Ma vist olen siin endast mingi kõva venna kuvandi loonud, aga pean teile tunnistama, et üldjuhul see nii siiski ei ole. Eriti kui me räägime kohtadest, mis on seotud klienditeenindusega. Kui midagi on veits valesti või isegi keskmiselt valesti, siis ei kuule te minu suust piiksugi. Kui midagi on väga valesti, aga teenindaja ise mega sõbralik, siis ei kuule te ka minu käest piiksugi. Ja kui kõik on VÄGA valesti, siis ma võib-olla midagi ise ette ja taha vabandades lõpuks ütlen ka.
40 kommentaari
Selliste olukordade puhul sõidan ikka keskmise eestlase kombel suvilasse, lähen aeda, vaatan ega naabreid väljas pole ja ütlen põõsasse: “ptsi küll” 😀
Haha, kui armaaas 😀
Hoho, jälestan konflikte ja ebamugavaid olukordi. Alati olen vait ja abikaasa, vaeseke, peab kodus selle laviini ära kannatama, et mis kõik halvasti oli 😀
Kord Tartus juuksuris lasin ka suht EMO soengu teha ja kuna eest oli lühem, tagant pikem, siis mainisin fööni vuhinal, et tagant võiks kõvasti õhemaks võtta (mul way liiga paksud juuksed), juuksur noogutas “ahah, lühemaks, jah!” Ja vsumpsti – mul oli mullet 😀 Jumala vait olin ja käisin pea pool aastat ringi tähtsa näoga, et nii peabki olema!
Mul on ka mullet olnud, great timeees 😀
Ma korra ütlesin teenindajale, et ikka päris halb toit oli, kivikõvaks praetud ja tulisoolane, mille peale ta armsalt vastas, et jah kahju ja ta loodab, et mul vähemalt ülejäänud päev tuleb tore :).
Haha, väga positiivne 😀
Nii tore, et mul on ema juuksur. Ma kahjuks ka võõra juuksuri juures ei julgeks vist midagi öelda väga, aga emaga saab vinguda ja seletada kuni saab ideaalseks ja veel tasuta🤣
Veab sul 🙁
Mu viimane geellaki hooldus. Enda endine(ja esimene üldse) tehnik otsustas ameti maha panna ning olen otsimas uut. Ühe uue juures sai siis käidud. Ei teadnud mida oodata, sest noh, esimene “suhe” ju selja taga enda tehnikuga 😂 Lootsin ja eeldasin nagu loll, et teenindaja iga etapi vahepeal küsiks minu arvamust ning tagasisidet, et kas liigume koos ühe eesmärgi nimel või ei. Aga vaikus. Terve hoolduse aja oli toas vaikus. Aga ega vaikus polekski hullu olnud, kui selle aja jooksul poleks mul olnud tunne, et ta oma metallvahenditega küünenaha alt küünarnukini poleks püüdnud kaevata. 😅😅Aga mõtlesin:”Äkki lõpetab kohe ja pole hullu.” Aga ei, nüsis edasi. 🫣Siis läks edasi küünenahkade lõikamiseks. Lõikas mind veriseks. Kuna desoga haava puhastas, siis mõtlesin, et jätab rahule selle katkise koha, aga kus sa sellega, nüsis edasi. Ja mina loll ikka vait ja lootmas, et äkki kujutan ette ning ta kohe lõpetab 😂 Tulemusega jäin so-so rahule. Küüned kõik ühes suunas viltu, aga vähemalt kõik sõrmed siiski alles. Nädal hiljem, kui küüned väheke kasvanud olid, siis selgus, et ta tõepoolest püüdis tööriistadega küünarnukini küünenaha alt jõuda, sest märkasin, et tal oli palju lakki üle läinud, aga see oli jäänud küünenaha alla peitu ja küüne kasvades nähtavale tulnud 😂😂 Kõik oleks saanud ära hoida, kui ma julgenuks suu avada või kui teenindaja oleks hoidnud viisakat suhtlust:”Kas selline kuju sobib? Tahate miskit muuta? Kui tunnete valu, andke kohe märku” jms😂😅 Aga istusin vait nagu sukk ja kannatasin😂
Mul on sama olukorda ette tulnud, samamoodi ei öelnud mitte midagi 😀
Mina ka enamasti ei ütle midagi, kui ütlengi, siis väga sõbralikult ka viisakalt. Meenub kaks juhust kui ütlesin:
1) meie snäkivaagnal “ilutsesid” vaglad!
