Ma küsisin instas ka, aga ega küll küllale liiga tee. Nimelt on Lende viimasel ajal maru nukralt maininud, et tal ei olegi oma tuba ega “oma asju”. Selles suhtes, et oma asju on tal teoreetiliselt küll, aga reaalsuses on tõesti nii, et enamik mänguasju on “kõigi omad”. Paar asja on sellised, et Lende on need kingituseks saanud ja kui ta nendega mängida tahab, siis sunnin isegi Hitler-Martat loobuma, sest Lende nagunii nii haruharva võitleb oma õiguste ja asjade eest. Aga laias laastus on tal ju õigus. Oma tuba pole ja oma asju ka pole… Vaene laps.
Ühte tuba mul kuskilt välja võluda ei õnnestu, see on fakt. Samas suur lastetuba on 20 ruutu ja kui see poleks ainult nii tobedalt üles ehitatud, et üks sein on aknad ja teine sein kapid, siis saaks seda veel KUIDAGIGI poolitada, aga praegu absoluutselt ei suuda välja mõelda, kuidas saaks teha nii, et jaotada see tuba kuidagi nii kaheks, et nii Lendel ja Martal oleks “oma nurk”. Kas kellelgi teist on ideid? Ma ei saa ju keset tuba seina püsti lüüa, sest muidu oleks ühel aknad ja teisel pime kapinurk, see ka nagu adekvaatne ei tundu 🥲
Sry tegin telefoniga just suvalised pildid, ei viitsinud selle jaoks sättima hakata, et teile illusiooni luua, et meil alati kõik korras on 😁Igatahes kui kellelgi mõtteid on, siis lisan teile ka toa mõõdud:
40 kommentaari
1) Mida Lende ise ette paneks ja/või tahaks?
2) Kas sirm ajaks asja ära? Kui oleks ilus ja lastepärane. Ka nii saaks, et näiteks muidu oleks sirm nurgas, aga kui laps tahab teistest eralduda, siis läheb sirm üles ja teised respekteerivad.
3) Oma territoorium/asjad – mina olin (või noh, olen tegelt ikka veel) noorem laps ja pidin õe põhikooli minekuni temaga tuba jagama. Meie “päris oma ruumiks” olid sel ajal lauad – kummalgi oma, ja need olid rangelt valvatud territooriumid muidu ühises toas. See ei tähendanud, et kooliasju aeg-ajalt elutoas, köögis, kasvõi põrandal vms ei teinud, tegime küll. Aga kui istusin oma laua taga, siis oli kindel, et mind jäetakse rahule. Enamasti.
See sein, kus hetkel on nari, ma teeks sinna midagi sellist https://pin.it/2IF11xO
Selle riiuli osa vb sutsu laiema. Valgust peaks mōlemal olema ja siis oma isiklikud asjad saavad enda voodi poolel olevasse riiulisse panna. Seinale saavad jääda ka juba olemasolevad nimesildid 🙂
Meie võime siin targutada palju.
Aga ehk oleks mõistlik mõne sisekujundajaga rääkida? Nemad oskavad imet teha ja ühet toast kaks teha vajadusel.
Ma mõtlen nii: Lende tahab oma asju , mitte oma tuba. Marta ei taha oma tuba. Marta tahab õega koos olla. Lende tahab ka vist õega koos olla.
Mina teeks nii, et paneks Lendele oma voodi sinna telekaseina juurde, teleka asemele. Ilusad on küll need kompleksid, kus voodi üleval, laud all – temavanusel oleks päris äge seada üles oma joonistuslaud, koos oma pliiatsite jmsga. Ülakorruse voodi korrastamine on muidugi paras nöök.
Või siis mingi baldahhiinivõimalusega voodi, see annab ka mõnusa oma koopa tunde. Kirjutuslaua saab ka akna ette panna, ei pea olema voodiga samas komplektis. Vt nt Ikea Kura voodi võimalused. Kui all on koobas, mitte voodi, saab sinna mõne mänguasja ka panna. Just niipalju, et ei ole üleliia palju tavaari vedelemas.
Aga õdedevahelise suhtlemise ergutamiseks mõtle läbi, mis on igaühe privaatala, mis on kõigi ühisala. Kuskil peab olema võimalus, kus kõik on võrdsed, kas peale elutoa veel kahe lapse toa põrand vms. Mul 2 last ja mõlemal oma tuba, olen öelnud, et ei pea teist sisse laskma, kui tahad omaette olla, aga võid. Elutoas on kõik võrdsed, ei pea saama diivanil parimat kohta omale või õde või venda ära ajada.
Võid mõelda ka, mida Marta vajab ja mida ta tunneb, kui Lende soovid oled ära täitnud. Kuigi ma arvan, et seni kuni õde on ta vaateväljas, ei tunne ta end kehvasti. Saad ju juurde rääkida, et nüüd on Martal see vana nari ainult tema oma või mis iganes.
Ah, ka sisekujundus on puhas psühholoogia 🙂
Veel üks idee. Lase panna lakke kardinasiin, mis ulatub kapi keskmisest uksest kuni aknani. Ja riputa sinna kena õhuline maani tüllkardin (või lausa kaks). Siis saab seda vastavalt vajadusele kinni, poolkinni ja täiesti lahti tõmmata. Ja toa sissepääsu juurde pane kas samasugune kardin või mõni poolkõrge riiul või vahesein, mis eraldaks esimese toapoole uksest. Kummassegi toapoolde peaks ilusti mahtuma üks voodi ja üks laud.
Äkki piisab sellest ruumi eraldajast. Või mingi suurem ja moodsam sirm mis toa kaheks jagaks.. 🤷🏻♀️
https://www.pinterest.com/pin/694961786241111587/visual-search/?imageSignature=468e8ed1727aafdb586eb4d711e34e73
Midagi taolist, et narivoodi toa keskel jagab toa kaheks ning kumbki voodi avaneb erinevale küljele.
Siin on juba päris palju häid ideid läbi käinud – tuba jagada nii kaheks, et akent jääb mõlemale lapsele jne. Kunagi lugesin kuskilt artiklist, et kui lapsed peavad tuba jagama, siis mingis vanuses neil tekkib (peabki tekkima) vajadus oma ruumi järele. Selle rahuldamiseks oleks juba see väga hea variant, kui lapsel oleks kasvõi tema isiklik kummut või väike kapp, kus on ainult tema asjad ja teised ilma tema loata sealt midagi võtta ei või.
Sul on lastel päris suur tuba, kindlasti prooviksin selle ka kaheks jagada mingi vaheseina abil. Selle arvamusega absoluutselt nõus ei ole, et peaksid Lendele tema mure peale ütlema, et kuskil kellelgi on veel kehvem ja halvem elu ja alati ei saa kõike mida tahad…. Lendel on täitsa võimalused olemas oma väike soov täidetud saada ja ta on selle sajaga ära teeninud.
Ausalt öeldes olin ma imestunud kui Lende ja Marta ühte tuppa panid. Aga siis mõtlesin, et ju sina ikka tead paremini, kes kellega klapib. Minu loogika ütles toona, et kohe läheb kooli ka Lende ja vanemad lapsed oleksin pannud kokku suuremasse laste tuppa. Nüüd muidugi Marilt oma tuba ära võtta oleks solvumata keeruline, kui ta just ise nõus oleks. Samas ise olemise vajadusega Lendele oleks hea oma ruum. Blogi põhjal aga tundub et Martat jaguks kõigist vahetustest hoolimata igale poole. Tua poolitades kaob ilu ja mõnu. Nagu juba soovitasin, tee Lendele oma pesa. Ma tõesti loodan ja usun et seda vastava põnevusega serveerides tunneb ta endale saanud osa üle rõõmu. Martal aga on aeg leppida ja õppida austama õekese privaatsust.
Kuidas sa ise neid asju veel plaanides arutlesid?
Aga lase osaliselt ruumi keskele risti ehitada ruumieraldi, nt samas stiilis nagu sul see ribisein seal koridori ja sööginurga vahel on. Ja ei pea olema aknast kapini, vaid otsad võivad avatuks jääda. See küll laseb helisid ja valgust läbi, aga samas eraldab kaks toapoolt üsna hästi ära, niiet Lende saab omaette “toakese”, kus ainult oma asjade keskel üksi olla.
Ma ka mõtlesin täpselt samamoodi kusjuures. Et ei oleks nagu mingi betoonist sein, aga samas see puidust sirmi moodi vahesein eraldaks ka parasjagu ja tekitaks tunde, et on oma nurgake oma asjadega ja samas jätkuks ka valgust
https://www.pinterest.com/pin/718676053018361391/
Selline idee kunagi silma jäänud ja saaks valgust mõlemale poole ning oma toa osa.
Meie magamistoa ja kontori jagas kaheks suur kallaxi riiul ( küll seinast mitte aknast aga äkki mõttena) – Kummalegi oma asjade jaoks kastid ka sisse ja augud ära jagada:). Meil alumistes riiulid ja ülemised on vabad, et valgus läbi käiks. töötab ilusti :).
https://www.ikea.ee/et/products/elutuba/riiulid-ja-susteemid/riiulisusteemid/kallax-riiul-valge-art-20305745.
