selle peale ei vaata keegi viltu.
Nii lihtne see ongi 🙂
Suht pealiskaudne..see kinkimise ja kingisaamise siiras emotsioon jääb saamata. Et siis sama hästi võib ka mitte kinkida.
Minu lapse lastehoius tehti jõuludel ühiskink kavatajatele, milleks oli kohvimasin, maksis äkki 400-500 eurot. Hoius käib 27 last. Minu arvates oli see liiga kallis kingitus ja mina sellest osa ei võtnud, lapse nime kaardile loomulikult ka ei pandud.
Minu põhi probleem oli aga selles, et selline kinngitus, peale selle, et see on ilmselgelt liiga kallis, ei ole pearsonaalne. Hoius töötab lisaks juhatajale 6 kasvatajat, kes saavad kingitust kasutada küll tööl käies, aga isiklikku kingitust nad ju ikkagi ei saanud.
Miks on see lapsevanem nii kindel, et õpetajal on maru hea meel just isetehtud piparkookide üle? Ehk on ta juba ise kodus neid teinud, aga siis tuleb veerandsada last veel lisaks piparkooke peale suruma, mille üle peab ka väga tänulik olema, sest need on ju ometi südamega tehtud? Sorri, läksin vist hoogu, aga minu jaoks on see igal aastal jõuludel uskumatu kui palju kingitakse just piparkooke, mida niigi iga nurga peal lõpmatult süüa saab 😀 Mõnele inimesele isegi ei maitse.
mulle ei maitse 😀
Ma olin ka aastaid kimpus lastevanematega, kes paistavad arvavat, et mida kallim ja uhkem kingitus õpetajale (jõul,sünnipäev) lasteaias ja neid oli meil 3. Arvan, et lihtne ja südamest tulnud kingitus on parem,kui kallis. Ma hindan seda, et õpetaja minu last õpetab, kuid tal on selle töö eest ette nähtud ka palk, töötasu näol . Koolis jätkub sama trall edasi !
http://www.littlebutcute.wordpress.com
http://www.minulelu.eu- kodumaine toodang lastele
Tere, mina olen õpetaja ja võin omalt poolt kommenteerida. Võin käsi südamel öelda, et mingisugust kingitust (ei jõuludeks, sünnipäevaks ega lõpetamiseks) ma eraldi ei oota. Ma ei eelda, et see oleks midagi iseenesestmõistetavat. Seetõttu ka ei solvu, kui kingitust ei tehta. Lilled (sünnipäevaks või lõpetamise puhul) on küll kenad ja neid võibolla isegi ootan veidi… kõik lapsed kunagi ei too, aga kui juba mõni õnnitleb, on tore. Mina ju õnnitlen ka lapsi nende sünnipäevade puhul 🙂 Mul on olnud mitu klassi (mille klassijuhataja olen olnud) ja need klassid on olnud väga erinevad. Üldjuhul on aru saada, kus on aktiivsemad vanemad, kes viitsivad organiseerida. Nendelt klassidelt olen saanud ka reeglipärasemalt kingitusi. Aga samas veelkord rõhutan, see ei ole kuidagi olnud minu ootus, et kingitus peab olema. Tõsi, vahel on isegi piinlik kingitust vastu võtta, nagu oleksin midagi erakordset teinud, aga samas ei ole ju… Aga ma ise arvan, et neid kinke tehakse ikka rohkem õpetajale kui klassijuhatajale, kelle töö on midagi enamat kui lihtsalt aine õpetamine. Ta jälgib õpilaste käekäiku, kuulab nende muresid, seisab vajadusel nende eest, korraldab väljasõite jms. Seega ei olegi kingituse tegemine mitte selle tavapärase õpetajatöö eest tänamine, vaid tänatakse ikka selle eest, et õpetaja aitab ja hoolitseb teie laste eest ning on neile toeks, teeb tihti ehk enamgi, kui tööleping ja palk temalt eeldaks.
