Ma alustan seda postitust sõnadega: armas taevaiša, anna mulle jõudu, et see postitus lõpuni kirjutada, enne kui ma jalapealt maha suren.

Ok, sellega on nüüd ühel pool, saab kirjutama hakata, ilma et surma kartma peaks.

Seega, täna oli loomapäev. Jep, filmisime üles eelviimase “Malluka suvi” episioodi, millest tuleb looma-eri. Ehk siis alustasime oma päeva kell 10 sellega, et Kardo ja My ehitasid Lotte kuuti ja mina tegin Lottele jäätist. Ausalt, tehke teie oma koertele ka, nii palav on ja neile täiega meeldib, tõesõna.

Põhimõtteliselt on vaja vaid koeramaiustusi ja vett. Paned kuskile kaussi/taldrikule maiused, valad vett peale ja paned sügavkülma. Paari tunni pärast on “jäätis” valmis ja koer saab ennast jahutada. Meie maiusteks olid munandid, kopsud ja mingid maksaga maiused. Lotte kiitis heaks.

kui midagi selgusetuks jäi, võite mulle helistada :D

Kuna õues on nii palav ja Lotte ajab karva nagu metsaline, siis oli järgmine käik PetCitysse, kus Lotte sai “hooldust“. Ehk siis pestud, kammitud ja kasitud. Kõrvad tehti puhtaks ja küüned lõigati ära ja üldse näeb ta meil nüüd väga glamuurne ja hoolitsetud daam välja. Sai kiita ka, olla väga tubli olnud esimese korra kohta, aga no eks te näete ise saatest rohkem, mismoodi see kõik seal toimus.

Kui enda koer kasitud sai, siis võtsime suuna Paljassaare poole ja käisime sealsete Varjupaigaelanikega jalutamas. Teate, mis on eriti äge? Et seal on praegu ainult 14 koera! Ainult 14 koera, kellele oleks oma päris inimest vaja ja siis olekski KÕIGIL oma kodu. Me palusime jalutamiseks mõned isendid, kes ehk veidi promo vajaksid, osadele on seal huvilised olemas, aga meile jalutada antud kaks koera on vanakesed ja selle pärast vist mitte nii tahetud. Nad olid nii-iii-ii nunnud, et no pliis keegi pakkuge neile kodu, pretty please!

Väike Käbikene ja tandemtiim jalutajaid.

Käbikene (LINK) on umbes kuu aega tänavalt leitud, kuid väga-väga sõbralik. Vanust on tal jah, üle kümne aasta, aga minu meelest sobiks ta ideaalselt kellegi vanavanematele mõnusaks koeraks, kellega mõnikord aeglaselt ringe lonkida ja kelle armastust nautida. Ta on seda ääreni täis!

Ps! Ma mainin ära, et tegelikult Mari üksi koera jalutada ei saanud, see ei olnud lubatud. Pildid tegime seistes ja hiljem pidi ta leppima, et mina või Kardo temaga koos rihma hoiaks. Kuigi ega see Käbikene küll suurt midagi tõmmata ei jaksaks, vaata kui pisike ta on :)

Raffi (LINK) on suurem koer, aga samamoodi väga sõbralik ja ei kiskunud jalutades kordagi, lonkis viisakalt sinna, kuhu soovisime. Samamoodi tänavalt leitud vanur, kes on aga väga viisakas ja otsib kohta, kus oleks oma inimene ja mõnus pesa, kus vanuripõlve pidada. Tahate näha, kui õnnelik Raffi oleks, kui ta endale OMA kodu leiaks?

NII laialt naerataks iga päev!

Siis sai kell juba viis ja mul hakkas kiire. Nimelt olin ma lubanud ühe pisipoisi kuuenda elukuu täitumist jäädvustama minna. Kuna peres oli ka suurem laps, kutsuti Mari ka kampa, et ta nii kaua suuremaga mängida saaks. Tunnikesest sai sujuvalt kolm, mina pildid tehtud, lapsed korralikult mürada ja umbes kaheksa paiku jõudsin mina ka otsaga koju tagasi.

Kardo ehitab ikka veel kuuti (okei, ehitatud ta juba sai, nüüd ta VIIMISTLEB, tahate making of pilte ka näha?) ja mina mõtlesin, et ma pean ruttu blogima. Ma tahtsin tegelt juba eile õhtul kirjutada, aga eile oli ka nii palju tegemist ja nõnda ma ei saanudki teile halada teemal, kuidas Kadrioru lõbustuspark on umbkeelsete reeglinatside pärusmaa ja kuidas ma sellega nagu ÜLDSE rahule ei jäänud, aga noh, ei jõudnud ennast isegi mitte liigutada. See on see, kui alustad päeva mega vara ja päev läbi ringi jooksed. Igatahes ma luban, et ma kurdan selle krdima lõbustuspargi üle mõni teine päev, sest vaikida ma ka ei saa, liiga nadi kogemus. Aga kui ma tänast kirja pannud poleks, siis poleks seda iial juhtunud, sest homme on jälle varakult võtted ja ega homnegi varem lõppe kui täna.

Okei, ma töötlen veel sünnipäevalapsest paar pilti emale ära ja lähen viin oma präänikud magama, enne kui ma ise ka siia arvuti taha ära vajun. What a day!

Jaga: