käisime eile ringi

Meil tuli eile lõpuks vajadus poodi minna. Toidupoodides oleme käinud, aga kuskile, kus riideid müüakse, ei olnud sattunud. Okei, siin turistidele mõeldud poodides on igast kraami hingehinnaga, aga ma tahtsin minna kuskile, kust kohalikud ka ostlemas käivad. Need samad eestlased, kes meile siin lennujaama vastu tulid nädal tagasi, olid nõus meid ka poodi viima, wohhoo. Käisime sellises kohas nagu Galeon Outlet.Mul oli reaalselt kõike vaja. Ma ju veel Eestis asju pakkides naersin, et raudselt ei võta endale midagi normaalset kaasa. See osutus tõeks.

Mul oli siin täpselt üks suvekleit. Üks hästi viisakas kleit ja üks semiviisakas kleit. Siis kaks PIDULIKKU pluusi, ühed teksad ja ühed retukad, aga ei ühtegi seelikut, ega tavalist t-särki, ega lühikesi pükse. Seega oli see poodi minek jumala õnnistus. Mul oli plaan ostagi ainult need mõned basic asjad mõnest suvalisest poest, aga siis astusime me esimese asjana Desiguali outletpoodi, kust ma ostsin miskipärast maani musta peokleidi, mis on mulle 5cm natukene liiga pikk, aga nii ilus ja tegi mind kuidagi nii saledaks, et ei saanud poodi maha ka jätta. Ei teagi, kas ma suudaks siit leida mõne õmbleja, või pean kandmisega Eestini ootama. Keda huvitab, siis näete, selline:

Ma ei saa ainult aru, et kas ma olen kääbus (168 cm), või on pildil olev naine MEGA pikk, aga mul on see must osa pmst maani ikka 😀 Ehk siis jah, ma pean seda päris korralikult lühemaks tegema, aga ma luban, et see on päriselt nii iluuu-uuu-uus! Nii palju siis sellest, et ma ei osta asju, mida mul vaja pole. Aga pikka musta kleiti läheb naisterahval ehk ikka vaja elus.

Lisaks sain ma 25€ eest punase ja mustrilise trikoo. Rannas on siin trikooga ohutum käia, sest noh, lained kipuvad riideid seljast rotti laskma. Kujutage nüüd ette, et see alumisel pildil olev naine kannab XS suuruses trikoo asemel L’i ja on natukene voldilisem. Siis saate aimu, milline ma sellest triksis olen. Aga see on selja tagant lahtine ja no tõesti nii nii niii ilus. Võib-olla oli jälle asi selles, et mulle tundus, et see ka mind kuidagi kenasti kokku tõmbab 😀

Ühest teisest poest sain seevastu 20€ eest kahed retuusid, neli toppi, kaks t-särki, kahed lühikesed püksid ja ühe peapaela. Ütleme nii, et ma oleks vist pidanud kohe sinna teise poodi minema, mitte sinna esimesse, kallisse 😀 Jalanõupoest sain Marile uued rannajalanõud (eelmised on talle ikkagi natsa väiksed, mis me kaasa võtsime) ja endale viisakamad sandaalid, mida kleidiga kanda.

Suvekleite enam väga müügil pole, sest kohalikel hakkab siin talv (ma ei tea, KUIDAS, õues lõõmab päike :D) ja nad ostavad kleitide asemel praegu poest talvesaapaid, mütse ja fliise. Ja päriselt kannavad ka neid! Emma (kohalik Eesti neiu) lubas mind lähiajal viia ühele Los Giganteses asuvasse kirbukale, kust saab paari euriga suvekleidikesi. Siis ma mõtlesingi, et kui ma juba näen, kus see koht asub, siis enne koduteele asumist lähen viin ma sinna ka mingi hunniku asju. Ma nimelt avastasin, et mul on mõned lastele kaasa võetud asjad sellined…poole vinna peal, et veel on parajad, aga kuu aja pärast enam kindlasti ei ole. Mis neid siis ikka kaasa tassida, taaskasutusse tundub nagu loogilisem viia.

Ma muuseas arvasin eile, et mu vanemad tulevad, aga ma panin kuupäevadega veits puusse. Hispaania elu ja kõik need fiestad -päevadest ja kuupäevadest ei tea mitte essugi. Igatahes ostsin ma tänaseks hunniku sööki ikkagi ära, et kaugetele külalistele midagi pakkuda oleks. Aga eile viisid kohalikud meid õhtusöögile San Miguel de Tajao’sse. See on üliväike kaluriküla, kus kassid lebotavad laisalt tänavatel, inimesed istuvad oma väikestel akendel ja teevad aeglaselt suitsu ja 50 maja peale on neli restorani. Head sööki nad vist hindavad. Igatahes oli see selline restoran, kus menüüd ei olnud. Astud sisse ja näitad kalaletist, millist kala sa tahad. KUIDAS sa seda tahad, ei ole enam sinu asi. Nad teevad selle nii hästi, et ainult mugi. Ma võtsin sinimerekarpe ja kamba peale ka kaks suurt kala. No niiiiiii hea ja värske värk. Sama päev püütud, samast sadamast, pole ka imestada.

Mind üllatas ka see, kui head on kanaari kartulid. Nad nägid välja nagu krimpsus vanad kartulid, aga tegelikult on need soolvees keedetud kartulid ülimaitsvad. Kui ma õigesti mäletan, siis liitri vee peale pannakse 200 grammi soola ja kartulid keevad madalal temperatuuril nii kaua, kuni vesi ära kaob. Siis on soolase koorega kartulid valmis ja no, soovitan proovida! Lihtne aga hea.

kalalett

vaadake kui naljakas lastetool 😀

ma ei mäleta selle “suurte tüdrukute magustoidu” nime, aga seal on kohvi ja mingi alks ja kondentspiim ja… ütleme nii, et see sangria kogemus ei lase mind mitte midagi tegelikult juua, niiet ma moka otsast mekkisin ja oli hea küll (aga mega magus!)

Mul on nii kahju, et ma kaamerat kaasa ei võtnud, aga no tegelikult oli see vaade seal nii äge, aga telefon ei suuda seda edastada. Keset linna oli lambist… kuristik, kust selline kivi välja kerkinud oli 😀

San Miguel de Tajao