Kokkuvõtteks – kinkige muidugi kui tahate, aga uskuge, õpetajad ei eelda, et neile kingitusi tehakse. Õnnitleda/tänada (lillede või kaardiga) aga ikka võiks, see on lihtsalt kena. Ja igasugune “makske kõik nii ja nii palju eurosid õpetaja kingi eest” süsteem on ka minu hinnangul vale, kui juba on soov raha koguda, siis võiks igaüks panustada vastavalt oma võimetele. Ja kui ei tule kokku loodetud summa, siis saab alati osta midagi väiksemat/soodsamat.
Kui õigesti mäletan, kinkisime oma klassijuhatajale näiteks ühe eriti kaunis köites raamatu, mis oli tema lemmikautorilt. Enne seda sai veel salaja tema samas koolis käivalt lapselt uuritud ega neil juba samasugust raamatut kodus olemas pole. Minu meelest piisavalt personaalne lähenemine.
Kindlasti võiks kink olla sellise hinnaga, et kui hind kõigi klassi laste vahel ära jagada, oleks ka vaesematel peredel võimalus panustada. Kooli lõpetamised ja jõulud on niikuinii selline aeg kus kulub rohkem raha kui muidu.
Oma põhikooliajast mäletan, et meie klassijuhataja oli väga väga ebameeldiv inimene, kes lausa ei sallinud lapsi ja ei tekitanud kunagi tunnet, et sooviks temaga samas klassiruumis viibida. Ma ei mäleta millise kingi talle tegime, aga see oli küll kõigi poolt väga vastumeelne.
Kas pole loogiline, et laps saabki odavama kingituse, sest talle teeb selle kingituse lapsevanem, aga õpetaja kingituse tarvis kogutakse ju mitmelt lapsevanemalt raha kokku? Või ei?
Mõtlesin sama, et summa lapsevanema pealt on ju tegelikult sarnane (laps 6 eurot, õpetaja 95:25 (või mitu iganes last antud klassis käib).
Alati leidub keegi, kes on millelegi vastu. Väga raske on 25 perekonnaga midagi kokku leppida – igal ühel erinevad võimalused, aevamused ja mis peamine kogemused! Seega tulebki leida kompromisse ja kui leidub keegi, kes käib idee välja siis võimalusel toetada teda, mitte maha teha esimese asjana! Olen ise olnud kingituste organiseerija ja kui kohe idee maha tehti oli väga raske ennast koguda ja siira rõõmuga õpetajate soovidele taas keskenduda ? kokkuvõtes tuleb olla tänulik, et keegi üldse tänapäeva kiires maailmas suudab midagi vabatahtlikult orgunnida, otsida, tellida 🙂
Mina olen lapsevanem ja olen ka õpetaja.
Lapsevanema arvamine.
Kui mu lapsi on õnnistatud superluks õpetajaga, siis vanemana tahaksin ma peale lilleoksa ka midagi muud kinkida. Nagu Mallukal, oleksin ka nõus kinkima mitu haapsalu salli õpetajale.
Olen see tüütu lapsevanem, kes algatab ja kaasab ka teisi vanemaid. Samas, mind tegelikkuses ei sega see kui keegi teine ei ole õpetajast nii suures vaimustuses ja ta ei taha teha ühist kinki.
Sellest suhtumisest, et õpetaja on samamoodi palk nagu igal teisel töötegijal, ma aru ei saa. Ei hakka saama ka. Ükski teine inimene ei veeda MINU/MEIE lastega nii suurt osa päevast , seega on ta minu lapse jaoks oluline inimene. Kui see inimene on meie laste jaoks oluline, nad tahavad hommikul varem kooli kimada, kui ta teeb minu arvates head ja tähelepanuväärset tööd, siis mul vanemana ei ole ausõna kahju õpetajale kingitus teha. Praktiline.
