Reaalselt ma ei hakka isegi eitama, et ma usun kummitusi. Selles suhtes, et ma üldiselt usun ka üldse kõike, mida mulle räägitakse, seega oleks imelik, kui ma nüüd kummituste suhtes erandi teeks. Haha, see “usun kummitusi” kõlab nagu kummitused mulle mingit udujuttu ajaks ja näkku valetaks ja mina neid täie rauaga usuks.

Aga no üldiselt olen ma juba jupp aega veendunud, et siin majas natukene kummitab. Mind see oluliselt ei häiri, sest ma ei tunne tavaliselt, et ma jubedalt kardaksin. ÜLDISELT. Aga mõnikord on ikka päris rõve, näiteks eile. Kardo jäi Mari magama pannes tema tuppa magama, mina passisin veel üleval ja läksin seejärel meie voodisse magama. Ma tean, et ma PEAKS Kardo ka üles ajama, sest kitsas narivoodis pole just kuigi mugav magada, aga Lotte nägi, et Kartsi pole ja kohe tuli mulle täiega kaissu. Nõnda ma siis voodis lebasin koos Lotte ja Lentsuga, ise scrollisin 9gagis.

Ma lausa hakkasin fbi lehele sissekannet tegema, et hea naisena ma lihtsalt ignon seda, et Karts seal väikses voodis piinleb ja kaisutan siin Lottega, aga enne kui ma selle valmis kirjutatud sain, kuulsin, kuidas Kardo ennast kõrvaltoas püsti ajab ja toas kõnnib. Lotte ehmatas täiega ja hüppas kohe maha, sest ta teab väga hästi, et Kardo, va Hitler, teda voodisse ei luba. Sammud-sammud-vaikus. Päris pikk vaikus. Siis jälle paar sammu, jälle vaikus. Ma mõtlesin, et Kardo on hulluks läinud ja siiberdab seal edasi-tagasi. Tõusin püsti, astusin Mari tuppa ja Kardo ja Mari magavad mega õndsat und.

Kohemaid peksin ma Kardo üles ja sundisin meie tuppa tulema, et ma selle uitava kummitusega üksi olema ei peaks. Öeldakse küll, et koerad nn näevad kummitusi, aga kui nad neid näevad, siis seda enam ju ta ei kardaks. Lottele meeldivad peaaegu kõik inimesed (miinus paar vanameest), seega isegi kui ta näeks kummitust, siis ta lihtsalt mõtleks arvatavasti, et nojah, on mingi uus külaline siin, las ta olla. Ühesõnaga on Lotte jumala kasutu kummitustemärkamise teemadel.

Kui Kardo juba voodis oli, siis vahepeal kääksus uks. Siis läks aken pauguga kinni. Ma olin juba ataki äärel, aga õnneks jäin enne rabandust magama, sest no ma olin juba nii viimse vinna peal ja kuulatasin iga kääksu ja kiiksu. Kardo muudkui rehmas käega, ütles, et ma magama jääks ja iga hääle kohta ütles, et see on tuul.

Krt, ema on sul tuul!!!!

Lõpetuseks mega naljakas video, kus väike tüduk peeru laseb videos ja siis väidab, et see on kummitus :D

Jaga: