lastetoast ja vooditest ja magamiskorrast*

Kesklinna kodus oli meil kamba peale ainult kaks tuba, nii et magamistuba pidime lastega jagama. Kardo juures on neil muidugi alles nende enda tuba koos oma asjadega, aga sellest said nad rõõmu tunda ainult üle nädala. Samal ajal kui minu juures viibides tuli neil leppida üsna kitsaste olude ning null oma toaga. Lisaks sellele, et pidin laste väikeseid magamisasemeid tetrise kombel enda voodi ümber paigutama, polnud need saladuskatte all ka päris voodid. Et lastevabal nädalal kõigi pesad kompaktselt jalust ära panna, lahendasime sel perioodil nende magamisküsimuse kõiksugu loominguliste alternatiividega. Näiteks pisikeseks diivaniks kokkupandavate- ja tavaliste poroloonmadratsitega. Nii nägi meie elu üle nädala välja paras pagulaslaager. Lastel endil oli muidugi jumala kama kaks, aga ega kogu seda asja minu silmale küll kuigi meeldivalt lahendada andnud. Korrutasin peas nagu mantrat, et see kõik on ajutine, ja pidasin niiviisi kuidagimoodi vastu.

Kui Laagrisse kolimas olime ja teadsin, et saan seal lapsed jälle kogu täiega omaette magama kupatada, tahtsin nende toa nii mõnusaks teha kui vähegi oskan. Ühest küljest justkui korvamaks seda vahepealset ebamugavat pead-jalad koos oldud aega. Teisalt aga lihtsalt sellepärast, et nii on neil ka oma uues kodus hea olla. Ehk et oleksin seda enivei teinud, isegi kui oleksime vahepeal Inglise kuninganna juures baldahhiinvoodites, mitte üsna konkreetselt nagu silgud pütis oma öid veetnud.

Tuulasin mina mööda internetti ja otsisin kokku värki, millega laste tuba maksimaalselt neile sobivaks sisustada. Teiste hulgas leidsin sellise tuttava e-poe nagu Jussike, kus oli suur valik just minu maitse järgi lastetoakraami. Mu esimene mõte oli sealt iga mugula soovile vastavad lastevoodid hankida, kuna põrandapinda justkui jagub. Ent siis meenutasin veits judinatega seda lipp-lipi-peal mitte väga hygge magamistoa interjööri, millest just pääsenud olime. Teades peaaegu surmkindlalt, et lapsed valiksid kindlasti kõik täiesti eriilmelised voodid ja nende magamistuba näeks lõpuks välja nagu rändtsirkuse ladu, matsin selle mõtte kiiresti. Pluss veel see pisiasi, et toas läheks ikkagi suur osa ruumist voodite alla.

Järgmine loogiline mõte oli seega narivoodi ja selle kasus lõpuks otsustasingi. Nii ilus valik minu meelest! Vähe sellest, et ruumi kokkuhoid, mis tähendab lastele rohkem mänguruumi, siis palju ilusamat voodit ei oleks osanud ettegi kujutada. Lisaks, kui peres on selliseid väikeseid pärdikuid nagu mul Marta, siis on kõrgete piiretega narivoodi kohe eriti turvaline valik.

Täitsa koostööväliselt ostsin Jussikesest ka samasuguse rippkiige nagu lastel oma Männiku toaski on. Sealne on dekoratiivsetest mummudest küll tühjaks nopitud, aga lakkamatu hitt kõigi laste seas ja üks ütlemata armas sisustuselement on ta sellest väiksest tuuningust hoolimata. Ega ma muidu samasugust kibekiiresti ka uude koju poleks hankinud. Kunagi oli meil selline tavaline riidest kiik, nagu paljudel lastel kodus on, aga selle miinus on see, et laps ei saa sinna ise sisse. Pesakiike saavad kõik ise sisse-välja ja ei pea mina neid seal aina välja päästmas.

Muuseas, mul on tegelikult plaan selle diivani asemel osta sinna Ikea diivan-voodi. Teate küll, selline puidust tagumise osaga. Nimelt tahab Mari enamasti nagunii diivanil magada ja Lende loobus kohe oma alumisest “titekast” nariosast ja kolis üles. Seega on mul kaval plaan lähiajal Marta ise nari alumisse osasse kupatada ja siis saaksin ma üle 7 aasta oma magamistoas ÜKSI magada. Mis see üldse tähendab?? Nii et kui kellelgi juhtub olema nippe, kuidas saada Marta, kes üldiselt eelistaks magada vähemalt mu PEAL, omaette voodisse, siis olen üks suur kõrv.

Kellel parasjagu lastetoa sisustamine käsil, siis soovitan hästi soojalt Jussikese e-poodi. Praegu on sealt ostmiseks veel eriti hea aeg, sest kui tavaliselt on neil transpordi hind vooditele 25€, siis sooduskood “mallukas” annab kogu tootevalikule kuni 1. märtsini tasuta transpordi 🙂