kuus kuud Martakest!

Saate aru, et Marta on kuus kuud vana? See on kolmas kord, kus mul sellises vanuses laps olnud on, aga ikka iga jumala kord on see aeg selline põnev, sest vaikselt lebavast beebist on täitsa inimene saamas. Selili on ta küll vähe, sest palju põnevam on sinna-tänna rullida ja ennast käpukile ajada üritada. Aga kui satub seljale, siis kisub sokke jalast ja topib varbaid suhu – täitsa tavaline beebi. Kaks hammast suus, mingisugused juuksed peas, kaalu umbes 10kg kanti ja pikkust 70 cm. Siiani kõige suurem beebi mul.

Kuuekuune Lende, 70cm ja 9 kg.

Kuuekuune räpane Mari. 68.5cm pikk ja 6,7kg raske.

No ja loomulikult päevakangelane ise ka. Just parajalt pikk ja paks, nagu mulle meeldib. Sry, pildiuputus, aga ma ei saa midagi teha, vaadake seda nunnut!

Päris sööki on Marta ka juba mingi nädalakese saanud. Baby Cool kuubikuid ja nüüd 2x seda ööputru või miskit kah. Isu on tal hea ja sööks ta kõvasti rohkem, kui meie anname, aga no eks aega on veel talle seda sööki anda päris hea mitu aastat. Mis ma veel öelda oskan. Öösiti magab keskmiselt 9 tundi (mille sees kord-kaks ikka sööb, aga ma ei ärka selleks ja see toimub nii läbi une, et mind see ei häiri) ja unedega probleeme pole olnud ja ei tea, kas tulebki. Tuju on tal enamasti hea, teisi ei võõrasta. Kasvatab oma hambaid ja naeratab kõikidele. Konkreetselt maailma armsaim pooleaastane.

Et siis jah, mis mul muud öelda. Minu armsakene, nunnukene, Marta Kene. Palju õnne, pool aastat oled idekas olnd, seega jätka samas vaimus ja laav juu!

Ok, klassikaline – kuidas see aeg nii ruttu läheb? tuleb ka ikka ära öelda. Ja haha, me praegu oleme Tartusse teel ja Marta magab mu kõrval turvahällis. Tegi korraks silmad lahti, naeratas täiega rauaga ja pani silmad kinni, et edasi magada. Nagu, KUIDAS nii armas?!