Pole üldse vahet kui suur see kingitus rahalises väärtuses on, aga oleks igati normaalne kui kõik panustavad. Viimasel korral tegime nii, et igaüks panustas niipalju kui oli võimalik. Oleks ju vahva kui kõikide laste nimed oleks tänusõnadega kaarti peal kirjas. Samas…miks peakski silmakirjalik olema ja kirjutama kõikide laste nimed. Jah, ma ise olen senini olnud silmakirjalik, aga kui aus olen…siis pisut kahetsen. Oleks võinudki alla kirjutada nende laste nimed, kes reaalselt kingituses osalesid. Seda vist seetõttu, et osad lapsevanemad reaalselt isegi ei vastanud mitte pealetükkivale meilile. Alati on lapsevanemate seas protsent inimesi, kelle jaoks on see kõik liigne. Mingi osa arvab, et see on suur pugemine, aga see pole pugemiseks, see on tänu.
Õpetajana arvan ma seda, et igasugune tähelepanu on sümpaatne. Liiga suured ja ülikallid kingitused tekitavad piinlikkust, kuid kui lapsi on rohkem, eks siis saaks ju teoorias ka suurema/kallima kingituse (seda ma mõtlen siis kui lapsevanem).
Kuna eestlased ei tule 99% juhtudest ütlema midagi ilusat, siis on see väikene tähelepanu ju armas.
Kingitus (kui ma õpetajana mõtlen) võiks olla praktiline ja kasutatav ja mitte laste nimesid täis kirjutatud. Laste nimed võiks olla kaarti peal kenasti.
Vägagi nõus! Pole ka kunagi aru saanud väitest, et õpetajad saavad ju palka. Kindlasti on lastega tegelejad väärt lisatänu ja tunnustust.
150 eur klassi laste vahel ära jagatuna ei ole ju suur summa?Ca 6 eur peaks suutma ikka iga pere välja käia? Seda enam, et algklassi lõpp ongi suurem üritus kui 1-3.
Ärge olge nii kadedad! Olen seda usku, et kes pole kitsi, saab kuhjaga tagasi.
Muidu täiesti mõistlik kommentaar, aga milles laps süüdi on kui tema lapsevanem on unustanud või mitte tahtnud maksta? Kui väga häirib, eks sa siis kirjuta järgmine kord kaardile lapsevanemate nimed ja jäta välja need, kes ei osalenud…
Mind huvitaks mõne (lasteaia)õpetaja arvamus, et mida nemad kingiks ootavad ja kuidas üldiselt kinkimisse suhtuvad.
Mina olen lasteaiaõpetaja ja ütlen, et kingi rahaline väärtus pole minu jaoks oluline.. muidugi oleks ma kahekümnendates neiuna õnnelik spa-paketi või millegi muu huvitava üle ??, kuid ma ei tee oma tööd ju selle pärast. Palju olulisemad on tunnustus ning siirad tänusõnad koos naeratusega. Eriti, kui mõni põnn kallistab säärest ja ütleb miskit üliarmsat ?.. Ja ütlen ausalt, mulle jääks palju rohkem meelde isiklikult mulle mõeldud ja tehtud kingitus (nt jõuludeks sain lapsevanemate poolt ühe lapsevanema ise tehtud savist käsitöökruusi ja purgi mett). Minu arvates on see armas ja teeb südamealuse palju soojemaks kui kinkekaart.
Meil on ka rühmas see kingituste probleem. Lapsevanemad kipuvad tõesti tegema liiga kalleid kingitusi. Meile – õpetajatele. See kõik on väga armas, aga meile meeldiks ja piisaks väiksest lilleõiest, kui keegi laps tõesti tahab meid üllatada. Vahel nad lihtsalt tahavad ju. ? Vanematel läheb niigi palju raha oma laste heaolu tagamiseks, nii et ma enda ja oma rühma õpetajate nimel võin küll öelda, et meile sobib ka mitte kingitusi saada. Ja kui üldse, siis maksimum lilleõis ja on ka hästi meeles peetud. Eriti, kui selle on ulatanud sulle sinu rühma laps. ?