Nagu te mäletate, siis ei olnud see väga kaua aega tagasi, kui ma enda rinnas mingit imelikku valu tundsin ja seoses sellega mitmes kohas kõigile rindu näitamas käisin. Tehti mulle siis toona nii UH mõlemale rinnale, kui ka võeti lausa proov ühest rinnast, kus mingi väike tükk oli. See osutus aga mingisuguseks tsüstiks ja päris surma ma enam ootama ei pidanud. Tühistasin siis enda hauakivi ja kirstu tellimuse ja lootsin, et mul on nüüd rahus veel 50 aastat aega, enne kui vähk mind kuskilt otsast nakitsema hakkab.
12 kommentaari
Diagnoosina on ju kirjas, et JÄLGIMINE ja KAHTLUSTATUD 🙂 Ma ei tormaks selle kirstuga veel eriti 😀
Samas hea, kui varnast võtta on, ma siin iga kuu saan uue trauma 😄
Ära mõtle üle. Jälgimine. Siis lootust on 🙂
Ka mina olin ja olen jälgimisel.
Sünnimärgiga olin jälgimisel, nahaarstiga otsustasime, et lõikame sita küljest ära. Done.
Emakakaelaga olen jälgimisel, lõigati sitad osad ära, mis kahtlusega kasvajale viitasid. Done.
Rindadega kontrollis käinud, tykk osutus ohutuks tsüstiks, aga jälgida edasi ja ettevaatus võib jääda, samas see pole surmaotsus. Relax.
See test ju hindas vaid geneetilist RISKI? Kuidas saab selle alusel üldse kahtlustada pahaloomulise kasvaja olemasolu? Ma ei tea, ajukas. Sind suunati lihtsalt geneetiku konsultatsiooni, et tulevikus tead jälgida , seega relax 😀
Olen 2x äärmiselt haruldast vähivormi põdenud ja praeguseks juba 15+ aastat on healoomulised kasvajad ümber selgroo, mis ei kasva ega kahane. Kui kunagi anti 4% elamislootust, siis praeguseks olen abielus, tegelen igapäevaselt spordiga (sh jooksen maratone), elan nii 90% ulatuses täisväärtuslikult.
Minu kogemus on ilmselgelt erinev, kuna alates imikupõlvest see trall käinud ja teistsugust elu ei teagi. Hiljem elus seda diagnoosi saada on ma usun raskem emotsionaalselt. Aga, see diagnoos ei ole tingimata lõpp kui ise vastavalt suhtuda. Olen veendunud ja ka arstidega arutanud, et eelkõige on mind käimas hoidnud see, et ma pole lihtsalt nö peast haigeks jääda osanud. Kuigi eks emotsionaalselt on mõjutanud ikka.
Ühesõnaga, loodan parimat ja et läheks hästi aga kui juhtuma peaks, tasub esmajoones vaimse tervisega tegeleda, et elujõudu jätkuks.
Confido on erakliinik ja minul seal ainult head kogemused. Arstid ja teenindajad mega sõbrlikud alati. Aga eks ole vahe ka, kas erakas v mitte 😃. Ise käingi yldjuhul oma muredega ainult seal, kuigi jah, ega ta odav pole 😃
Meil õnneks tööl tervisekindlustus seal, ei pea ennast vaeseks maksma 😀
Mul avastati valu kaebamise ja uuringute järel healoomuline moodustis. Käisin paar aastat iga aasta mammograafias kontrollis. Nüüd eelmise aasta sügisel ütles kirurg PERHis, et pole vaja enam iga aasta käia. Olin ka geenidoonor ja sealsete tulemuste alusel on ka mul kriipsu võrra suurem risk vähile. Mul oli ka esmalt ikka vaip jalge alt ära tõmmatud tunne, aga tänaseks ei mõtle enam ammu sellele. Ma arvan, et ei maksa seda asja nii tõsiselt võtta, selline nn tõenäosus võib paljudel olla. Ela tervislikult edasi ja käi vajaliku aja tagant kontrollis ja usun, et sellest piisab 🙂
Tere! Kust ja millal sa oma geenitestide tulemused said?! Olen ka geenidoonor, aga siiani pole mingit infot selle kohta, mida need geenid siis ka näitasid…
Need tulemused tulid meilile, aga need selles suhtes ongi tavainimesele loetamatud failid. Saad need edasi saata geenipleissi ja nemad siis….ütlevad
Kuna oma proovid andsite? Ma andsin esimese satsiga 10a tagasi ja alles 2 aastat tagasi nyydseks, sain aja panna et vastuseid ja tagasisidet kuulda. Ise pidi aja panema ja uurima. Tookord uudistes pasundas et nyyd saab hakata kirja panema end , et tagasisidet saada.
Mul on sama testi tulemusena sama saatekiri. Kuna ma u3 aastat tagasi käisin ka just mingi tüki pärast rinnas kõik need uuringud läbi, siis mõtlengi siin, kas minna uuesti või piisas sellest juba
Paanikaks ilmselt põhjust pole, aga alati on kindlam uurida lasta.