Samuti mõte näiteks siin ja mingi hele kardin kahe toa vahele lakke. Saab tõmmata ette ja vajadusel saab ära võtta on jälle üks suur tuba :).
Mina pidin vanemate juures pidevalt vennaga tuba jagama. Tol ajal nägin kuskil videos või reklaamis, kuidas voodid olid niiõelda nagu kapis. Unistasin ka sellest, aga unistuseks see ka jäi. Sul kena suur kapp toas, kuhu mahuks osaliselt 2 voodit sisse küll. Siis oleks mõlemal tüdrukul natukenegi privaatsust ja oma nn koobas. Mingid tulekesed ka sisse panna, siiis tunduks üsna lahe ma arvan😀 Ma ei mõtle muidugi nii, et topid lapsed kappi magama😁. Vaid peatsi osa oleks kapis sees vms.
Kuna oled maininud, et kapiruumi on selles suures kapis rohkem kui sul vaja, siis tundub mulle, et seda saaks ära kasutada n-ö “koridorina”. Et kui tuba jagada pooleks ristipidi (nii et mõlemad saavad kappi ja akent), siis selleks, et vältida uksepoolse toaosa juures seda, et “tagumisse tuppa” mineja sealt kogu aeg läbi saalis, võiks kapiosa jääda selliseks seinaga eraldatud läbikäiguks ja siis tagumises osas võiks mingi osa kappi kapina alles jääda. See muidugi nõuaks vb natuke mingi sisearhitekti pilku, et kuidas nüansside mõttes kõige parem ehitada/teha oleks, aga nii teoreetiliselt võiks ju tehtav olla?
Teisalt, tuba toaks, aga mulle rohkem tundub, et mure ongi asjades. Miks Lendel ja Martal siis ei ole oma asju? St, ma saan aru, et ütled, et midagi ikka on justkui, aga et enamikku käsitletakse ikkagi kui kõigi omasid… Ma mõtlen sedapidi, et aga mis need Mari asjad siis (peale toa) on, mis on ainult tema omad ja mida teised võtta ei või? Äkki piisaks juba sellest, et edaspidi lihtsalt jaotad natuke rohkem, et mitte kõik mänguasjad-meisterdusvahendid, mis teile saadetakse või mille ostad ei ole “kõigile mängimiseks” vaid konkreetselt mõni mäng Lendele, mõni joonistusvahend Martale, mõni Marile. Ega see üldjuhul tähenda, et teised mängida ei saakski, eks ikka lõpuks jagavad omavahel ja mängivad koos ka, aga siis on igal lapsel tunne, et on miskid tema asjad, millega mängimise peavad teised kooskõlastama. No nt et Lendel on oma mingi legokomplekt, millega mängimiseks peab Marta Lendelt luba küsima ja sina teedki selgeks, et sellega saab mängida ainult siis kui Lende lubab (ja nii on, mitte et siis kogu aeg käib moosimine, et “võta ikka õde ka mängu”). Ja Martal on siis jälle mõned enda mängud/asjad, mille jaoks teised luba küsima peavad. Muidugi ei tasu kõiki asju niimoodi ära jagada ja on täitsa normaalne, et paljud asjad ongi “kõigi omad” ning eks muidugi tasub julgustada neid ikka jagama ja koos mängima, aga lapsel peab olema ikkagi ka võimalus öelda, et ta ei luba teistel omi asju võtta ja seda tuleb aktsepteerida. Et äkki piisaks alustuseks sellest kui kummalgi oleks oma väike kummut/öökapp/riiul (või riiulid suures kapis), kus ongi “tema asjad”?
Kolmas variant oleks kaaluda, et äkki (ajutiselt?) Proovida hoopis Lende ja Mari ühte tuppa elama paigutada? Mulle tundub, et osa Lende probleemist on äkki see, et (vähemalt blogi lugedes jääb mulje, et) kohtledki Mari justkui eraldi ja “suurena” ja Lendet-Martat ühes pajas “lastena” (mitmel korral on jäänud silma, kuidas Mari seletab, kuidas ta “lapsi” kantselds/aitas/õpetas millegi juures, justkui tema ise oleks sellest süsteemist väljas ja kuidagi hierarhias kõrgemal positsioonil). Lende on ka ju juba üsna suur ja videote põhjal ütleks, et mõistlikkuselt rohkem Mari kui Marta (kes on ikka selgelt väiksem) tasemel, samas koheldakse teda miskipärast just Martaga ühtmoodi ja Maril on “eriõigused”. Ma võin muidugi mööda panna ja tegelikult nii ei ole, aga spekuleerin selle põhjal, mis mulje on jäänud. Püüa mõelda tagasi ajale kui Mari oli sama vana kui Lende praegu – mulle tundub, et ka siis oli tema “suur” ja ja “suure lapse kohtlemist” ja Lende ja Marta “väikesed”, lihtsalt… Nüüd on Lende ka sama suur, aga saab ehk ikka “väikese lapse kohtlemist”?