2) veinikastmes part oli kõva nagu saapatald, noaga andis saagida, enne kui tüki kätte sain 😃 ja siis mälusin seda kolm päeva, ei tahtnud allagi minna 😃 Ütlesin teenindajale viisakalt, et ma soovitaksin selle pardiroa neil menüüst eemaldada, kuna see ei kõlba süüa.
Aa, ja üks lugu veel.. Imetasin last kaubanduskeskuse ema-beebitoas, kui koristaja tuli ja hakkas prügikotte kõrval vetsus nii vahetama, et uks oli lahti..olin siis hambad ristis vait ja mõtlesin omaette, et appi kui ebaviisakas ja nõme, paneks siis uksegi vahelt kinni… ja minut hiljem tuli ta MINU KÕRVALE (imetamistool oli kraanikausi juures, kus oli ka prügikast) prügikasti tühjendama!! Ma kargasin püsti ja ütlesin, et väga ebaviisakas niimoodi nina all prügikaste tühjendada, ma toidan last!! Mõtles hetke ja kobises pahuralt: “Millal ma neid siis vahetan, need ruumid koguaeg rahvast täis!?” 😷 🤨
Mina ka ei ütle, sest ma kogu aeg mõtlen, et ta ju tahtis parimat, ta võib-olla ei osanud paremini lihtsalt ja võib-olla tema meelest ongi hea ja meil erinevad maitsed. 😀
Ja siis ma vaikselt vahetan teenusepakkujat, et katsetada, kus ma päriselt selle tulemuse kätte saan, mida otsin. Aga katsetades olen igas asjas parima tegija enda jaoks lõpuks leidnud.
Ja kuidas ma üldse ütlen halvasti, et kuule suht sitt on. Nii halb on teisele öelda niimoodi, kes päriselt ka pingutas. Pluss ma tean, et nagunii enamus inimesi on nii otsese ütlemisega, et ma ei pea sama tegema. 😀
Ma mõtlen alati sama 😀
Ma üldiselt ka jätan ütlemata, järgmine kord juba ennetavalt siis ütlen, et ärme täna lokke tee või seda haisvat juuksetoodet lisa (viisakamalt though). Välja arvatud üks kord, kus ma juuksurile ütlesin, et värvime heledad triibud pigem loomulikuks juukse tooni tagasi (olin siis esimest korda kaheksandat kuud rase), sest pole ehk aega käia nii palju. Ainuke soov oli, et poleks punakas. Ja mis siis lõpuks sai – punakas. Ütlesin, et oih, see ikka natuke liiga tooniga (jäin igati sõbralikuks) ja vastuseks sain, et MA KUJUTAN ENDALE ETTE, et olen rasedusest tingituna nii palju tundlikum. MISASJA! Rohkem ma sinna juuksurisse ei läinud. Minu võit, sest sain endale uue ja khuuli juuksuri, kellega väga rahul olen. Vahel pean üht koma teist oma eelistustest teada andma (mõne toote lõhn ei sobi või viimistlusstiil pole minu teema, aga ta ei ütle mulle kunagi, et ma ette kujutan).
Haha, no ongi! Et kui inimene saab aru ja vabandab ongi fine, ikka juhtub. Aga kui hakatakse ütlema, et nii küll pole, siis ajab juba närvi 😀
Jaa, ma ei nõudnud ümbertegemist ega öelnud, et appi kui halb juuksur või et raha ei maksa, vaid et okou, see toon on mu jaoks liiga punane. Tsiisas. Ikka juhtub.
A ja ükskord üks juuksur võttis mu tollased pikad juuksed ja tõmbas need läbi aukliku kummimütsi, millega muidu vist lühemaid juukseid värviti/värvitakse, järgmine juuksur sai minisüdari, kui kuulis 😀 sellisest salkude tegemisest. Et appi! tegelt tõmbas selle pikkusega juukseid läbi… ja siis pärast sikutas selle sul peast ära? Kurvem lugu oli see, et paraku ei jäänud tulemus ka väga hea 😀 aga ma viisakalt lahkusin ja ei osanud midagi kobiseda. Sellest toredusest on nüüd juba omajagu aega möödas.
Üks juuksur kord keeras mulle sellised lokid pähe (eelistan juukseid sirgelt), et olin tööle naastes sunnitud vetsus pea märjaks tegema 😀 õnneks küll kraanikausis jne aga no ikaldus. Aga juuksurile ma tookord ei hakanud ütlema, ei meeldi teise ponnistusi nagu maha ka teha, mis seal ikka enam.
Mind tihti paneb üllatama see – haaran ühe murdsekundi jooksul tangid/lakid/vaha/lokitamismasina/sisesta mingi soengu asjandus siia – ja hopsti on kliendil kolme sekundiga peas, eee, miski. Ehk väike: “Kuivatan ja teen lokid? “, “Sirgendame täna? “, “Kas sulle see tugevalõhnaline toode on okei? See on hea putukapeleti btw”, ” Vahapeaks?” jne. Ma olen igati oma vajaduste ja eelistuste väljendamise poolt, aga kõike ei suuda ette näha lihtsalt.
Hmm. Kui meeldib, kiidan ikka tulemust. Kui midagi halvasti on, siis ei ütle tavaliselt midagi. Või proovin läbi lillede vihjata puudusele. Pärast on tegelikult halb tunne, et kellele siis ma ütlen seda?! See arvamus ei saa ju õhki rippuma jääda. Ohhjahh. Õpin väljenduma võimalikult leebelt. Tahaksin teha konstruktiivset kriitikat, sest muidu ei teatagi, mis valesti, mis saaks paremini teha. Iseasi, kuis teenindaja seda võtab. Kas hiljem omaette kirub või mõistab, et polnud isiklik ja edastab info. Nt toidu kohta.
Klient ja teenindaja on Eestis minu arust enamasti veel lapsekingades selle osas, et lõplikult neutraalseks ei suudeta veel jääda, kui on kliendi arvates halb tulemus.
Mind peab ikka ülinärvi ajama, et ma kolm kuud hiljem oma suu lahti teha suudaksin. 😀
Haha, nii kiiresti lausa plahvatad???
Ma pole vist elu jooksul kunagi juuksuris käies tulemusega rahule jäänud. Ei tea mis värk on, muidugi ei ütle neile et mulle ei meeldi. Mitmeid kordi olen pildiga läinud, millist tulemust tahan, aga no ei tea kas siis nii võimatu ligilähedastki saavutada 😀
Kord aastas tekib soov minna juuksurisse ja alati pettumus. Aga ega mujal ka ei kritiseeri. Söön ilusti taldriku tühjaks ja luban endale, et sinna enam iial ei lähe. Kuigi vahel leian end ikka samast kohast ja siis jälle pettun 😀
Enne ma käisin Maigreti juures ja olin a-la-ti rahul, aga nüüd ta beebiga kodus 🙁
Mul täpselt sama. 😅 Mitte kunagi pole ma nii, et oh täiega hea sai vms. Alati on, midagi valesti. Ja tänu sellele ma lõikan ja värvin ise kodus oma juukseid 😂
Värvida veel saaks ise, aga lõikamine… olen sellega liiga palju vigu teinud 😀
Ma kobisin ja õiendan alati kui vaja st miskit valesti on
Mina olen see vend, kes alati ütleb.
Olen restos 3x järjest toitu tagasi saatnud. Lõpuks pakkusin, et okei ma lähen teen ise endale selle veisesteigi 😅 3x järjest toodi saapatald mulle lauda mitte medium rare streik 😅😂
Ma vist üle ühe korra ei julgeks 😀
Kas iga kord erinev juuksur?
Ja, erinev. Ei lähe enam sama juurde tagasi kui kõik pekki on keeranud 😀
Teenka ise kodus ja kui vaja siis lasen sõbrannadel lõigata, otsi näiteks( sõbrannad pole juuksuriks õppind) .
Ronin koju teki alla nutma ja mees saab kogu jama enda kaela 😂
Tüüpiline 😀
Tahaks nii väga pilti näha 🥲
🥲
Ma niipalju võitleja, et 80% ütlen, kui miski ei meeldi. Isegi väga hea teeninduse puhul, sest olen seda meelt, et kuidas muidu asjad paraneda saavad, kui nad ei tea oma vigu/kliendi arvamust. Proovin seda teha loomulikult võimalikult leebelt ja sõbralikult aga no, vb mõnele tundun ikka bitch ka 🤷🏻♀️
ahahaaaa, ma olen samasugune, et sees suren, aga naeratan ja maksan. 😅😅😅 Juuksuris käies on paar korda salgutamistega olnud selline seis, et maksad oma pikkade juuste tõttu pea 200 ära, aga aru ei saa, et midagi üldse muutunud oleks, aga öelda ka ei julge. Eriti tore on siis veel kui kõik teised tulevad ka, et “käisid ikka juuksuris v, midagi ei saa aru” ja siis on endal nii kohatu, et hakkad õigustama ja seletama, kuidas nii ilus soeng on ja värv on ilus ja ise samal ajal mõttes, et krt tegelt ei saa jah midagi aru. 😅😅😅😅 Sama on maniküüris käies, kui disain ei meeldi või on näha, et pikkused on erinevad või kuju pole päris see, mis tahtsin, siis lohutan end mõttega, et “ainult 3-4 nädalat vaja kannatada ja siis saab uued või viilin ise kodus veidi paremaks” 😂
Samamoodi ei ütle midagi, ehk see peab ikka nii viimane piir olema, et ma suudaks oma suu lahti teha. Ilmselt on ka mingi see teema, et ma ei talu üldse konflikte. Olen ka lasknud ennast juuksuris nii ära närida (lühike soeng) ja ei suutnud mitte midagi öelda. Suuremas osas sain alles kodus peeglist vaadates aru, kui jubedalt ja ebaühtlaselt oli lõigatud. Isegi kuu aega hiljem teine juuksur vangutas pead, kui püüdis sitast siis saia tagasi teha…
Söögikohtades mul tuleb konkreetselt meelde üks kord, kui andsin ettekandjale toidu kohta tagasisidet ja rõhutasin talle ka, et tema teenindus oli 5+. Aga neid kordi on ikka palju, kus nii söök, selle hinna ja kvaliteedi suhe või teenindus on alla igasugust arvestust ja pole midagi kõssanud….. ma ei tea miks. Kui asi väga hull on, siis palun oma meest, et ta ütleks midagi 🙂
Pigem ei ütle midagi. Juuksuri juures õnneks pole mingeid äpardusi ette tulnud, sest olen aastaid ühe ja sama juuksuri juures käinud ning arvan, et ta ei lasekski selliseid suuri muutusi emotsiooni ajel ette võtta. 😀 Aga söögikohtades on täpselt samamoodi, et midagi ei ütle. Kui küsitakse, et kas toit maitses, siis rõõmsalt noogutan, et ja, kuigi tegelt oli vb kõik valesti. Kehva teeninduse osas ka midagi ei ütle, lihtsalt siis ei jäta jootraha. Aga ma olen sotsiaalselt suht ärev, seega see kindlasti üks põhjustest, miks ma midagi kunagi ei ütle.
No kui söök ikka puhta toores on (steik ja part jne), siis ikka ütlen, sest ma ei suuuuda süüa seda verd 😀
Ma õnneks ei söö kumbagi neist. Aga jah, kui mingi muu lihaline toores oleks, siis ka seda ikka ütleks😀 Aga mul õnneks vedanud ja pole need toored olnud, pole nii tohe väljas sööja ka.
Ma ilmselt sööks ära, mõeldes, et selline peabki olema 😀 😀 Mida ma ka tean 😀
Aga muidu ma olen üpris otsekohene inimene, kui ikka probleem on siis ütlen. AGA kui tegemist on teeninduse vms millest mu enda heaolu oleneb, siis olen mökmök ja sitt püksis.
Ma ikka enamasti tean, millise maitsega erinevad söögid on 😀