Ma kuulsin täna sõbrannadelt, et vanaaasta õhtal peab laual kala olema. Kuigi meie täna ei tähista (sest peame juba enne seitset lennujaamas olema homme hommikul) ja niisama rakette lasta tundub ka mõttetu, siis laud on meil tõesti vähemalt korralik. Kuidagi juhtus nii, et külmikus ootas oma aega üks lõhe ja krevetid. Ja nüüd lugesin Henry postitust heeringast ja kuna Vici ka meile mitu-mitu pakki saatis, siis sai meil kohe eriti kalane “viimne õhtusöök”.
Heeringas jäi Kardo teha, sest see on tema üks lemmiktoite, seega võin tema sõnad edasi öelda, et kes tahab teha klassikalist heeringas+kartul+hapukoor+sibul rooga, siis uus õlivaba heeringas Vicilt on selle jaoks ideaalne.
Muuseas, enne kui Vici paki saata jõudis, olime me seda ise ka poest osta jõudnud, tuli siin kalaisu mingi aeg. Rimi müüja lausa soovitas, et väga hea on. Eriti lihtne on võtta lilla pakk, seal on juba punane sibul peale lõigatud. Aga tookord tegime “nullist”, et lõikasime ise sibulat peale.
Ma ei saa aru inimestest, kes ei söö kala. Nagu… kas te olete hullud? See mõnus soolane amps koos jaheda hapukoore, krõmpsuva sibula ja keedumunaga. Kõrvale üks mõnus keedukartulas…See on reaalselt NII HEA! Ma ei oska isegi selles suhtes “kaasa mõelda”, et mul vist pole ühtegi toitu, mida ma ei sööks või keelduks kategooriliselt proovimast. Kõike söön, aga eriti hea meelega söön just mereelukaid ?
Nonii, kellele ma nüüd heeringaisu peale ajasin ja kes õlgu võdistades blogi kinni paneb ?
Ps! Kes tahab näiteks seltskonnale pakkuda, siis hea nipp on sama asi lõigata väikesteks tükkideks ja panna näiteks nendesse pisikestesse leivalootsikutesse või söödavatesse lusikatesse. Saad lauale mõnusa snäki!
*Postitusele aitas kaasa Vici
Kommentaarid puuduvad