Soovitan samuti eraldi voodit mõlemale lapsele. See esimene privaatne koht kuhu eralduda, mis päris “oma” koht. Tuba suur ja ruumikas, mõlemale oma mõtteline osa toast (vahesein või riiul vajadusel abiks). Oma voodi, oma laud-tool ja oma asjadele riiul/kummut. Nari jäta alles, lihtsalt üks ühene voodi juurde.
Hinga kolm korda sisse ja välja, või kümme… ja viska remondimõtted kiiresti peast välja 🙂 Alles said valmis, ehk aitab mõneks ajaks ja katsu nautida, et pead ainult koristama 😀 … Äkki mõlemale oma kahekorruseline voodi – no sellised, millel on üleval voodi ja all on siis vaba pind mängimiseks või lauake õppimiseks vms. Vajadusel saab siis äkki sellele alumisele osale mingid kardinad kinnitada vms?!
Täpselt sama arvamus. Alustaks sellest, et tekitaks kummalegi lapsele oma nurga, kus neil oleks oma voodi, oma laud ja mingi riiul/kummut/kapp, kus oma asju hoida. Ja et neil oleks kõigil ainult oma mänguasjad. Suuremad siis ikka jagatud, aga just väiksemad asjad. Mina jagasin terve oma lapsepõlve oma õega palju väiksemat tuba ja asjad nagu klotsid, lauamängud, raamatud olid ühised. Aga nt. nukud olid kummalgi enda omad ja teise oma niisama kiskumas ei käinud. Samuti oli kummalgi oma voodi ja oma laud õppimiseks. Praegu on Lenda ja Marta (ja tegelikult ka Mari) veel vanuses, kus nad tahavad palju koos mängida ja selline suur tuba on selleks ideaalne. Mahuvad seal ka tantsima ja ringi jooksma. Vaheseina mõte on ka hea, aga teostuse jätaks selleks ajaks kui lapsed teismeliseks saamas.
Paneksin voodi akna ette keset tuba. Kummalegi poole jääb mõlemale oma mängunurk. Voodi on õnneks läbipaistev ja tuba pimedaks ei jää. PS alati saab tagasi tõsta.
Siin on natuke reaalsem pilt, milline võiks eraldussein akna juures välja näha.
https://www.thesun.co.uk/wp-content/uploads/2020/08/114485519_3642149409146339_1298326714727024712_n.jpg?strip=all&w=720
Sõrestikuga riiulid risti keset tuba (äkki saab kinnitada lakke ja põrandale), Ikeal näiteks on selliseid.
Täpselt minu mõte!
Meil oli kunagi vennaga pooleks tehtud suur tuba. Äkki siin õnnestub ka mingid kapid või vahesein tekitada, et mõlemale poole jääks aken ka
Mu arust võiks katsetada eraldada tuba akna keskelt. Mitte statsionaarse seinaga, vaid mingi lakke kinnitatud paneelidega. Nt taolised https://www.diy.com/departments/karalis-cut-out-adjustable-height-room-divider/1012710_BQ.prd
Ukse poole “tuba” jääks küll avatuks aga tagumine osa oleks täitsa privaaatne.
Kui pooleks mõtled teha, siis risti aknaga (mõlemad saavad akna ja kapi) ja mingi voldiksein vahele. Ei pea isegi ju lõpuni olema kinnine, vaid lihtsalt väike eraldusseinake. Ja siis Lendele läbikäik kapi poolt. Kui Marta ka privaatsust hakkab taga ajama, siis võib sinna kapi poole võrega koridori ka siis teha, aga sinnamaani pole vaja, kuni tal suva.
Koli ise sinna suurde tuppa ja las Marta jääb ka sinna, pane mingi kergsein vahele riidekapi poolt akende poole(nt sealt vanast ukseaugust), nii valgust küllaga. Ja tee Lendele oma toast päris tema tuba, mõne aja pärast nagunii ta kooli ja siis juba väga vaja.
Teise variandina ära tekita Marile vaid tema asju, las ta ka jagab ja peab lubama oma tuppa vm. Seletadki , et ruumi pole kõigile omi tube tekitada ja sp jagame kõike(ilmselge, et kooliasjad on pühad ning neid teised ei puutu, ka õppimise aeg saab privaatsuse).
Sellises olukorras ma loobuks oma isikliku toa olemasolust, koliks kasvoi diivanile😀(btw olen seda ka teinud, elu rõõmud kahetoalises😀)
Miks peab lapsega ühte tuppa kolima? Mis soovitus see nüüd selline on?
Kui kapile mingi muu lahendus leida ja olemasolev välja lõhkuda, siis isegi annaks midagi nuputada. Ja kas ma saan õigesti aru, et riidekapis on uks teise tuppa v?
Ei riidekapis enam ust vannituppa pole, see on kinni ehitatud.
Lende kui väikeste autistlike joontega laps vaja küll ise olemist aga ma ei usu, et selle ruumi jaotamine midagi parandaks. Vahel on lastele vaja ka ei öelda. Mitte rämedalt ei saa, vaid umbes nii, tead paljudel lastel pole isegi oma kodu ja nad elavad perega tillukeses elamises ühes-kahes toas. Sul on tuba koos õekesega ja sul on tuba issi juures , seda on palju enam kui enamikel lastel. Aga oma asjad ja nurk võiks tal küll olla. Kas see osa kapist, kus varem viis uks vannituppa, võiks olla tema “varanduse pesa” ma paneks sinna siis istme riiuliga vanasse ukse orva. Muidugi on siis see kapiuks avatud asendis, kui ta seal pesas istub. Autistlike joontega lastele millegipärast väga meeldivad “koopad” mõni ütleb, et see tekitab neile turvatunde, nagu ema üsas.
Tal on Kardo juures ka tuba Martaga kahepeale 🥲 Aga selles suhtes, et ega Lende ei NÕUA otseselt midagi, lihtsalt on maininud, et näed, Maril on oma tuba ja oma asjad, mida teised ei tohi võtta, aga tal, vaesel hingel, ei ole. Muuseas, see lükanduks praegu seal ukseaugus on jah ristiks kaelas, hetkel on seal augus ukse taga suva kraam, ala laste nukuvanker ja asjad 😀
Mina teeksin nii, et eraldaksin toad kapitaalse seinaga. Mõlemale toale lükanduks. Kapi jätaksin alles. Sellest saaks koridor. Kappe läheb alati vaja. Toad saaksid pisikesed. Aga peamine, et oleks voodi, kirjutuslaud ja riiul kooli raamatute jaoks. Usu mind, selline lahendus on tulevikule mõeldes ainuõige. Ega seal tantsuruumi pole vaja. Ainult õppimiseks ja magamiseks ideaalne.
Mis mõttes autistlike joontega? Kõik lapsed, kes on väheke introvertsemad ja kellele meeldib rohkem omaette olla, ei ole kohe autistid ega autistlike joontega
Aga miks peab sôna autist olema negatiivse alatooniga? Autistlikud jooned ON introvertus ja omaette olemise soov. See jah ei tähenda, et see määrav oleks, aga autistlikud jooned siiski. Minuarust on autistid imeliselt leidlikud, ausad(mida on siia ûhiskonda väga vaja nende fasaadide vahele) ja omapärased inimesed.
Mis seal riidekapi taga olevas seinas on ?
Muidugi suur töö ja tolmutamine, aga kui see kapiga sein kandev sein pole, siis võtaks selle maha ja teeks sinna kaks ust. Toa keskele seina ja olekski kaks eraldi tuba. Varsti tahavad nagunii mõlemad rohkem privaatsust ja oma tuba. 🤔
Seal on mu vannituba 😀 Seda ma hea meelega enam lõhkuma ei hakkaks 😀
Ma küsiks,aga seda kas voodit ei saa panna sinna kus hetkel telekas on ja teise seina siis mõlemale poole oma nurk teha,ning teleka seinakülge kinnitada.
oi kas ma kõlasin , et keegi nõuab. Nii ma ei arvanud. Pidasin silmas sellist väikese sõbraga vestlust ja arutelu. Laseks lapsele oma mõtteid öelda ja küsiks, kuidas seda teha tema arvates ja siis koorub, mis ta pakub, äkki vähem kui sa ise arvad.
Esimene asi, mida ilmselt annaks teha, oleks kummalegi oma voodiga eraldi toanurk, see sein seal vahel vb polegi kõige olulisem. Muidugi arvestades, et sa alles ostsid neile uue nari, siis jah, ei tea kuivõrd see mõte mul pädeb. Aga mu tüdrukutele, kes samas toas, see lähenemine sobis.
ah, narid tulevad ja lähevad 😀